Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

12.10.2009 esitas TP Harju Maakohtule hagi A T vastu, kohustamaks kostjat lõpetama takistuste tegemine vee tarbimiseks ja esitama veetrassi ehitamisega seotud dokumendid ja lepingud ning ASiga TVsõlmitud teenusleping. 26.07.2010 esitas hageja täiendava nõude kaasomandi lõpetamiseks, taotledes kinnistu jätmist hageja ainuomandisse, pannes hagejale kohustuse tasuda kostjale hüvitist 1 500 000 krooni. Hageja täpsustas veekasutuse nõuet ja palus tuvastada, et kostjal puudub õigus teha takistusi vee kasutamiseks perioodil 02.10.2009 kuni kaasomandi lõppemiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 31.08.2010 kohtuistungil loobus hageja veekasutusega seotud nõudest. Hageja sai kinnistu oma tädilt VL ́ult, kes kõrge ea tõttu ei olnud suuteline kinnistu eest hoolitsema. Pahatahtlikud on väited, et hageja ei ole kinnistu eest hoolitsenud. Kasutuskorra kokkuleppes on pooled kokku leppinud, et kannavad kulud eraldi. Hageja leidis, et kostja soovib vastuhagi kaudu hageja arvelt rikastuda. Hageja kahtles, kas kostja suudab täita temale pandavat hüvitise tasumise kohustust. Kaasomandi jagamisel tuleb arvestada kaasomandi kui terviku hinda ning õiglane hüvitis poole kaasomandi eest on 1 500 000 krooni. Kostja esitas 31.12.2009 vastuhagi, taotledes lõpetada poolte kaasomand kinnistule XXXTallinnas ning anda kinnistu kostja ainuomandisse, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas, so 1 000 000 krooni. Kostja palus mõista hagejalt välja 71 062,58 krooni kaasomandile tehtud vajalike kulutuste katteks. 01.02.2010 muutis kostja vastuhagi nõuet ning palus kohustada teda hagejale välja maksma kaasomandi osa eest 830 000 krooni, ülejäänud osas jäi nõue samaks. Kostja elab kinnistul alates 1989. aastast ning alates 1998. aastast oli kinnistu kostja ja VL ́u kaasomandis ning omanikevahelised suhted olid normaalsed. Alates 21.06.2007 sai kinnistu kaasomanikuks hageja. Poolte vahel tekkisid lahkhelid. Hageja ei kanna omandiga seotud kulutusi. Hageja ei ela elamus, seal elavad üürnikud, kes rikuvad kostja rahu, ning tagatud ei ole ehitise tuleohutus. Maja ümberehitamisel tegi kostja kulutusi, millest peab hageja kostjale hüvitama pool, so 71 062,58 krooni. Hageja poolt pakutud kaasomandi jagamine on ebaõiglane. Hageja ei ole kinnistul kunagi elanud ning kasutab vastavalt kasutuskorrale kinnistust vaid 47,1 m2, kostja kasutuses on 132,5m2. Hageja rikastuks alusetult kostja arvel. Kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada kinnistu kasutuskorda. Hageja leidis, et kostja nõue 71 062,58 krooni saamiseks on enamus osas aegunud ning tõendamata. Kuludokumentidest nähtub, et kulud on kandnud erinevad juriidilised isikud ning seos kostjaga on arusaamatu.

Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2010 otsusega hagi kaasomandi lõpetamiseks. Kohus lõpetas Tallinnas, XXXasuva kinnistu (Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) kaasomandi. Kohus jättis Tallinnas, XXXasuva kinnistu TP ainuomandisse. Kohus mõistis TP ́lt välja hüvitise 1 500 000 krooni A T ́i kasuks. Kohus jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jäeti A T ́i kanda. A Tesitas apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17.05.2011 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 20.09.2010 otsuse osas, millega lõpetati kaasomand kinnistu asukohaga XXXTallinnas suhtes, mõisteti välja hüvitus ja jäeti rahuldamata A T ́i vastuhagi kulutuste hüvitamiseks ning jagati menetluskulud. A T ́i vastuhagi TP vastu 4 541,72 euro (71 062,58 krooni) saamiseks saadeti uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsuse resolutsioon kaasomandi lõpetamise nõude osas:

säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist 1⁄2 (50 %) suuruses osas, mistõttu kohustub kostja hagejale hüvitama kokku 4 541,72 eurot (9 083,45 eurot). Kostja on menetluses esitanud hageja nõudele vastuväite, et hageja kulutuste hüvitamise nõue on osaliselt aegunud, mille osas peab hageja vajalikuks rõhutada järgmist. Kuna hagejapoolse kulutuste hüvitamise nõude aluseks on seadus (AÕS § 72 lg 4), siis TsÜS § 149 kohaselt on sellise nõude aegumistähtajaks 10-aastat, mistõttu ei ole hagejapoolne kulutuste hüvitamise nõue ka aegunud. Hageja peab ühtlasi vajalikuks märkida, et hageja poolt vaid hageja rahaliste vahendite arvelt teostatud kinnistul asuva elamu renoveerimis- ja ümber Etööde tagajärjel tõusis oluliselt ka kogu kinnistu turuväärtus, mille tulemusena suurenes vastavalt ka kostjale kinnistu kaasomandi lõpetamisel väljamakstud hüvitise suurus (so 1 450 000 krooni), mis moodustas 50 % kinnistu turuväärtusest (2 900 000 krooni). Sel põhjusel on hageja hinnangul eelviidatud kulutustest 50 % hagejale hüvitamine põhjendatud ka hea usu põhimõttest tulenevalt. Hageja palub kohtul mõista TP ́lt välja A T ́i kasuks 4 541,72 eurot ja jätta menetluskulud täielikult TP kanda. 05.01.2012 esitas kostja kohtule oma seisukoha. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja on seisukohal, et antud vaidluses ei kohaldu 10 aastane aegumistähtaeg, kuivõrd TsÜS § 149 rakendub käsundita asjaajamisest tekkinud nõuete puhul. Antud vaidluses puudus hagejal tahe tegutseda kostja kasuks. Hageja eesmärgiks oli välja ehitada katusekorrus, mille arvelt suurendas enda elamispinda, mistõttu ei saa rääkida käsundita asjaajamisest VÕS § 1018 mõttes. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata. Kaasomanik võib teiselt kaasomanikult nõuda üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks, kui kulutused ei välju asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamidest ning üldjuhul kulutused kooskõlastatakse teise kaasomanikuga. Kostja leiab, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõtete kohaselt ning oma õiguste teostamisel soovib kahju tekitada kostjale. Hageja teostas 2001 oma osa renoveerimistöid. Nimetatud renoveerimistööd ei olnud vajalikud elamu säilimiseks, vaid nimetatud teostati hageja kasutuses oleva osa laiendamiseks. Ümberehitamise raames suurendas hageja enda elamispinda, ehitades välja katusekorruse, mistõttu see vajas uuendamist. Nimetatu ei vajalik asja säilimiseks. 08.02.2001 projekteerimistingimuste taotlusest tulenevalt oli eesmärgiks veranda juurde E ning katusekorruse välja E. Renoveerimise käigus pani hageja uue fassaadi enda kasutuses olevale poolele. Kostja kasutuses oleval poolel on tänaseni krohvitud pinnas. Sama seis on ka tänavapoolsel osas, st osal, mida kasutas kostja on fassaad krohvi all ning vundament puutumatu tema aegade algusest saadik. Kaasomanik T P sai 1⁄2 kinnistu mõttelise osa omanikuks läbi kinkelepingu VL ́lt 21.06.2007, millega ei kaasne koormatisi ega kohustusi hageja ees. 18.09.2007 sõlmisid pooled notariaalse kasutuskorra kokkuleppe, mille kohaselt kaasomanik kannab tema ainuvalduses ja kasutuses olevate osade alalhoidmise, valdamise- ja kasutamisega seotud kulud ja kahjud kaasomanik, kelle valduses ja kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigus nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulude hüvitamist. Kuivõrd kaasomanikud said täiesti sõltumatult üksteisest elada ja oma osa hooldada, siis perioodil 2009. september kuni 2011. oktoober puudusid kulutused, mida ühiselt kanda. Kostja leiab, et TP ei saa vastutada kohustuste eest, juhul, kui need tekkisid ja on tõendatud, millised tekkisid enne 2007. aastat, st ajast, mil ta sai kaasomanikuks. Kinkelepingu sõlmimisel ei ole sedastatud talle mingeid kohustusi ega koormatisi minevikust. Alates 2007. aastat ei ole teostatud töid, millised väljuvad kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppest. Kostjal puuduvad ka muud kokkulepped hagejaga. Hageja poolt esitatud kviitungitest ei ole väljaloetav nende kandmine Västriku 36, Tallinn. Esitatud kviitungid sisaldavad muuhulgas erinevate firmades poolt teostatud ostusid, sh tööriistu, s ehitisega ei ole tõendatud, et esitatud kulutused oleksid kantud hageja poolt. 2007. aastaks olid renoveerimistööd lõpetud. 01.03.2013 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et renoveerimistöid teostati 2001. aastal. Esitatud kviitungid pärinevad perioodist 2001-2009. See iseloomustab ilmekalt asjaolu, et hageja sooviks on kostjale kahju tekitada, milline ei ole hea usu põhimõtetega kooskõlas ning seab kahtluse alla kogu nõude usutavuse. Muus osas jääb kostja varem esitatud seisukohtade juurde.

29.05.2013 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kohtuistungil kinnitas kostja, et katuse uuendamine toimus 2001. aasta suvel ja nimetatut kinnitavad ka arved 20013118, 20012772. S ehitisega kulutused, millised teostatud 2002 kuni 2009 ei ole asjasse puutuvad. Hageja on esitanud järgmised maksedokumendid:

OÜ ning kaubaks on põrandapahtel ja knauf. Dokument 96-05.07.2005 kaubaks terrassilaud, ei ole puutumuses kostjaga. Dokument nr 94-ei ole kostjaga puutumuses-needid ja needitangid on sisetöödel kasutatavad. Dokument nr 2 ei ole puutumuses kostjaga. Dokument 66, 6-ei ole puutumuses kostjaga. Dokument 7-08.09.2002. Dokument 8-04.09.2002. Dokument 9-26.10.2002. Dokument 11-10.09.2002. Dokument 12-15.09.2992. Dokument 15-09.10-2002 (muhv, klamber). Dokument 17, 20-ostja ja kauba saaja VKS E OÜ. Dokument 23-drenaažitoru filterkangas, ei seondu kuidagi kostjaga. Dokumendid 25, 27, 43, 64 ei ole kostjaga seonduvad. Dokument 28 ei seondu kostjaga. Dokument 29-02.09.02- nurkfrees, ei seondu kostjaga. Dokument 34-26.10.2009. Dokument 68 ,30,75 ei seondu kostjaga. Dokument 32-03.08.2009. Dokument 39, 20.05.2002sõrghaamer, ei seondu kostjaga. Dokumendid 40, 76, 41, 42, 44, 45, 60 (kipsikruvid), 46 (sõrgkang), 47 (trapikaan-08.11.2002), 48- Epapp-10.09.2002, 49 ei seondu kostjaga. Dokument 50-kipsikruvid, kivipuur, ei seondu kostjaga. Dokument 52-ei seondu kostjaga. Dokumendid 58, 63 (toru muhviga), 63 (käsisaag), 70 (klambrid), 72, 73 ei ole puutumuses kostjaga. Antud asjas on tunnistajatena üle kuulatud LMT. Nimetatud tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et kulutused on tehtud asja säilimiseks ja olid hädavajalikud. Lisaks tegeles tunnistaja ütluste kohaselt kogu asjaajamisega hageja. Antud asjas on tunnistajana üle kuulatud Aleksei Nikolajev, kelle ütlused ei ole usaldusväärsed ja on väga selgelt kallutatud. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tehti vundament ja fassaad osaliselt ka kaasomanikule ja katus vahetati. Sama ei osanud tunnistaja näidata, kus elas teine kaasomanik (kostja) ja viitas fotol poolele, kus tegelikkuses elas hageja. Samas ei suutnud tunnistaja selgitada, kus oli katuses auk, mida viimane väitis olevat, vastuseks viitas vaid projektile ja et töid teostati projekti järgi. S ehitisega antud asjas tunnistajad ei kinnita, et tegemist oli vajalike kulutustega ja seda asja säilimiseks vaid tegemist oli projektijärgse juurde ehitisega. Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud kaasomandi lõpetamise nõudes hageja kanda, alternatiivselt poolte endi kanda, kulude hüvitamise nõudes jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled, tunnistajad ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hageja oli kinnistu asukohaga xxx, Tallinn kaasomanik alates 19.06.1979. Hageja elab antud majas alates 1989 (kd I, tl 74-76); • alates 1998 oli kinnistu hageja ja vl ́u kaasomandis. VL ́ule kuulus 1⁄2 mõttelist osa ja hagejale kuulus 1⁄2 mõttelist osa (kd I, tl 77-78); • väikeelamu aadressil xxx, Tallinn projekteerimistingimuste taotlusele kirjutasid alla nii hageja kui VL (kd I, tl 30); • 2001 tellis hageja väikeelamu aadressil xxx, Tallinnas ümber ehitusprojekti ja kõik selleks vajalikud dokumendid; • alates 21.06.2007 sai kinnistu kaasomanikuks TP (kd I, tl 79, kd II, tl 10-14); • 17.05.2011 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega samas tsiviilasjas lõpetati poolte kaasomand selliselt, et kinnistu jäeti hageja ainuomandisse ja hagejalt mõisteti kostja kasuks välja hüvitis 92 671,89 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja on mh esitanud kostja TP vastu kaasomandi esemele tehtud kulutuste hüvitamise nõude summas 4 541,72 eurot (71 062,58 krooni). Hageja on leidnud, et hageja poolt on kinnistu kaasomanike kooskõlastatud projekti alusel kantud elamuse säilitamiseks (st katuse, vundamendi ja fassaadi E) vajalikke kulusid kokku summas 142 125,17 krooni (9 083,45 eurot). Eelviidatud kulud on hageja poolt kantud kinnistu mõlema kaasomaniku (sh kostja) huvides, kuna ilma vastavate asja säilitamiseks vajalike remonditööde tegemiseta oleks sattunud ohtu kogu elamu säilimine (elamule

paigaldati uus katus, vundament ja fassaad). 06.02.2013 toimunud eelistungil täpsustas hageja, et kulud summas 142 125 krooni puudutavad ainult elamu säilitamiseks vajalikke kulutusi. Kogu kulutusi, mida hageja pidi tegema, et ümber ehitusprojekti lõpuni viia, ei ole esitatud. Summa 142 125 krooni puudutab elamu säilitamiseks vajalikke tehtud kulutusi nagu katus, vundament, fassaad (kd III, tl 35). Kostja on esitanud kolm põhilist vastuväidet hageja kulutuste hüvitamise nõudele: • hageja kulutuste hüvitamise nõue on aegunud TsÜS § 143 kohaselt; • hageja on nõude esitanud vale kostja vastu; • hageja poolt esitatud kuludokumendid ei tõenda seda, millal ja millised tööd tehti ning millises seoses on kaasomandi eseme säilimiseks tehtud kulutused läbiviidud töödega. Kostja täpsustas, et hageja kulutuste hüvitamise nõue on aegunud, kuna TsÜS § 143 kohaselt oli tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Lisaks selgitas kostja, et TsÜS § 149 kohaldub käsundita asjaajamisest tekkinud nõuete puhul ehk deliktilise vastutuse puhul. Deliktilise vastutuse puhul näeb TsÜS § 150 ette aegumistähtajaks kolm aastat. Hageja oli seisukohal, et tema kulutuste hüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna tegemist on seadusest tuleneva nõude aegumisega, milleks käesoleval juhul on 10 aastat, hageja on nõude esitanud hetke kaasomaniku ehk kostja vastu ja hageja on kuludokumentide, tehtud tööde loetelu ning tunnistaja ütlustega tõendanud, et kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud tööd olid vajalikud. Hageja selgitas 06.02.2013 toimunud eelistungil, et hageja ei räägi deliktilisest vastutusest, käsundita asjaajamisest ega kahju tekitamisest, vaid seadusest tulenevast nõudest ehk õigusest nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mis ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Lepinguvälistest võlasuhetest jääb TsÜS § 149 rakendusalasse ilmselt käsundita asjaajamine. Lisaks alluvad sättele nt kaasomanike vahelised nõuded, eelkõige kulutuste hüvitamise nõuded. Selle järgi on aegumistähtaeg 10 aastat. Kuna hageja esitas kohtule oma nõude kulutuste hüvitamiseks 31.12.2009 ja kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulutusi kanti 2001. aastal, ei ole käesoleval juhul hageja nõue kulutuste hüvitamiseks kostja vastu aegunud. Hageja on 06.02.2013 toimunud eelistungil kinnitanud, et ehitustegevus kaasomandi esemel viidi läbi aastal 2001. Sel ajal oli teiseks kaasomanikuks VL. Aastal 2007 sai uueks kaasomanikuks TP. Samuti on hageja 20.03.2013 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et hagejal puudus igasugune kokkulepe nii VL ́i kui TP ́ga kulutuste hüvitamiseks, vaid mõlema kaasomaniku poolt oli antud aktsept kulutuste hüvitamiseks hagejale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et AÕS § 75 lg 1 eesmärgiks on võimaldada kaasomanikul, kes on teinud vajalikke kulutusi kaasomandi eseme säilitamiseks, esitada nõue teise kaasomaniku, kes oli kulutuste tegemise ajal omanik, vastu tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kulutuste hüvitamise nõude esitamisega kaasomaniku vastu välditakse kohtu arvates olukorda, kus üks kaasomanik teeb kaasomandi esemele kulutusi ja teine kaasomanik hoiab selle arvelt kulutuste tegemisel kokku. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegium, kes on oma lahendis 3-2-1-105-05 jõudnud seisukohale, et asjaõigusseaduse § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises. Seejuures tuleb arvestada, et nimetatud säte kohustab kaasomanikku osalema kulutuste ja koormiste kandmises, mis tekivad pärast tema kaasomanikuks saamist. Säte ei vabasta oma osa võõrandanud kaasomanikku juba sissenõutavaks muutunud kulutuste kandmisest ega tekkinud kahju hüvitamisest. Kui nt kaasomandis oleva ehitise katuselt varisenud kivide tõttu saab kannatada kolmas isik, on tal nõudeõigus kõigi nende kaasomanike vastu, kes olid kaasomanikud õnnetuse toimumise ajal (VÕS § 1059). Samuti ei oleks mõistlik, kui kaasomanik, kes on võlgu jäänud majandamiskulude kandmisel, vabaneks vastutusest oma mõttelise osa võõrandamise abil. Samuti ei oleks selline vastutus kaasomandi omandajale ettenähtav. S ehitisega vastutab iga kaasomanik tema kaasomanikuks olemise ajal sissenõutavaks muutunud kohustuste eest isiklikult. Siiski on kolleegium seisukohal, et AÕS § 75 lg-t 1 tuleb õigusrahu ja -selguse põhimõttest lähtudes tõlgendada selliselt, et kaasomandi võõrandamisel vastutab omandaja kaasomanike vahelises suhtes kõigi kaasomandiga kaasnevate kohustuste täitmise eest ja omandab ka kõik kaasomandiga kaasnevad õigused alates omandi üleminekust. See puudutab ka kõiki kulutusi, mida kaasomanikud peavad ühiselt katma AÕS § 75 lg 1 järgi ning mis ei ole enne omaniku vahetust muutunud sissenõutavaks. Samamoodi toimub vahetus kaasomaniku õiguste ja kohustuste osas ka võõrandaja ja omandaja omavahelises suhtes. Loomulikult võivad pooled omavahelises suhtes ka kokku leppida, milliste kohustuste eest vastutab eelmine ja milliste eest uus kaasomanik, kuid selline kokkulepe ei kehti võlausaldaja ega teiste kaasomanike suhtes. Kolleegiumi arvates järeldub eelnevast, et kaasomandi osa omandamisel peab omandaja arvestama sellega, et ta peab alates omanikuks saamisest osalema võrdeliselt teiste kaasomanikega elamu majandamiseks vajalike kulutuste katmises ning seda sõltumata tema teadlikkusest kulutustest. Erisuseks on vaid juba sissenõutavaks muutunud, kuid võõrandaja poolt tasumata kulutused. Kohus on seisukohal, et kuigi mõlemad kaasomanikud peavad osalema kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste kandmisel, tuleb kulutuste hüvitamise nõude esitamise puhul silmas pidada seda, kes oli kulutuste tegemise ajal kaasomanikuks ja millal kantud kulutused olid muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kuna hageja tegi kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulutusi aastal 2001, mil teiseks kaasomanikuks oli VL ja kulutuste hüvitamise nõude muutus ka samal ajal sissenõutavaks, tuleb käesoleval juhul kostja TP vastu esitatud kulutuste hüvitamise hagi jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata A T ́i hagi TP vastu kulutuste hüvitamise nõudes, ei pea kohus vajalikuks anda õiguslikku hinnangut hageja poolt esitatud kuludokumentidele (kd I, tl 93-141) ja tunnistajate ütlustele (kd III, tl 81-86). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TP esitas kohtule kaks nõuet: esiteks tuvastada A T ́i poolt tema õiguste rikkumine seoses v ehitisega varustamisega ja teiseks lõpetada kaasomand, kusjuures esimesest nõudest loobus TP vahetult enne kohtuistungit 31.08.2010. A T esitas samuti kaks nõuet: kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks. Menetluskulude jagamisel tuleb arvestada, et praeguses asjas taotlesid nii TP kui ka A T vastuhagis kaasomandi lõpetamist ja rahalise hüvituse maksmist. S ehitisega lõpetatakse kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole poolt soovitud viisil. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud kaasomandi lõpetamise nõude puhul TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (Riigikohtu lahendid 3-2-1-70-10, 3-2-1-138-08). TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TP esitas A T ́i vastu nõude veekasutuse takistamise kõrvaldamiseks ja edasiste rikkumiste toimepanemisest hoidumiseks, millist nõuet TP menetluse käigus muutis, paludes kohtul tuvastada, et A T ́il puudus õigus teha takistusi vee kasutamiseks TP ́le perioodil 02.10.2009 kuni kaasomandi lõppemiseni. Eelviidatud nõudest loobus TP 31.08.2010 kohtuistungil ja Harju Maakohus võttis 20.09.2010 kohtuotsusega TP hagist loobumise vastu ning lõpetas selles osas menetluse. A T nõustus TP hagist loobumisega ja palus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt TP kanda. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud jätta eelviidatud nõude menetlemise osas menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt TP kanda. A Tesitas TP vastu nõude kaasomandile tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks summas 4 541,72 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab A T ́i hagi TP vastu kulutuste hüvitamise nõudes rahuldamata, tuleb menetluskulud kulutuste hüvitamise hagi osas jätta A T ́i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.