Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-50922
Tsiviilasi
R K hagi FTC Airy OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning ebaseadusliku lepingu lõpetamise eest hüvitise, saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2449.76 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R K apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R K xxxxxxxxxxx)
(isikukood
xxxxxxxxxx,
elukoht
Kostja FTC Airy OÜ (registrikood 11747512, asukoht Tartu mnt 63/Laulupeo t 2 Tallinnas)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.06.2012 otsus tühistada. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Tuvastada OÜ FTC Airy ja R K vahelise töölepingu OÜ FTC Airy poolse erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lõike 2 alusel alates 06.09.2011; 2) Mõista OÜ-lt FTC Airy välja hüvitis TLS § 109 lõike 2 alusel 556.04 eurot;
3) Jätta rahuldamata R K nõuded saamata töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise saamiseks; 4) Maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta rahuldamata apellandi taotlus täiendavate tõendite (töövõimetuslehed töölt vabastamiste kohta perioodidel 01.06.2011-05.06.2011 ja 01.07.2011-08.08.2011; perearsti väljavõte, millest nähtub lisaks töövõimetusleht ka perioodil 06.06.201127.06.2011; tunnistused 24.07.1976 koka IV järgu ja 10.06.1978 koka V järgu omistamiste kohta; KÜ Virbi 18 põhikiri ja muud seda ühistut puudutavad dokumendi) vastuvõtmiseks ja tsiviilasja II köite lehekülgedel 153-182 asuvad dokumendid tagastada apellandile koos käesoleva otsusega.
5.Jätta rahuldamata OÜ FTC Airy taotlus kohustada apellanti andma vastustaja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 28.09.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.42/2127 rahuldati osaliselt R K avalduse FTC Airy OÜ vastu ning 1) tuvastati FTC Airy OÜ ja R K vahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 2) lõpetati tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lõike 2 alusel alates 06.09.2011; 3) mõistreti FTC Airy OÜ-lt välja hüvitis TLS § 109 lõike 2 alusel 834 eurot ja 4) jäeti rahuldamata saamata jäänud töötasu nõue perioodi detsember 2010 – juuni 2011 eest ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõue.
2.Kumbki vaidluse pooltest otsusega ei nõustunud. R K (hageja) esitas Harju Maakohtusse hagi saamata töötasu 846.60 eurot ja puhkusetasu 230.37 eurot saamiseks. FTC Airy OÜ (kostja) esitas kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras (tsiviilasi nr 2-11-53680). 18.11.2011 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse.
3.Hageja palus tuvastada 06.09.2011 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel, välja mõista saamata jäänud töötasu 846.60 eurot, kasutamata põhipuhkuse eest hüvitis 230.37 eurot, hüvitis TLS § 109 lõike 1 alusel 834 eurot ning viivise 8% aastas põhipuhkuse hüvitiselt alates 09.08.2011 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Hageja asus kostja juures tööle kokana alates 21.07.2011 Eesti Töötukassa suunamisega. Tööleping sõlmiti määramata ajaks. Esimese kuue kuu jooksul sai hageja töötasu halduslepingu nr 7-6.1/10000843 alusel ning kostja sai töötasutoetust 50% hageja töötasust. Vastavalt töölepingule oli hageja töötasuks 7200 krooni kuni halduslepingu kehtimiseni. Pärast 20.01.2011 oli hageja töötasuks 278.02 eurot.
5.Vastavalt töölepingu punktile 3.3 kohustus kostja tasuma töötasu kaks korda kuus, 15. kuupäeval sularahas töötamise kohal eelmisel kuul tehtud töötundide alusel arvestatud netopalgast 50% ja 20. kuupäeval pangaülekandega 50% hageja pangaarvele. Kostja täitis töötasu kokkulepet kuni detsembrini 2010, mil maksis hagejale töötasu vaid 50% töötasust. Alates jaanuarist hakkas kostja tasuma töötasu ebaregulaarselt ning sularahas.
6.31.05.2011 seisuga on töötasu võlgnevus 846.60 eurot ja puhkusetasu võlgnevus 230.37 eurot. Kohustuste mittetäitmist põhjendas kostja raske majandusliku olukorraga. Ajavahemikul 01.06.–08.08.2011 viibis hageja töövõimetuslehel seoses käe operatsiooniga ning ajavahemikul 09.08.–05.09.2011 korralisel puhkusel. Kostjal on hagejale tasumata ka töövõimetuslehe eest. Hageja ei ole saanud kostjalt kassa väljamineku orderitel näidatud summasid.
7.08.08.2011 edastas hageja kostjale tähitud kirjaga avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lõike 2 alusel juhul, kui kostja töötasu võlgnevust ei tasu. 13.08.2011 sai hageja tähitud kirja kostjalt, kus oli avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel alates 06.09.2011. Hageja ei nõustunud kostjapoolse ülesütlemisega. Hageja viibis töövõimetuslehel kaks kuud ja kaheksa päeva, samuti ei ole kostja hagejat hoiatanud ega pakkunud teist tööd ega kaalunud võimalust töökoha koondamiseks. Kostja ei ole hagejale eelnevalt ühtegi märkust ega hoiatust töökohustuste rikkumise kohta teinud. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud asjaolust, et hageja pikaajaline terviseseisundi tõttu töölt äraolek hakkas häirima ning takistama tööde korraldamist enam kui neli kuud. Hageja ei olnud pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega, mis ei võimaldanud töösuhet jätkata, samuti vajavad märkimist hageja omavolilised töölt lahkumised ja töökohustuste täitmata jätmine. Ühtegi töölt lahkumist toitlustuskoha lahtioleku ajal ei ole eelnevalt kostjaga kooskõlastatud.
9.Tööle asumisest 21.07.2010 kuni 01.06.2011 ei omandanud hageja vajalikke tööoskusi, mis näitas, et hageja eelnevad teadmised ei vastanud 4. taseme kutsestandardi nõuetele (kutsestandard, kokk, tase 4, restoranitöö). Töölepingu kehtivusajal selgus, et hageja tööoskused on ebapiisavad, ta ei olnud võimeline valmistama iseseisvalt isegi keskmise keerukusastmega lõunaroogi, lugema ja täitma juhendaja koostatud menüüd, lugema klienditeenindaja tšekke, väljastama roogi õigeaegselt ja tellitud mahus. Hagejale oli teada, et alates 2011. aasta jaanuarist planeeriti söögikoha lahtioleku aega pikendada, kuna söögikohta avades oli kostja teinud investeeringud, et õhtusel ajal pakutakse tellitavaid firmaroogi. Hageja valetas oma CV-s, et töötas märgitud restoranides kokana. Äriühingus
Lõunaekspert jagas hageja välja valmis termostoitu ja pesi nõusid, Fazer Amica Eesti ASst koondati hageja 09.05.2009.
10.Töölepingu ülesütlemisele töövõime vähenemise tõttu TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel tervislikel põhjustel ei pea eelnema hoiatust. Isegi opereeritud käe funktsioonide taastumisel pikema perioodi möödudes ei hakkaks hageja tööülesandeid nõuetekohaselt täitma, sest alusetu on eeldada, et paraneksid ka hageja teadmised ja oskused ning töösse suhtumine. Hageja oli teadlik, et tal puudub allkirjastatud ametijuhendi ja töölepingu täitmiseks soov, teadmised ja oskused ning käsi on olnud haige juba detsembrist 2010. Korralisele puhkusele minek toimus eelneva etteteatamiseta. Puhkuseavaldus esitati kostjale 08.08.2011 ja kostja survestamisel allkirjastati samal päeval, arvestamata kostja olukorda, et kokka ei ole. Hageja pani kostja fakti ette, et peab järgmisel päeval kindlasti ära sõitma ja kuna hageja opereeritud käega nagunii koka tööd teha ei saa, peaks kostja puhkuseavaldusele heas usus alla kirjutama. Tehti lõpparve ning töötasu, puhkuseraha ja haigusehüvitis maksti hagejale välja 08.08.2011.
11.Tulenevalt halduslepingu nr 7-6.1/1000043 sõlmimisest Eesti Töötukassaga nõustus kostja töötasu maksma hagejale kaks korda kuus ning pooled leppisid kokku, et töötasu kantakse hageja pangakontole, kui hageja kirjutab kostjale sellekohase avalduse, mida hageja ei teinud. Seega avaldas hageja selget tahet saada töötasu sularahas. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts arestis hageja pangakonto, mistõttu ei olnud võimalik kooskõlas töölepinguga üle kanda 50% töötasust. Oma kontonumbri avaldas hageja kostjale alles 29.04.2011. Hageja kinnitas omakäeliselt kassa väljamineku orderitel raha vastuvõtmist ning tutvumist palgalehega. Kassa väljamineku orderitega on tõendatud, et kostja maksis töö- ja puhkusetasu töölepingus kokkulepitud tingimustel ja ajal kuni töösuhte lõppemiseni. Kostja maksis hagejale töötasu ka enne töölepingus kokkulepitud kuupäeva ning avanssi, mis on kirjendatud kassas. Detsembris 2010 kohtutäitur Kaire Põltsi töötasu arestimise akti alusel ettevõtte kassas hoiustatud summa 2038.84 krooni maksti hagejale välja 2011. aasta aprillis pärast töötasu arestist vabastamise teatise saamist. Kuna hageja väitis, et nimetatud summa pidas maksuamet kinni hageja tulumaksu tagastusest, ei olnud raamatupidamisel enne alust selle kohtutäiturile ülekandmiseks ega väljamaksmiseks hagejale. Esimese astme kohtu otsus
12.28.06.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda.
13.Kohus leidis, et TLS ei võimalda tingimuslikku erakorralist töölepingu ülesütlemise avaldust esitada. Seega jättis kohus hageja 08.08.2011 avalduses esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lõike 2 alusel tähelepanuta, samuti hageja enda 03.08.2011 koostatud palkade graafiku, kuna sellel puudub kostja allkiri.
14.Puudus vaidlus selles, et kostja ütles töölepingu üles 13.08.2011 TLS § 88 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Kostja 13.08.2011 töölepingu ülesütlemisavalduse põhjenduste kohaselt oli hageja töövõime tema tervise seisundi tõttu vähenenud ja kostjal ei olnud alust eeldada, et hageja asuks tööülesandeid nõuetekohaselt täitma. Hageja käitumine oli ettearvamatu ja ebausaldusväärne, korduvalt rikkus ta töölepingus ja ametijuhendis fikseeritud tööülesandeid. Töö käigus selgus, et hageja esitas kostjale valeandmeid oma oskuste ja teadmiste kohta, ei tulnud toime ka lihtsamate tööülesannete täitmisega. Ebaõigete töövõtete kasutamise tagajärjel lõhkus hageja ettevõtte töövahendeid 729 euro väärtuses. 12.05.2011 hageja ei ilmunud tööle ega teavitanud sellest kostjat. 16.05.2011 tööle ilmudes esitas hageja töövõimetuslehe 12.-13.05.2011 kohta. Alates 01.06.2011
puudus hageja töölt tervislikel põhjustel. 08.08.2011 teatas hageja temal jätkuvalt tervislikust seisundist tulenevast võimetusest täita tööülesandeid, kuna 01.06.2011 opereeritud käe funktsioonid ei ole taastunud ja keelitas kostjat allkirjastama hageja puhkuseavalduse, kuna tervislikel põhjustel on hädavajalik järgmisel päeval sõita Valgevene Vabariiki taastusravile. Kostja sai teada, et hageja ei lahkunud 09.08.2011 ega hiljem Eestist, vaid sundis kostjat pettuse teel 08.08.2011 allkirjastama puhkuseavaldust puhkuseraha väljamaksmise eesmärgil. Seega luges kostja perioodi 09.08.–05.09.2011 omavoliliselt töölt puudutud ajaks, kasutamata puhkuse hüvitist omavoliliselt puudutud aja eest maksma ei pea.
15.Hagejat oli eelnevalt korduvalt hoiatatud, et töökohustuste süstemaatilise rikkumise jätkumisel on kostja sunnitud töölepingu üles ütlema. Kõik töölepingust tulenevad tasud on hagejale seisuga 08.08.2011 välja makstud (vt Swedbank AS-i maksekorraldus ja hageja poolt allkirjastatud kassa väljaminekuorderid sularaha vastuvõtmise kohta).
16.Hageja andis kohtule vande all seletuse, et ta õppis põhihariduse baasil kutsekeskkoolis nr 15 (õppeaeg 2 aastat), mille lõpetas 1976. aastal neljanda järgu kokana. Hiljem end erialaselt täiendanud ei ole. Hageja töötas kokana enne kostja juures tööle asumist mitmetes firmades, nii Rimi kaubandusketi köögi salatiletis, 2003-2004 Levirandos (Narva mnt 13), Fazeris, umbes aasta Viru Keskuse Buffes kokana. Hageja ei ole oma eelnevatele tööandjatele ise avaldanud soovi enesetäiendamiseks osaleda koolitustel. Iga tööandja on hagejat õpetanud koha peal. Hageja ei tõendanud, et teda on atesteeritud praegu kehtiva kutsestandardi järgi Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 4. taseme kokana ega esitanud kohtule vastavat kutsetunnistust. Vastavalt kutsekirjeldusele omab 4. taseme kokk töökogemust, tal on vajalikud kompetentsid iseseisvaks tööks, vajadusel juhendab meeskonda ning arendab ja töötab välja uusi tooteid ja lahendusi. Käitleb toidutooret, kasutades mitmesuguseid külm- ja kuumtöötlemise võtteid ning valmistab ja serveerib toite juhendi järgi. Koka 4. tase eeldab majanduslikku mõtlemisviisi, sealhulgas oskust käidelda toidutooret ja toitu säästlikult. Täidab enesekontrolli tegevusi. Töö iseloom eeldab oskust oma tööd iseseisvalt planeerida ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida. Vajalik on tahe ja oskus töötada meeskonnas. Valmistab toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovidele ning tegutseb ja käitub eetiliselt, esteetiliselt ning muul sotsiaalselt heaks kiidetud viisil. 4. taseme kokk on alates 11.05.2011 kehtiva kutsestandardi järgi kõrgema taseme kokk (järgmine tase: meisterkokk), kelle kompetentsi kuulub töö planeerimine, menüüde koostamine, kaupade haldamine, toidutoorme eeltöötlemine, toitude valmistamine, teenindamine ja müügitöö, kaastöötajate juhendamine, uute toodete arendamine (samad nõuded kehtisid ka enne 11.05.2011). Nimetatud kutsestandardi oskuste ja kogemustega kokka vajas kostja oma hiljuti avatud toitlustuskohas. Hageja oma oskuste, teadmiste ja 1976. aastal omandatud neljanda järgu koka kvalifikatsiooniga ilmselgelt ei vastanud ega saanudki vastata kehtivale kvalifikatsioonile, kuna ta ei olnud aastate jooksul enda kvalifikatsiooni viinud vastavusse praegusel ajal kehtivale kutsestandardile, mistõttu ta ei saanud iseseisvalt hakkama temalt nõutava tööga koka ametikohal ja seda alates kostja juures tööle asumisest.
17.Nimetatud asjaolu, et hageja ei saanud oma tööga hakkama ega omandanud kostja juures nõutavaid tööoskusi, tõendasid tunnistajad K.De-B ja M.P. Hageja ei suutnud kindlustada, et toidud on valmis ja kliendid saaksid kiiresti oma tellitud toidud kätte. Hageja puhul ei olnud tegemist 4. taseme kokaga, kes peab iseseisvalt ära tegema toidu kalkulatsiooni, peab suutma uuendusi sisse viia jne.
18.Kostja kinnitas, et tal puudus võimalus hagejale TLS § 88 lõike 2 alusel teist tööd pakkuda, kuna tegemist oli väikese ettevõttega ja tal oli ainult üks koka ametikoht. Kohus
leidis, et kostjal ei olnud võimalik korraldada hagejale täiendusõpet, kuna see põhjustanuks kostjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja praeguseks on kostja juba oma tegevuse lõpetanud hageja ebapädevate koka ametioskuste tõttu ja seoses hageja töölepingu seotusega Eesti Töötukassa lepingu tingimustega, mis ei võimaldanud aasta jooksul hageja asemel võtta tööle tegelikult koka 4. tasemele vastavat kokka.
19.Mis puutub hageja haigestumistesse, siis on hageja kohtule esitanud ühe töövõimetuslehe 12.05.–14.05.2011 kohta ja väljavõtte haigusloost, mille kohaselt hageja viibis ravil 01.06.2011, misjärel anti talle töövõimetusleht alates 01.–05.06.2011. Rohkem hageja enda töövõimetuslehel viibimist tõendanud ei ole. Alates 01.06.–08.08.2011 ei ole hageja haiguse tõttu enam ühtegi päeva töötanud. Hageja ei tõendanud, et tema käevigastus ei võimaldanud tal kostja juures nõutaval tasemel ja hoolsusega töötada.
20.Eeltoodu alusel leidis kohus, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada 06.09.2011 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel. Kuna kohus jätab rahuldamata 06.09.2011 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, siis sellest tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka TLS § 109 lõike 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruses nõutava hüvitise saamine.
21.Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi detsember 2010 kuni juuni 2011 eest ning kasutamata põhipuhkuse hüvitise. Kostja esitas hageja töö- ja puhkusetasude arvestuse ja originaalkassaväljamineku orderid, milledest nähtuvalt on hageja töötasu, töövõimetushüvitise ning puhkusetasu kätte saanud sularahas. Kassa väljamineku orderite teisel leheküljel on esitatud ka palgaleht, milles on märgitud arvestusperiood, summad ja märkused. Kohus ei pidanud usaldusväärseks hageja vande all antud seletust selle kohta, et enamikel orderitel hageja ei tunnistanud töötaja allkirja enda allkirjana. Samas ei esitanud hageja allkirjade tõepärasuse kahtluse korral taotlust käekirja ekspertiisi läbiviimiseks. Seega hageja nõue perioodi detsember 2010 kuni juuni 2011 eest saamata jäänud töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise osas ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
23.Hageja hinnangul on ta sattunud jälitamise ja solvamise alla ning tema eriala ja isikut on alandatud. Kostja pani hageja elu ja tervise ohtu, kasutades mitte-erialaseid seadmeid ja rikkus hügieeninorme, ei väljastanud kokale vajalike vormiriideid. Seda tõendavad trauma ja töövõimetuslehed. Kostja tunnistajateks olid tema tütar ja sõbranna, kes andsid hageja kohta valeütlusi. Hagejale ei ole tänaseni selge, kes juhatas seda ettevõtet, kes olid töölised ja kuidas saab valmistada suppi auguga kastrulis. Hageja on arvamusel, et ettevõte asutajad ja selle perekondlik juhatus tegelevad kelmusega, varjutavad ettevõtet ümberregistreerimisega või siis juhatuse liikmete ümbervalimisega, kasutades tööjõudu enda hüvanguks.
24.Hageja soovib, et kostja esitaks tõenduseks kõik dokumendid selle kohta, et hageja ei täitnud oma töökohustusi ning kinnitused hageja puudustele, töötingimuste rikkumistele ja hügieeni puudumisele. Samuti tõendid selle kohta, millal ja mis kellaajal hageja puudus töölt ja eelneva kinnitamine seletuskirjaga hageja poolt; tõendid, millal hageja ei saanud rooga valmis ja selle juurde seletuskiri hageja poolt; tõendid, kes olid selles ettevõttes töölised ja kas nendel oli luba köögis olla, et anda hinnangut koka tööle ja teha märkusi.
25.Hageja vastas kõigile kostja esitatud tingimustele, ei olnud töödistsipliini rikkumisi ega pretensioone temale. Hageja sai esimesed kuus kuud töötasu regulaarselt, kuid pärast ei tasunud kostja isegi minimaalset palka, mitte ühelgi kuul ei tasunud kogu tasu. Hageja andis allkirja kassa väljamineku orderile, kus oli täidetud ainult summa numbritega, orderi koopiat ei antud. Hageja uskus kostja aususesse.
26.Köök oli varustatud väikese võimsusega vanade seadmetega, halvas seisus kastrulitega. Nende seadmetega ei olnud võimalik toitu kiiresti valmistada. Kostja tahtis võtta tööle veel ühe koka, et teha tööd kahes vahetuses, kuid halva reputatsiooni tõttu keegi tööle ei tulnud, sest kostja toimis kõigiga nagu hagejaga.
27.Hageja ei nõustu sellega, et tema ei vasta kehtivale koka 4. taseme kvalifikatsioonile. Hageja oli hea õpilane ja pärast kutsekooli lõpetamist oli suunatud tööle reisilaevale, kus valmistas toitu välismaalastele ja tegi tööd igasugustes tingimustes. Hagejale ei ole selge, miks ta tööoskused ei olnud piisavad ja miks ta ei sobinud sellele ametikohale. Hageja ei valetanud oma CV-s, kõik andmed on õiged. Arusaamatuks jääb, kust sai kostja teada, millega tegeles hageja teistes töökohtades. Samuti jääb arusaamatuks, kust on kostja saanud veendumuse, et pärast käeoperatsiooni hageja enam koka tööd teha ei saa. Teisest tööst juttu ei olnud. Vastus apellatsioonkaebusele
28.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldanud osaliselt ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb otsus tühistada töölepingu tööandja poolt ülesütlemise kehtivuse tuvastamise osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tuvastab ülesütlemise tühisuse, lõpetab töölepingu TLS § 107 lõike 2 alusel ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise TLS § 109 lõike 2 alusel. Muude nõuete osas apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, millede alusel jäeti rahuldamata hageja nõue saamata töötasu ja puhkuse hüvitise saamiseks.
30.Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellandi taotluse kohta võtta tsiviilasja materjalidesse kaebusele lisatud täiendavad tõendid – töövõimetuslehed töölt vabastamiste kohta perioodidel 01.06.2011-05.06.2011 ja 01.07.2011-08.08.2011 ning perearsti väljavõte, millest nähtub lisaks töövõimetusleht ka perioodil 06.06.2011-27.06.2011; 24.07.1976 apellandile väljastatud koka IV järgu atestaat nr 16551 ja 10.06.1978 väljastatud tunnistus koka V järgu omistamise kohta; KÜ Virbi 18 põhikiri ja muud seda ühistut puudutavad dokumendid. Apellant ei ole kaebuses põhistanud, milliste mõjuvate põhjuste tõttu ei saanud ta neid tõendeid esitada maakohtus. Samuti vaidleb vastustaja uute tõendite vastuvõtmisele vastu. Seega jätab kolleegium apellandi taotluse TsMS § 652 lõike 4 alusel rahuldamata ja tsiviilasja II köite lehekülgedel 153-182 asuvad dokumendid tagastatakse apellandile koos käesoleva otsusega.
31.Kolleegium jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses sisalduvad nõuded, milliseid hageja maakohtus ei esitanud (kaebuse resolutsiooni punkt 2). TsMS § 9 lõike 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
32.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et tõendatud ei ole hageja väited temal osa töötasu ja puhkuse hüvitise saamata jäämise kohta (maakohtu otsuse punkt 33). Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lõike 6 alusel. Hageja ei suutnud veenvalt tõendada, et tööandja oleks jätnud talle osa töötasust ja puhkusehüvitise välja maksmata. Ringkonnakohtu poolt määratud kohtuliku ekspertiisi tulemusena (akt t II kd lk 258-262) ei leidnud tõendamist, et apellandi allkirjad tööandja poolt esitatud sularaha väljamaksete orderitel oleksid võltsitud.
33.Kolleegium on seisukohal, et maakohus hindas ebaõigesti kogutud tõendeid ja kohaldas TLS-i sätteid, kui asus seisukohale, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt oli seaduslik. Otsuse põhjendustes on maakohus nõustunud tööandja väidetega, kuid jätnud tähelepanuta TsMS § 442 lõike 8, mille kohaselt peab otsuse põhjendavas osas olema märgitud kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, milledele on kohtu järeldused rajatud.
34.Tööandja ütles töölepingu üles öelnud TLS § 88 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, lisaks tõi esile töölepingu ja ametijuhendi rikkumised, millised võivad anda aluse lepingu lõpetamisele sama sätte punkti 3 alusel.
35.TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), kusjuures sellist töövõime vähenemist eeldatakse, kui töötaja terviseseisundi ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Sama sätte punkti 2 kohaselt võib tööandja lepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Punkti 3 kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Punktide 2 ja 3 alusel võib tööandja lepingu üles öelda vaid juhul, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus, kusjuures hoiatust ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usus põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lõige 3). Sama sätte lõike 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai.
36.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et 13.08.2011 ülesütlemisavalduse tegi tööandja olukorras, kus töötaja oli viibinud töövõimetuslehel 12. ja 13.05.2011 ning alates 01.06-08.08.2011 ja 09.08.2011 oli tööandja võimaldanud töötajal jääda korralisele puhkusele kuni 05.09.2011. Ülesütlemise avalduses heitis tööandja töötajale ette järgmist: 1) kogu töötamise aja oli töötaja käitumine ettearvamatu ja ebausaldusväärne; 2) korduvalt rikkus töötaja töölepingu punkte 2.2-2.4 ja 2.6-2.9, samuti ametijuhendi kõiki punkte; 3) töö käigus selgus, et töötaja esitas valeandmeid oma oskuste ja teadmiste kohta, pikka aega ei tulnud ta toime ka lihtsamate tööülesannetega; 4) töötaja pidev terviseseisundi tõttu töölt äraolek ja alates veebruarist arstide külastamine takistas ja häiris ettevõtte tööd; 5) töölt ootamatud lahkumised tõid kaasa vajaduse, et esmaseid tööülesandeid olid kohustatud täitma ettevõtja lähikondsed; 6) ebaõigete võtete tõttu lõhkus töötaja 729 euro väärtuses ettevõtte vara; 7) 01.06.2011 teatas töötaja, et tervis võimaldab tööle asuda kohe peale Jaanipäeva, kuid 30.06.2011 teatas, et on endiselt töövõimetu ja taotles koondamist; puhkuseavaldust esitades teatas, et on hädavajadus sõita Valgevenesse taastusravile, kuid tegelikkuses seda ei teinud; ettevõtte ainuke koka ametikoht jäi puhkuseavalduse rahuldamise tõttu täitmata.
37.Kolleegium on seisukohal, et kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid ei anna alust nõustuda maakohtuga, et töölepingu ülesütlemine oli seaduslik. Kostja ei esitanud tõendeid, millede alusel sai tal 13.08.2011 tekkida veendumus, et hageja terviseseisund ei võimalda tal peale puhkust töösuhet jätkata. Töötaja ei viibinud töövõimetuslehel üle nelja kuu, mis annaks aluse eeldada töölepingu ülesütlemiseks aluse olemasolu. Asjaolud, et töötaja tegelikkuses ei sõitnud Valgevenesse (ehk ilmselt muutis esialgseid puhkuseplaane), ei anna tööandjale alust töölepingut üles öelda. Kui ettevõttes tekkis ettenägematu oluline hädavajadus, oli tööandjal õigus töötaja puhkus katkestada (TLS § 69 lõige 5). TLS § 54 lõike 1 kohaselt on puhkuse saamine töötaja õigus ja § 69 lõike 1 kohaselt määrab põhipuhkuse aja tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad ettevõtte huvidega. Tööandja lubas töötaja puhkusele vaatamata sellele, et töötaja ei järginud 14 päevast etteütlemise tähtaega (TLS § 69 lõige 3). Sellises olukorras ei saa töötajale ette heita puhkusele jäämist.
38.Avaldusest nähtub, et tööandja oli teadlik töötaja arstide juures käimistest juba alates veebruarikuust ja tegi ka vastavaid ümberkorraldusi töös, et mitte söögikohta sulgeda. Samas ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, et ta oleks nende ärakäimiste alusel töölepingu lõpetamise ohust töötajat hoiatanud. Kostja poolt taotletud tunnistaja M.Pi ütlustega on tõendatud, et tema töötas kostja äriühingus kuni märtsini 2011 klienditeenindajana ja tema arvates jäi hagejal koka oskustest vajaka, köögist toidu saamine oli aeganõudev; tipptundide ajal olid kokal abiks lisaks tunnistajale ka juhataja; ka läks hageja käes katki tehnika. Tunnistaja K.De-B selgitas, et käis aeg-ajalt sõbrannal A.Pil tema firmas külas ja nägi kraanikausis musti potte/panne, toitude köögist saamine oli aeglane; tema ütles sõbrannale, et peaks otsima uue koka; umbes 2010. aasta lõpust palus sõbranna tunnistajat endale appi peolaudu tegema, nõusid pesema; tunnistaja arvates oli töökorraldus vale. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et tööandja oleks töötajat hoiatanud, et tööoskuste, -kiiruse jmt mitteparanemisel öeldakse tööleping üles. Ka nähtub tunnistaja ütlustest, et puudused tööoskustes ilmnesid vähemalt 2010. aasta lõpus. Seega sel alusel augustis 2011 töölepingu ülesütlemist (vähemalt 8-9 kuud hiljem) ei saa lugeda mõistliku aja jooksul toimunuks TLS § 88 lõike 4 mõttes. Ka on tunnistajate poolt esile toodud puudused nimelt sellised, millised on kõrvaldatavad täiendõppe läbiviimisega, võib-olla ka töökoha kohandamisega ja/või töötingimuste muutmisega. Hageja selgitas vande all, et omab koka kvalifikatsiooni. Töölepingu punktist 2.1 nähtub samuti, et hageja asus tööle kokana, järku täpsustamata. Tööandja etteheidetest nähtub, nagu oleks juba töösuhte algusest peale olnud töötajal probleeme isegi lihtsamate tööde tegemisega. Kui see tõepoolest oli nii, siis jääb arusaamatuks, miks ei lõpetanud tööandja töölepingut selle punktis 1.3 kokkulepitud katseajal. Katseaja eesmärgiks ongi saada selgust uue töötaja sobivust konkreetsele töökohale. Ka ei ole avalduses esiletoodud rikkumised eriliselt rasked või sellised, millede puhul ei saaks tööandjalt oodata eelnevat hoiatamist TLS § 88 lõike 3 mõttes.
39.Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral loetakse vastavalt TLS § 107 lõikele 1, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja taotles lepingu lõpetamist töövaidlusorgani poolt. Seega tuleb pooltevaheline tööleping lugeda lõppenuks alates 06.09.2011 TLS § 107 lõike 2 alusel. Sellisel juhul on töötajal õigus saada TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitist. Küll aga on kolleegium seisukohal, et seaduses ettenähtud maksimaalses määras (kolme kuu keskmine) hüvitise väljamõistmine käesolevas asjas põhjendatud ei ole. Viidatud seadusesätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja näol oli lepingu lõpetamise ajal tegemist nn väikeettevõttega, milles põhilisi tööülesandeid täitsid osanik A P ise ja tema lähikondsed. Hageja oli tööle võetud koostöös Eesti Töötukassaga raamprogrammi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013“ raames.
Hageja jõudis tegelikult töötada alla ühe aasta. Seega on mõistlikuks ja õiglaseks hüvitiseks kahe kuu keskmine töötasu, see on 2x278.02=556.04 eurot (tvk t lk 42).
40.Vastuses apellatsioonkaebusele esitas vastustaja taotluse kohustada apellanti tasuma vastustaja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 3000 eurot, viidates seejuures TsMS § 196 lõike 1 punktile 3 ja lõikele 3. Kolleegium on seisukohal, et taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Esmalt puudub taotluse põhjendus. Samuti ei ole esile toodud eeldatavaid menetluskulusid, millised vastustajal apellatsiooniastmes tekivad ja mille tagamist taotletakse. Tagatist saab seaduse mõttest tulenevalt nõuda etteulatuvalt, see tähendab, et nõuda saab selliste kulude tagamist, millised ei ole veel tekkinud. Taotlus sisaldub vastuses kaebusele. Seega vastuse koostamise kulu enam tagatava kuluna arvesse minna ei saa.
41.Asjakohatu on vastustaja käsitlus hagi suunamise kohta kostja uue juhatuse vastu (t II kd lk 192-193). Äriregistri andmetest nähtub, et kostja juriidilise isikuna registrinumbriga 11747512 senini eksisteerib. Asjaolud, et äriühingul on uus osanik ja uus juhatus, ei mõjuta juriidilise isiku õigusvõimet.
42.Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise korral jäävad menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.