Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud ja poolte seisukohad Galina Kollo esitas 22.02.2012 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse VikriCity OÜ vastu. Avaldaja soovis tööandjalt vastavalt poolte vahel suuliselt kokkulepitule töötasu 29.08.2011-13.10.2011 töötatud aja, sh ületundide eest ja puhkusekompensatsiooni 49,99 eurot, kokku 776,27 eurot. Avaldaja soovis täiendavalt töövaidluskomisjoni sõiduks transpordikulude hüvitamist summas 50,12 eurot. Töövaidluskomisjoni 12.04.2012 otsusega rahuldati Galina Kollo nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis avaldajale TLS § 28 lg 2 p 2 alusel töötasuna välja 336,51 eurot ja TLS § 71 alusel kasutamata puhkuse kompensatsioonina 28,21 eurot. Galina Kollo töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. VikriCity OÜ pöördus 07.05.2012 kohtusse taotlusega vaadata Galina Kollo töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. 21.05.2012 määrusega andis kohus Galina Kollole tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 18.10.2012 esitas Galina Kollo Tartu Maakohtule hagi VikriCity OÜ vastu saamata jäänud töötasu 732,95 eurot, puhkusekompensatsiooni 49,999 eurot ja hüvitise õigusvastase tegevusega tekitatud kahju 50,12 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 29.08.2011 suulise kokkuleppe alusel VikriCity OÜ Kallaste kaupluses tööle müüjana täistööajaga. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama töötasu 400 eurot (neto) kuus, lisaks 3% müügist ja täiendavalt koristamise eest 50 eurot (neto) kuus. Kirjaliku töölepingu esitas tööandja allkirjastamiseks alles septembrikuu lõpus. Hageja allkirjastas töölepingu seda korralikult läbi lugemata, alles kodus avastas, et töölepingus oli tööleasumise ajaks märgitud 01.09.2011, kuigi hageja asus tööle juba 29.08.2011 ning erinevalt suuliselt kokkulepitust ja hageja poolt tegelikult töötatud ajast on lepingus märgitud tööaja kestuseks 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tööandja ei nõustunud töölepingut suuliselt kokkulepituga vastavusse viima. Viimase selgituste kohaselt ei saanud ta töölepingusse märkida tööaja kestuseks täistööaega, kuna Galina Kollo saab töövõimetuspensioni. Samas nõudis tööandja jätkuvalt, et hageja käiks tööl täistööajaga. Kauplus oli avatud T-R 9.00-17.00, L 9.00-15.00 ja P 10.00-14.00. Hageja esitas 29.09.2012 tööandjale kirjalikult avalduse töölepingu lõpetamiseks tervislikel põhjustel. Avalduse kohaselt pidi hageja viimane tööpäev olema 12.10.2011. Enne inventuuri läbiviimist 12.10.2011 esitas tööandja Galina Kollole väljamaksuorderi summale 180 eurot, selgitades, et tegemist on töötasu ja lõpparvega. Hageja keeldus orderile alla kirjutamast, kuna nimetatud summat tööandja talle tegelikult välja ei maksnud. Inventuuri ei jõutud 12.10.2011 lõpetada, kell 20.30 see katkestati ja lepiti kokku, et jätkatakse 13.10.2011 kl 8.00-11.00. Tööandja maksis Galina Kollole tehtud töö eest tasu ühel korral sularahas 160 eurot. Hageja koostatud tööajaarvestuse kohaselt (lk 122) tegi ta tööd järgmiselt: 29.08-31.08.2011 3 päeval kokku 28 tundi, sh ületunde 4 tundi, 01.0930.09.2011 26 päeval kokku 184 tundi, 01.10-13.10.2011 11 päeval kokku 75 tundi, sh ületunde 4 tundi. Galina Kollo arvestuste kohaselt pidi tööandja talle tasuma töötatud aja ja lisatasuna käibe eest augustis 75,96 eurot, septembris 461,42 eurot ja oktoobris 195,57 eurot ning puhkuse kompensatsioonina 49,999 eurot. 27.12.2012 vastuses hagile VikriCity OÜ hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei ole kunagi lubanud töötajale hageja nimetatud summasid töötasuna ning lisatasusid, samuti võeti töötaja tööle osalise tööajaga. Tegemist on väikelinnas Kallastes asuva kauplusega, mille ühe kuu käive jääb allapoole hageja nõutavat ühe kuu töötasu. Seega ei ole usutav, et osaühing, mille eesmärk on tulu teenimine, palkaks endale töötajad tasuga, mis ületab ettevõtte sissetulekud. Kostja teeb hagejale ettepaneku tasaarveldada septembrikuus saatelehtedega väljastatud kauba summas 2,25 eurot ja müüdud kaubad 380 eurot hageja poolt ettevõtte kassasse üleandmata summa osas hageja töötasu nõudega. Kostja ei saa nõustuda hageja töötasu arvestusega, samuti on hageja nõudnud töötasu netotasuna, kuid TLS § 29 lg 3 alusel eeldatakse, et töötasu lepitakse kokku brutosummana. Töötaja ei ole töötanud sellise tööajaga, nagu on tema esitatud

tööajagraafikus. Hageja ei ole oma seisukohtades järjepidev, töövaidluskomisjoni esitas hageja kolm erinevat kaupluse lahtioleku aega. 12.02.2013 hageja täiendava vastuse kohaselt olid enne hageja VikriCity OÜ Kallaste poodi tööleasumist kaupluse lahtiolekuajad järgmised: E-R 9.00-17.00, L 10.00-15.00, P suletud. Hageja tööle asudes palus ta tööandjal kaupluse lahtiolekuaegasid muuta, kuna tal oli vaja käia arstide juures. Sellest tulenevalt olid kaupluse lahtiolekuajad hageja tööleasumisel järgmised: E suletud, T-R 9.00-17.00, L 9.00-15.00, P 10.00-14.00. Hageja märkis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kaupluse sulgemise ajaks 16.30, kuna arvestas maha lõunaks ettenähtud aja, kuid parandas oma vea ja esitas lahtiolekuajad nii, nagu need oli klientidele välja pandud. VikriCity OÜ Kallaste kauplus oli avatud enne Galina Kollo tööleasumist ning ka pärast tema töölt lahkumist täistööajaga. Kuna Galina Kollo oli kaupluses ainuke müüja, ei saa lugeda õigeks kostja väidet, et hageja tööleasumisel lepiti temaga kokku töötamine osalise töötajaga. Tööleasumisel lepiti kokku lisatasus koristamise eest, kuna kaupluses ei olnud eraldi koristajat ja müüja kohustuste hulka koristamine ei kuulunud. Hageja vaidleb vastu kostja soovile tasaarveldada hageja töötasu nõue kassas olnud sularaha üleandmise nõudega. Hageja andis kostjale kaupluses töötamise ajal üle sularahaorderitega kaupluse kassas olnud raha. Hageja möönab, et töölepingu lõpetamisel oli kassas sularaha 3,75 eurot ja nimetatud summa jäi tema kätte, kuna kostja keeldus raha vastuvõtmise kohta orderit väljastamast. Hageja oli nimetatud summat valmis kostjale üle andma juba 05.04.2012 toimunud töövaidluskomisjoni istungil. 24.05.2013 kohtuistungil andis tunnistaja A.V., kes on tema sõnul Kallastel elanud 11 aastat, ütlusi selle kohta, et toidukaupluses käies astus ta sisse ka kalastus- ja majatarvete kauplusesse. Mõlemad kauplused töötasid samal kellaajal kas 9.00 või 10.00 kuni 17.00. Galina Kollo töötas kalastustarvete kaupluses, ta oli kaupluses pikad päevad. Kauplus oli viieni avatud, ta ei lahkunud varem. Pühapäev oli puhkepäev, laupäeval oli lühendatud tööpäev, kas kella 13.00 või 14.00. Galina Kollo töötas üksi. Tunnistaja I.V. ütluste kohaselt oli kalastustarvete kauplus avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00 või 10.00 kuni 17.00, laupäeval oli lühendatud tööpäev, suleti kell 15.00, pühapäeval oli suletud. Galina Kollo töötas üksinda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Galina Kollo töötas VikriCity OÜ Kallaste kaupluses töölepingu alusel. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. TLS § 4 lg 2 ja 4 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Samas ei ole kostja oma vastuses hagile esitanud selget seisukohta Galina Kollo töölepingu alusel töötamise perioodi kohta. Kohus peab seetõttu vajalikuks tuvastada, kas Galina Kollo töötas tema poolt nimetatud ajavahemikul 29.08.2011 kuni 13.10.2011 müüjana kostja alluvuses. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on tõendatud järgmiste tõenditega – Galina Kollo poolt müüjana allkirjastatud 29.08.2011 ja 13.10.2011 inventeerimisaktidega (lk 28-30), kostja poolt hagejale allakirjutamiseks antud töölepinguga (lk 116-117), kostja kirjaliku kinnitusega, et tööleping lõppes 12.10.2011, kuid kokkuleppel tööandjaga tuleb töötaja 13.10.2011 veel tööle (lk 36, tõlge TVK lk 52), kostja esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) väljatrükiga Galina Kollole oktoobris 2011 arvestatud töötasult tehtud maksete kohta (TVK lk 75) ja tööandja esindaja esitatud tööajaarvestusega perioodi 29.08.2011-13.10.2011 kohta (TVK lk 54, 69, 70). Tööandja ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud Galina Kollo 29.09.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust (lk 121). Seega on ülesütlemine TLS § 105 lg 2

kohaselt algusest peale kehtiv ja leping lõppes ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Galina Kollo on kostjaga sõlmitud töölepingu kehtivalt üles öelnud TLS § 91 lg 3 alusel tervislikel põhjustel. Poolte vastastikusel kokkuleppel pikenes tööleping 13.10.2011-ni (lk 36). Kostja vaidlustas vastuses hagile hageja esitatud tööaja ja töötasu arvestuse. Tööaja arvestust puudutavas osas on hageja esitanud erinevaid andmeid kaupluse lahtiolekuaegade kohta tema töötamise ajal – 1) E-R 10.00-16.30, L 9.00-15.00, P 9.00-14.00; 2) T-R 9.00-16.30, L 9.00-15.00 ja P 10.00-14.00 ja 2) T-R 9.00-17.00, L 9.00-15.00 ja P 10.0014.00. Viimast muudatust põhjendab ta eksitusega, kuna arvestas maha lõunaks ettenähtud aja (lk 145). Hageja koostatud töötabeli andmed vastavad viimasena nimetatud lahtiolekuaegadele. Kostja väitel olid kaupluse lahtiolekuajad järgmised: T-R 10.00-14.00, L 10.00-14.00, P-E suletud (TVK lk 55, 57 pöördel). Kohus leiab, et Galina Kollo töötamine kaupluses pühapäeval ei ole tõendatud. Tunnistajate A.V. ja I.V. ütluste kohaselt oli kalastustarvete kauplus Galina Kollo seal töötamise ajal avatud esmaspäevast reedeni kuni kella 17.00-ni, laupäeval oli lühendatud tööpäev ja pühapäeval oli pood suletud (lk 171-172). Tunnistajad ei mäleta kaupluse täpset avamise aega tööpäevadel ja laupäeval (9.00 või 10.00) ning sulgemise aega laupäeval (ajavahemikus 13.00-15.00). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tööajaarvestuses tuleb lähtuda kaupluse tööaegadest E-R 9.00-17.00 ja L 9.00-15.00. Kohus peab vajalikuks märkida, et Galina Kollo on eksinud töötundide arvestuses, kuna hageja on võrdsustanud kaupluse lahtiolekuaja tööajaga. TLS § 47 lg 2 kohaselt kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. Kumbki pooltest ei ole esitanud asjaolusid, mis viitaksid eelnimetatud sättes kirjeldatud erandjuhu esinemisele. Lähtudes kaupluse lahtiolekuaegadest E-R 9.00-17.00 ja L 9.00-15.00 ning võttes aluseks Galina Kollo koostatud töötabeli (lk 122), tuleb töötaja töötundide arvuks ajavahemikul 29.08.2011-13.10.2011 293 tundi - 29.08-31.08.2011 3 päeval kokku 25,5 tundi, sh ületunde 3,5 tundi (29.08.2011 inventuur kestis 9.00-20.00 (lk 111)), 01.09-30.09.2011 26 päeval kokku 189 tundi ja 01.10-13.10.2011 11 päeval kokku 78,5 tundi, sh ületunde 4 tundi. Kuna hageja esitas töötasunõude 287 töötunni eest, lähtub kohus tulenevalt TsMS § 5 lg 1 sätestatust (hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest) hageja taotletust. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline võis olla vaidlusalusel perioodil töötamise ajal müüjale Kallaste linnas või sarnastel töötingimustel tavaliselt makstav tasu. Tulenevalt TLS § 29 lg 6 ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Kohus peab seega põhjendatuks hagejale töötasu arvestamisel lähtuda töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati ajavahemikus 01.01.2011-31.12.2011 töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot. Galina Kollo taotleb töötasu arvestuse põhjal (lk 112) töötasu ületunnitöö eest, kuid on sealjuures arvestanud ületundide eest töötasu kahekordses määras (nt 29.08.2011-31.08.2011 kokku 28 tundi, sh ületunde 4 tundi, töötasu on arvestatud nii 28 töötunni eest kui eraldi veel 4 ületunnitöö eest). TLS § 44 lg 7 kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5kordset töötasu. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hagejal õigus töötasule 287 töötunni eest, s.h 7,5 tunni ületunnitöö eest kokku 503 eurot (279,5 x 1,73 + 7,5 x 1,73 x 1,5). Kuna Galina

Kollo kinnitas, et on tööandjalt töötasuna saanud 160 eurot, on hagejal TLS § 28 lg 2 p 2 alusel õigus täiendavale töötasule 343 eurot. Hageja taotles lisaks saamata jäänud töötasule kasutamata puhkuse hüvitamist. Vastavalt TLS § 71 on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 (01.07.200931.12.2011 kehtinud redaktsioon) „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 ja 2 kohaselt puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse“ § 19 alusel. Ajavahemikul 29.08.2011-13.10.2011 on 46 (3 + 30 + 13) kalendripäeva, mille vähendamiseks eelnimetatud tingimustel ei ole alust. Galina Kollo keskmiseks kalendripäevatasuks on seega 10,93 eurot (503/46). Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse põhjal oli Galina Kollole enne VikriCity OÜ Kallaste kauplusesse tööleasumist määratud töövõimetuspension ja tööandja oli sellest teadlik. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Tulenevalt TLS § 57 eeldatakse, et töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Määruse nr 91 § 4 lg 5 kohaselt võetakse kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Seega antud juhul oli Galina Kollol õigus vähemalt 35 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele aastas ning kasutamata puhkuse hüvitisena on hagejal õigus saada 31,88 eurot (10,93x35/12). Galina Kollol on õigus saamata jäänud (bruto)töötasule summas 343 eurot ja puhkuse hüvitisele 31,88 eurot. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Käesolevas tsiviilasjas töövaidluskomisjon rahuldas Galina Kollo avalduses esitatud nõuded vaid osaliselt, kuid avaldaja komisjoni otsust rahuldamata osas ei vaidlustanud. Seega on töövaidluskomisjoni otsus Galina Kollo nõuete rahuldamata jätmiseks töötasu 336,51 eurot ja puhkusehüvitist 28,21 eurot ületavas osas jõustunud. Kuna kohus on seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas, ei saa hagi rahuldamise korral Galina Kollo kasuks välja mõistetav rahasumma olla suurem kui töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud osa. Eeltoodu põhjal mõistab kohus VikriCity OÜ-lt Galina Kollo kasuks välja saamata jäänud töötasu 336,51 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitise 28,21 eurot, millelt tuleb maha arvestada töötaja maksukohustus. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kuna Galina Kollo nõue rahuldati kohtu poolt täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kelle taotlusel töövaidluskomisjoni otsus selle jõustumata osas hagimenetluse korras läbi vaadati. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.