TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

2-13-30003 XXX kanti 29.06.2004 XXX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. XXX suri XXX. Pärimismenetluses tuvastati, et XXX testamenti ei teinud. XXX võimalikeks seaduslikeks pärijateks on avaldaja, kui XXX tütar ja XXX, kui ametlike dokumentide kohaselt endiselt XXX abikaasa. Notar Anne Saaberi läbi viidud pärimismenetluses tuvastati, et avaldajale kuulub 1⁄4 korteriomandist. Avaldaja leiab, et ta on XXX pärijana asjast huvitatud isikuks. Avaldaja kannab korteriomandiga seotud kulusid ja soovib korteriomandi võõrandada. XXX pärimisasjas viis notar läbi üleskutsemenetluse XXX leidmiseks. Vastavasisuline pärimisteade on 02.03.2012 avaldatud ametlikus võrguväljaandes ja andmekogus Ametlikud Teadaanded (http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=3862629. Notari läbiviidud pärimismenetluses tuvastati, et Eesti Vabariigi registrites ja andmekogudes puuduvad andmed XXX ja tema järglaste kohta. Avaldaja hinnangul võib nende andmete põhjal järeldada, et XXX on surnud. 04.09.2013 kohtuistungil selgitas avaldaja, et ta elas XXX ja tema abikaasast XXXst eraldi ega kohtunud eriti XXX. Enne rahareformi tuli XXX avaldajale külla ja teatas, et XXX läks minema ja ei tulnud tagasi. Ei olnud juttu sellest, et XXX oleks plaaninud minna XXXga Venemaale elama. Avaldaja sõnul abiellusid XXX ja XXX 1985. a või 1986. a ning elasid koos kindlasti kauem kui 7 kuud. Kohus avaldas 02.08.2013 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate XXX surnuks tunnistamise menetluse kohta ning kutsus kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid XXX kohta. Kohus palus siseministril anda teadmata kadunud isiku XXX kohta riigile teadaolevad andmed ja esitada seisukoht isiku surnuks tunnistamise ja surmaaja tuvastamise võimalikkuse kohta. Siseministri 22.08.2013 kirjast nähtub, et arhiivis leidub 31.10.1986 aastal täidetud aadressileht, mille kohaselt lahkus isik Eesti NSV-st Krasnodari kraisse Maikopi linna, puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Teisi andmeid XXXkohta ei ole. Siseminister on seisukohal, et teadaolevad andmed ei ole piisavad XXXsurnuks tunnistamiseks, sest on alus eeldada, et isik võib elada Venemaal. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Avaldaja on XXXabikaasa XXXtütar ja pärija, seega õigustatud isik XXXsurnuks tunnistamise avalduse esitamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 17 kohaselt loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi lg-le 2 kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata,

2-13-30003 loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 22.08.2013 kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja, et Siseministeerium esitas päringu XXX kohta Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). PPA teabe kohaselt on XXX asukoht teadmata ning PPA infosüsteemides puuduvad igasugused andmed XXX kohta. XXX ei ole Eesti Vabariigis iseseisvuse taastamise järgselt väljastatud isikut tõendavaid dokumente ja Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta andmed puuduvad. Arhiivis leidub 31.10.1986 aastal täidetud aadressileht, mille kohaselt isik lahkus Eesti NSV-st Krasnodari kraisse Maikopi linna. Tulenevalt eeltoodust on siseminister seisukohal, et teadaolevad andmed ei ole piisavad XXX surnuks tunnistamiseks, kuna on alus eeldada, et isik võib elada Venemaal. Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 02.08.2013 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles XXX esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid XXX kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. XXX kohta andmeid kohtule ei ole esitatud. Kohus on tuvastanud, et XXX ja avaldaja isa XXX abielu sõlmiti XXX (tl 5). XXX suri XXX (tl 6) ja avaldaja on XXX pärandi vastu võtnud (tl 44). Avaldaja on kohtu hinnangul XXX pärijana asjast huvitatud isikuks. Eesti Vabariigil ei ole andmeid XXX kohta alates 31.10.1986 (Siseministeeriumi kiri tl 55). Kohtu hinnangul ei saa viidatud kirjas olevates andmetest elukoha registreerimise kohta Venemaale siiski teha järeldust, et isik reaalselt Venemaale asus, kuivõrd avaldaja on selle asjaolu selgesõnaliselt ümber lükanud ning veenvalt kinnitanud, et isik elas veel tükk aega pärast seda kuni oma kadunuks jäämiseni Eestis koos avaldaja isaga ning ka avaldaja isiklikult nägi isikut pärast oktoobrit 1986. Kohtul puudub alus kahelda avaldaja väidetes, mille kohaselt puudub avaldajal teave XXX kohta alates 1992 aastast. Kuna XXX viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed enam kui 20 aasta vältel ja arvestades XXX kõrget eluiga (71a) ning kadumise asjaolusid (lahkus kodunt isiklikke asju kaasa võtmata ning puuduvad andmed riigipiiri ületamise kohta), on kohtul tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Seega on alust eeldada, et XXX on surnud ja TsÜS § 19 lg 1 alusel tuleb XXX tunnistada surnuks. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi XXX eeldatava surmaaja kohta. Kuna XXX eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb XXX surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1993.a. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.