Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2 – 12 – 19124 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded S Š esitas kohtusse hagiavalduse AS-i SEB Pank vastu järgmiste nõuetega: 1) tunnistada kohtutäituri Krista Järveti poolt alustaud täitemenetlused nr 167/2012/759 ja 167/2012/760 lubamatuks ning 2) panna kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimetati täiteasjade nr 167/2012/759 ja 167/2012/760 raames hagejale kätte täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Kättetoimetatud täitmisteate kohaselt kostja on esitanud 13.03.2012.a. kohtutäiturile täitmisavaldused ja täitedokumendid täitemenetluste läbiviimiseks. Täitmisteate kohaselt täiteasja nr 167/2012/759 täitedokumendiks on Narva notari Albina Birjukova 28.11.2003.a. notariaalne dokument nr 6858 ning täiteasja nr 167/2012/760 täitedokumendiks on Narva notari Albina Birjukova 19.06.2003.a. notariaalne dokument nr 3234. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et kostjal puuduvad õiguslikud alused täiteasjade nr 167/2012/759 ja 167/2012/760 alustamiseks ning nimetatud täiteasjade alustamine on lubamatu järgmistel põhjustel. A) Täiteasi nr 167/2012/760 on alustatud 19.06.2003.a. notariaalse dokumendi nr 3234 lausel, mille kohaselt kinnistati kostja pandinõuded OÜ SVŠ Kallurauto (registrikood: 10547320) vastu, mis tulenevad 03.09.2001.a. sõlmitud laenulepingust nr 9000173670110 ning 03.09.2001.a. tõestatud pandilepingust nr 9594. 19.06.2003.a. lepingu nr 3234 punktis 4.1. leppisid pooled, et pandilepingu alusel tekkinud pandiõigus kinnistatakse korteriomandit asukohaga XXX, Narva koormava esimesele järjekohale kostja kasuks seatava hüpoteegina hüpoteegisummas 120 000 eesti krooni ulatuses, kõrvalnõuetega 36 000 eesti krooni suuruses summas intressimääraga 10,5% aastas. B) Täiteasi nr 167/2012/759 on alustatud 28.11.2003.a. hüpoteegi seadmise lepinguga ja asjaõiguslepinguga nr 6858 lausel, mille kohaselt seatava hüpoteegiga summas 130 000 krooni on tagatud kostja nõuded OÜ SVŠ Kallurauto vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ SVŠ Kallurauto 03.09.2001.a. sõlmitud laenulepingust nr 9000173670110. Hüpoteek seati samuti korteriomandile asukohaga XXX, Narva. Hüpoteek, summas 130 000 krooni seati teisele järjekohale. Seega, nii lepingu nr 3234 kui ka lepingu nr 6858, aga samuti laenulepingust nr 9000173670110 tuleneva rahalise nõue on tagatud vaid kehtiva hüpoteegi ulatuses. Täiteasja nr 167/2012/759 raames avaldatud võlgnevus moodustab 40 264,33 eurot ning täiteasja nr 167/2012/760 raames avaldatud võlgnevus samuti moodustab 40 264,33 eurot (hüpoteegi teine järjekoht). Kinnistusraamatu andmete kohaselt on esimesele järjekorrale kantud hüpoteek (summas 120 000.00 krooni, mille tagamiseks sõlmiti 19.06.2003.a. notariaalleping nr 3234) on kustutatud. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et ühe ja sama nõue sissenõudmine erinevate täitemenetluste raames on täiesti alusetu, õigusvastane ja lubamatu ning kostjal puudub üldse õigus esitada täitmisele ühe ja sama rahalise nõude tagamise kohta koostatud kaks dokumenti. Seda enam, puudus kostjal alus esitada täitmisele 19.06.2003.a. notariaalleping nr 3234, kuna kinnistusraamatu andmete kohaselt hüpoteek (summas 120 000 krooni ulatuses, mille tagamiseks sõlmiti nimetatud leping) on kustutatud. Hageja, S Š, seisukoha kohaselt pannakse hagejale käesoleval juhul, lisaks lepinguga tagatud nõudele, kohustuseks täiendavalt mitteeksisteeriv nõue, mille ebaseadusliku sissenõudmisega hagejale tekitatakse kahju. Kinnistusraamatuusse kantud hüpoteegi summaga on tagatud võlausaldaja nõue võlgniku vastu. Hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud võlausaldaja nõue. Võlausaldaja poolt sissenõudmisele nõude esitamine, hüpoteegiga tagatud nõuet ületavas suuruses, on õigusvastane ja alusetu. Täiteasja nr 167/2012/759 raames kostja poolt avaldatud hageja võlgnevus moodustab 40 264,33 eurot. Samal ajal lepinguga nr 6858 tagatud nõude suuruseks, ehk hüpoteegi summaks on 130 000 krooni, ehk 8 308,51 eurot. Tekkinud olukorras on kostja pööranud sissenõudmisele nõude, mis mitmekordselt ületab hageja poolt hüpoteegiga tagatud nõuet. See omapoolt rikub hageja õigusi ja rangelt rikub hea usu põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt, sätestab AÕS §56 lg 2, et kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. TMS §2 lg 1 p 192 kohaselt on

2 – 12 – 19124 täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Hageja seisukoha kohaselt on kinnistusraamat reeglina õige, kuna nii asjaõiguste tekkimine, muutmine kui lõppemine toimub läbi kinnistusraamatu. Kuna kinnistusraamatud pidavad kohtud ja kannete tegemise, sealhulgas nende sõnastuse, otsustab ja kontrollib kohtunik, siis on loomulik, et igaüks võib eeldada analoogselt jõustunud kohtuotsusele, et kõik kinnisturegistri osas sisalduvad kanded on õiguslikult kehtivad. See kehtib ka kustutatud kannete kohta, s.t. kui näiteks kanne hüpoteegi kohta on kustutatud, siis eeldatakse, et hüpoteek on lõppenud. Seega puudus kostjal üldse õigus esitada täitmisele 19.06.2003.a. sõlmitud lepingut nr 3234, kuna kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud lepingu alusel kantud hüpoteegi kanne kustutatud ning nõue ei ole reaalkoormatisega tagatud. Seetõttu ei ole leping nr 3234 täitedokument, see ei taga rahalist nõuet ning nõude sissenõudmise alus nimetatud dokumendi alusel langes ära. Kostja esitas täitmisele mitteeksisteeriva nõude ning nõue on esitatud suuremas ulatuses kui seda tagas kustutatud hüpoteek. Täiteasja nr 167/2012/760 raames avaldatud hageja võlgnevus kostja ees moodustab 40 264,33 eurot. Samal ajal lepinguga nr 3234 tagatud nõude suuruseks, ehk hüpoteegi summaks on 120 000 krooni, ehk 7 669,39 eurot. Mõlemates täiteasjades kokku nõutatakse hagejalt 80 528,66 eurot, mis on ilmselt suurem, kui hüpoteegiga tagatud kostja võimalikud nõuded (mõlema hüpoteekide, s.t. kehtiva kui ka kustutatud hüpoteeki, kokku suuruseks on 150 000 krooni, ehk 9586,74 eurot). Eeltoodust tulenevalt asus hageja seisukohale, et kostja tegutseb pahauskselt ning kohtutäituril puudus õigus alustada nõude sissenõudmist suuremas osas, kui see on tagatud kehtiva hüpoteegiga summas 130 000 krooni ehk 8 308,51 eurot. Hagiavalduse kohaselt on täiteasja raames avaldatud nõue tegelikkuses nähtuvalt vähem kui kostja avaldas. OÜ SVŠ Kallurauto seadusliku esindajana pöördus hageja kostja poole palvega esitada järele jäänud võlgnevuse jääk. Kostja seda ei teinud ning ei esitanud hagejale nõutud informatsiooni. Selle asemel esitas kostja kaks täitmisavaldust nõuete rahuldamiseks, mille suurus ei ole 03.09.2001.a. laenulepinguga nr 9000173670110 ette nähtud ega tagatud. Seetõttu leiab hageja, et tekkinud olukorra põhjuseks on ainult kostja tegevus. Kokkuvõtteks leiab hageja, et täitemenetluste alustamisel tegutses kostja õigusvastaselt ja pahauskselt. Oma tegevusega lõi kostja olukorra, mille tulemusel tekkis ebaselgus sissenõuetava nõude suuruses ning kostja tegevusest on näha, et kostja soovib rikastuda alusetult hageja arvelt, esitades täitmisele nõuet mittetagava lepingu alusel. Võib tekkida see olukord, et hageja on sunnitud kandma kulusid, mille kandmist ta ei ole kohustatud, kuna puuduvad alused täitemenetluse alustamiseks. Oma nõuete tõendamiseks esitas S Š kohtule järgmised dokumendid: 1) täitmisteated täiteasjades nr 167/2012/759 ja nr 167/2012/760 koos lisadega ning 2) Kinnistusraamatust väljatrüki. Kostja vastuväited Kostja, AS SEB Pank, vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu. AS SEB Pank asus seisukohale, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud. Kuigi hageja põhjendused on suuremas osas kostjale arusaamatud, võib hagist järeldada, et sundtäitmine täiteasjades 167/2012/759 ja 167/2012/760 on hageja arvates lubamatu eelkõige põhjusel, et puudub täitedokument, mis näeb ette hageja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude, so laenulepingust nr 9000173670110 tuleneva võlgnevuse rahuldamiseks. Hageja viitab seejuures TMS § 24 lg-le 1, mille kohaselt alustatakse täitemenetlust üksnes juhul, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole oma hagiavalduses märkinud, et sundtäitmisele võetud nõue oleks rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud või et nõuet ei ole näiteks algusest peale tekkinud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi vastuväidet ega tõendit täitedokumendist tuleneva võlaõigusliku nõude kohta. Hagiavalduse leheküljel nr.3 on hageja küll märkinud, et „hagejale pannakse kohustuseks mitteeksisteeriv nõue“, kuid samas ei ole hageja millegagi oma väidet tõendanud ega ka põhistanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Väite

2 – 12 – 19124 põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi olemuse kohta on Riigikohus 27.01.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Sama on Riigikohus märkinud oma 31.05.2010 määruses tsiviilasjas nr 32-1-49-10. TMS § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks saab hagejal seega olla õigustatud huvi siis, kui tal on kostjaga materiaalõiguslik vaidlus sundtäitmisel oleva, so. laenulepingust nr 9000173670110 tuleneva nõude üle. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eesmärgiks on tuvastada, et sundtäitmisele antud nõuet ei eksisteeri ning hagi võimalik rahuldamine kõrvaldataks täitedokumendi sundtäidetavuse. Käesoleval juhul ei vaidlusta hageja täitedokumendis dokumenteeritud nõuet materiaalõiguslikult. Hageja kaebab hagiavalduses sisuliselt kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse alustamisel, mis on aga TMS §-s 217 sätestatud kaebuse eesmärk. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama seaduse § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejal oleks läbitud TMS §-st 217 tulenev kohtueelne menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 sätestab hagi kohtu menetlusse võtmise keeldumise alused. Lõike 1 punkti 3 kohaselt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevast kohtuväliseks lahendamiseks seaduses sätestatud kohustuslikult korrast. TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Eeltoodu tõttu leiab kostja, et kohus on hagi menetlusse võtnud ebaõigesti. Menetlusse võetud hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. AS SEB Pank asus kirjalikus vastuses seisukohale, et hageja nõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ka sisuliselt. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks kostja esitanud kaks täitmisavaldust. Kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 1 kohaselt avatakse täitetoimik täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Kuivõrd kõnealuses täiteasjas on kaks täitedokumenti, avaski kohtutäitur kaks täitetoimikut. Kostja nõuabki 40 264,33 euro tasumist panditud korteriomandi sundmüügi arvelt ja seda hüpoteegisumma 40 264,33 euro ulatuses (31955,82 + 8308,51). Kohut eksitav on hageja väide, et kostja nõuab „hagejalt kokku 80528,66 eurot“. Hageja kinnitab, et koos 06.03.2012 täitmisavaldusega on kohtutäiturile edastatud võlaõiguslikku nõuet tõendav laenuleping ning kõik täitedokumendi kehtivust kinnitavad dokumendid, sh. hüpoteegikande muutmise kokkulepe, millega muudeti hüpoteegikannet nr 1 ja kanti kinnistusraamatusse hüpoteegisummana 500000 Eesti krooni. 500000 Eesti krooni suurune hüpoteek asubki praegusel ajal esimesel järjekohal, sest kinnistusraamatuseaduse § 7711 kohaselt toimub elektroonilise kinnistusraamatu kande muutmine senise kande kustutamise ja uue kande tegemise teel. Senist kannet asendav uus kanne omandab senise kande järjekoha. Ehk teisisõnu, kannet on üksnes muudetud ja hüpoteegi kustutamisest ei saa käesoleval juhul rääkida. Kostja juhib hageja tähelepanu, et kinnistusraamatu kande numbri ja asjaõiguse järjekoha näol ei ole tegemist identsete mõistetega ja hageja pikad selgitused 120000 Eesti krooni suuruse hüpoteegisumma ja selle kustutamise kohta on ekslikud. Arvestades käesoleva arvamuse punktis 2.2.2 toodut ei puutu käesoleval juhul asjasse hageja poolt viidatud AÕS § 56 lg 2. Kostja märgib lisaks, et hageja mõtteavaldused kinnistusraamatu olemusest, reaalkoormatistest ja TMS § 2 lg 1 p-st 192 on sedavõrd asjakohatud, et kostjal ei olegi võimalik nimetatud väidetele sisuliselt vastata. Eeltoodule tuginedes palus AS SEB Pank jätta Sergei

2 – 12 – 19124 Šarovi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 167/2012/759 ja 167/2012/760 TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuid juhul kui kohus siiski asja sisuliselt arutab, jätta Sergei Šarovi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 167/2012/759 ja 167/2012/760 täies ulatuses rahuldamata. Samuti palus AS SEB Pank lahendada tsiviilasi 2-1219124 kirjalikus menetluses ilma kostja osavõtuta ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete tõendamiseks esitas AS SEB Pank kohtule 1) laenulepingu nr 9000173670110 ja selle lisad 18 lehel ning 2) hüpoteegikande muutmise kokkuleppe 7 lehel. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, S Š ja tema lepingulised esindajad kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse hageja lepingulisel esindajal, Igor Sumarokil, käes AET-i kaudu. 24.augustil 2013.a. esitas Igor Sumarok kohtule kirjaliku avalduse, milles teatab, et viibib kohtuistungi päeval välismaal ning palus poolte nõusolekul lahendada tsiviilasi ilma asja kohtuistungil arutamata. AS SEB Pank lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse käes. AS SEB Pank lepinguline esindaja oli kirjalikus vastuses nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. TsMS §412 lg.1 p.1 sätestab, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. S Š lepingulise esindaja, Igor Sumaroki, kirjaliku avaldusega luges kohus tuvastatuks, et S Š oli nõus kirjaliku menetlusega, mille tõttu ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata S Š lepingulise esindaja kohtuistungile ilmumata jäämise tõttu. TsMS §413 lg.3 p.3 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. AS SEB Pank kirjaliku vastusega luges kohus tuvastatuks, et AS SEB Pank oli andnud nõusoleku tsiviilasja kirjalikuks menetlemiseks ilma kohtuistungit pidamata, mille tõttu ei saa kohus teha tagaseljaotsust asjaolu tõttu, et AS SEB Pank lepinguline esindaja ei ilmunud kohtuistungile. TsMS §414 lg.3 sätestab, et kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kohus luges tuvastatuks, et S Š ja AS SEB Pank olid andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks käesolevas tsiviilasjas, aga samuti olid pooled saanud juba piisava võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, mille tõttu pidas kohus vajalikuks ja võimalikuks lahendada tsiviilasi sisuliselt kohtuistungil poolte ja nende lepinguliste esindajate kohtuistungilt puudumisel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja, S Š, on OÜ SVŠ Kallurauto juhatuse liige. OÜ SVŠ Kallurauto juhatuse liikmena allkirjastas Sergei Šarov OÜ SVŠ Kallurauto poolt sõlmitud laenulepingu nr 9000173670110 koos AS-i SEB Pank poolt esitatud lisalepingutega täiendava laenu saamiseks. S Š asus käendama OÜ SVŠ Kallurauto laenulepingut ja käendajana sõlmisid S

2 – 12 – 19124 Š ja AS SEB Pank asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu S Š korteriomandile asukohaga XXX, Narva, koos kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Poolte vahel puudub õiguslik vaidlus OÜ SVŠ Kallurauto ja AS-i SEB Pank poolt sõlmitud laenulepingust tulenevalt, aga samuti puudub poolte vahel õiguslik vaidlus AS-i SEB Pank ja S Š vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevalt. Õiguslikku vaidlust ei ole selle üle, et OÜ SVŠ Kallurauto ei ole AS-i SEB Pank ees oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, samuti ei ole S Š täitnud AS-i SEB Pank ees oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi OÜ SVŠ Kallurauto laenu tagamisel. AS SEB Pank esitas kohtutäiturile avalduse S Š korteriomandile seatud hüpoteegi realiseerimiseks. Sergei Šarov kirjutab hagis, et täitmisteade toimetati temale kätte 13.03.2012.a.. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas AS-il SEB Pank oli õigus nõuda kohtutäituri kaudu täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist, kas kohtutäituril oli täitemenetluse alustamiseks täitedokument ning kas sundtäitmine on lubatav. Riigikohus 23.oktoobri 2012.otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-99-12 p.11 selgitab, et enne 5. aprilli 2011 kehtinud TMS § 221 lg 3 redaktsiooni kohaselt võis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TMS § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Riigikohus on varasemates lahendites leidnud, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud 30-päevane hagi esitamise tähtaeg on nõude aegumistähtaeg (vt nt Riigikohtu 14. novembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07tehtud määruse p 10). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ega nõustu ringkonnakohtu teistsuguse seisukohaga. Kolleegium on ka seisukohal, et alates 5. aprillist 2011 kehtivas TMS § 221 lg-s 3 ei sätestata enam aegumistähtaega, vaid reguleeritud on õigust lõpetav tähtaeg. Seega ei ole seadusandja 5. aprilli 2011. a muudatustega pikendanud senist aegumistähtaega, vaid on kehtestanud õigust lõpetava tähtaja, mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel. Sama otsuse p.12 asus kolleegium seisukohale, et Riigikohus on 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12 tehtud otsuse p-s 13 jõudnud seisukohale, et TMS § 221 lg 3 alates 5. aprillist 2011 kehtiv redaktsioon kohaldub ka neis tsiviilasjades, milles kohtulahend tehakse pärast 5. aprilli 2011, ning kostja on taotlenud enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni alusel aegumise kohaldamist. Riigikohus põhjendas seda seisukohta järgmiselt: "Riigikohus on 12. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-9108 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et seaduse rakendussätte puudumisel tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi, erandiks on aga seadusjärgsed tulevikku suunatud nõuded. Kuigi täitemenetlusõigus ei ole eraõiguse osa, on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oma iseloomult tulevikku suunatud kujundushagi (vt Riigikohtu 28. septembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11tehtud otsuse p 21). Seetõttu peab kolleegium võimalikuks alates 5. aprillist 2011 kehtiva TMS § 221 lg 3 redaktsiooni kohaldamist. Maakohtu lahendi tegemise ajal ei olnud enam õigusnormi, mis andnuks kohtule alust kohaldada aegumist. Samas ei olnud ära langenud (väidetavad) alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks." Maakohus nõustus riigikohtu seisukohaga tuvastades, et S Š poolt on hagi esitatud enne õigust lõpetava tähtaja saabumist, AS SEB Pank ei ole hagi aegumise kohaldamist nõudnud, mille tõttu asus maakohus seisukohale, et S Š poolt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitatud kohtusse õigeaegselt, enne õigust lõpetava tähtaja saabumist, so enne täitemenetluse lõppu. Kohtutäituri Krista Järveti teate kohaselt (tl.201) lõpetati täitemenetlus alles peale hagi esitamist seoses S Š korteriomandi müügiga. Riigikohus 28.septembri 2011.a otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-60-11 p.15 asus seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1. Hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus TMS § 48 p 4 alusel lõpetada (vt ka Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 19; 28. aprilli 2011. a määrus

2 – 12 – 19124 tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11, p 12). Riigikohus on varem selgitanud, et tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mida iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt ka nt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11; 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16; 17. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9;

2 – 12 – 19124 täitemenetluste alustamiseks nõuetekohane täitedokument, mille tõttu tuleb S Š nõue tunnistada täitemenetlused lubamatuks lugeda põhjendamatuks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus luges tuvastatuks, et S Š on hagi esitades käitunud pahauskselt esitades kohtule aegunud lepingu hüpoteegi seadmise kohta paludes nende asjaolude ilmnemisel tunnistada täitemenetlus lubamatuks, kuigi oli ise AS-iga SEB Pank sõlminud uue hüpoteegi muutmise lepingu, mille alusel AS SEB Pank alustaski täitemenetlust. Hagiavaldusega luges kohus tuvastatuks, et AS SEB Pank esitaks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustiku § 23 alates 5. aprillist 2011 kehtiva lg 41järgi pandilepingu, tagatiskokkulepe, nõuete aluse ja nõuete detailse arvestuse, mille esitamist hageja hagiavalduses vaidlustas. AS-i SEB Pank kohtu eelistungil esitatud dokumentidega luges kohus tuvastatuks, et AS-i SEB Pank nõue OÜ SVŠ Kallurauto ja S Š vastu oli muutunud sissenõutavaks, kuna hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (vt ka VÕS § 82 lg 7), st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Maakohus luges mitteasjakohaseks S Š poolt hagiavalduses toodud väited, et AS SEB Pank käitus hea usu vastaselt ja soovis S Š täitemenetluses hüpoteegi realiseerimise kaudu saada kätte nõuet mitmekordses suuruses. S Š väited on paljasõnalised ja tõendamata, mille tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus nõustub täielikult AS-i SEB Pank vastuväidetega hagile ning tuvastas, et vastuväiteid on AS SEB Pank tõendanud kohtule esitatud dokumentidega. TsMS §439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus pidas vajalikuks jätta S Š hagi AS-i SEB Pank täies ulatuses kõikide nõuete osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud Sergei Šarovi kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.