AS SEB Pank avaldus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2013 määrus menetlustähtaja ennistamise taotluse lahendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Janek Alvela Kostja L T (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 27.05.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 68 lg 4).
3.Jätta menetluskulud AS SEB Pank kanda. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 07.12.2011 otsusega rahuldamata AS SEB Pank (hageja) hagi L T (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2012 otsusega maakohtu otsuse, mõistis kostjalt välja põhivõla, intressi ja viivise ning jättis esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 08.08.2012 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.11.10.2012 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt viibis hageja esindaja korralisel puhkusel 13.08.2012-31.08.2012 ning sai Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsuse jõustumisest
teada alles 28.09.2012. Enne puhkusele minekut oli hageja esindaja töökoormus tavapärasest oluliselt suurem. Lisaks märkis hageja, et Riigikohtu 08.08.2012 määrust ei ole talle edastatud. Hüvitatavate menetluskulude suuruseks palub hageja määrata 20 451,72 eurot. Maakohtu määrus
3.27.05.2013 määrusega jättis Harju Maakohtus hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja keeldus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest.
4.Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsus jõustus 08.08.2012. Hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust õigeaegselt esitanud.
5.TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tulenevalt TsMS § 422 on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Kuigi TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, tuleb menetlustoimingu tähtaja järgimata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga.
6.TsMS § 679 lg 7 kohaselt avaldatakse Riigikohtu veebilehel viivitamata kassatsioonikaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus ning lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest. Seega oli võimalik hagejal kohtuotsuse jõustumisest teada saada Riigikohtu veebilehe kaudu.
7.Toimiku materjalidest nähtub, et Riigikohus on määruse pooltele edastanud ka 09.08.2012 posti teel (t.l 181). Riigikohus on lahendis 3-2-1-13-10 märkinud, et seadus ei nõua kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruse (formaalset) kättetoimetamist menetlusosalisele ega seo sellega määruse jõustumist. Piisab määruse edastamisest TsMS § 310 nõuete kohaselt (TsMS § 679 lg 5 esimene lause). Seda põhjendab eelkõige asjaolu, et Riigikohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
8.Kohtu hinnangul oli hageja esindajal reaalselt võimalik enne puhkusele minekut tutvuda Riigikohtu veebilehel avaldatud määrusega. Hageja esindaja suurt töökoormust ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks Riikohtu veebilehel avaldatuga mittetutvumiseks. Ka puhkusel viibimist ei saa käesoleval juhul pidada mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks. Kuna hageja näol on tegemist krediidiasutusega, siis oleks olnud võimalik tööd korraldada ka nii, et panga teised juristid oleksid kohtuotsuse jõustumise tähtaega jälginud ja õigeaegselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud.
9.Käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud objektiivse iseloomuga põhjust tähtaja mittejärgmiseks. Seega tuleb hageja taotlus menetluskulude avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Määruskaebus
10.11.06.2013 Harju Maakohtule esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 27.05.2013 määruse ja teha uus määrus, millega ennistada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg ja saata asi tagasi maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ühtlasi palub hageja tagastada tasutud kautsjon.
11.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 67 lg-t 1 ning jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja avalduse.
12.Hageja leiab, et arvestades esitatud asjaolusid kogumis, tuleks tähtaja mittejärgimine lugeda toimunuks mõjuval põhjusel ning seega tuleks tähtaeg ennistada.
13.Hageja pöördus 29.06.2012 Tallinna Ringkonnakohtu poole e-kirjaga, milles palus infot selle kohta, kas ringkonnakohtu 27.04.2012 otsus käesolevas tsiviilasjas on jõustunud. Samal päeval sai hageja vastuse, et otsus ei ole jõustunud. Kuna 08.08.2012 jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsus. Hageja viitab TsMS § 679 lg-le 5 ning märgib, et hagejale ei ole seniajani edastatud eelnimetatud Riigikohtu määrust.
14.Hageja esindaja viibis korralisel puhkusel 13.08.2012 – 31.08.2012. Seega, kui kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus avaldati Riigikohtu veebilehel 08.08.2012, jäi hageja esindajal lahendi kontrollimiseks sisuliselt vaid 2-3 päeva, mis langes omakorda vahetult puhkuse-eelsesse perioodi, mil esindaja töökoormus oli eelseisva puhkuse tõttu ka tavapärasest oluliselt suurem. Samas on analoogsetes kohtuasjades hageja esindajale saadetud vastavad Riigikohtu määrused ka posti teel, mistõttu eeldas esindaja, et ka käesolevas asjas edastatakse esindajale kassatsioonkaebus koos selle menetlusse võtmise või sellest keeldumisega posti teel. Eeltoodu alusel ei saanud hageja ringkonnakohtu otsuse jõustumisest õigeaegselt teada, mistõttu on tähtaegselt esitamata jäänud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
15.Kuna hageja arvestas, et kohus edastab neile kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruse, mida aga kohtu poolt tehtud ei ole, tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja järgimata jätmine lugeda toimunuks mõjuval põhjusel, mis on aluseks tähtaja ennistamisele vastavalt TsMS §-le 67. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal maakohtu seisukohaga, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi pikemalt korrata.
18.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole hageja esile toonud objektiivse iseloomuga põhjust menetlustähtaja eiramiseks. Hageja esindaja puhkusel viibimine ega väidetav tavapärasest oluliselt suurem töökoormus puhkuse-eelsel perioodil ei ole mõjuv ega objektiivne põhjus tähtaja mittejärgimiseks. Hageja kui finantsasutuse palgal olevate juristide töökorraldus on hageja kui tööandja subjektiivne diskretsioon ning tööülesannete prioriteetsuse üle otsustamine töökorraldaja suvast sõltuv valik. Seetõttu ei saa töökorraldust, mis sunnib töötajat tegema töökoormuse tõttu valikuid, mis ei võimalda arvata kohtulahendi jõustumise väljaselgitamist täitmist vajavate tööülesannete hulka, lugeda TsMS §-s 422 silmas peetud teguriks.
19.Kolleegium nõustub, et hagejal oli võimalik kohtuotsuse jõustumisest teada saada TsMS § 679 lg 7 kohaselt Riigikohtu veebilehel kassatsioonikaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemuse avaldamise kaudu. Õige on Riigikohtu lahendile nr 3-2-113-10 tuginev maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei nõua seadus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruse (formaalset) kättetoimetamist menetlusosalisele ega seo sellega määruse jõustumist. Kuna Riigikohtu määruse peale ei
saa edasi kaevata, piisab määruse edastamisest TsMS § 310 nõuete kohaselt (TsMS § 679 lg 5 esimene lause).
20.Kaebuse väide, mille kohaselt ei ole Riigikohus hagejale kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrust edastanud, on vastuolus toimiku materjalidest nähtuvaga, mille kohaselt on Riigikohus 08.08.2012 määruse pooltele posti teel 09.08.2012 edastanud (tl 181).
21.Eeltoodu põhjal on õige maakohtu järeldus, et hagejal oli võimalik saada ringkonnakohtu 27.04.2012 otsuse jõustumisest teada õigeaegselt ja esitada taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning tähtaja ennistamiseks puudub seetõttu alus.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.