2-13-11061
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-13-11061
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.juuli 2013, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Kohtuasi
V J hagi Vaike ja Partnerid OÜ vastu töövaidluses (Vaike ja Partnerid OÜ taotlus V J poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses)
Kohtuistungi toimumise aeg
19. juuni 2013
Hagihind
954 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
V J (IK XXX), elukoht: XXX
Kostja:
Vaike ja Partnerid OÜ (RK 10889687), asukoht: Viru pst 17-34, Sillamäe
Kostja seaduslik esindaja:
Emma Shatrova
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1(4)
2-13-11061 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetlus Ida-Viru töövaidluskomisjon vaatas käesoleva töövaidluse läbi 08.02.2013. Töövaidluskomisjonile olid esitatud nõue 2012.a augustikuu saamata jäänud töötasu summas 954 sissenõudmiseks ja sõidukulude hüvitamiseks. Komisjoni otsusega nr. 4.1-1/29 avaldus rahuldati osaliselt ja mõisteti avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 730 eurot (954 eurot-224 eurot) 2012. aasta augustikuu eest, muus osas jäi avaldus rahuldamata. Kostja teatas 8.03.2013 kohtule, et vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses ja taotleb V.J avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras. Hagiavaldus ja hageja nõuded Hageja võeti 17. juulil 2012 tööle tähtajaga kuni 31.august 2012 elektrikuna töötasuga 4 eurot tunnis. Töötasu maksmise kuupäevaks oli kokkulepitud kuu 15.päev. Hageja asus tööle 17.07.2012., viimane tööpäev oli 25.augustil. Tööandja maksis 9.08.2012 kassa väljamineku orderi nr 5 kviitungi alusel hagejale välja 224 eurot saamata jäänud töötasu juulikuu eest. Hageja leiab, et töötasu augustis töötatud aja eest on endiselt välja maksmata summas 954 eurot. Hageja ei ole saanud töötasu, mida tööandja väidab olevat talle välja maksnud 29.08.2012 kassa väljamineku orderi nr 5 alusel summas 224 eurot. Kohtuistungil selgitas hageja, et talle jäi küll mõistmatuks töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud saamata töötasu vähendamine 224 euro võrra (hageja arvas, et väljamõistetavalt töötasult peetakse kinni mõni riiklikest maksudest), kuid loobus otsuse edasikaebamisest. Tööandja initsiatiivil algatatud hagimenetluses hagejana palub kohtul rahuldada tema töötasunõue summas 954 eurot täies ulatuses. Hageja esitas töövaidluskomisjonile järgmised tõendid: pöördumine TVK t.l 1, tööleping t.l 2-3, tööajaarvestus t.l 4. Hageja on kohtule esitanud järgmised tõendid: hagiavaldus t.l 24, tööleping t.l 25-26, tööajaarvestustabel t.l 27, kviitung kassa väljamineku orderi nr 5 juurde t.l 28. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde kostjalt 2012 augusti saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks summas 954 eurot. Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse kätte 29.04.2013 (t.l 23). Omapoolseid täiendavaid seisukohti vastuseks hagiavalduses esitatule kostja kohtule ei esitanud. Töövaidluskomisjonile saadetud vastuse kohaselt tööandja töötaja nõudeid ei tunnistanud. Vastuväite kohaselt jättis töötaja töölevõtmisel avaldamata, et tal puudub elektriku kvalifikatsioon, mistõttu on töölepingu sõlmimine töötaja poolt saavutatud pettusega ning seetõttu heade kommetega vastuolus ja tühine. Kuna V.J puudub elektriku kvalifikatsioon, ei ole tööandja kohustatud maksma talle töötasu kui kvalifitseeritud töötajale, vaid miinimumtöötasust lähtudes. Kostja palus jätta avaldus rahuldamata. 2(4)
2-13-11061 Kostja esitas töövaidluskomisjonile järgmised tõendid: vastus TVK t.l 6-7, 9-10, akt t.l 8, kassa väljamineku order t.l 11. Enne kohtuistungit 19.05.2013 edastas kostja kohtule faksi taotlusega, milles palus istungi toimumise aja edasilükkamist. Taotlusele lisatud SA SA Ida-Viru Keskhaigla 18.06.2013 kell 16:28 väljastatud tõendist lähtuvalt on isik suunatud perearsti vastuvõtule. Kohtukordniku telefonikõnele vastuseks19.06.2013 teatas kostja, et talle tulid Venemaalt külalised ja ta viibib Tallinnas.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on saamata jäänud töötasu nõue 2012 augustis töötatud aja eest summas 954 eurot. Kostja töövaidluskomisjonis nõuet ei tunnistanud, hagile omapoolseid täiendavaid seisukohti ei esitanud ning jättis kohtuistungile ilmumata. TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtuistungile ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja isiklikult kohtusse ilmumine tehti kostjale teatavaks 20.05.2013 (t.l 34). TsMS § 422 lg 1 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. TsMS § 422 lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamist või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei välista nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kohus ei tuvastanud kostja kohtuistungilt puudumise mõjuvaid põhjuseid. Riigikohus on sedastanud (lahend nr 3-2-1-149-11), et poole soov asja arutamisel kohtuistungil osaleda isiklikult võib õigustada istungi edasilükkamist, kui on piisavalt põhistatud, et vastasel juhul võivad poole huvid jääda piisava kaitseta (eelkõige olulised asjaolud välja selgitamata), ja pool ei saa istungil osaleda mõjuval põhjusel. Samas tuleb tõkestada, et menetlust sellega asjatult ei venitataks, ja tagada poolte võrdõiguslikkus. Kohus leiab, et kostja taotlus istungi toimumise aja edasilükkamiseks on põhistamata ning paljasõnaline. Kostja jättis kohtule põhistamata mõjuva põhjuse, mis takistas tema kohtuistungile ilmumist, kuid võimaldas määratud istungi toimumise ajal kohtuda sugulastega Tallinnas (t. 35). Samas ootab töötaja tehtud töö eest tasu juba ligi aasta, mida ei saa lugeda vastuvõetavaks töötaja kui nõrgema osapoole suhtes töövaidlusasjas. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3(4)
2-13-11061 Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et pooled leppisid kokku hageja tööle asumises elektrikuna täistööajaga ja töötaja töötasu on 4 eurot tunnis. Pooled olid samuti leppinud, et tööaja algus, lõpp ja vaheajad tulenevad tehtava töö vajadustest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses sokumendis. Hageja kohta peetud tööajaarvestuse tabeli (t.l 27) kohaselt oli hagejal augustis 2012 kokku 246 töötundi. OÜ Vaike ja Partneri kviitungist kassa väljamineku orderi juurde (t.l 28) nähtub, et 9.08.2012 on V J makstud töötasu 224 Eurot. Hageja kohtule antud selgituse kohaselt maksti talle selle kviitungiga koos kätte sularahas saamata jäänud töötasu eelmise kuu ehk juuli 2012 eest ja vaidlus selles osas puudub. Töötasu on terves ulatuses välja maksmata augusti 2012 eest. Kuna kostja pole hageja poolt esitatud asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks, sealhulgas hageja väite, et 29.08.2012 pole kostja töötasu summas 224 eurot hagejale maksnud, kuigi tööandja väitis töövaidluskomisjonile esitatud kassa väljamineku orderi nr 5 alusel (TVK t.l 11). Kohus nõustub hagejaga. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 33 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on jätnud hagejale töölepingust tuleneva töötasu august 2012 eest summas 954 eurot välja maksmata. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud kassa väljamineku orderile nr 5 on hageja esitanud vastukaaluks omapoolse tõendi kassa väljamineku kviitungi näol, mis tõendab, et hagejale maksti töötasu eelmise kuu saamata jäänud palga osas, kuna selle summa käsitlemine osalise töötasuna augusti eest pole tõendamist leidnud. Hagi hind Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu augustikuu eest 2012.a summas 954 eurot, s.o varaline nõue 954 euro väärtuses. TsMS § 122 lg 2 alusel on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind seega käesolevas asjas on 954 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.