Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
4. juuli 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-12-30789
Tsiviilasi
JA hagi OÜ S vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning OÜ S vastuhagi JA vastu kahju hüvitamiseks. 6651,26 eurot
Hagihind
550 eurot
Vastuhagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja JA(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja Ille Nakurt-Murumaa kostja OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja GK
2100,78 eurot (kaks tuhat
ükssada eurot ja seitsekümmend kaheksa senti).
OÜ S esitas 20.09.2012 vastuhagi. OÜ S (kostja) vastuhagi kohaselt oli JA (hageja) kasutuses sõiduk Opel Astra (reg nr XXX), mille hageja tagastas 01.06.2012. Sõiduki ülevaatamisel selgus, et sellel on vigastused, mille parandamine maksis 550 eurot. Ülaltoodust tulenevalt palus kostja hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 550 eurot. JA vastus vastuhagile JAvaidles vastuhagile vastu. Tagastatud sõidukil ei olnud puudusi. Auto tagastamisel ei fikseeritud selle seisundit. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalune sõiduk oli üksnes hageja valduses. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas alates 19.04.2004 kostja juures müügijuhina. 01.06.2012 ütles kostja töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 8 alusel üles. Ülesütlemisavalduse kohaselt on hageja rajanud oma ettevõte, mis tegutseb kostjaga samas tegevusvaldkonnas. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 1 p 8 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Kuigi kostja on viidanud töölepingu ülesütlemisel kolmele erinevale TsMS § 88 lõikes 1 sätestatud punktile, nähtub kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, et töölepingu lõpetamise sisuliseks põhjuseks on siiski üksnes saladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsipiirangu rikkumine. Asjaolusid, mis võiks olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 järgi, ei ole kostja esile toonud. Töölepingu punkti 2.1.5 kohaselt ei tohi hageja ilma kostja nõusolekuta töötada teises ettevõttes. TLS § 131 lg 1 sätestab, et enne 2009 aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009 aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Vastavalt TLS § 23 lg 3 peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt on käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. TLS § 131 lg 3 sätestab, et kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. Poolte töölepingus ei olnud konkurentsipiirang ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud. Samuti ei olnud konkurentsipiirang esemeliselt mõistlikult piiritletud, kuna piiras töötamist igasuguses muus ettevõttes. Seega on poolte töölepingus sõlmitud konkurentsipiirang kohtu hinnangul TLS § 131 lg 3 ja § 23 lg 4 alusel tühine. Isegi, kui konkurentsipiirang kehtiks, ei ole hageja seda kohtu arvates rikkunud. Hageja on JA LT OÜ juhatuse liige. Juhatuse liikmena tegutsemist ei saa käsitleda teise tööandja juures töötamisena. TLS § 1 lg 5 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Töölepingus ei olnud sätestatud hagejale keeldu tegutseda teise äriühingu juhtorgani liikmena. Eeltoodust tulenevalt ei saaks hageja tegevust käsitleda konkurentsipiirangu rikkumisena.
Samuti on kohtu hinnangul tõendamata, et hageja rikkus saladuse hoidmise kohustust. Töölepingu punkti 2.1.7 kohaselt kohustus töötaja mitte levitama tööandja tegevusega seotud äriteavet. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et hageja on rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Kostja ei ole ka konkretiseerinud, millist konfidentsiaalset teavet on hageja levitanud. Asjaolust, et hagejal oli juurdepääs kostja kliendibaasile, ei saa teha automaatselt järeldust, et hageja on levitanud konfidentsiaalset teavet. Kostja on väitnud ka, et hageja blokeeris kostja töötajate ligipääsu aadressile XXX. Lisaks väitis kostja, et hageja kasutab sellel aadressil saabuvat infot klientidele pakkumiste edastamiseks. Kohus märgib, et nimetatud väited on tõendamata. Lisaks nähtub kostja seisukohast, et need väidetavad teod on toimunud pärast 01.06.2012, mistõttu ei saa need olla ülesütlemise aluseks. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna käesoleval juhul seadusest tulenev alus puudus, siis on töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud selgesõnalist taotlust töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 järgi. Samas on hageja esitanud taotluse TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks. Kuna hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel saab välja mõista üksnes juhul, kui kohus on töölepingu lõpetanud TLS § 107 lg 2 järgi, siis võib hageja hüvitise väljamõistmise taotlusest tuletada, et hageja soovib ka töölepingu lõpetamist kohtu poolt TLS § 107 lg 2 järgi. Seega, lähtudes TLS § 107 lg 2, lõpetab kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu 1. juunist 2012. TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et hagejale kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Töötades kostja juures, tegutses hageja, ilma kostjale teatamata, ka teises äriühingus (JA LT OÜ-s), mis tegutseb kostjaga sarnases tegevusvaldkonnas (trükimaterjalide müük). Kuigi hageja sellist tegevust ei saa käsitleda lepingu rikkumisena, ei saa seda pidada ka tööandja (kostja) huve arvestavaks käitumiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu kohaselt oli hageja töötasu 16 435 krooni (s.o 1050,39 eurot) kuus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2100,78 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
Kohus leiab, et kostja vastuhagi ei ole põhjendatud. TLS § 15 lg 2 p 5 kohaselt peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et vaidlusaluse sõiduki kerel on kahjustusi (mõlgid ning värvikahjustused). Sõiduki tehnilisest passist selgub, et sõiduk oli hageja kasutuses. Samas ei ole pooled sõiduki üleandmisel fikseerinud autol puuduste olemasolu. Asjade üleandmise aktil (toimik lk 64) ei ole ühtegi märget selle kohta, et sõidukil oleks vigastused. Kostja ei ole tõendanud, et need vigastused ei tekkinud pärast sõiduki kostjale üleandmist. Kuna kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalusel autol olevad vigastused tekitas hageja, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja on esitanud vastuväite 02.04.2013 määruse peale, millega kohus uuendas menetluse. Kohus leiab, et vastuväide on põhjendamatu ning menetluse uuendamine oli 02.04.2013 määruses märgitud motiividel vajalik. Kostja on esitanud kohtule taotluse esitada kostjale otsus koos tõlkega inglise või vene keelde, kuna kostja juhatuse liige ei valda eesti keelt. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Kostja on Eestis registreeritud äriühing. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1 alusel toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Seega puudub kostjal alus nõuda kohtult otsuse tõlkimist teise keelde. Kostja on esitanud kohtule 19.06.2013 täiendava seisukoha. Kuna 19.06.2013 esitatud täiendav seisukoht on vene keelne (tõlge eesti keelde puudub) ning ilma allkirjata, siis jätab kohus selle tähelepanuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta 15 % ulatuses hageja kanda ja 85 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.