Hageja: X X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Thea Rohtla Kostja: OÜ Pipemax (registrikood 11625022), lepinguline esindaja advokaat Madis Uusorg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. märtsi 2013 otsus muutmata, täiendades otsust ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendustega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad 46,48% ulatuses hageja ja 53,52 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X X esitas 31.05.2011 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Pipemax vastu vähem tasutud töötasu 10 000 euro saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 28.07.2011 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt Pipemax välja täiendava töötasu 3271,62 eurot.
2.OÜ Pipemax esitas 26.08.2011 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonis X. X avalduse alusel lahendatud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas A. X avalduse.
3.Hagiavalduse kohaselt töötas X. X alates 18.05.2009 OÜ-s Pipemax ehitustöölisena. Hageja tegi tööd Soomes. Kostja oli kohustatud maksma talle töötasu lähtudes Soomes ehitustöölistele kollektiivlepingus ettenähtud miinimumtasust, mis oli 2009.a 9,20 eurot tunnis. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata töötasu 8653,25 eurot ajavahemiku 2009.a august kuni 05.07.2010 eest. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas menetluse kestel erinevaid vastuväiteid, kuid ta ei vaidlustanud hageja töötundide arvu ja nõustus sellega, et Soomes kehtiva kollektiivlepingu alusel oli hagejal õigus saada töötasu 9,20 eurot tunnis.
5.Hageja töötasu nõue on aegunud ja töötasu arvestus on ebaõige. Arvestades 2009.a ja 2010.a tehtud väljamakseid on kostja maksnud hagejale 67,28 eurot rohkem, kui pidanuks maksma.
6.Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, palus kostja tasaarvestada see 201,99 euro ulatuses kostja nõudega hageja vastu. Nimetatud summa laenas kostja hagejale. Hageja ei ole laenuks saadud raha tagastanud.
7.Kostja poolt päevarahana tasutud summasid tuleb käsitleda palgatuluna, kuna hageja ei olnud välislähetuses. Tema töökoht oli Soomes.
8.Arvestada tuleb ka mitterahalisi hüvesid, mis hageja on Soomes saanud. Kostja tagas hagejale majutuse ja Soome Vabariigi seaduste (Ennakkoperintälaki § 13) kohaselt tuleb töötajale võimaldatud majutust arvestada töötasu osana. Kostja on hagejale hüvitanud ka laevapiletid, mis on samuti töötajale natuuras antud hüve ja tuleks arvestada töötasu hulka. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja täiendava töötasu 1750,73 eurot. Menetluskulud jäid 46,48% ulatuses hageja kanda ja 53,52% ulatuses kostja kanda.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel olid töösuhted alates 2009.a maist kuni 05.07.2010, hageja töötas abitöölisena, töö tegemise kohaks oli Soome Vabariik ja töösuhtele kohaldub Soome Vabariigi õigus.
11.Soome Vabariigis reguleerib töösuhteid töölepingu seadus, mille 13. ptk § 9 lg 1 kohaselt aegub töötaja töötasu nõue viie aasta möödumisel maksetähtpäevast. Sama aegumistähtaeg kehtib ka muude töölepingu seaduses sätestatud nõuete kohta. Kui töötaja nõude aluseks on kollektiivlepingu sätted, aegub nõue nagu lõikes 1 ette nähtud. Hageja pöördus 06.06.2011 avaldusega töövaidluskomisjoni, töösuhe poolte vahel lõppes 05.07.2010, hageja nõue tulenes kollektiivlepingust. Hageja esitas nõude õigeaegselt ja see ei ole aegunud.
12.Hageja töötas Soome Vabariigis kostja juhtimisel lepingu alusel. Seega rakenduvad Soome töölepingu seaduse 1. ptk § 1 ja 2. ptk § 2 kohaselt ka antud tsiviilasjas vastava ehitusvaldkonna kollektiivlepinguga kehtestatud üldkohustuslikud ehitustöölise palgakategooriad. Hageja töötas abitöölisena ja vastava valdkonna kollektiivlepinguga (Talotekniika 2009) oli 2009. a abitöölise palga alammäär 9,20 eurot tunnis ning 2010. a 9,29 eurot tunnis. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja maksis perioodil 2009.a august kuni 05.07.2010 hagejale töötasu vähem kui 9,20 eurot tunnis.
13.Hageja esitas pangakonto väljavõtte laekumistega ja nõude aluseks olevate summade arvutuskäigu koos arvandmetega alates 2009.a augustist kuni 05.07.2010. Kostja esitas hageja palgalehed ja arvutused hageja palgaandmetega. Andmed kostja palgalehtedel erinevad tegelikult väljamakstud summadest. Kuivõrd hageja nõue algas 2009.a augustist, ei ole põhjendatud arvestada 2009.a mai kuni juuli palgaandmeid. 22.02.2013 menetlusdokumendis leidis hageja, et tal on õigus saada täiendavalt töötasu 1750,73 eurot. Hageja arvutused põhinevad töötasu määral 9,20 eurot tunnis, millest lähtus ka kohus otsuse tegemisel. Kohus tuvastas, et hageja arvestuslik netopalk oleks pidanud olema 2009.a augustist kuni detsembrini 6215,87, hagejale on makstud 5864,41 eurot, seega 351,46 eurot vähem. 2010.a jaanuarist kuni juulini oleks pidanud arvestuslik netopalk olema 8066,04 eurot, makstud on 6666,77 eurot, seega 1399,27 eurot vähem. Kokku maksis kostja hagejale palka 1750,73 eurot vähem ja hageja nõue kuulub selles osas rahuldamisele.
14.Kostja vastuväide, mille kohaselt ta kandis seoses hageja majutamisega Soomes kulutusi ja tasaarvestamise nõue ei ole tõendatud. Ka laevapiletite hüvitamise kokkuleppe olemasolu ei ole kostja tõendanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti hageja kasuks välja täiendav töötasu 1750,73 eurot ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Kohus jättis ebaõigesti arvestamata 2009.a mai kuni juuli palgaandmed. Selleks, et tuvastada, kas hagejale on kostja juures töötamise ajal makstud vastavalt reaalselt tehtud töötundidele töötasu Soome Vabariigis kehtiva miinimummäära järgi või mitte, tuleb vaadata kogu töötamise perioodi (2009.a mai - 05.07.2010). Tuleb arvesse võtta, et töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et hageja saadetakse töölähetusse Soome Vabariiki. Samuti leppisid pooled kokku madalamas töötasus, kui see on sätestatud käesolevas asjas kohalduvas Soomes kehtivas kollektiivlepingus. Kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud pooltele teada, et kostja peaks maksma hagejale töötasu Soome Vabariigis kehtiva kollektiivlepingu alusel. Hageja esitas vastava nõude ligemale aasta peale töösuhte lõppemist.
17.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud väidet, et ta kandis Soomes hageja majutamisega seoses kulutusi ja tasaarvestamise nõuet. Kohus ei viidanud õiguslikule alusele ega põhjendanud, millisest õigusaktist tulenevalt saab töötajale tasuta võimaldatud majutust arvestada palgalisana üksnes juhul, kui tööandja on kandnud majutusega seoses kulusid. Soome Vabariigi õigusest ei tulene nõuet, mille kohaselt saaks töötajale tasuta võimaldatud majutust arvestada palga osana üksnes juhul, kui tööandja on tõendanud seoses majutusega kulutuste kandmist. Seega kohaldas kohus valesti Soome Vabariigi materiaalõigust. Soome Vabariigi Ennakkoperintälaki § 13 kohaselt võib töötajale palka maksta ka natuuras ja muudes soodustustes. Kostja viitas ka Soome maksuhalduri arvestusmeetoditele, kuidas tööandja poolt võimaldatud majutust tuleb töötajale tehtud väljamaksete osana arvesse võtta. Majutushüve on rahaliselt hinnatav hüve ja oluline on fakt, et töötajale on selline hüve antud. Soome õiguses käsitletakse majutushüve palga osana ja ei oma tähtsust, kas tööandajal kaasnesid sellega täiendavad kulud või mitte.
18.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja tasaarvestamise nõue ei ole tõendatud. Kostja esitas kohtule hageja 20.06.2009 e-kirja, milles viimane tunnistas võla olemasolu. Hageja tunnistas 16.02.2012 kohtuistungil laenu võtmist, kuid väitis paljasõnaliselt, et nimetatud laenud peeti hiljem tema palgast kinni. Kui lugeda väidetud laenude kinnipidamine palgast tõendatuks, pidanuks kohus palgast kinnipeetud laenusummasid arvestama otsuses toodud arvutuskäigus hagejale välja makstud summade hulgas. Kohus seda ei teinud. Kohus oleks pidanud suurendama oma arvestuses hagejale tehtud väljamakset laenusummade ulatuses, so summas 201,99 eurot. Selle tulemusena pidanuks kohtu poolt hagejale välja mõistetud täiendav töötasu olema 1548,74 eurot.
19.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja pidi kohtule tõendama laevapiletite hüvitamise kokkuleppe olemasolu. Töölepingu sõlmimisel oli poolte hinnangul hageja töötamisel Soome Vabariigis tegemist töölähetusega. See tähendas kostjale õigusaktidest tulenevat kohustust hüvitada töölähetusega seonduvad transpordikulud. Hageja transpordikulude hüvitamisele vastu ei vaielnud ja transpordikulude hüvitamiseks saadud väljamakseid kostjale ei tagastanud. Olukorras, kus kohtumenetluse käigus pooled nõustusid kohtuga, et tegemist ei olnud lähetusega, vaid töö tegemise kohaks oligi Soome Vabariik, ei saa eeldada, et kostja saaks esitada kohtule eraldiseisvalt kokkuleppe transpordikulude hüvitamise kohta. Poolte kokkulepe transpordikulude hüvitamiseks on tõendatud ja põhjendatud on taotlus arvestada hagejale hüvitatud transpordikulud maha temale väljamõistetavast täiendavast töötasust.
20.Arvestades perioodil 2009.a august kuni detsember hageja arvestuslikku netopalka 6215,87 eurot, makstud palka 5864,41 eurot, hageja saadud majutushüve 572,05 eurot ja hüvitatud transpordikulu 42,80 eurot, sai hageja rohkem 263,47 eurot. 2010 jaanuarist kuni juulini oli hageja arvestuslik netopalk 8066,04 eurot, makstud palk 6666,77 eurot, majutushüve 930,17 eurot ja hüvitatud transpordikulu 72,92 eurot ning hageja sai rohkem 6,31 eurot. Seega ka juhul, kui lähtuda üksnes perioodist 2009.a august - 05.07.2010, maksis kostja hagejale töötasu 269,78 eurot rohkem, kui pidanuks maksma. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhjendamatult välja täiendava töötasu 1750,73 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
22.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid täiendab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Kohus jättis õigesti arvestamata 2009.a mai kuni juuli palgaandmed, sest hageja nõue töötasu saamiseks hõlmas perioodi 2009.a augustist kuni 05.07.2010. Kohus ei pidanud kontrollima töötasu maksmist perioodil, mis väljub hageja nõude raamidest.
25.Iseenesest on õige, et Soome Vabariigi Ennakkoperintälaki § 13 kohaselt võib palga osana käsitleda ka töötajale antud soodustusi. Selliseks soodustuseks võib olla ka majutushüve. Kostja esitas kohtule oma põhjendused ja arvutused majutuskulude suuruse kohta (t lk 107-109, 111,112). Hageja vaidles nendele vastu ja ta tugines kogu menetluse kestel asjaolule, et tasuta eluruumiga ei kindlustanud teda kostja, vaid kolmas isik. Kostja sellele vastu ei vaielnud, kuid ta ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaks kolmanda isiku poolt antud soodustust käsitleda tema antud soodustusena, mida saaks käsitleda hageja palga osana. Lisaks sellele ei ole tõenditega kontrollitavad kostja väidetud andmed eluruumi ja selles elanud isikute arvu kohta, mille alusel ta oma arvestused tegi. Üksnes kostja tõendamata väidete ja arvestuste alusel kohus majutushüve hageja palga osana käsitleda ei saa.
26.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei tõendanud tasaarvestamisele kuuluva nõude olemasolu. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja 16.02.2012 kohtuistungil tunnistanud kostjalt laenu saamist. Hageja tugines kogu menetluse kestel asjaolule, et ta ei saanud 201,99 eurot laenu kostjalt, vaid kostja juhatuse liikmelt x x kui füüsiliselt isikult. Samal seisukohal oli hageja 16.02.2012 kohtuistungil (t lk 57). 20.06.2009 e-kiri kostja nõuet ei tõenda (t lk 41). E-kirja aadress on maxman858, mis kostjale ei viita. Kirjas märgitu: minu võla suurus sulle on 1020 EEK ja 136,8 eurot, ei viita samuti kostjale, sest äriühingu poole sina-vormis ei pöörduta. Palgalehtedest ei nähtu, et hageja palgast oleks laenu maha arvestatud. Kuna kostja ei ole tõendanud hagejale laenu andmist, ei saa ta hageja nõuet tasaarvestada. Kuna laenusuhe on füüsiliste isikute vahel, puudub alus arvestada tagastatud laenu palga osaks ja vähendada selle võrra hagejale väljamõistetava töötasu suurust, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Mil viisil hageja x x laenu tagastas, asja materjalist ei selgu ja see ei oma käesoleva asja lahendamisel ka tähtsust.
27.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja hüvena saab käsitleda ka laevapiletite maksumust. Samas ei tuginenud kostja maakohtu menetluses asjaolule, et hageja palgana tuleb käsitleda muu hulgas transpordikulu 2009.a suuruses 42,80 eurot ja 2010.a suuruses 72,92 eurot. Kostja ei kajastanud nimetatud summasid kordagi ka oma arvestustabelites. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited transpordikulu suuruse kohta. Kostja ei põhjendanud ega põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust.
28.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsugust lõppjäreldust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
29.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 46,48% ulatuses hageja kanda ja 53,52% ulatuses kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
30.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.