Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta J L kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud J L (edaspidi avaldaja) on registriosa nr XXX XXX alevis asuva XXX kinnistu (katastritunnus XXX) omanik. ET(edaspidi puudutatud isik) on registriosa nr XXX XXX alevis asuva kinnistu (katastritunnus XXX) omanik. Avaldaja kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isiku kinnistu. Läbipääs avaldaja kinnistule läbi puudutatud isiku kinnistu on toimunud aastakümneid ning alternatiiv sellele sisuliselt puudub. Ainuke teoreetiline võimalus oleks ehitada tee ümber puudutatud isiku kinnistu, kuid selline tee läheks üle teekaitsevööndi (Tartu maantee), see tee on kitsas ning sellel teel oleks mitmed järsud pöörded, mis teeks küsitavaks suurte veoautode (lume lükkamiseks, prügiveoks, päästeteenistuse autod) ligipääsu. Lisaks kõigele on selle tee alla jääv maa äärmiselt märg ja pehme ning tee ehitamine oleks seotud avaldaja jaoks suurte kuludega. Kuna juurdepääs on asunud samas kohas aastakümneid, siis ei too selle määramine puudutatud isikule kulusid juurde ega koorma teda rohkem, seega on mõistlik jätta juurdepääs samasse kohta kus see on olnud. Puudutatud isik on viimasel ajal öelnud avaldajale, et soovib tee sulgeda väravatega. Seetõttu pöördus avaldaja advokaadi poole abi saamiseks, kes saatis puudutatud isikule kirja sooviga seada teeservituut puudutatud isiku kinnistule. Puudutatud isik saatis avaldaja esindajale 13.12.2011 e-kirja, milles teatas, et ei soovi servituudi seadmist. Kirja kohaselt on puudutatud isik pakkunud avaldajale kergliiklustee rajamist, kuid selline tee oleks pikk, kitsas ning järskude pööretega, mis muudaks prügiveo ja lumekoristuse autode ligipääsu keeruliseks, kui mitte võimatuks. Samuti oleks takistatud päästeautode ligipääs avaldaja kinnistule. Kergliiklustee on mõeldud liiklemiseks jalakäijatele ning jalgratastele ning sellisel teel ei tohi liigelda autodega, mistõttu ei saa puudutatud isiku pakkumist tõsiselt võtta. Puudutatud isik on asunud omavoliliselt ehitama teed ümber oma kinnistu vedades sinna paar koormat savist pinnast, kuid avaldajale teadaolevalt keelati selline omavoliline tegevus Maaameti poolt. Isegi kui puudutatud isik tegevus oleks olnud seadusega kooskõlas, siis ei saaks avaldaja aktsepteerida selliselt ehitatud teed. Avaldaja palub määrata registriosa nr XXX XXX alevis asuva XXX kinnistule (katastritunnus XXX) tähtajatu tasuta juurdepääs üle registriosa nr XXX XXX alevis asuva kinnistu (katastritunnus XXX), kanda vastav märge kinnistusraamatusse ja jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku ET kanda.

Puudutatud isiku ET seisukoht Puudutatud isik ET vaidleb avaldusele täies ulatuses vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. ET on XXXvallas asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik. Rae Vallavalitsuse 19.12.1996 korraldusega nr XXX „Maa ostueesõigusega erastamine“ määrati kindlaks tingimused, millega sai ET XXX maad erastada. Korraldusega nr 107 ei seatud mingeid kitsendusi maakasutuseks. ET ja Eesti riigi vahel sõlmitud maa ostu-müügilepingu aluseks on

Harju maavanema 25.06.1997 korraldus nr 1440 „Maa ostueesõigusega erastamine“, milles puuduvad mistahes kitsendused maakasutuseks. 25.07.1997 ET ja Eesti riigi vahel sõlmitud maa ostu-müügilepingu punktis 1.3.1 kinnitab müüja esindaja, et Eesti Vabariik on lepinguobjektiks oleva maaüksuse omanik ja temal on riigi esindajana õigus käesoleva lepingu objektiks olevat maad müüa; et lepinguobjekt ei kuulu omandireformi käigus tagastamisele ja selle suhtes pole vaidlusi ning et lepinguobjekti suhtes ei ole ühelgi kolmandal isikul valdus-, kasutus-, ega käsutusõigust ega seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. XXX kinnistu kanti kinnistusraamatusse 16.09.1997. Asjaolu, et 2003. aastal XXX kinnistu omanikuks saanud J L kasutab XXX kinnistut enda kinnistule juurdepääsuteena ja pikka aega ka parkimisalana, ei tekita temale mingeid õigusi. Hetkeolukord takistab ET kinnistu terviklikku kasutamist ning piirab omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist Põhiseaduse § 32 tähenduses. Täiesti valeks tuleb lugeda avaldaja väidet, nagu oleks ET teda millegagi ähvardanud. ET on käitunud mõistlikult ja lugupidavalt oma naabri vastu ning teavitanud teda järjekindlalt soovist sulgeda XXX kinnistu kaheks jagav tee, mis takistab selle vaba kasutamist. Samuti soovib ET turvalisuse huvides ümbritseda kinnistu aiaga. Seejuures on ET korduvalt pakkunud võimalust oma kuludega ehitada uus ligipääsutee XXX kinnistu kõrvalt, millest avaldaja on kategooriliselt keeldunud. 2011. aasta oktoobris palus J L XXX võtta XXX läbiva ca 60 m2 teealune munitsipaalomandisse, millele Rae Vallavalitsus vastas, et tegemist on eramaaga ning seda ei saa munitsipaliseerida. Rae Vallavalitsus on korduvalt avaldanud, et juurdepääsutee küsimus XXX kinnistule mujalt, kui üle XXX kinnistu on jäänud lahendamata J L enda tegevuse/tegevusetuse tõttu, kuna reaalselt on võimalik tee rajada Veski tee kinnistu ja Tartu mnt vahelisse teekaitsevööndisse, milleks on vaja näidata vaid head tahet avalduse esitamise näol Maanteeametile. Seejuures on ET pakkunud heanaaberlike suhete huvides seni võimalust juurdepääs omal kulul välja ehitada. Juurdepääs XXX kinnistule on võimalik väljaspool XXX kinnistut. Maanteeamet on 13.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037 (120061) esitanud XXX juurdepääsu rajamise tehnilised tingimused, mille kohaselt on võimalik rajada juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tartu maantee teealale. Samad tingimused olid esitatud juba 2009. aastal, kuid XXX kinnistu omanik on seda asjaolu sihikindla järjekindlusega eiranud. Maanteeamet on leidnud, et tuleb täita järgmised tehnilised tingimused: 1.XXX krundi (1005 elamumaa) juurdepääs mööda olemasolevat tunnelisse viivat jalgteed projekteerida jalakäijate ja sõidukite ühiskasutusega teena EVS 843:2003 „Linnatänavad“ kohaselt vähemalt kvartalisisese tänava mõõtmetes. 2. Juurdepääsutee maakasutus ei tohi ulatuda lähemale Tallinn – Tartu maanteele kui Veski tee 2 (katastritunnus 65301:001:0980) krundi piir. 3. Riigimaanteelt nr 11333 Veski tee mahasõidust kuni kinnistuni arvestada pöörderaadiuste ja teekatendi arvutamisel suuregabariidilise masinatega. 4.Arvestada nähtavuskolmnurkadega jalakäijate tunneli suudme juures. 5. Juurdepääsutee projekt kooskõlastada Maanteeametiga. 6. Juurdepääsutee seadustamiseks maantee teemaale tuleb omanikul taotleda maa omanikult Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt riigimaa koormamist isikliku kasutusõigusega. 7. Enne tööde algust tuleb taotleda Maanteeameti põhja regioonist teemaal töötamise luba. Sarnasel seisukohal on puudutatud isikule teadaolevalt seni olnud ka Rae Vallavalitsus, kes on sellest avaldajat informeerinud. Seejuures avaldaja väide, et tegemist on märja ja kasutamiskõlbmatu maaga, ei vasta tegelikkusele, kuna maa kõrgused senise tee ja uue võimaliku tee asukoha suhtes on sarnased. Puudutatud isiku Rae valla seisukoht Kolmanda isiku Rae valla seisukoha kohaselt kuni käesoleva hetkeni on avaldaja mitmeid aastaid saanud juurdepääsuteena kasutada naaberkinnistul Veski tee 6, mis paikneb avalikult kasutatava tee ja XXX vahel, asuvat teed. Nimetatud juurdepääsutee poolitab XXX kinnistu

kaheks selliselt, et see takistab XXX kinnistu omanikul kinnistu kasutamist vastavalt oma äranägemisele ja kitsendab seega kinnistu omaniku Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 lõikest 2 tulenevat kinnistu omaniku õigust enda omandit vabalt vallata ja kasutada. PS § 32 lõike 2 teise lause kohaselt sätestab kitsendused seadus. Antud juhul ei ole seni avaldaja kasutuses olnud juurdepääsutee ainus võimalus XXX kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks. Alternatiivne võimalus XXX kinnistult juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele on rajada juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tartu mnt maa-alale. Sellisel juhul tuleb tee rajada Tartu mnt teekaitsevööndisse, mis tulenevalt teeseaduse § 13 lõikest 2 on 50 meetrit äärmise sõiduraja teljest. Tartu mnt maa-alale juurdepääsutee rajamiseks on vajalik Maanteeameti luba, mis tuleb taotleda rajatava tee tulevasel kasutajal. Kuivõrd juurdepääsutee on vajalik avaldajale tema kinnistule pääsemiseks ning teed hakkavad kasutama üksnes XXX elanikud ja nende külalised, siis antud juhul saab Tartu mnt maa-alale juurdepääsutee rajamiseks Maanteeametile taotluse esitada vaid avaldaja. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et ET on avaldajale teinud ettepaneku juurdepääsutee rajamiseks Tartu mnt maa-alale tema enda kuludega. Rae vallale teadaolevalt on valminud ET’i tütrepoja AH poolt tellitud vastav juurdepääsutee projekt ja ka Maanteeamet on andnud põhimõttelise nõusoleku Tartu mnt maa-alale juurdepääsutee rajamise loa andmiseks. Rae vald on seisukohal, et XXX kinnistule juurdepääsutee ainuvõimalik asukoht ei ole läbi XXX kinnistu. XXX kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele on võimalik XXX kinnistut koormamata ja kinnistu omaniku omandiõigust kitsendamata. Puudutatud isiku Maanteeameti seisukoht Maanteeameti seisukoha kohaselt 31.10.2011 tegi Maanteeamet AH (XXX kinnistu esindajana) ettekirjutuse, milles kohustas lõpetama ilma teeomaniku loata alustatud ehitustegevus ning taastama ehitustegevusele eelnev olukord. 13.02.2012 väljastas Maanteeamet AH’le taaskord Assaku alevikus XXX juurdepääsu rajamise tehnilised tingimused. Maanteeamet nõustub avaldaja sooviga tagada avaldaja kinnistule (registriosa nr XXX Rae vallas, Assaku alevis aadressil XXX, katastritunnusega XXX) juurdepääs üle registriosa nr XXX Rae vallas, Assaku alevis aadressil XXX kinnistu, katastritunnusega XXX. Samuti on Maanteeamet nõus XXX kinnistule uue juurdepääsu rajamisega juhul, kui on täidetud Maanteeameti poolt juurdepääsu rajamiseks esitatud tingimused. Täiendava mahasõidu rajamist riigimaanteelt nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ei pea Maanteeamet liiklusohutuslikel- ja majanduslikel kaalutlustel võimalikuks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 131 alusel menetleb kohus antud asja hagita asjana. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et juurdepääsu määramine XXX kinnistule avaldaja poolt esitatud viisil tuleb jätta rahuldamata ja juurdepääs tuleb määrata XXX kinnistule üle Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee teekaitseala. Kohus tuvastab, et avaldaja J L on XXX alevis asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik ja puudutatud isik ET on XXX alevis XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omanik (tlk 7-8). Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega avalikult teelt juurdepääsu nõudes. Avaldaja palub määrata XXX alevis asuva XXX kinnistule tähtajatu tasuta juurdepääsu üle XXX alevis asuva XXX kinnistu ja kanda vastav märge kinnistusraamatusse. Juurdepääsunõude aluseks on AÕS § 156 lg 1. Vastavalt AÕS § 156 lg 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle

kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Nimetatud sätte kohaselt on juurdepääsuta kinnisasja omanikul üldjuhul õigus nõuda juurdepääsu nii jalgsi kui autoga, sõltumata sellest, milleks kinnisasja kasutatakse. Juurdepääsu määramisel arvestab kohus juurdepääsu võimalikkust, võimalikke juurdepääsu kulusid, tavasid, kinnisasjade kasutusotstarvet ja muid asjaolusid. Seega avalikule teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu 27. septembri 2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 16 ja 26. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25). Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-21-85-05 on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohus peab sellistes olukordades langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid ning veenduma, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avalikult kasutatav tee on vastavalt teeseaduse § 4 lg 1 riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikku teed võib kasutada igaüks tee seaduses ja teistes õigusaktide ja sätestatud piiranguteta. Vaidlust ei ole, et avaldajale kuuluvalt XXX kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teel. Nimetatud asjaolu on kohtu poolt tuvastatud ka katastriüksuste plaaniga (tlk 9). Asja materjalidest nähtuvalt avaldaja soovib saada juurdepääsu lähimale avalikule teele, milleks on Rae valla kohalik tee nr 6530107 nimetusega Veski tee, mis saab alguse riigi kõrvalmaanteelt nr 11333 nimetusega Veski tee ja lõpeb riigimaantee nr 2 nimetusega TallinnTartu-Võru-Luhamaa tee aluse jalakäijate tunneliga. Seega tuleb kohtul käesolevas asjas hinnata, kas avaldajal on õigus nõuda juurdepääsu Veski teele AÕS § 156 lg 1 alusel avaldaja poolt soovitud kohas st. üle puudutatud isik ET kuuluva XXX kinnistu. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et XXX kinnistule juurdepääsuks praegu kasutatav tee kulgeb üle XXX kinnistu. Nimetatud tee asub kinnistu keskel jagab sellega kinnistu pooleks (tlk 165166). Kohus on vaatlusel tuvastanud, et selleks, et pääseda XXX kinnistule ilma XXX kinnistut läbimata on võimalik rajada juurdepääsu tee XXX kinnistuga külgnevale Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee teemaale, kust pääseks Veski teelt avaldajale kuuluvale XXX kinnistule (tlk 168). Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee teemale rajatava juurdepääsuteelt XXX kinnistul asuvate hoonete juurde pääsemiseks tuleks omakorda rajada tee üle XXX kinnistu ning nimetatud tee võiks asuda paralleelselt XXX kinnistul asuva kuusehekiga (tlk 167-168). Kohus leiab, et tõendatud on, et juurdepääs XXX kinnistule on võimalik väljaspool XXX kinnistut. Riigikohus on 17.05.2010.a määruses nr 3-2-1-42-10 selgitanud, et AÕS § 156 lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks. Maanteeameti 13.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037 (120061) on esitatud XXX juurdepääsu rajamise tehnilised tingimused, mille kohaselt on võimalik rajada juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tartu maantee teealale. Maanteeamet on leidnud, et tuleb täita järgmised tehnilised tingimused: 1.XXX krundi (1005 elamumaa) juurdepääs mööda olemasolevat tunnelisse viivat jalgteed projekteerida jalakäijate ja sõidukite ühiskasutusega teena EVS 843:2003 „Linnatänavad“ kohaselt vähemalt kvartalisisese tänava mõõtmetes, 2. Juurdepääsutee maakasutus ei tohi ulatuda lähemale Tallinn – Tartu maanteele kui Veski tee 2 (katastritunnus 65301:001:0980) krundi piir, 3. Riigimaanteelt nr 11333 Veski tee mahasõidust kuni kinnistuni arvestada pöörderaadiuste ja teekatendi arvutamisel suuregabariidilise masinatega, Arvestada nähtavuskolmnurkadega jalakäijate tunneli suudme juures,5. Juurdepääsutee projekt kooskõlastada Maanteeametiga, 6. Juurdepääsutee seadustamiseks maantee teemaale tuleb omanikul taotleda maa omanikult Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt riigimaa koormamist isikliku kasutusõigusega, 7. Enne tööde

algust tuleb taotleda Maanteeameti põhja regioonist teemaal töötamise luba (tlk 47). Vastavalt puudutatud isiku Maanteeameti poolt 30.04.2013 kohtule esitatud seisukohale on Maanteeamet nõus XXX kinnistule uue juurdepääsu rajamisega juhul kui on täidetud Maanteeameti poolt juurdepääsu rajamiseks esitatud tingimused. Kohtule esitatud seisukohale on Maanteeamet lisanud 2009 koostatud plaani juurdepääsutee täpse asukoha kohta ja 12.02.2012 väljastatud tingimused (tlk 150-152). Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et puudutatud isik ET on avaldajale teinud ettepaneku juurdepääsu rajamiseks Tartu maantee teekaitsealale tema enda kuludega (tlk 11). Kohtule on esitatud Rae valla, J L ja XXX kinnistu omaniku volitatud esindaja AH e-kirjavahetus 2011. aasta lõpust. 24.10.2011 saadetud e-kirjas kaebas avaldaja Rae vallale, et XXX omanik alustas killustiku vedamist XXX kinnistuga piirnevasse teekaitsevööndisse uue tee rajamiseks ning palus võtta osa XXX kinnistust munitsipaalomandisse. 07.11.2011 e-kirjas on valla esindaja vastanud, et nõusoleku XXX kinnistu kasutamiseks saab anda vaid kinnistu omanik ja vald ei taotle seda maad munitsipaalomandisse. 07.11.2011 informeeris XXX kinnistu omanik Rae valda, et tahab häid tavasid järgida ja on XXX kinnistu omanikule pakkunud uut ligipääsu XXX kinnistule üle teekaitsetsooni oma kulu ja kirjadega, kuid selle tegevuse seadustamiseks on vaja valla abi, kuna J L keeldub andmast tee seadustamiseks vajalikku kooskõlastust. 15.11.2011 edastas vald J L eelnimetatud (AH) kirja, selgitades, et valla poole on pöördunud nii Maanteeamet kui XXX kinnistu omanik ning et XXX kinnistu omanik, kui tulevane tee kasutaja, peab esitama Maanteeametile taotluse. Vald esitas selles kirjas J L järgmise küsimuse: „Kas olete nõus esitama taotluse Maanteeametile rajatava juurdepääsutee kooskõlastamiseks?“ 15.11.2011 vastas J L „Ma ei ole nõus esitama nõusolekut rajatava juurdepääsutee kooskõlastamiseks.“ (tlk 67-69). Järelikult taandub kogu juurdepääsuteed puudutav küsimus asjaolule, et avaldajal on XXX kinnistu kaudu mugavam ja odavam oma XXX kinnistule pääseda. XXX kinnistut läbimata on võimalik XXX kinnistule pääseda üle Tallinn- Tartu-Võru- Luhamaa maantee teekaitseala, kuid selleks on vajalik rajada sinna uus juurdepääsutee. See asjaolu ei saa aga olla avalduse rahuldamise põhjuseks, kuna AÕS § 156 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormava kinnisasja omaniku huve. Kahtlust ei ole selles, et senise olukorra säilimine oleks avaldaja jaoks kõige soodsam, sest puuduks vajadus teha täiendavaid kulutusi. Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades eeltoodud põhjendusi leiab kohus, et avaldaja huvi juurdepääsu määramiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isik ET kuuluva XXX kinnistu ei kaalu üles puudutatud isik ET huvi mitte piirata viimase omandiõigust XXX kinnistule, sest kohtule esitatud tõenditest (kaardimaterjal, vaatluse protokoll) nähtub, et avaldajal on võimalik XXX kinnistule pääseda rajades juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tallinn-TartuLuhamaa maantee teekaitsetsooni. Maanteeameti 13.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037 (120061) on esitatud XXX juurdepääsu rajamise tehnilised tingimused, mille kohaselt on võimalik rajada juurdepääsutee XXX kinnistuga külgnevale Tartu maantee teealale. Vastavalt R OÜ 31.05.2013 hinnapakkumisele Assaku alevikus XXX juurdepääsutee projekteerimine ja kooskõlastamine (Maanteeamet, vald) maksab 1740 eurot (tlk 179). VK OÜ 28.05.2013 hinnapakkumisele nr 412 XXX killustikualuse ehitus ja tihendamine koos materjalidega ja freespuru hankimine ja rullimine maksab 1792,80 eurot. Seega maksaks juurdepääsu tee rajamine XXX kinnistule Maanteeameti poolt kooskõlastatud maale 3532,8 eurot. 28.05.2013 on puudutatud isiku ET pereliige teinud ettepaneku kaasa aidata juurdepääsutee rajamisele ja finantseerida tee rajamise kulutusi kuni 4500 euro. Ka 04. juunil 2013 toimunud kohtuistungil on puudutatud isiku ET esindaja kinnitanud, et ta on valmis panustama juurdepääsutee ehitusse ühekordselt kuni 4500 eurot tingimusel, et avaldajad loobuvad viivitamatult kohtumenetlusest ja tagavad 87 aastasele ET kodurahu (tlk 194). Kohus leiab, et ebaõige on avaldaja väide, et uue tee rajamine Tartu mnt teekaitsevööndisse toob kaasa kolme 9 kraadise pöörde tekkimise ja et tee lõpus poleks võimalik teha

ümberpööramist. Maanteeameti 16.02.2012 kirjaga nr 15-2/12-00100/037 väljastatud tehnilised tingimused XXX kinnistule juurdepääsu rajamiseks, millel lisatud plaanil on näha, et kõik pöörded on ümarad, st. ühtegi 90 kraadist pööret ei tuleks. Ümberpööramise koht jääks XXX kinnistule, kus ka praegu sõidukite ümberpööramine toimub (tlk 48). OÜ G.E. P 28.06.2012 töö nr 12-G113 XXX maaüksuse osaline topo-geodeediline plaan lükkab ümber avaldaja väite, et XXX kinnistu ja riigimaanteevaheline ala ei sobi avaldaja kinnistule juurdepääsuteeks soise pinnase jms. asjaolude tõttu. Nimetatud tõendist nähtub, et osundatud juurdepääsutee on juba kaetud killustikuga ning kõrgusmärkide järgi on juurdepääsutee kõrgemal kui enamus avaldajale kuuluvast XXX kinnistust (tlk 84-85). 28.05.2013 toimunud paikvaatlusel oli võimalik näha, et kavandatav juurdepääsutee on kaetud ET pereliikme poolt kohale toodud ja paigaldatud killustikuga (tlk 168). Juurdepääs määramine XXX kinnistule üle XXX kinnistu takistab XXX kinnistu terviklikku kasutamist ja piirab omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist Põhiseaduse § 32 tähenduses. XXX kinnistu omaniku omandiõiguse piiramist ei kaalu üles avaldaja mure, et Rae vald ei hakka Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee teekaitsetsooni rajatavat juurdepääsuteed talvel lumest puhktaks lükkama ja teed hooldama. Veski tee näol on tegemist Rae valla kohaliku teega ning Rae valla kohalike teede hooldamine ja lumest puhastamine on Rae valla kohustuseks. Rae valla esindaja on 04. juunil 2013 toimunud istungil kinnitanud, et kui esitatakse Rae vallale taotlus XXX kinnistule rajatava juurdepääsutee talvel lumest puhastamieks, siis Rae vald hakkab seda ka tõenäoliselt tegema. Seega on uue juurdepääsutee hooldamine ja selle talve lumest lükkamine võimalik lahendada kokkuleppel Rae vallaga. Juurdepääsu tee nõudja ei ole üldjuhul õigust nõuda juurdepääsu kindlast kohast ja seda, et juurdepääsutee oleks kõige lühem tee avaliku teeni. Riigikohtu otsuse 3-2-1-33-04 p 18 kohaselt on AÕS § 156 eesmärk võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega saab juurdepääsuõiguse maksma panna selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele juurdepääs on kõige vähem koormavam. Arvestada tuleb ka uue juurdepääsu loomisega tekkivaid kulusid. Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle puudutatud isiku kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 16). Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada väljakujunenud tava, kuid käesolevas asjas tava ei kaalu üles puudutatud isik ET vastuargumente. AÕS § 68 lg-st 1 tulenevalt on iga kinnisasja puhul esmatähtsad selle kinnisasja omaniku huvid ja seejuures tuleb juurdepääsu määramisel arvestada esmajärjekorras koormava kinnisasja omaniku huvisid. Olukorras, kus avaldajal on võimalik rajada juurdepääs oma kinnistule Veski teelt Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee teekaitsetsooni, ei ole avaldaja kohtu hinnangul põhjendanud, milline on tema ülekaalukas huvi juurdepääsu vastu avalikule teele üle puudutatud isikule kuuluva XXX kinnistu ning mis kaaluks üles puudutatud isiku õigused oma kinnistu valdamisel ja käsutamisel ja mis õigustaks puudutatud isiku ET kuuluva XXX kinnistu koormamist avaldaja poolt soovitud viisil. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja nõude juurdepääsu määramiseks XXX kinnistule avaldaja poolt soovitud viisil üle XXX kinnistu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et avaldajale kuuluval XXX kinnistult puudub juurdepääs avalikule teele ning avaldajal on võimalik rajada juurdepääs Veski teele üle Tallinna- TartuVõru- Luhamaa maantee teekaitseala. Samuti on Maanteeamet nõus XXX kinnistule uue juurdepääsu rajamisega juhul, kui on täidetud Maanteeameti poolt juurdepääsu rajamiseks esitatud tingimused. Sama seisukohta toetab Rae vald. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajale määrata tasuta ja piiranguteta juurdepääsuõigus üle Tallinna- Tartu- Võru- Luhamaa maantee teekaitseala (maakatastritunnus XXX) vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile. Sellisel viisil on tagatud XXX kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele XXX kinnistut koormamata ja kinnistu omaniku omandiõigus kitsendamata. Selliselt määratud juurdepääsutee oleks kõigi

huve arvestades kõige vähem koormav tee, sest tegemist on teekaitsealale rajatava teega, kus igasugune majandustegevus on seadusest tulenevalt keelatud. Kohus leiab, et Tallinn-TartuVõru- Luhamaa maantee teekaitsealale juurdepääsutee rajamine ei ole ka avaldaja jaoks rahaliselt liigselt koormav, sest puudutatud isik ET on lubanud hüvitada uue tee rajamisega tekkivatest kulutustest kuni 4500 eurot. Juhul kui kohus määraks avaldajale kuuluvale XXX kinnistule juurdepääsu üle XXX kinnistu, siis tuleks avaldajal hakata tasuma XXX kinnistu omanikule iga-aastaselt juurdepääsutasu. Arvestades, et XXX kinnistul asuv juurdepääsutee asuks kinnistu keskel ja jagab sellega kinnistu pooleks, millega on oluliselt piiratud XXX kinnistu omaniku privaatsus ja kinnistu kasutamine, siis tuleks avaldaja poolt XXX kinnistu omanikule tasutava juurdepääsutasu suuruseks mitusada eurot aastas. Kohus märgib, et kui ilmnevad õiguslikud takistused tee rajamisel läbi Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee teekaitseala või muutuvad oluliselt muud asjaolud, mida kohus on käesoleva määruse tegemisel arvesse võtnud, on kohtul võimalik määrust TsMS § 480 lg 1 alusel ka muuta või tühistada. Avaldaja on taotlenud juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab muuta kolmandate isikutele kehtivaks kinnistusraamatusse vastava märkusega vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 ja p 4 ja 141 lg 3. Tallinna- Tartu- VõruLuhamaa maantee teekaitseala on kantud maakatastrisse registritunnusega XXX, kuid tegemist on reformimata riigimaaga ja seda ei ole kantud kinnistusraamatusse. Sellega seoses ei ole võimalik kanda kohtu poolt määratud juurdepääsu asukoha kohta märkust kinnistusraamatusse. Külla on aga Veski te

kinnistul võimalik sõlmida Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumiga isikliku kasutusõiguse leping antud riigimaa koormamiseks XXX kinnistu huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse juurdepääsu kohta märkus kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta J L kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.