Mati Seeberg'i hagi Eesti Vabariigi vastu Veeteede Ameti kaudu saamata jäänud töötasu ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 2 510,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Mati Seeberg, isikukood *, elukoht *, e-post: * Hageja nõustaja M G, e-post * Kostja: Eesti Vabariigi Veeteede Amet, asukoht Valge 4 Tallinn 11413, e-post [email protected] Esindaja volikirja alusel E L 05. juuli 2013
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Kohaldada aegmist. Tunnistada Marti Seebergi nõue viiviste osas aegunuks.
3.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.19.12.2012. a esitas hageja Mati Seeberg hagi Eesti Vabariigi Veeteede Ameti vastu saamata jäänud töötasu nõudes. 27.02.2013 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse saamata jäänud töötasu nõudes ning keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet viiviste osas. 14.03.2013 esitas kostja kirjaliku vastuse. 27.03.2013 võttis kohus menetlusse hageja nõude viiviste osas. 10.04.2013 esitas kostja vastuse viiviste nõudele. 17.05.2013 toimus kohtuistung. 05.06.2013 esitas hageja hagiavalduse täiendused. 25.06.2013 esitas kostja täiendava vastuse. 05.07.2013 vaatas kohus hagiavalduse läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid
2.19.12.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu 2010 ja 2011 saamata jäänud töötasu nõudes. Hageja nõudis 2010 ja 2011 aasta eest saamata jäänud töötasu 2 194,40 eurot ja viivist kuni töötasu täieliku tasumiseni 1% päevas, kuid mitte rohekam kui 2 194 eurot. Hageja oli seisukohal, et talle tuli tulenevalt TLS § 44 lg 7 tasuda 1,5 kordset töötasu ületundide eest. Juurde tuli arvestada ka kahekordsed merepäevatasud. Ühepoolselt ei ole võimalik käskkirjaga kehtestada, et merepäevatasudega hüvitatakse ületunnitööd. 2010 aastal oli 56 ületundi ning 2011 aastal 227 ületundi.
3.29.01.2013 esitatud hagiavalduse täiendustes nõuab hageja viivist 0,021% maksmata töötasult kuni töötasu täieliku tasumiseni. Viivist arvestab hageja 2010 aasta eest alates 01.05.2010 ja seisuga 18.12.2012 on viivis 107,27 eurot. 2011 aasta eest nõuab hageja viivist alates 01.05.2011 ning seisuga 18.12.2012 on viivis 209,30 eurot. Viivist arvestab hageja vastavalt VÕS § 113 sätestatule.
4.09.04.2013 esitatud hagiavalduse täiendustes suurendas hageja oma nõuet. 2010 aasta eest nõuab hageja 541,32 eurot. Merepäevade lisatasu tuli maksta 96 päeva eest ja ületunde oli 56. 2011 aasta eest nõuab hageja 1994,03 eurot. Ületunde on hageja arvestusel kokku 259 ja merepäevi 100. Saamata jäänud tasu nõue kokku 2 535,35 eurot. Viivisearvestuses jäi hageja nõude juurde maksta 0,021% viivist päevas kuni töötasu täieliku tasumiseni.
5.17.05.2013 kohtuistungil selgitas hageja, et ületunnid tulevad sellest, et laeva merel olles töötas hageja ka laupäevad ja pühapäevad. Ületundideks ongi arvestatud laupäevad ja pühapäevad ajal, mil laev oli merel.
6.05.06.2013 hagiavalduse täienduste kohaselt tulevad hageja ületunnid nädalavahetustel töötatud aja eest. Hageja töölepingu järgi on tööaeg 40 tundi nädalas ja ülejäänud töötunnid on ületunnid. Hageja ei töötanud summeeritud tööajaga, kuna tal ei tekkinud vahepeal vabu päevi. Summeeritud tööajaga oleks tegemist siis, kui hageja puhkepäevad oleks langenud muule ajale kui nädalavahetused ja töögraafik oleks sellest tulenevalt olnud muutuva iseloomuga. Käesoleval juhul oli hageja kõik päevad tööl ja kõik nädalavahetusel töötatud tunnid on ületunnid, mis tulnuks tasustada 1,5 kordselt. Lisaks sellele merepäevatasud. Summeeritud tööaja viide töölepingus on ekslik. Isegi, kui tegemist oleks summeeritud tööajaga, tuleb ületunde tasustada vastavalt seadusele.
7.05.07.2013 kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet. Hageja nõustus kostjaga, et 2010 aastal oli tal ületunde 56 ja merepäevi 71. Rahaline nõue 2010 aasta eest on 172 eurot ületundide eest. 2011 aasta osas nõustus hageja kostjaga, et ületunde on 227 ja merepäevi on
91.Rahaline nõue ületundide eest on 1304,11 eurot. Kokku jäi hageja lõplikuks nõudeks 1476,11 eurot ületundide eest.
8.Hageja esitas tõendina VTA peadirektori käskkirja 20.01.2010 nr * ja lisa nr 1, kust nähtub lisatasude kehtestamine merepäevade eest ja merepäeva päevatasu 2010 aastal /tl 8-9/, VTA peadirektori käskkiri 19.01.2011 nr * ja lisa 1, kust nähtub lisatasude kehtestamine merepäevade eest ja merepäeva päevatasu 2011 aastal /tl 10-11/, VTA peadirektori käskkiri 15.01.2010 nr * jäämurdetööde alustamise kohta ja VTA peadirektori käskkiri 20.04.2010 nr * jäämurdetööde lõpetamise kohta. Tõenditest nähtub, et jäämurdetöid alustati 16.01.2010 ja lõpetati 21.04.2010 /tl tl 12-13/. VTA peadirektori käskkiri 20.01.2011 nr * jäämurdetööde alustamise kohta ja VTA peadirektori käskkiri 29.04.2011 nr * jäämurdetööde lõpetamise kohta. Tõenditest nähtub, et jäämurdetöid alustati 21.01.2011 ja lõpetati 30.04.2011 /tl 14-15/. Hageja esitas veel tõendina töölepingu muudatused /tl 16/, palgaarvestus jaanuar-mai 2011 /tl 17-21/, VTA poolt hagejale tehtud väljamaksed 2010 aastal /tl 22/, sisekorraeeskiri /tl 27-38/, ümbervormistatud tööleping /tl 43-43-45/, avaldus 06.05.2011 /tl 161-162/, avaldus 13.06.2011 /tl 163/, VTA vastused /tl 164-166/. Kostja vastuväited ja kostja poolt esitatud tõendid
9.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on hagejale hüvitanud ületunnitöö merepäevade lisatasu maksmisega. Kostja on võtnud arvesse töö eripära, kui laev on merel. Kostja on käsitlenud seda eriolukorrana, kus teatud juhtudel on vajalik ületunnitöö. Ületunnitöö hüvitamine merepäevade lisatasuna ei ole hagejale kahjulik ega ka vastuolus TLS-ga. Hageja arvestustest nähtub, et jaanuarist kuni aprillini 2010 ja 2011 aastal oleks pidanud hageja töötasu koosnema põhipalgast, merepäevade lisatasust ja ületunnitasust. Sellise arvestusega soovib hageja saada ületundide tasustamist aga topeltsuuruses. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 11.1 kohaselt kohustusid pooled juhinduma ka tööandja kehtestatud töösisekorraeeskirjadest. Sisekorraeeskirja p 2.8. järgi merereisil tehtud ületunnitöö kompenseeritakse merepäevade lisatasuga. TLS § 44 lg 7 järgi makstakse ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5 kordset tasu. Sisekorraeeskirjadest tulenevalt makstakse ainult sellise ületunnitöö eest, mis on tehtud laeva merereisil olles. Sisekorraeeskirjadest tulenevalt hüvitatakse Veeteede Ametis ületunnitöö merepäevade lisatasu nime all. Taoline kord oli hagejale teada. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjadega 20.01.2010 nr * ja 19.01.2011 nr * on kehtestatud listasude määrad merepäevade eest vastavalt 2010. ja 2011. aastaks. Käskkirja p 1 sätestab, et lisatasuga merepäevade eest kompenseeritakse merel tehtud ületunnitöö. Hageja ei ole vaidlustanud ühtegi kostja kehtestatud töökorralduslikku akti. Kostja on merepäevade listasu nime all maksnud hagejale rohkem kui 1,5 kordset töötasu ületundide eest. TLS ei sätesta, et tööandjal on keelatud maksta rohkem kui 1,5 kordne töötasu ületundide eest. Töötajale on kohaldatud merepäevade lisatasu maksmisel soodsamaid tingimusi kui töölepingu seadus ette näeb. Kui võtta aluseks hageja enda poolt esitatud arvestused, siis oleks kostja pidanud hagejale maksma 2010 aastal nelja kuu eest 44 876 krooni, kostja on maksnud 62 378 krooni. 2011 aasta esimese nelja kuu eest oleks kostja pidanud maksma 1,5 kordsest tasu arvestades 3 965,07 eurot, kostja on maksnud 4 425,37 eurot. Seega hageja väited, et talle on töötasu vähem makstud on alusetud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.25.06.2013 esitatud kostja vastuses on kostja seisukohal, et ületundide hüvitamine lisatasuga merepäevade eest on õiguspärane. TLS ei määratle ületundide eest makstavat tasu eraldi nimega. Kõikides lisatasu merepäevade eest kajastavates kostja dokumentides on mainitud, et nimetatud listasuga hüvitatakse tehtud ületunnitöö. Lisatasu merepäevade eest ei ole boonus töö tegemise eest. Tegemist on ületundide hüvitamisega soodsamas määras, kui seaduses sätestatud 1,5 kordne määr.
11.Summeeritud tööaja kasutamine on õiguspärane. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.1 kohaselt töötab hageja summeeritud tööaja arvestuse alusel ning summeeritud tööaja arvestusperiood on 4 kuud. Summeeritud tööaja arvestuse mõte on, et tööaeg võib jaguneda nädalate või kuude lõikes erinevalt. Seega ei ole enne arvestusperioodi lõppu võimalik määratleda, kas tegemist on üle- või alatundidega. Summeeritud tööaja arvestuses olid pooled töölepingus kokku leppinud ja see ei kuulu hageja poolt ühepoolselt tagantjärele muutmisele. Asjaolu, et 2011 jaanuarist aprillini olid hagejal igas kuus ületunnid, ei anna alust väita, et summeeritud tööaja arvestuse kohaldamine on ekslik.
12.Hageja ületundide arvestus ei ole õige. Hageja on hagi täienduses märkinud, et 2011 oli ületunde 259, tegelikult oli aga 227. 2010 aasta 56 ületunni eest oleks 1,5 kordne töötasu 5 040 krooni, kuid kostja maksis lisatasu merepäevade eest sel perioodil 16 909 krooni. 2011 ületunde oli 227 ning 1,5 kordne töötasu oleks 1 304,12 eurot, kuid kostja maksis lisatasu merepäevade eest 1 574,30 eurot. Hageja on arvestanud valesti merepäevad. 2010 aastal oli jaanuarist aprillini 71 merepäeva ja 2011 aastal oli jaanuarist aprillini 91 merepäeva. Merepäevad arvutatakse jäämurdja * kapteni aruannete alusel.
13.Viivisnõudele tuleb kohaldada aegumist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 järgi on töösuhtes rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg 4 kuud. Erand on vaid töötasu ja töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude tähtajas. Kõikidel muudel juhtudel kuulub kohaldamisele 4 kuuline tähtaeg. Ka Riigikohus on seisukohal, et töötasunõude esitamise tähtaega ei saa laiendada viivisnõudele (RK lahendid 3-2-1-7-09 p 13 ja 3-2-1-103-05 p 18). 19.12.2012 kui hageja esitas hagi oli möödunud hagejale väidetavalt vähemmakstud töötasu väljamaksmisest möödunud rohkem kui 4 kuud. Seega on hagi viivisnõude osas aegunud.
14.Kostja esitas tõendina töölepingu nr * muudatused /tl 145-146/, jäämurdja * kapteni aruanded merepäevade kohta 2010 aastal /tl 175-178/, jäämurdja * kapteni aruanded merepäevade kohta 2011 aastal /tl 179-184/, VTA peadirektori käskkirjad lisatasu maksmise kohta 2010. aastal /tl 185-188/, VTA peadirektori käskkirjad lisatasu maksmise kohta 2011. aastal /tl 189-192/, VTA vastus /tl 193—194/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - 2010 aastal oli ületunde 56 ja merepäevi 71 - 2011 aastal oli ületunde 227 ja merepäevi 91 - ületunnitöö hüvitatakse töötajale rahas
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötas täieliku tööajaga, tööaja kestuseks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas või töötas hageja täistööajaga summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodiks 4 kuud. Kohtule on esitatud ümbervormistatud tööleping nr *, mille p 3.1. järgi M. Seeberg asub tööle täieliku tööajaga. Tööaja kestuseks on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas /tl 43-45/. Töölepingu nr * tingimuste muutmine seoses töölepingu seaduse muudatustega p 3.1. järgi töötaja asub tööle täistööajaga summeeritud tööaja arvestuse alusel. Summeeritud tööaja arvestusperiood on 4 kuud. Muudatus on tehtud 22.06.2009 ja hakkas kehtima 01.07.2009 /tl 145/. Hageja on seisukohal, et talle ei kehti lepingu p 3.1. osas, mis käsitleb summeeritud tööaega. Hageja selgitas, et allkirjastamisel ei saanud ta aru, et see muudatus toob endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Seetõttu tuleb töölepingu muudatus kõrvale jätta /tl 196/. Hageja väidab, et summeeritud tööaja viide töölepingus on ekslik /tl 156/. Kuni 30.06.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 59 lg 5 järgi oli töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel. 22.06.2009 kuupäeva kandvad töölepingu muudatused on allkirjastatud tööandja ja töötaja poolt. Asjaolu, et hagejale anti allkirjastamiseks tööandja poolt ette valmistatud töölepingu muudatus, ei tähenda, et hageja sisuliselt ei nõustunud töölepingu muudatustega. Kohtul ei ole alust kahelda, et töölepingut muudeti poolte kokkuleppel. Seetõttu kehtis poolte vahel tööleping nr * koos 22.06.2009 muudatustega. Hageja väide, et kostja poolt esitatud töölepingu muudatus tõendina tuleb kõrvale jätta, ei ole kooskõlas TsMS §-ga 5 lg 2, mis sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei saa eirata kohtule esitatud tõendit, mis kinnitab poolte vahel eksisteeriva töösuhte tingimusi, hageja ainetute väidete alusel.
17.Kohus on seisukohal, et poolte vahel kokku lepitud summeeritud tööaja arvestus, arvestusperioodi pikkusega 4 kuud, vastab TLS sätetele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töötamine jäämurdjal on töötamine eritingimustes, kui laev on merel. See toob kaasa olukorra, kus töötunnid mingis ajaühikus võivad jaotuda erinevalt. Seega on tööaja summeerimine kooskõlas TLS § 43 lg-ga 3. Neljakuuline arvestusperiood ei ole vastuolus TLS § 46 lg 1 ja 3. Sisekorraeeskiri Veeteede Ameti laevadel /tl 27-38/ p 2.3 järgi tööaja summeeritud arvestuse korral ei või laevapere liikme tööaeg ületada 12 tundi mistahes 24-tunnise perioodi jooksul ja 60 tundi mistahes seitsmepäevase perioodi jooksul. Eeskirja p 2.3. ei ole vastuolus TLS § 43 lg 3 ega Mereteenistuse seaduse 6. peatüki sätetega, mis reguleerib tööajaga seonduvaid erisusi. Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub tehtud tööaeg arvestusperioodi lõpul (nii üle- kui alatunnid, mis tuleb töötajale hüvitada). Poolte vahel ei ole vaidlust, et ületunde oli 2010 aastal 56 ja 2011 aastal 227. Hageja ei ole vaidlustanud, et kostja oleks rikkunud TLS § 46 sätteid.
18.Hageja on seisukohal, et talle tuleb hüvitada 1,5 kordne töötasu ületundide eest. Hageja arvates peaks ta saama ületundide eest töötasu, merepäevade lisatasu ja 1,5 kordset tasu ületunnitöö eest /tl 148, 155/. Kohus leiab, et hageja seisukohad ei tulene TLS-st. TLS § 44 lg 7 kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. See tähendab, et töötasu tuleb korrutada 1,5. Kui töölepingus on kokku lepitud baastasu, siis seda topelt ei arvestata. Poolte vahel on 29.05.2008 kokku lepitud palgamäär /tl 146/. Seega pidi kostja vastavalt TLS § 44 lg 7 hagejale maksma 1,5 kordset töötasu 2010 aastal 56 ületunni ja 2011 aastal 227 ületunni eest. Kostja väidetel on ta hagejale tasunud ületunnitasu lisatasuna merepäevade eest, selleks, et kompenseerida laeva merel oleku ajal tehtud ületunnid. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hagejale maksnud lisatasu merepäevade eest 2010 aastal summas 16 909 krooni ja 2011 aastal 1 574,30 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et oluline on ületunnitöö hüvitamine 1,5 kordses töötasu määras, mitte aga nimetus, mille all ületunnitöö hüvitatakse. Kohtule on esitatud Veeteede Ameti peadirektori käskkiri 20.01.2010 nr *, mille kohaselt laevapereliikmetele makstakse seoses töötamisega eritingimustes lisatasu merepäevade eest, kompenseerides ületunnitöö ja töötamise puhkepäevadel. Jäämurdeperioodil rakendatakse jäämurdja * laevapereliikmetele kahekordset merepäeva päevatasu. Nimetatud käskkirjast ning 19.01.2011 käskkirjast nr *, tuleneb üheselt, et lisatasu näol on tegemist ületunnitöö hüvitamisega ning puhkepäevadel töötamise eest hüvitise maksmisega. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 11.1 järgi juhinduvad pooled muu hulgas ka tööandja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjadest ning tööjuhendist ja muudest haldusaktidest. Töölepingu p 3.2. järgi tööajakava määratakse kindlaks tööandja sisekorraeeskirjades või sisekorraeeskirjades Veeteede Ameti laevadel. Sisekorraeeskiri Veeteede Ameti laevadel p
2.8.järgi merereisil tehtud ületunnitöö kompenseeritakse merepäevade lisatasuga. 2010 aastal oli elektriku merepäeva päevatasu 135,27 krooni ja 2011 aastal 8,65 eurot. Hageja pidi hagiavalduse kohaselt saama ületunnitasu 56 ületunni eest 5 040 krooni, kostja maksis lisatasu merepäevade eest perioodil jaanuar-aprill 16 909 krooni. Seega on kostja hüvitanud rohkem kui seaduses sätestatud 1,5 kordne töötasu määr. 2011 aasta eest nõuab hageja kohtuistungil lõpliku nõudena ületundide eest 1304,11 eurot. Samas ei vaidle hageja vastu sellele, et kostja on tasunud lisatasu merepäevade eest 2011 aasta eest 1 574,30 eurot. Seega on kostja tasunud hagejale rohkem, kui hageja on ise nõudnud ületunnitöö eest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja on hüvitanud hagejale ületunnitöö rohkem kui seaduses sätestatud määras ning seetõttu tuleb hagi põhinõude osas jätta täies ulatuses rahuldamata.
19.Kuna kohus jätab põhinõude täies ulatuses rahuldamata, siis ei ole põhjendatud viivisnõude rahuldamine, sest kostja hagejale midagi ei võlgne. Kohus nõustub kostjaga, et hageja viivisnõue on aegunud. Kohus kohaldab viivisnõudele aegumist. Kohus juhindub ITVS § 6 lg 1, mille järgi töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud ning Riigikohtu lahenditest 3-2-1-103-05 p 18 ja 3-2-1-112-04 p 44.
Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.