Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja I ja kostja sõlmisid 11.10.2006 laenulepingu nr XXX. 12.02.2008 avaldusega ütles kostja laenulepingu erakorraliselt üles alates 29.02.2008 ning nõudis võla tagastamist. Võlaks oli 334 490,61 eurot (s.h põhiosa 249 860,30 eurot, intress 7365,66 eurot ja viivis 77 264,65 eurot). Antud vaidluse ese, s.o laenulepingust nr XXX tulenev nõue on tagatud täiteasjade nr 025/2008/2626 ja nr 025/2008/2627 raames toimuvate täitemenetluste aluseks oleva Tallinna notar Merle Saar-Johanson 13.10.2006 notariaalaktis nr XXX toodud kinnisvaraga. Antud notariaalaktiga seati muu hulgas ühishüpoteek kinnistutele, reg osa nr-ga XXX (omanik L T, kinnistu asukoht XXX) ja reg osa nr-ga XXX (omanik A T, kinnistu asukoht XXX). 07.12.2011 tegi Harju Maakohus hageja I ja AS-i SEB Pank vahel toimuvas vaidluses, tsiviilasjas nr 2-11-14068, kohtuotsuse. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt jäeti AS-i SEB Pank hagiavaldus hageja I vastu rahuldamata. Juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-11-14068 jõusse ja otsus jõustub, on sundtäitmine lubamatu, kuna kostjal lõpeb seaduslik alus nõuda hagejatelt laenulepingu alusel võla tasumist. TMS § 221 lg 1 ja lg 11 alusel taotlevad hagejad sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hagejad leiavad, et kostja vastuväited on ennatlikud, kuna ei ole välistatud, et hagejad vaidlustavad tsiviilasjas nr 2-11-14068 jõustunud lahendi alusel alustatud täitemenetluse. Kostja on 12.10.2012 esitanud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse 27.04.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-11-14068 sundtäitmisele pööramiseks. Hagejate arvates ei või üheaegselt eksisteerida 3 täitemenetlust ühe ja sama eseme ja võlgnevuse kohta. Jääb õiguslikult ebaselgeks, mille alusel võiks kostja nõuda ühe ja sama võlgnevuse tasumist 3-s eraldi alustatud täitemenetluses. Hagejate arvates puudub õiguslik alus sundtäita üheaegselt nii täiteasja nr 025/2008/2626 ja täiteasja nr 025/2008/2627 kui ka täiteasja nr 025/2012/4065, kuna need täiteasjad välistavad üksteist. Kostja pole selgitanud, kuidas erineb 27.04.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-11-14068 toodud võlgnevus sellest võlgnevusest, mis on täiteasjas nr 025/2008/2626 ja täiteasjas nr 025/2008/2627 väljanõudmise objekt. Kuna kostja 12.10.2012 esitatud avalduse alusel oli alustatud uus täiteasi 025/2012/4065, siis tulenevalt eelnevast on jäänud ebaselgeks, millist täiteasja siiski peaksid hagejad täitma: kas täiteasja nr 025/2008/2626 ja täiteasja nr 025/2008/2627 või täiteasja nr 025/2012/4065. Üheaegselt ei ole need täiteasjad täidetavad. Kostja ei või nõuda rohkem, kui see tuleneb poolte vahel sõlmitud 11.10.2006 laenulepingust nr XXX. Praeguse hetke seisuga ületab, tulenevalt kostja õiguslikult põhjendamatutest tegevustest, kohtutäitur Kaire Põltsi täitmises olevate täiteasjade summaarne nõue hagejate vastu poolte vahel 11.10.2006 sõlmitud laenulepingus nr XXX kokku lepitud summat. Tulenevalt eeltoodust ei pea hageja täitma täiteasja nr 025/2008/2626 ja täiteasja nr 025/2008/2627, kuna täiteasja nr 025/2012/4065 alustamisega on need muutunud õiguslikult ebaselgeks ja motiveerimatuks. Eeltoodu alusel paluvad hagejad hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagejate poolt esitatud hagi. 28.03.2011 esitas AS SEB Pank hagi Harju Maakohtusse L T vastu 28.03.2011 seisuga arvestatud võla 249 860,30 eurot, intressi 7 365,66 eurot ning viivise 77 264,65 eurot väljamõistmiseks, samuti tulevikus tekkivate seadusejärgse määraga viiviste väljamõistmiseks. Kõnealuse hagiavalduse alusel algatati Harju Maakohtus

tsiviilasi nr 2-11-14068. L T vaidles hagile vastu väidetava nõude aegumise põhjusel. 07.12.2011 tegi Harju Maakohus otsuse, millega jättis AS SEB Pank hagi rahuldamata. AS SEB Pank esitas kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-11-14068 apellatsioonikaebuse. Oma 27.04.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-1406 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse, rahuldas apellatsioonikaebuse ja mõistis L T AS SEB Pank kasuks välja 334 490,61 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.03.2011 kuni võla põhiosa 249 860,30 eurot tasumiseni. Lisaks jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulud L T kanda. 08.08.2012 ei andnud Riigikohus L T kassatsioonikaebusele menetlusluba ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-11-14068 jõustus lõplikult. Ainsaks käesolevas tsiviilasjas nr 2-12-13945 hagejate poolt esitatud hagi aluseks ongi väide, et kui Tallinna Ringkonnakohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-11-14068, et kostja AS SEB Pank nõuded hagejate vastu on aegunud, siis muutuvad lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 025/2008/2626 ja 025/2008/2627. Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud lahendiga lõplikult tuvastatud, et AS SEB Pank nõue, mille sissenõudmiseks on AS SEB Pank algatanud vaidlusalused täitemenetlused, L T vastu ei ole aegunud ning L Tõtuverel on Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-11-1406 27.04.2011 tehtud otsusestoodud summades ja määrades kohustused AS SEB Pank ees. Ülaltoodust tulenevalt ei ole hagejad põhjendanud oma nõuet TsMS § 230 lg 1 mõttes. AS SEB Pank palub jätta L T ja A T hagi tsiviilasjas nr 2-12-13945 rahuldamata ja kohtukulud hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse ajal esitatud seisukohtadega ning tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi esitamise aluseks oleva TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Antud juhul on hagejad seisukohal, et kostja nõude olemasolu sõltub tsiviilasjas nr 2-11-14068 tehtavast lahendist, kuna nimetatud menetluses on poolte vahel vaidlus, kas kostjal on hagejate suhtes põhjendatud nõue. Kostja nõustub hagejate seisukohaga, et antud vaidluses on keskse tähtsusega tsiviilasjas nr 2-11-14068 tehtav lõplik lahend, milleks antud juhul on Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega rahuldati kostja poolt hageja I vastu esitatud nõue. Kohus märgib, et nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-11-14068 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsusest (lk 167-174) on ringkonnakohus tühistanud Harju Maakohtu 07.12.2011 otsuse ning mõistnud hagejalt I kostja kasuks välja 334 490,61 eurot ja viivised. Hagejalt I kostja kasuks välja mõistetud summa tulenes hageja I ja kostja vahel 11.10.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX, milles sätestatud kohustused oli hageja I tähtaegselt täitmata jätnud. Nimetatud otsus on jõustunud. Seega on tuvastamist leidnud, et kostjal on laenulepingust nr XXX tulenevalt põhjendatud nõue hagejate vastu ning kostjal esines alus antud nõude täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Ka hagejad ise on kinnitanud, et käesoleva tsiviilasjas esitatud hagi lahendus sõltub tsiviilasjas nr 2-11-14068 tehtavast lahendist ja kostja nõude põhjendatuse tuvastamisest. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjal hagejate suhtes esineva nõude olemasolu on tuvastamist leidnud ning hagejad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kõnealune nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagejad on seisukohal, et kostja nõue on ebaselge, kuna kostja on esitanud avalduse täiteasja nr 025/2012/4065 algatamiseks, kuid antud täiteasja alus on sama, mis täiteasjades nr

025/2008/2626 ja 025/2008/2627, s.o hageja I ja kostja vahel sõlmitud leping nr XXX, mistõttu hagejad ei saa aru, millist täiteasja neil täita tuleb. Kohus leiab, et kostja avalduse alusel täiteasja nr 025/2012/4065 algatamine ei ole asjaolu, mis mõjutab käesoleva tsiviilasja lahendamist. Juhul, kui hagejad leiavad, et täiteasjas nr 025/2012/4065 rikutakse nende õigusi, on hagejatel võimalik esitada eraldiseisev kaebus selleks seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et puudub alus tunnistada täiteasjades nr 025/2008/2626 ja 025/2008/2627 sundtäitmine lubamatuks ning esitatud hagi tuleb TMS § 221 lg 1 alusel rahuldamata jätta. Harju Maakohtu 10.04.2012 määrusega rahuldas kohus hagejate taotluse hagi tagamiseks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jätab käesolevas asjas hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada Harju Maakohtu 10.04.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses olevates täiteasjades nr 025/2008/2626 ja 025/2008/2627 menetlus kuni tsiviilasjas 2-12-13945 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kooskõlas TsMS § 132 lg-ga oli hagihind 3190 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 479,33 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta menetluse kulud hagejate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul peavad hagejad vastutama menetluskulude eest võrdsetes osades. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.