2-13-15815/23 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Avaldus maakohtule X X (võlgnik, avaldaja) esitas 10. aprillil 2013. a. Harju Maakohtule avalduse ja 18. aprillil 2013. a. avalduse täienduse, paludes kohtul täiteasjas nr. 031/2012/3235 täitemenetlus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel ajatada ja koostada võlgnevuse kustutamiseks maksegraafik igakuise makse suurusega 200 eurot. 4. juunil 2013. a. esitatud avalduse täienduses palus avaldaja maksegraafikut, mille alusel ta kohustub oma võla kustutamiseks maksma igakuiselt 70 eurot. Avalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 26. aprilli 2012. a. otsusega tsiviilasjas 2-11-12864 avaldajalt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja põhivõlg 2749, 19 eurot ja viivis põhinõudelt 1228, 25 eurot. Kohtuotsuse alusel algatati võlgniku suhtes kohtutäituri Katrin Velleti menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr. 031/2012/3235, kus sissenõudjaks on Julianus Inkasso OÜ. 7. märtsi 2013. a. seisuga on võlgnevuse suurus koos täitekuludega 4721, 48 eurot. Võlgnikule kuulub korteriomand xxxxxxxxxxxx (kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxxxxxxxx). Kohtutäitur on korteriomandi sissenõudja kasuks arestinud. Korteriomandi väärtuseks on hinnatud 50.203, 63 eurot. Kohtutäitur müüb korteriomandit enampakkumisel. Kohtutäituri poolt täidetavad nõuded on osaliselt alusetud. Harju Maakohtu 26. aprilli 2012. a. otsusega tsiviilasjas 2-11-12864 välja mõistetud põhivõlg 2749, 19 eurot sisaldab põhjendamatult KÜ Võru 2 tasutud riigilõive 2010. a. ja 2011. a. esitatud kahe hagiavalduse eest, mis jäid rahuldamata. Võlgnikult ei olnud alust välja nõuda riigilõivu kokku 296, 27 eurot. Sissenõudjal puudub õigus kohtuotsusega väljamõistetud viivisele, sest KÜ Võru 2 loovutas sissenõudjale ainult põhinõude. Kohtutäitur on keeldunud koostööst võlgnikuga. Võlgnik esitas 12. septembril 2012. a. kohtutäiturile avalduse, milles palus maksegraafikut võimalusega tasuda võlgnevuse katteks 30 eurot kuus. Kohtutäitur avaldusele ei vastanud. Võlgnik palus teises avalduses kohtutäiturilt maksegraafikut võimalusega tasuda 50 eurot kuus. Kohtutäitur leidis 5. oktoobri 2012. a. vastuses, et maksegraafiku sõlmimine selliste osamaksetega ei ole võimalik. Võlgnik esitas 17. jaanuaril 2013. a. kohtutäiturile avalduse, milles palus sõlmida maksegraafik osamakse suurusega 100 eurot kuus. Kohtutäitur avaldusele ei vastanud. 2. aprillil 2013. a. esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse, milles palus mitte müüa korteriomandit enampakkumisel, vaid lubada võlgnikul võlg tasuda maksegraafiku alusel igakuiste 200 euro suuruste maksetega. Kohtutäitur nõustus igakuiste maksete suurusega, kuid kohustas võlgnikku tasuma 10. aprillil 2013. a. 600 eurot, mis oli võlgniku jaoks täidetamatu tingimus. Avaldaja kasvatab ja peab üksinda ülal alaealist last, kellel on astmaatilise bronhiidi raske vorm. 2009. a. novembrist kuni 2010. a. juuni lõpuni viibis avaldaja oma haige lapsega sageli haiglas või töövõimetuslehel. Praegu on lapse diagnoosiks bronhiaalastma. Haiguse sai laps seetõttu, et majas levib must hallitus. Ventilatsioonitorusid polnud kunagi puhastatud, 2(6)

31.mail 2013. a. toimunud suulisel ärakuulamisel avaldas võlgnik, et temale kuuluva korteriomandi järgmise enampakkumise alghind on 45.000 eurot. Kui selle hinnaga korteriomand müüa, ei lahenda see probleeme korteriühistuga. Summast, mis tekib pärast enampakkumisel müüki, ei saa osta mingisugust kinnisvara, mis sobiks võlgniku poja haigusseisundile. Võlgnik peaks võtma esimese korteri, mille kätte saab. Kohtutäituri seisukoht 24. mai 2013. a. vastuses võlgniku avaldusele leiab kohtutäitur, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Võlgnikule on antud võimalus vabatahtlikuks täitmiseks (s. h. maksegraafiku sõlmimiseks). Võlgnik ei ole tulnud kohtutäituri büroosse sissenõudjaga kooskõlastatud maksegraafiku allkirjastamiseks. Võlgnikule kuuluva vara müük ei ole TMS §-s 45 sätestatud ebaõiglus. Kinnisasja esimene enampakkumine nurjus, kuna ei registreerunud ühtegi osalejat. Olukorda võlgnikuga ei saa käsitleda erandina. Täitemenetlus on kestnud üle 10 kuu, mille jooksul võlgnik ei ole oma võlgnevust tasunud isegi mitte osaliselt. Avaldus on sisu poolest kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik ei ole kohtutäituri tegevuse peale eelnevalt kaebust esitanud. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja avaldusele ei vastanud. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 10. juuni 2013. a. määrusega X X avalduse täitemenetluse ajatamiseks rahuldamata, samuti jättis maakohus rahuldamata 7. mail 2013. a. esitatud avalduse riigilõivu tagastamiseks. TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on 12. juuni 2012. a. määruses kohtuasjas 3-2-1-79-12 märkinud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. TMS § 45 kohaldamisel ei hinda kohus täitemenetluse läbiviimise õiguspärasust. Kohus kontrollib ainult seda, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis tingivad täitemenetluse ajatamise. Seetõttu ei hinda kohus võlgniku väiteid kohtutäituri tegevuse kohta täiteasja läbiviimisel, s. h. maksegraafiku väidetava mittevõimaldamise kohta. Kui võlgnik leiab, et kohtutäitur on rikkunud maksegraafiku määramata jätmisega seadust, on võlgnikul õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus kohtutäiturile. Kohus ei hinda ka võlgniku vastuväiteid Harju Maakohtu 26. aprilli 2012. a. jõustunud otsusest tsiviilasjas 2-11-12864 3(6)

tulenevatele nõuetele. Sundtäitmisel olevale nõudele on materiaalõiguslikke vastuväiteid võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluses. TMS § 45 kohaldamisel ei saa kohus arvestada sundtäidetavale nõudele esitatavaid vastuväiteid. Võlgnikule kuuluva korteriomandi enampakkumine ei ole käsitletav TMS § 45 mõistes erandliku asjaoluna, sest sundtäitmine toimub reeglina võlgniku vara arestimise ja müümise kaudu. Võlgnik on kohtule avaldanud, et tema lapsel on astmaatilise bronhiidi raske vorm. Samuti on võlgnik avaldanud, et korteriomandi enampakkumisel võõrandamise korral ei ole võlgnikul võimalik leida oma lapsele sobivat eluaset. Kohtu hinnangul võib lapse haigus olla teatud juhtudel erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõistes. Selleks, et lugeda lapse haigus TMS § 45 mõistes erandlikuks asjaoluks, peaks sundtäitmine tooma kaasa negatiivsed asjaolud, mida ei esineks siis, kui laps oleks terve. Näiteks saaks lapse haiguse lugeda erandlikuks asjaoluks siis, kui võlgniku igakuise sissetuleku arestimine tooks kaasa võimatuse osta lapsele ravimeid. Kirjeldatuga sarnaseid asjaolusid võlgnik kohtule esitanud ei ole. Võlgnik avaldas arvamust, et enampakkumisel saadavast rahast ei jätku uue elukoha omandamiseks, mis vastaks lapse tervislikule seisundile. Võlgnikule kuuluva korteriomandi enampakkumisel müümise eesmärk ei ole saada ostuhind, mis lisaks sissenõudja nõude ja täitekulude katmisele oleks piisav ka uue elukoha soetamiseks. Võlgniku vastuväide kujutab endast sisuliselt vastuväidet korteriomandi enampakkumisel müümisele, sest sundenampakkumisel ei saagi olla tagatud tulemi saamine, millest piisaks nii sissenõudja nõude rahuldamiseks kui ka uue elukoha soetamiseks. Võlgnik ei ole välja toonud, millistele tingimustele peab vastama lapse tervisele sobiv uus elukoht. Võlgniku avaldustest nähtuvalt ei ole lapse tervisele sobiv ka praegune elukoht, sest võlgniku väidete kohaselt on lapse haigusliku seisundi põhjustanud praeguses elukohas esinev hallitus. Seega ei ole võlgnikule kuuluv korteriomand kohandatud eriliselt lapse tervislikule seisundile vastavaks ning korteriomandi võõrandamine ei tooks kaasa lapse eemaldamist eraldi temale hakkamasaamiseks kohaldatud elukeskkonnast. Seetõttu ei saa kohus lugeda korteriomandi võõrandamist ebaõiglaseks ka lapse tervislikku seisundit arvestades. Võlgnikule kuuluva korteriomandi võõrandamine ei too koheselt kaasa võlgniku ja tema pere väljatõstmist senisest elukohast. Võlgnikul on korteriomandi enampakkumisel müümise korral aega otsida endale ja oma lapsele uus elukoht. Seejuures ei tähenda uue elukoha otsimine ainult eluruumide omandamist, vaid ka kasutuslepingu (näit. üürileping) sõlmimist eluruumide kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus eluruumide võimalikust sundenampakkumisel võõrandamisest tulenevat elukoha kaotust pidada erandlikuks asjaoluks. Eeltoodut arvestades ei esine erandlikke asjaolusid TMS § 45 mõistes. Võlgnik on taotlenud asjas tasutud riigilõivu 50 euro tagastamist. Võlgnik ei ole asjas tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Seetõttu puudub TsMS § 150 lg. 1 punktis 1 sätestatud riigilõivu tagastamise alus. Võlgniku viidatud 19. aprilli 2013. a. kohtumääruses ei ole märgitud ühtki riigilõivu tagastamise alust. Seetõttu jääb võlgniku avaldus asjas tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses Harju Maakohtu 10. juuni 2013. a. määruse tühistada ja teha uus lahend, millega kinnitada võla tagastamise maksegraafik, mille alusel maksab avaldaja kohtutäiturile igakuiselt 70 eurot oma võlgnevuse kustutamiseks. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus jättis TMS §-s 45 sätestatut eirates asja lahendamisel analüüsimata võlgniku perekondliku ja majandusliku olukorra. Nii kohtutäitur kui ka sissenõudja Julianus Inkasso OÜ eiravad tahtlikult TMS §-s 45 sätestatut ning sellega rikutakse kaebaja põhiõigusi ja põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet.

TMS § 45 sätestab nn. üldise õiglusklauslina ja erandnormina, et täitemenetlust on võimaik peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt ja selle kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on, näiteks, väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kohtutäitur müüb suulisel kordusenampakkumisel avaldajale kuuluvat korteriomandit, enampakkumine toimub 27. juunil 2013. a. Kaebaja on käesoleval ajal töövõimetuslehel seoses lapse kroonilise haigusega ja tegeleb lapsele invaliidsuse vormistamisega. Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma on allergilist laadi haigus, mille avaldumine on väga individuaalne - alates kergest astmast, mis tekitab väga harva ja kergeid hingematmishoogusid kuni raskete astmavormideni, mis alluvad raskesti ravile ja mille tagajärjel muutub kopsukoe ehitus. Seoses 17. juunil 2013. a. õla murdmisega läheb kaebaja operatsioonile. Käesoleval ajal täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimine on kaebaja jaoks äärmiselt ebaõiglane, kuna kaebaja laps on raskelt haige, haigus vajab pikemat ravi ja seoses sellega vajab kaebaja aega uue elukoha leidmiseks. Kohtutäituri vastus määruskaebusele Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus, mida on alustatud 27. juulil 2012. a., kordagi lapse tervislikule seisundile tuginedes taotlusi esitanud. Võlgnik kasutab lapse tervislikku seisundit ära lootusega vältida temale kuuluva vara müümist ja sissenõudja nõude rahuldamist ning lootuses saada temale sobivas suuruses osamaksetega maksegraafik. Võlgnik ei oma sissetulekut, tal on kohustused panga ees (korteriomand on koormatud hüpoteegiga), ta võlgneb KÜ-le ligi 4000 eurot (KÜ andmetel on maksmata teenuse arved alates jaanuarist 2013). Sisuliselt on võlgnik maksejõuetu ja temale kuuluv korter on ainuke vara, mille müügist oleks võimalik nõue rahuldada. Kohtutäitur kuulutas välja võlgniku korteri kordusenampakkumise 27. juunil 2013. a. Enampakkumise hetkel puudusid alused selle edasilükkamiseks. Maakohus küll menetles võlgniku avaldust TMS § 45 alusel, kuid täitemenetlust ei peatanud. Sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile avaldust enampakkumise edasilükkamiseks TMS § 44 alusel. Kohtutäitur müüs võlgniku kinnisasja enampakkumisel ja saadud tulemist rahuldas sissenõudja nõude. Käesolevaks hetkeks on menetlus täiteasjas nr. 031/2012/3235 lõpetatud seoses nõude rahuldamisega. Sisuliselt puudub määruskaebuse menetlemisel võlgnevus, mida võlgnik palub kohtul ajatada, kuna see on rahuldatud. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Esmalt tuleb arvestada, et praeguseks on avalduse aluseks olnud faktilised asjaolud muutunud, kuivõrd kohtutäituri vastusest määruskaebusele nähtub, et vaidlusaluses täiteasjas müüdi avaldajale kuulunud korteriomand enampakkumisel 27. juunil 2013. a., sissenõudja nõue on rahuldatud ning täiteasjas menetlus lõpetatud. Seetõttu on vaidluse ese – nõude täitmise ajatamine – sisuliselt ära langenud ning määruskaebuse nõuet täitmise ajatamiseks ei saa juba ainuüksi sellest tulenevalt rahuldada. Kuna aga määruskaebuse esitaja ei ole 5(6)

kaebusest loobunud, siis annab kolleegium kaevatava maakohtu määruse põhjendatusele siiski sisulise hinnangu. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuses on sisuliselt esitatud sama põhiväide, mille avaldaja on esitanud oma taotluses täitmise ajatamiseks, et kaebaja laps on raskelt haige, vajab pidevat hooldust ja ravi ning seetõttu oleks korteri müük käesoleval ajal võlgniku suhtes ebaõiglane. Maakohus on faktilist olukorda põhjalikult analüüsinud ja jõudnud kaebaja poolt esitatud asjaoludele tuginedes põhjendatud järeldusele, et korteri enampakkumisel müük ei raskendaks lapse tervislikku seisundit. Tsiviilkolleegium lisab, et arvestades kaebaja poolt avaldatut, et kaebaja laps põeb bronhiaalastmat ning et nende praeguses eluruumis levib must hallitus, võib elukoha vahetus olla lapse huvides. Põhjendatuks ei saa pidada ka määruskaebuse väidet, nagu oleks täitmise ajatamine põhjendatud seetõttu, et kaebaja saaks aega uue elukoha otsimiseks. Täitemenetluse ajatamine kui erandlik ja üldjuhul võlausaldaja huve kahjustav toiming saab reeglina olla aktsepteeritav maksimaalselt kuudepikkuseks ajavahemikuks. Arvestades, et vaidlusalune täitemenetlus algatati juba 27. juulil 2012. a., oli määruskaebuse esitajal aega endale ja lapsele uue eluruumi leidmiseks niigi juba peaaegu aasta. Seega ei oleks võlausaldaja huve arvestades põhjendatud täitmist veelgi edasi lükata. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei tasunud pikemat aega kestnud täitemenetluse jooksul oma võlgnevust ka mitte osaliselt ega alustanud samuti maksete tasumisega tema enda poolt väljapakutud osamakse suuruses, nõustub kolleegium kohtutäituri seisukohaga, et ka täitemenetluse ajatamise korral oleks võlgnik lõppastmes olnud suuteline oma kohustuse täitma ikkagi üksnes vara müügist saadud tulemi arvel. Sellegi tõttu oli maakohtu poolt avalduse rahuldamata jätmine põhjendatud. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetlusosaliste poolt määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud kooskõlas TsMS § 172 lõikega 1 jätta avaldaja kanda.