TSÜS › Äraolija varale hoolduse seadmine

Edasikaebamise kord Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele kättetoimetamisest avaldajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest igaüks kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu muu hulgas avaldaja, Xxx sugulased ja hõimlased. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest vara hooldajale.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Xxxesitas 18.06.2013 Harju Maakohtule avalduse äraolija (Xxx) varale hoolduse seadmiseks ja palus maakohtul anda luba vallata, kasutada ja käsutada Xxxle kuuluvat 1/3 mõttelist osa Xxxasuvast pooleliolevast majavaldusest.

Avalduse kohaselt kuulus XXX(surnud XXX) Xxx asuv pooleliolev majavaldus, mille pärisid 1/3 mõttelises osas avaldaja Xxx ja 1/3 mõttelises osas avaldaja vend Xxx. 1/3 mõtteline osa pooleliolevast majavaldusest on siiani XXX nimel. Xxx lahkus Eestis 1990. aastal pärast XXX surma ning asus elama Venemaale. 1992. aastal tegi Xxx Venemaal Novgorodis oma emale notariaalse volituse, millega volitas XXX kinkima Xxx 1/3 mõttelise osas XXX asuvast pooleliolevast majavaldusest. Volikiri oli tähtajaline ning kehtis 3 aastat. Xxx volikirja kehtivuse jooksul XXXkinkelepingut ei sõlminud. Sellele järgnevalt katkesid Xxx emal XXXja õel Xxxigasugused suhted Xxxga ning tänaseks päevaks ei ole nad temaga suhelnud enam kui 20 aastat. Xxxja XXXpuudub igasugune teave selle kohta, kus Xxx Venemaal viibib ning neil ei ole õnnestunud saada teada tema kontaktandmeid. Kuna Xxx lahkus Eestist 1990. aastal so enne Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) jõustumist, siis ei ole Xxx esitanud XXXXxxpoolelioleva majavalduse juurde määratud maatüki suurusega 442 m2 maa ostueesõigusega erastamise avaldust, ega teinud ühtegi muud toimingut, mis on vajalikud maa ostueesõigusega erastamiseks. Tekkinud on olukord, kus asjaolu, et Xxx on 1/3 mõttelises osas asuva poolelioleva majavalduse omanik, takistab nimetatud ehitise juurde kuuluva maa erastamist ja kinnistamist. Kuna tegemist on kaasomandis oleva varaga, siis ei saa Xxx üksi oma osa kasutada või korda teha. Xxx asuv pooleliolev majavaldus on siiani vallasvara, mistõttu puudub kaasomanikel võimalus oma kaasomandis olevat osa käsutada. Võimalikud on ainult kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelised tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Xxx 1/3 mõttelise osa ehitistest kui vallasvarast saab omandada ainult teine kaasomanik. Xxx on huvitatud isikuks, et taotleda Xxx kaasomandis olevale varaosale hooldusõigust ja õigust seda vara käsutada, sest vastasel juhul jääb Xxx asuv maatükk erastamata ja kinnisomandiks muutmata. Xxx teadaolevalt ei ole Xxx kellegi suhtes ülalpidamiskohuslane, samuti puuduvad tal avalike registrite andmetel muud registrisse kantud asjad. Kuna Xxx ja Xxx huvid langevad kokku, siis taotleb Xxx enda määramist Xxx vara hooldajaks ning palub kohtul anda õiguse võõrandada Xxx 1/3 mõtteline osa Xxx asuvast pooleliolevast majavaldusest endale, kui teisele kaasomanikule, sest ainult sellisel viisil on võimalik kõrvaldada maa ostueesõigusega erastamist takistav olukord. Pärast XXX surma leppisid Xxx ja Xxx kokku, et viimane kingib oma 1/3 mõttelise osa pooleliolevast majavaldusest Xxx. Xxx tegi selleks puhuks ka oma emale notariaalse volikirja, et ema saaks Xxxt esindada kinkelepingu sõlmimisel. XXX jäi tähelepanuta asjaolu, et Xxx antud volikiri oli tähtajaline ning nii ei jõutud õigeaegselt notarisse tehingut sõlmima. Kuna Xxxga ei ole volikirja andmise järgselt mingit kontakti olnud, siis tõenäoliselt Xxx ise ei teagi, et tehing jäi sooritamata ning vara on siiani tema nimel. On põhjendatud määrata Xxx varale hooldaja ning anda nimetatud hooldajale õigus nimetatud vara käsutamiseks viisil, et vara hooldaja saab teha kaasomandi lõpetamise tehingu, mis on vajalik kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Kohus võttis avalduse 31.07.2013 määrusega menetlusse ja määras ärakuulamise aja. 23.08.2013 ärakuulamisel avaldas avaldaja, et soovib Xxx kuuluva mõttelise osa tasuta võõrandada või kinkida avaldajale. Avaldaja jaoks on oluline, et Xxx ei oleks enam 1/3 mõttelise osa omanik. Kuna varal rohkem kaasomanikke ei ole, siis saab kaasomandi võõrandada vaid avaldajale.

Ärakuulamisel selgitas avaldaja, et ajal kui Xxx tegi volituse temale kuuluva kaasomandi kinkimiseks XXX, oli lagunenud maja koguväärtus 1500 rubla ja Xxx tasus Xxx kolmandiku vara väärtusest, so 500 rubla. Avaldaja ja puudutatud isik selgitasid, et kaasomandis oli vundament, kaev ja kasvuhoone. Alles on natuke vundamenti ja mõned seinad, katust ei ole. Avaldaja kinnitas, et saab kaasomandi võõrandada vaid endale, sest teisi kaasomanikke ei ole.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele, Xxx vara hooldajaks tuleb määrata tema õde Xxx ja Xxx tuleb anda luba Xxx kuuluva vallasvara asukohaga XXX, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks, sh tasuta võõrandamiseks Xxx. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 4 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludest: • XXXkuulunud vara, asukohaga XXX, 442 m2 suusrusel maatükil pärisid 1/3 mõttelises osas XXX tütar Xxx ja 1/3 osas XXX poeg Xxx. Asjaolu on tõendatud 24.10.1990 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega (tl 9). • XXX kaasomandis oleva vallasvara koosseisu kuulub XXX 442 m2 suurusel maatükil olev elamu vundament, kasvuhoone, ehitusaegne kuur ja kaev, maksumusega inventariseerimishinde järgi 1567 rubla, vastavalt Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo õiendile nr XXX, 17.07.1990. Asjaolu on tõendatud 24.10.1990 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega (tl 9) • XXX volitas 20.03.1992 XXX kinkima XXX kuuluvat kaasomandit, 1/3 osa elumajast, mis asub Xxx XXX õele Xxx. Volitus on antud kolme aastase tähtajaga. Asjaolu on tõendatud 20.03.1992 notariaalse volikirjaga (tl 12) TsÜS § 17 kohaselt loetakse isik teadmata kadunuks, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Avaldusest nähtuvalt kadus avaldajal XXX kontakt ca 20 aastat tagasi ja tal puuduvad andmed XXX viibimiskoha või elus olemise kohta. Kohus on teinud XXXosas päringud Politsei- ja Piirivalveametile ning Keila Linnavalitusele. Politsei- ja Piirivalveametil ja Keila Linnavalitsusel puuduvad andmed Xxx elukoha kohta. Keila Linnavalitsus selgitas, et Keila Linnavalitsuse maakorraldaja on XXX saatnud kirja ka 2009 aastal aadressile XXX, kuid ei saanud saadetud kirjale vastust. Kuivõrd käesolevalt puuduvad mistahes andmed XXX viibimiskoha või elus olemise kohta ning viimane teadaolev kontakt oli XXXca 20 aastat tagasi, siis tuleb Xxxt pidada TsÜS § 17 mõistes teadmata kadunud isikuks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 18 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku varale seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Vastavalt TsÜS § 18 lg-le 3 võib teadmata kadunud isiku vara hooldaja teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Teadmata kadunud isiku kinnisasjaõigust võib hooldaja käsutada ainult kohtu loal.

Nimetatud sätte kohaldamiseks peab kohus tuvastama, et varale hoolduse seadmise taotleja on huvitatud isikuks ja hoolduse seadmine on kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides või vara kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda käsutada. XXXja avaldaja kaasomandisse kuulub mõtteline osa vallasvarast - Keilas, Raba tn 4, 442 m2 suurusel maatükil olevatest ehitistest. Kohtule esitatud volikirjast (tl 12) nähtub, et Xxx sooviks oli temale kuuluva kaasomandi osa kinkimine Xxx, mistõttu avaldaja ning Xxx huvid kaasomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise osas, sh Xxx kuuluva kaasomandi kinkimise osas Xxx ühtivad. Kuigi volikiri oli antud tähtajaga kolm aastat, ei ole kohtul alust arvata, et Xxx vastav huvi oleks ajas muutunud. Kohus leiab, et lisaks XXX avaldatud tahtele, kinkida Xxx kuuluv kaasomandi osa Xxx, tuleb arvestada ka asjaoluga, et avaldaja on Xxx tasunud kaasomandi eest 500 rubla, mis vastas Xxx kaasomandi osa väärtusele (kohtuistungi protokoll ja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus). Avaldaja kohtuistungil esitatud ütlused on usutavad ja kohtul puudub põhjus neis kahelda. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 3 järgi võib kaasomandis oleva ehitisega pärast 2006. aasta 1. märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Nimetatud sättest tulenevalt on vallasasja kaasomaniku Xxx võimalused asjaõiguste kasutamisel temale kuuluva kaasomandi osas väga piiratud ning sellise olukorra muutmine on võimalik läbi maa erastamise ja sellel asuva vallasvara kinnistamine. Kohus on tuvastanud, et XXX on teadmata kadunud, mistõttu ei ole võimalik lõpule viia maa ostueesõigusega erastamist ega kinnistada kaasomandis olevat vallasvara. Kuivõrd vallasvarana oleva kaasomandi valdamine, kasutamine ja käsutamine ja seetõttu ka hooldamine on AÕSRS § 13 lg-st 3 tulenevalt väga piiratud, siis nimetatud olukord ei saa olla XXX huvides vara säilimise tagamisel. Xxx huvi XXX varale hooldaja seadmiseks ja vara tasuta võõrandamiseks tuleneb sellest, et Xxx on vallasvara kaasomanik ning asjaolust, et kinkijast mitteolenevatel põhjustel jäi teostamata nimetatud vallasvara tasuta võõrandamine avaldajale. Kohus leiab, et Xxx varale hoolduse seadmine ja loa andmine võõrandada Xxx kuulunud kaasomand tasuta tema õele Xxx on vastavuses äraolija huvidega, kuivõrd Xxx on kätte saanud oma kaasomandi eest hüvitise ning viinud lõpule kõik omapoolsed sammud omandi üleandmiseks, kuid omand jäi üle andmata Xxx sõltumatutel asjaoludel, samuti jääks hooldaja seadmata jätmisel vallasasjast ehitis ilma omanikuhoolitsusest. Kohus ei ole tuvastanud, et Xxx oleks kellegi suhtes ülalpidamiskohuslane, samuti ei ole tal avalike registrite andmeil muude registrisse kantud asju peale vallasvara 1/3 mõtteline osa XXX, 442 m2 suusrusel maatükil. Kohtul puuduvad andmed, et avalduse esemeks oleva kaasomandi suhtes oleks teisi huvitatud isikuid peale XXX. Arvestades eeltoodut kuulub avaldus rahuldamisele ja Xxx tuleb lubada valitseda ja käsutada Xxx vallasvara ja sellega seotud õigusi sh tasuta võõrandada Xxx kuuluva mõttelise osa Xxx. Kaasomandis oleva vallasvara võõrandamise õigus kaasomanike vahel tuleneb AÕSRS § 13 lg-st 3. TsMS § 518 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt lõpetab kohus äraolija varale seatud hoolduse, kui äraolijal ei ole enam takistusi oma asjade ajamisel. Hooldus lõppeb sõltumata äraolija surmast kohtu poolt tühistamisega. Kohus tühistab hoolduse, kui äraolija surm saab talle teatavaks. Kui äraolija tunnistatakse surnuks või kui tema surmaaeg tuvastatakse kohtus, lõpeb hooldus surnuks tunnistamise või surmaaja kindlakstegemise määruse jõustumisel. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Eelnimetatu alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.