Lea Vaher (isikukood: 46001040223; elukoht: Sverige XXX) Puudutatud isikud:
7.Avinurme vald esindaja maanõunik Arvi Liiv
esindajad
8.Risto Raimets (isikukood: 39103262217)
9.AS Folie MP (registrikood: 10095622)
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 23. veebruari 2012. a määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus kantud menetluskulud v.a. A. Salmistu esindaja kulud, Tiina Tuur, Kaie Enno, Anu Toomla, Janne-Ly Priks, Pille-Ruth Kukemilk ja Lea Vaher kanda. A. Salmistu esindaja kulud maakohtus jätta A. Salmistu kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Avaldajad esitasid 08.09.2011. a Viru Maakohtule avalduse juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt avaldajate kinnistuni. Avalduse kohaselt teatas avaldajate naaberkinnistu omanik puudutatud isik A. Salmistu avaldajatele 01.07.2011. a tähitud kirjaga, et soovib sulgeda alates 08.07.2011. a juurdepääsu avaldajatele kuuluvale C8 kinnistule, mis läbib puudutatud isikule kuuluvat XXX kinnistut. Avaldajad on kinnistu kaasomanikud, kuid kinnistul asuvas eramus elab nende ema Helga Jermilina, kes on raske liikumispuudega vanaduspensionär ning kes ei ole võimeline ilma autotranspordita üle 100 m korraga läbima. Avaldajad on hooldanud ja hallanud heaperemehelikult nimetatud juurdepääsuteed, seda remontides ja talvel lumest puhastades. Puudutatud isik A. Salmistu viibib kodus harva ja elab juba mitu aastat Viimsi vallas Haabneemes. Avaldajate perekond on nimetatud juurdepääsuteed kasutanud 40 aastat, s.o alates elamu valmimisest 1971. Puudutatud isik on naabriks olnud 35 aastat ja senini ei ole juurdepääsutee kasutamisega probleeme olnud. Nimetatud juurdepääsutee on ajalooliselt avaldajate krundi projektdokumentatsioonis näidatud ja projekti vastuvõtmisel kinnitatud. Avaldajate kinnistu lähedusse on võimalik pääseda ka AS-le Folie MP kuuluvat kinnistut mööda, kuid seda kinnistut läbivat teed mööda pääseb avaldajate aiamaa otsa (söötis kartulimaa). Sõidukitega pääseb sinna vaid kuival ajal. 29.08.2011. a sulges puudutatud isik A. Salmistu juurdepääsutee betoonpaneeli ja kettidega.
2.Puudutatud isik A. Salmistu vaidles avaldusele vastu. Avaldajate elukohaks ei ole XXX kinnistu. Nende ema H. Jermilina liikumispuue on tõendamata, sest ta töötab tütre lillepoes päevade kaupa püsti seistes. Avaldajad ei ole tõendanud juurdepääsu vajadust, mil viisil soovitakse juurdepääsuks teed kasutada ja mis perioodi jooksul. Avaldajatele on juurdepääs oma kinnistule tagatud AS-le Folie MP kuuluva kinnistu kaudu, mida avaldajad ka kasutavad. XXX kinnistul ei asu teed ja tegemist on puudutatud isiku koduõuega. Puudutatud isikul puudub kohustus taluda enda kinnistul maantee olemasolu. Tihe liiklus ja sõidukite kiirus ohustab puudutatud isiku, tema pereliikmete ja koduloomade turvalisust. XXX õueala, kust kaudu avaldajad juurdepääsu taotlevad, läbib drenaaž, mille avaldajate raskeveokid juulis 2010. a lõhkusid, mistõttu pääses vesi puudutatud isiku keldrisse. Avaldajad ei ole hooldanud, remontinud ega hallanud puudutatud isiku koduõue.
3.Kohus, viies läbi paikvaatluse ja tutvunud asjast puudutatud isikute arvamustega, pakkus menetlusosalistele 2 erinevat juurdepääsutee varianti: 1) juurdepääs algab XXX kinnistult piki Avijõe kallasäärt ajalooliselt välja kujunenud juurdepääsu teed pidi läbi XXX kinnistu läbi AS Folie MP kinnistu avalikult kasutatavale XXX teele ja 2) juurdepääs algab XXX kinnistu osalt mis piirneb AS Folie MP kinnistuga ja kulgeb mööda nimetatud kinnistul olemasolevat teed kuni avalikult kasutatavale XXX teele.
4.Avinurme valla vastuse kohaselt oli XXX individuaalelamu ehitusluba nr 340 17.02.1972. a projektdokumentatsioonis juurdepääsutee planeeritud rajada mööda Avijõe kallast juba olemasoleva teeni ja edasi XXX teeni. Kinnistu omanikud ongi hoonestuse valmimisest kuni tänaseni nimetatud projekti alusel rajatud teed juurdepääsuna kasutanud, mis läbib XXX kinnistut ja suundub XXX tänavale. Maareformi käigus määras Avinurme Vallavalitsus oma 23.03.1998. a korraldusega nr 30 XXX teenindusmaa suuruseks 3876 m2 ja andis kinnistu omanikule Aime Salmistule nõusoleku maa ostueesõigusega erastamiseks. XXX krunt ei hõlmanud enne maa ostueesõigusega erastamist Avijõe ääres paiknevat juurdepääsuteed XXX kinnistule. Ostueesõigusega erastamise menetlemisel pidas vallavalitsus ribalisuse vältimiseks ja loodusliku piiri (Avijõgi) kasutamiseks vajalikuks XXX lõunapoolne erastatava maa piir seada Avijõe mõttelisele teljele. XXX teenindusmaa koosseisu jäi nüüd ka nimetatud teelõik. XXX kinnistule juurdepääsu tagamiseks kohustas Avinurme Vallavalitsus oma 23.03.1998 korralduse nr 30 p-s 5.2 maaüksuse omanikku mitte takistama liiklust avalikul-üldkasutataval teel, mille suuruseks on 105 m2. Ida-Viru Maavanema 16.09.1998 korraldusega nr 1565, lähtudes Aime Salmistu avaldusest ja Avinurme Vallavalitsuse korraldusest nr 30 otsustati erastada Aime Salmistule XXX maaüksus. Aime Salmistu on maavanema korraldusele käsikirjaliselt kirjutanud „Nõus erastamise tingimustega ...“. Seega Aime Salmistu nõustus ka mitte takistama liiklust XXX krunti läbival teel. Avinurme Vallavalitsus leidis, et asjas oleks otstarbekas sõlmida servituudi seadmise leping eratee kasutamiseks, sest nimetatud teelõik on ajalooliselt olnud XXX juurdepääsuteeks ja on lähim ligipääs avalikule XXX teele (tl 92-93).
5.28.11.2011. a teostas kohtunik Avinurme vallas XXX ja XXX kinnistutel paikavaatluse. Avalduses märgitud ja taotletaval juurdepääsul on selged sissetallatud rööpad kuni XXX kinnistuni, mis kinnitavad, et teed on kasutatud pika aja jooksul juurdepääsuna XXX kinnistult avalikult kasutatava teeni. Juurdepääsu teel oli näha killustiku või kruusa kive. Samas möödub nimetatud tee suhteliselt lähedalt XXX asuvast elamust. Samas AS Folie MP kinnistut läbiva tee ja XXX kinnistu vahel on ca 1,5-2 m maad, mis juurdepääsuna tuleks teeks kohandada. Kuna sisetallatud jäljed viisid AS Folie MP kinnistult XXX õuealale, siis püsivaks kasutamiseks teena vajab see juurdepääs teeks kohandamist. XXX elamu kogumiskaevu puhastamiseks vajaks vastav spetsiaalsõiduk võrreldes 1.3 variandiga oluliselt pikemat voolikut.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 23.02.2012. a määrusega Tiina Tuur, Kaie Enno, Anu Toomla, Janne-Ly Priks, Pille-Ruth Kukemilk ja Lea Vaheri avalduse ning määras kinnistu XXX (katastritunnus 16401:002:0620) igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääsuõiguse avalikult kasutatavalt XXX teelt XXX (registriosa nr XXX) kinnistuni järgmiselt: juurdepääs algab avalikult kasutatavalt XXX teelt, läbib XXX (katastritunnus 16401:002:1050) kinnistu mööda ajaloolist juurdepääsuteed kuni XXX kinnistuni. Kohus määras XXX igakordsele omanikule juurdepääsutee korrashoiukohustuse. XXX kinnistu igakordsed omanikud kohustuvad maksma juurdepääsutee kasutamise eest XXX kinnistu omanikule 60 (kuuskümmend) eurot aastas. Juurdepääsuõigus kanda kinnistusraamatusse kinnistu XXX registriosa nr XXX kolmandasse jakku märkusena XXX kinnistu (katastritunnus 16401:002:0620) igakordse omaniku kasuks kohtumääruses märgitud tingimustel. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud ning avaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 6181 lg 1 kohaselt lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades esitatud avaldusi avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks (AÕS § 156 lg 1) TsMS peatükis nr 611 sätestatud korras. Menetlusosaliste vahel kokkuleppe sõlmimine ei õnnestunud (TSMS § 618-4). AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 1) elamut kinnistul XXX kasutati seal elamiseks enne kui Margus Salmistu XXX puitelamu omandas ja seal hoonestuse ümberehitust alustas; 2) juurdepääsuteed, mis praegu kulgeb läbi XXX kinnistu, on kasutatud alates XXX kinnistul oleva elamu valmimisest kuni tee sulgemiseni XXX kinnistu omaniku poolt 2011. a; 3) tee, mis käesoleval ajal kuulub AS-le Folie MP, rajati 80-ndatel aastatel esialgu metsaväljaveoteena ning hiljem on see kohandatud ka teiste sõidukite poolt kasutatavaks teeks; 4) avaldajate ema Helga Jermilina elab alaliselt XXX kinnistul asuvas elamus; 5) XXX kinnistul asuvaid hooneid teenindav maa ulatus enne maa ostueesõigusega erastamist kuni olemasoleva juurdepääsuteeni; 6) XXX kinnistul asuvate hoonete teenindusmaa suurust muudeti alles 1998. a seoses maa erastamise taotlusega. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omanike huve, st et see oleks omanikele võimalikult vähekoormav, ei rikuks tema kodu privaatsust, ei mööduks võimalusel eluhoonetest. Tee määramisel tuleb lähtuda ka juurdepääsuõiguse omaja huvidest, st et selle õiguse kasutamine ei oleks talle majanduslikult ebamõistlikult koormav. Puudutatud isiku väide, et XXX kinnistul puudub tee, on põhjendamatu, sest kohus veendus isiklikult 28.11.2011. a, et juurdepääsutee on selgelt nähtav ja eristatav muust õuealast. Aime Salmistu ei eitanud, et nimetatud teed on kasutanud ka raskemad veokid sh kogumiskaevu
tühjendamiseks kasutatav paakauto. Juurdepääsuteel puudusid märgid selle kohta, et raskemad sõidukid oleksid juurdepääsuteed kahjustanud. Kohus leidis, et puudutatud isiku väide, et avaldajad ei ela XXX kinnistul, on põhjendamatu. AÕS § 156 lg 1 ei seo juurdepääsutee nõudeõigust kinnisasjal elamise kohustusega. Igal omanikul, sõltumata sellest, kas ta elab kinnistul või mitte on õigus nõuda juurdepääsu talle kuuluvale kinnistule. H. Jermilina puue on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 01.03.2011. a otsusega 716930, mille kohaselt H. Jermilina vajab puudest tulenevalt kõrvalabi hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel (toimik I tl 92-93). Avaldajad on avalduses põhistanud juurdepääsu nõuet läbi XXX kinnistu järgmiste asjaoludega: 1) nimetatud juurdepääsuteed on kasutatud 40 aastat alates XXX kinnistul asuva elamu valmimisest 70ndatel aastatel; 2) XXX kinnistul asuva elamu projekteerimisel arvestati olemasoleva teega XXX kinnistul asuva elamuni; 3) XXX elamu projekteerimisel oli ette nähtud piirata olemasolev tee ja elamukrunt piirdeaiaga; 4) nimetatud tee ei kuulunud kuni maa erastamiseni XXX elamut ja kõrvalhooneid teenindava maa hulka. Teenindava maa piir kulges kuni juurdepääsuteeni; 5) Avinurme Vallavalitsus kohustas Aime Salmistut oma 23.03.1998. a korraldusega nr 30 mitte takistama liiklust nimetatud juurdepääsuteel ja Aime Salmistu on maa erastamisel selle tingimusega nõustunud; 6) avaldajad on nimetatud teed hooldanud ja parandanud; 7) juurdepääsutee läbi AS Folie MP kinnistu kulgeb avaldajate kinnistu osasse, kus asub käesoleval ajal söötis olev aiamaa. Sõidukitega pääseb sinna vaid kuival ajal. Sealt kaudu ei pääse paakauto elamu kogumiskaevu puhastama. Poolte vahel ei ole vaidlust, et XXX kinnistu omanikud on kasutanud juurdepääsuteed läbi XXX kinnistu 40 aastat, alates XXX kinnistul asuva elamu valmimisest. Individuaalelamu projektiga (toim I tl 10-14, 153) on tõendatud, et käesoleval ajal XXX kinnistul asuva elamu projekteerimisel 1972. a, planeeriti rajada juurdepääsutee elamuni just XXX kinnistul asuva juurdepääsutee kaudu (variant 3.1). XXX majavalduse ümberehitusprojekti kohaselt oli ette nähtud XXX elamule piirdeaed (t I tl 186 kuni 196). Tulenevalt sellest, et ümberehitusprojekt kinnitati Avinurme küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 08.12.1989. a otsuse alusel, sai piirdeaia rajada vaid olemasolevale hooneid teenindavale maale. Kohus oli seisukohal, et Avinurme Vallavalitsuse 23.03.1998. a korralduse nr 30 p.2.1 ja 5.2 ja Ida-Viru maavanema 21.05.1998. a korralduse nr 991 (korralduses on selle ühe alusena viidatud Avinurme Vallavalitsuse 23.03.1998. a korraldusele nr 42) (toim I tl 16-18 ) ja 16.09.1998. a nr 1565 (viide Avinurme Vallavalitsuse 23.03.1998 korraldusele nr 30) (toim. I tl 206) on tõendatud, et Avinurme Vallavalitsus kohustas XXX kinnistu omanikku tagama läbipääsu läbi oma kinnistu, näidates seejuures ära ka nimetatud tee suuruse ruutmeetrites, mille sihtotstarbeks pidi jääma „avalik kasutus - üldkasutatav tee“. Nimetatud asjaolu kinnitas ka oma vastuses ja kohtuistungil Avinurme Vallavalitsuse esindaja. Kohus oli seisukohal, et Avinurme Vallavalitsuse 23.03.1998. a korralduse nr 30 p-s 2.1 märgitud mõiste „avalik kasutus - üldkasutatav tee“ veidi eksitav sõnastus tänapäeva teeseadusega seoses tuleneb
sellest, et korraldus anti välja enne teeseaduse jõustumist (teeseadus võeti vastu 17.02.1999. a ja jõustus 23.03.1999. a). Aime Salmistu on 02.10.1998. a oma allkirjaga nõustunud erastamise tingimustega (t I tl 206). Aime Salmistu on oma vastuses vaielnud vastu avaldajate väitele, et kinnistu XXX valdajad on vaidlusalust juurdepääsuteed hooldanud ja parandanud. Kohus usaldas antud juhul siiski avaldajate väiteid, sest kui isikud soovivad/peavad teed kasutama (elamus elab alaliselt liikumispuudega avaldajate ema), siis on päris loomulik, et teed hooldatakse vähemalt sedavõrd, et tee oleks aastaringselt kasutatav sh talvel lumest puhas. Asjaolu, et vaidlusalune juurdepääsutee läbi XXX kinnistu oli heas korras võis kohus isiklikult 28.11.2011. a paikvaatlusel veenduda. XXX kinnistu omanik ei ole esitanud tõendeid, et tee on heas korras tänu tema jõupingutustele. Kohus veendus isiklikult 28.11.1998. a, et juurdepääsutee läbi AS Folie MP kinnistu kulgeb avaldajate kinnistu õuealale ja aastaringseks püsivaks kasutamiseks vajab juurdepääs kohandamist. Antud juhul on vaja kohandada ka AS Folie MP kinnistule jäävat lõiku, sest olemasoleva tee ja XXX kinnistu vahele jääb 1,5-2,0 m pikkune lõik. Raskete veokite aastaringseks õuealale lubamiseks, sh paakauto sõiduks, et kogumiskaevu tühjendada, on vaja õuealale rajada ka vastav tugev pinnastee. Aime Salmistu ei vaielnud antud juhul vastu sellele, et juurdepääsu määramisel AS Folie MP kinnistu kaudu tuleb XXX kinnistu seda osa sobivaks kohandada ja ta oli nõus kandma mõistliku kulu selleks. Maakohus oli seisukohal, et avaldajad on põhistanud oma avaldust piisavalt ja esitanud oma väidete tõendamiseks ka piisavalt tõendeid. Samuti on avaldajad selgelt väljendanud, et soovivad juurdepääsu ööpäevaringselt ning nii jalgsi kui transpordiga läbimiseks sh elamiseks vajalikke teenuseid osutavate transpordivahendite sõitmiseks (paakauto kogumiskaevu puhastamiseks, päästeteenistuse sõidukid, lumekoristusmasin jms) Kohus veendus 28.11.2011. a paikvaatlusel, et avaldajatele on käesoleval ajal juurdepääs tagatud ka AS Folie MP kinnistu kaudu, kuid aastaringseks kasutamiseks tuleb teha juurdepääsutee kohandamise töid nii XXX kinnistul kui ka AS Folie MP kinnistul. Tsiviilasja materjalidega on veenvalt tõendamist leidnud, et nimetatud juurdepääsutee oli olemas ja XXX elanike poolt kasutuses juba enne XXX elamu valmimist. Nimetatud teed on kasutatud regulaarselt kuni 2011. a, mil Aime Salmistu juurdepääsutee kettide ja hiljem betoonblokiga sulges. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Aime Salmistu võttis endale maa erastamisel kohustuse lubada nimetatud juurdepääsutee kasutamist. Maakohus oli seisukohal, et kui XXX elanikud talusid ca 40 aastat liiklust XXX elamu ja kõrvalhoonete vahetus läheduses, siis ei ole usutav, et 2011. a on liiklus vaidlusalusel juurdepääsuteel oluliselt ohtlikumaks muutunud ning ilmselgelt on tee sulgemine mitteadekvaatne meede ka sel juhul, kui liiklus on mõnevõrra tavapärasest tihedamaks muutunud (näiteks seoses vajadusega käia liikumispuudega ema hooldamas). Tõendamist on leidnud asjaolu, et 1989. a planeeriti piirata XXX õueala aiaga. Kui XXX omanik loobus aia ehitamisest, siis pidi ta sellega koos ka vastavaid riske hindama. Aia olemasolu kahtlemata tõstaks Aime Salmistu, tema pereliikmete ja koduloomade turvalisust. Väide, et avaldajate raskeveokid lõhkusid XXX kinnistul oleva drenaaži, ei ole asjas tõendamist leidnud. Aime Salmistu poolt kohtuistungile kutsutud tunnistaja T. Jõgi ütluste kohaselt ei suuda ta öelda põhjusi, miks drenaažitoru ära vajus ja ummistus, see võis olla seotud nii ajalise faktoriga kui ka põhjustatud raskeveokite sõidust. Kohus oli seisukohal, et Aime Salmistu vastuväited juurdepääsuteele läbi tema kinnistu ei ole veenvad.
Maakohus oli seisukohal, et vähem koormav avaldajatele ja asjast puudutatud isikule on avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsutee määramine XXX kaudu. A. Salmistu pidi maa erastamisel arvestama olemasoleva juurdepääsuteega. Kuigi see juurdepääsutee möödub elamu vahetust lähedusest, ei ole tegemist mingisuguse erandliku asjaoluga. On täiesti tavapärane, et elamute vahetus läheduses on suurema või väiksema liiklustihedusega teed. Ilmselgelt pidi XXX elamu ja kõrvalhoonete projekteerimisel ning ehitamisel arvestatama olemasoleva teega XXX elamu juurde, sest sel ajal puudus juurdepääsutee läbi AS Folie MP kinnistu. XXX elamu võõrandamisel, kui elamu omanikuks sai Salmistute perekond, pidid Salmistud arvestama, et nende elamu vahetust lähedusest kulgeb tee XXX elamu juurde. Seega ei ole usutav, et juurdepääsutee läbi XXX kinnistu on 2011. a XXX kinnistu omanikule oluliselt koormavamaks muutunud. Maa erastamisel sõlmis Aime Salmistu riigiga (maavanema kaudu) kokkuleppe, milles kohustus tagama juurdepääsu läbi oma kinnistu. Kokkuleppeid tuleb täita. Tulenevalt sellest, et menetlusosalised kokkulepet juurdepääsutingimuste ja tasu osas ei saavutanud, määras AÕS § 156 lg.1 alusel juurdepääsu kasutamise tingimused ja tasu kohus. Maakohus oli seisukohal, et õiguse eest kasutada juurdepääsu läbi XXX kinnistu tuleb XXX kinnistu igakordsetele omanikele määrata juurdepääsutee aastaringne korrashoiu kohustus ja juurdepääsutee kasutamise tasu 60 eurot aastas. Maakohus oli seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta 122 lg 1 alusel avaldajate kanda, seejuures Aime Salmistu esindaja kulud tuleb jätta Aime Salmistu enda kanda, sest avalduses toodud asjaolusid arvestades oleks esindaja õigusabikulude avaldajate kanda jätmine nende suhtes ebaõiglane.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Aime Salmistu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldajate avaldus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustajate kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on juurdepääs XXX kinnistule avaldajatel reaalselt olemas AS Folie MP omandis olevat kinnistut mööda. Nimetatud tee on avaldajatele tasuta kasutada ja takistusi selle kasutamiseks ei ole. Samuti on avaldajad seda teed kasutanud nii enne kohtuvaidluse algust kui ka selle ajal pidevalt. Ebaõige on avaldajate väide, et Folie MP kinnistu kaudu ei ole võimalik juurdepääs vihmastel perioodidel. 28.11.2011. a paikvaatlusel oli vihmane periood ning juurdepääs oli võimalik, veelgi enam, ka lumistes oludes on juurdepääs avaldajatel enda kinnistule olemas ning parkimisvõimalus/tingimused ka mitte üksnes XXX kinnistu sissesõiduteel majani, vaid ka selle kõrval (avaldaja väidetud „põllumaal“), mida tõendavad vastavad 25.12.2011. a tehtud fotod; 2) on puudutatud isik 25.12.2011. a näinud sõiduautosid sõitmas XXX kinnistul ja sellel asuva majani (samal päeval leidis aset ka jutuajamine avaldaja J.-L. Priksiga). 05.02.2012. a oli puudutatud isiku tütar Kristi Talts koos abikaasa Andres Taltsiga XXX kinnistul ja nägi XXX kinnistul asuva maja trepi ees seisvat avaldaja T. Tuurile kuuluvat autot. 2012. a veebruari alguses viis kiirabiauto avaldajate ema Helga Jermilina haiglasse, samuti AS Folie MP-le kuuluvat teed mööda. Kiirabil ja päästeametil ning teistel operatiivsõidukitel on XXX kinnistule juurdepääs tagatud juba seadusest (päästeseadus § 23, hädaseisund TsÜS § 141, vt. Riigikohtu 21.05.2008 lahend nr 3-2-1-41-08 (p 21)) tulenevalt ning see ei ole aluseks
avaldajatele juurdepääsu määramiseks puudutatud isiku XXX kinnistu kaudu. Seega juurdepääs AS Folie MP teelt XXX kinnistule ja sellel asuva majani on tagatud igal ajal; 3) on kohtu poolt määratud tee XXX (katastritunnus 16401:002:1050) kinnistuomanikku liialt koormav võrreldes AS Folie MP tee kasutamise lahendusega. Kahte juurdepääsu ei ole avaldajatele vaja ja selle vajadust ei ole ka avaldajate poolt kunagi põhjendatud ega tõendatud. Samuti ei ole kohus seda käsitlenud. Juurdepääs on kogu aeg olemas olnud ja AS Folie MP poolt tagatud. XXX kinnistul ei asu teed, rääkimata juurdepääsuteed, vaid tegemist on hooviga (koduõuega). Kallasrada on alati olnud avatud ning kallasrada ei puutu juurdepääsuteega seotud vaidlusesse. Avaldajad ei ole tõendanud, et juurdepääs ei ole tagatud teise tee kaudu; 4) ei ole puudutatud isikul kohustust taluda enda kinnistul maantee olemasolu ning maanteeks (tiheda liiklusega alaks) see on kujunenud. Igal avaldajal ja nende lastel on oma autod, mis tähendab tihedat liiklust vaidlusalusel maa-alal. Need autod sõidavad jalakäija kiirusest kiiremini ja suurel kiirusel ning tihe liiklus, suur sõidukite kiirus jms seab ohtu puudutatud isikute, tema pereliikmete ja koduloomade liikumise ning turvalisuse oma õuealal, samuti minnes jõe äärde. Kaks koera on samuti alla aetud puudutatud isiku oma kodu hoovis. Samuti lendavad killustiku kivid puudutatud isikute murule, mida niites saab kannatada muruniiduk jne. Puudutatud isik teadis kuni 2011. a suveni, et XXX püsivalt elav Helga Jermilina on XXX kinnistu omanik. Puudutatud isik on aastaid rääkinud H. Jermilinale, et ta ohjaks oma lapsi ja lapselapsi, et need ei kasutaks XXX kinnistut „kiirteena“, mis on olnud väga ohtlik nii puudutatud isikule kui ka tema pereliikmetele ja koduloomadele; 5) on kohus ebaõigesti kohaldanud AÕS § 156 lg 1, sest selle alusel avalduse rahuldamise eelduseks on juurdepääsutee puudumine, kuid see oli avaldajatel olemas. AÕS § 156 lg 1 kohaldamisel on vajalik muuhulgas tuvastada juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatav huvi, samuti selle huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Avaldajad ei ole oma huvi põhjendanud ega tõendanud (TsMS § 230 lg 1), rääkimata selle huvi ülekaalukusest, võrreldes kitsendustega, mida peaks taluma puudutatud isik. Puudutatud isiku huvi kaalub käesoleval juhul kindlasti üles avaldajate huvid. Kohtulahendis puuduvad muud õiguslikud alused, mis oleksid lahendi tegemise aluseks, mistõttu on kohtulahend tehtud ilma õigusliku aluseta ja on põhjendamata, sest kohus peab välja tooma, millist õigusnormi ta asja lahendamisel kasutas. Kohtulahend peab olema seaduslik ja põhjendatud, millist põhimõtet on Viru Maakohus rikkunud; 6) oleks pidanud kaasama AS Folie MP kaasama ja selle esindaja ka menetluse käigus ära kuulama. Olgugi, et AS Folie MP kinnistul asuv tee on avaldajate kasutuses, läbipääsetav ning AS Folie MP nõusolek olemas tee kasutamiseks, siis oleks kohus pidanud teda menetluslikult kaasama. Kuna Viru Maakohus teda ei kaasanud, siis on siin tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega; 7) on kohus jätnud tähelepanuta ja lahendamata Aime Salmistu taotlused avaldajate avalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohtusse saab pöörduda üksnes enda subjektiivsete õiguste rikkumise korral ja mitte kolmanda isiku huvide kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kuna avaldajate avaldusest nähtub, et nad on esitanud avalduse kolmandate isikute kaitseks, siis tuleb avaldajate avaldus jätta läbivaatamata ka TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ja § 477 lg 1, sest see ei ole esitatud avaldajate õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil.
4.Tiina Tuur, Kaie Enno, Anu Toomla, Janne-Ly Priks, Pille-Ruth Kukemilk ja Lea Vaher vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudutatud isiku väide, justkui oleks avaldajatel juurdepääs oma kinnistule AS Folie MP teed mööda reaalselt olemas, on väär. See tee suundub vanale Mustvee-Sonda raudteetammile ja XXX kinnistu põhjapiirini pääsemiseks tuleb läbida veel mõnemeetrine puudutatud isikule kuuluv eramaa osa. Tee, mis suundub XXX kinnistuni, on tänasel päeval samuti eratee. AS Folie MP tee kasutamise kinnituskiri on puudutatud isiku poolt omaalgatuslikult võetud 15.08.2011. a. Antud kinnituskirja vajalikkust ei arutanud puudutatud isik eelnevalt läbi ei XXX, ega tagapool elavate naabritega. On arusaamatu, milles seisneb antud kinnituskirja eesmärk, peale fakti, et puudutatud isik kindlustas sellega omaenda liiklemise antud teel; 2) ei olnud jõuludeks koju tulnud lastel juba teiste XXX ja Nurme tänavat kasutavate kodanike ohutu liiklemise mõttes võimalik autosid mujale parkida kui XXX sööti jäetud kartulimaale. Nagu kohus paikvaatlusel ka tuvastas, osutus XXX tänava ots parkimiseks ebasoodsaks. Puudutatud isik sõitis 25.12.2011. a Avinurme, käis kalmistul, pildistas Nurme tänaval, pidas „jutuajamise“ J-L. Priksiga ning lahkus. Pärast seda visiiti ei ole puudutatud isik oma kinnistul XXX kuni tänaseni viibinud. Kuna juurdepääsutee Nurme tn kinnistule ja tavapärastele autode parkimiskohtadele oli suletud, on kohtule mõistetav, miks puudutatud isik nägi põllul autosid sõitmas; 3) juhtus 03.02.2012. a XXX intsident, mis päädis kiirabi kutsumisega, kus Helga Jermilina viidi Rakvere Haiglasse. Et majale sõidukite tarbeks ligipääs sel hetkel suure lume tõttu puudus, pidid meditsiinitöötajad, kes õnnekombel olid meesterahvad, vedama teda pikalt läbi lume kiirabiautosse, mis parkis AS FOLIE MP-le kuuluval teel ja mis oleks kindlasti ületamatult raskeks osutunud naisterahvastele; 4) vaidlevad vastustajad vastu puudutatud isiku meelevaldsele ja ebaloogilisele väitele, et kiirabil ja päästeametil ning teistel operatiivsõidukeil on XXX kinnistule juurdepääs tagatud juba tema poolt loetletud seadusest tulenevalt- reaalses elus ei ole võimalik ühelgi neist pääseda kinnistule läbi kettide (neid lõhkumata) või üle ehituspaneeli, mis olid teele ette seatud. On äärmiselt meelevaldne väita, et seadus aitab operatiivsõidukid üle takistuste sõitmisel abivajajani. Ainus võimalus antud olukorras oleks olnud siiski avatud juurdepääsutee hoonestuseni; 5) nii avaldajatele kui puudutatud isikule kujuneb hoopis koormavamaks just materiaalses mõttes uue tee rajamine XXX kinnistule. Uue tee ehitus nõuab lisaks detailplaneeringutega seotud kulutustele ka projekteerimis- ja ehitamiskulusid. Nagu hinnapakkumisest nähtub, ei ole need odavate killast, arvestades kõiki vajaminevaid toiminguid ning materjale. Avaldajad ei ole huvitatud kahest juurdepääsuteest ning on seda korduvalt põhjendanud ning kinnitanud, nad soovivad kasutada oma ajalooliselt kasutuses olevat teed, mille ehitasid nende vanemad ja ei soovi teha uusi põhjendamatuid kulutusi, rajamaks veel ühte juurdepääsuteed oma kinnistule ja hoonestuseni. Uue tee tegemine lõhub sisuliselt XXX omanike kinnistu ja muudab põllu kasutuskõlbmatuks; 6) elab puudutatud isik juba üle 5 aasta Haabneemes, külastades XXX maakodu suveti mõne nädala jooksul. Avaldajatest enamikus elavad samuti mujal, mistõttu osad neist ei ole puudutatud isikuga aastaid Nurme tänaval kokku juhtunud. Puudutatud isiku lapsed ei kasuta XXX aastas enam kui mõne päeva, sedagi mitte igal aastal. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad
avaldajad puudutatud isiku ja tema pere kodurahu tiheda liiklusega häirida ja nende elu ohustada. Ka puudutatud isiku väited koduloomade allaajamise suhtes ei ole kinnitust leidnud. Puudutatud isik ei ole väga mitmeid aastaid pidanud koduloomi. Puudutatud isiku väide, et avaldajad on kujundanud tema koduõuele maantee, kus kihutavad suurel kiirusel, on äärmiselt meelevaldne. Sõites mööda XXX tänavat XXX kinnistule ei ole võimalik arendada suuri kiirusi, riskimata sõita XXX ja 2 kruntide- vahelisse kraavi. Samuti tuleb mainida, et kaugeltki mitte kõik avaldajad, nende lapsed ja lapselapsed ei oma sõiduautosid; paljudel lapselastel ei võimalda vanus veel sugugi autorooli istuda; 7) on puudutatud isik meelevaldselt tõlgendanud AÕS § 156 lg 1. Avaldajad on esitanud korduvalt oma põhjendused ja tõestanud dokumentaalselt ajaloolise juurdepääsutee rajamise läbi XXX XXX kinnistule, mida nad on heauskselt kasutanud üle 40 aasta, teed ka hooldades ja remontides. Avaldajad ei ole pahatahtlikult koormanud juurdepääsuteed XXX kinnistule, vaid on teadnud, et see ongi neile seadusest määratud juurdepääsuteeks; 8) piiras puudutatud isik oma teoga perekonnaseadusest tuleneva vanema hooldamise kohustuse täitmist avaldajate raske liikumispuudega ema suhtes, mis seadis kõik asjaosalised raskesse olukorda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus on ekslikult märkinud, et lahendi vormiks on „kohtuotsus“, tegemist on sisult määrusega. Kuna maakohus on asja läbi vaadanud hagita asjana, kohaldanud hagita menetluse sätteid sh menetluskuludele, siis loeb ringkonnakohus, et maakohus lahendas asja määrusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse põhjendused ei anna alust selle muutmiseks.
6.Määruskaebuse esitaja väide, et avaldajatel on juurdepääs oma kinnistule AS Folie MP omandis oleva kinnistu kaudu, ei ole täpne. Maakohus on 28.11.2011 paikvaatlusel tuvastanud, et AS Folie MP kaudu juurdepääsutee aastaringne kasutamine ei ole tagatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et avaldajate nõude esitamisel on täidetud AÕS § 156 lg 1 lause 1 eeldused, st kinnisasja omanikul (avaldajatel) puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt. Avaldajate kinnisasi on avalikult kasutatavast teest eraldatud. Ringkonnakohtus toimuva menetluse ajaks oli AS Folie MP oma kinnistu jaganud ning avaldajate kinnisasi piirneb nüüd Risto Raimetsale kuuluva kinnistuga. Menetlusse kaasatud R. Raimets teatas ringkonnakohtule, et tema ei nõustu avaldajate poolt tema kinnistul asuva tee regulaarse kasutamisega, kuid lubab olemasolevat teed kasutada erandlikel juhtudel.
7.Ringkonnakohtu menetluses osalesid lisaks avaldajale ja määruskaebuse esitajale ka Avinurme valla esindaja, AS Folie MP esindaja ja Risto Raidmets, määruskaebuse esitaja väide, et kaasatud ei ole AS Folie MP, ei ole õige.
8.Käesoleval juhul ei ole kinnitust leidnud määruskaebuse esitaja väide, et avaldajad saavad teda vähem koormaval viisil oma kinnisasjale juurdepääsu tagada. Määruskaebuse esitaja kompromissettepaneku kohaselt oleks alternatiivse juurdepääsu tee eelduseks, et: 1) puudutatud isik loobub osast oma kinnisasjast; 2) tuleb tee planeerida; 3) tuleb läbi viia detailplaneeringu menetlus; 4) seejärel tuleb teed hakata rajama.
Rajatava tee pikkus oleks üle 80 meetri ja sellest suurem osa hakkaks kulgema piki puudutatud isiku ja avaldajate kinnistute piiri. Selle tagajärjel tekiks olukord, kus puudutatud isiku kinnisasi oleks piiratud kolmest küljest teega. Ringkonnakohus nõustub vallavalitsuse esindaja arvamusega, et uue tee rajamine sellisel viisil võib puudutatud isikule olla enam koormav, kui seni kasutuses olnud tee kasutamise jätkamine.
9.Puudutatud isiku avaldused seoses valmisolekuga uue tee ehitamises osaleda, olid ringkonnakohtus kaheldavad. Puudutatud isik avaldas, et ta on „nõus ehitama 82 m pikkusest teest poole, selle osa teest, mis jääb minu praegusele krundile. Teeksin oma tee osa valmis käesoleval suvel.“. Samas oli tema eesmärk osast oma maast loobumisega tekitada olukord, kus avaldajate kinnisasja üks nurk piirneks avaliku teega, st puudutatud isik andis kohtus nõusoleku ehitada võõrale kinnisasjale. Lubadus ehitada 82 m pikkusest teest pool, tähendas hilisemate täpsustuste järgi seda, et pool, mis jääb puudutatud isikule täna kuuluvale maale, s.o mõned meetrid. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja ettepanek rajada uus tee ei ole käesoleval ajal otstarbekas, kuid kui vaidluse osalised ja vald leiavad, et selle ettepanekuga tuleb edasi tegeleda, siis võib tulevikus olukord muutuda. Selleks tuleb määruskaebuse esitajal läbi mõelda, kuidas tema privaatsus oleks paremini tagatud, kas ta loobub osast kinnistust või annab loa kasutada seda läbivat teed, kes tegeleb detailplaneeringuga ning kes finantseerib tee ehitust.
10.Avaldajad on tõendanud, et juurdepääsu vajaval kinnisasjal asuvat elamut kasutatakse alaliseks ealmiseks ning seal elab alaliselt H. Jermilina (avaldajate ema), kellele on VEK-i otsusega määratud raske liikumispuue, mistõttu on avaldajate poolt kinnisasjale pääsemine olulise tähtsusega. Vaidlust ei ole selles, et määruskaebuse esitajale kuuluval kinnisasjal keegi alaliselt ei ela. Määruskaebuse esitaja on erinevatel menetlusetappidel andnud erinevaid selgitusi, kes ja millal elamut kasutab. Ringkonnakohtu istungil seletas määruskaebuse esitaja, et alates aprillist on ta seal käinud igal laupäeval ning ta viibib seal kuni augusti lõpuni, samuti käib seal tema poeg ja tütarde pered.
11.Ringkonnakohus möönab, et elamu kasutaja ja kasutamise sagedus võivadki aja jooksul muutuda, kuid kuni määruskaebuse esitaja elamut ei kasutata aastaringselt alaliseks elamiseks, siis kaalub avaldajate huvi üles teeniva kinnisasja omaniku huvid ning puudub alus määratud korda muuta.
12.Juurdepääsuõigus on eraõiguslik kinnisomandi kitsendus, mis ei anna õigust koormaval kinnisasjal asuva tee kasutamiseks seaduse alusel. Õiguse realiseerimine eeldab kokkulepet või seda asendavat kohtulahendit. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et teeniva kinnisasja huvidega tuleb arvestada. Juurdepääsu tee ei tohi rikkuda kodu privaatsust, võimalusel tuleb juurdepääs tagada nii, et see ei mööduks liiga lähedalt elamiseks mõeldud hoonest. Käesolevas asjas on mitu argumenti, mis koosmõjus kaaluvad avaldajate huvi üle määruskaebuse esitaja huvist. Esiteks tava, teiseks see, et määruskaebuse esitaja on tahtlikult olukorra väljakujunemise osaline, kolmandaks ei kasutata teeniva kinnisasja hooneid alaliseks elamiseks, neljandaks on ka teenival kinnisasjal asuvat juurdepääsu teed hoidnud korras avaldaja ning on nõus seda tegema jätkuvalt ka tulevikus.
13.Tava tekib käitumisviisi pikaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Käesolevas asjas on vaidlusalune juurdepääsutee välja kujunenud ning avaldajate poolt kasutusel olnud ca 40 aastat. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja kinnisasjale ehitati hooned siis, kui avaldajad juba kasutasid juurdepääsu teed, seega osales tänase XXX kinnisasjale hoone ehitaja teadlikult ja tahtlikult
olukorra välja kujunemises. Ta teadis, et teed kasutatakse juurdepääsu teena ning nõustus selle jätkuva kasutamisega ka kinnisasja erastamistoimingute läbiviimisel. Vaidluse all ei ole asjaolu, et XXX elamu ehitaja ja hilisemad omanikud olid teadlikud juurdepääsu teest ning said ja pidid arvestama tee kasutamisest tuleneva koormamisega.
14.Ringkonnakohus leiab, et kuna määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu määratud tasu suurust ning kuna juurdepääsu tee täielik korrashoiu kohustus on avaldajatel, siis puudub alus selles osas maakohtu määrust muuta.
15.Ringkonnakohus märgib, et tegemist on TsMS § 480 lg 1 mõttes kestva toimega määrusega. Kui isikute vahelised suhted muutuvad, siis on huvitatud isikul õigus pöörduda maakohtu poole taotlusega muuta määrusega kehtestud korda. Teeniva kinnisasja omanikul on õigus piirata liiklemist juurdepääsu teel, samuti piirata liikumiskiirust oma kinnisasjal ka näiteks 20 km/h, samuti keelata peatumist ja parkimist. Avaldajad peavad teeniva kinnisasja omaniku põhjendatud ja mõistlikke korraldusi täitma ning esmajärjekorras tagama juurdepääsu tee korrashoiu ja tee läbitavuse aastaringselt.
16.Maakohus on põhjendavas osas märkinud, et menetluskulud jäävad avaldaja kanda, välja arvatud Aime Salmistu esindaja kulud, kuid ei ole menetluskulude jaotust märkinud kohtulahendi resolutsiooni juures. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.