lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-4101/5

TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-4101/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1055
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Politsei- ja Piirivalveamet70008747(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2026, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Kohtujurist

Sandra Maide

Tsiviilasja number

2-26-4101

Tsiviilasi

Politsei- ja Piirivalveameti avaldus R Vi surnuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747), esindaja Monika Mägi Puudutatud isik R V (isikukood xxxx) Siseministeerium, epost: [email protected]

RESOLUTSIOON

1.Politsei- ja Piirivalveameti avaldus rahuldada.
2.Tunnistada R V (isikukood xxxx) surnuks ja lugeda tema eeldatavaks surmaajaks xxxx.
3.Avaldada määruse resolutsiooni punkt 2 väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
5.Isiku surnuks tunnistamise määrus tuleb toimetada kätte avaldajale ja siseministrile ning saata määruse jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kohtumääruse asjaolud

1.12.07.1993. algatati Kesklinna Politseijaoskonnas tagaotsimistoimik nr 262 R Vi, ik xxxx teadmata kadumise kohta. 16.04.1996, kui viidi läbi nimekirjade vastavuse kontrolli, antud toimikut tegelikkuses ei eksisteerinud, mistõttu toimik nr 262 lõpetati. Prokuratuuri taotlusel taastati asukoha tuvastamine avades 02.03.1998 Põhja prefektuuris tagaotsimistoimiku nr 9801155 teadmata kadunud R V’i asukoha tuvastamiseks. 10.09.2003 R Vi venna H V’i (ik. xxxx) seletuse kohaselt elasid vennad koos aadressil xxxx, H elas seal koos perega ning R üksi. H sõnul ei lubanud ta R korterisse tuua sõpru. H sõnul võttis R viina, kuid ööbis siiski kodus, kus tal oli oma tuba. Naisterahvast R H sõnul ei olnud, lapsi samuti mitte. 24.06.1993 (jaanilaupäeval) pani R ennast vend H sõnul riidesse üsna korralikult – hall ruuduline ülikond (tavaliselt käis ta riides lihtsamalt) ning lahkus kella 10-11 ajal kodunt. R V lahkus kodunt xxxx 24.06.1993 (toimikus mainitakse alates 1998 24.06.1993 asemel kuupäeva 23.06.1993) vend H arvates teadmata kohas jaanilaupäeva tähistama. H mäletab, et R liikus kodust xxxx tänava suunas. H V 12.07.1993 antud seletuse kohaselt nähti R viimati 27.06.1993 oma vanema vennaga R V, kes elab xxxx, käidi ka onu juures (R K, elukoht xxxx) ning tuldi tagasi xxxx tänavale ning tarbiti alkoholi. 28.06.1993 hommikul oli R R jutu järgi kadunud koos umbes 1000 krooni rahaga. Pärast seda ei ole keegi R näinud. R sõpruskond koosneb joodikutest, alkoholijoobes tülitab ta inimesi ning räägib omaette. Teadmata kadunud R Vi tundemärgid: umbes 168-172 cm pikk, kõhna kehaehitusega, hallid keskmise pikkusega juuksed, sinised silmad. Ühe käe õlavarrel (pole täpsustatud kumba) V-kujuline arm. Trauma tõttu oli tal üks silm pooleldi kinni, pool nägu osaliselt halvatud. Kodunt lahkudes kandis halli terase värvi ülikonda. Hambakaart puudub. Toimikus on R Vi passifoto koopia, mida on kasutatud ka tagaotsimisteadetel. Toimikusse on lisatud ka R Vi NSVL kodaniku pass (V-LA 514341). R V kadus 1993 aastal, isiku kadumisest on möödunud 33 aastat. R V on sündinud 1937 aastal, 2026 aastal oleks isik 89 aastane. Vanuse poolest võiks R V veel elus olla, kuid arvestades asjaolu, et juba vähemalt 33 aastat ei ole isikust mitte mingisuguseid andmeid, on äärmiselt tõenäoline, et isik ei ole elus. Hüpoteetiline surma aeg detsember 1993.
2.Harju Maakohtu 23.02.2026 määrusega algatati hagita menetlus isiku surnuks tunnistamiseks. Menetlusse võtmise määrus saadeti ka siseministrile seisukoha andmiseks.
3.Siseministeerium esitas 16.03.2026 seisukoha, et riigile teadaolevad andmed isiku kohta on kohtule esitanud Politsei- ja Piirivalveamet avaldajana. Siseministeeriumil puudub täiendav informatsioon R Vi kohta. Võttes arvesse eeltoodut ei ole Siseministeeriumil vastuväiteid R Vi surnuks tunnistamisele. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
5.TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse TsÜS § 19 lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.

2

6.Tulenevalt TsMS § 510 lg-st 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Kohus avaldas 23.02.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles R Vi esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid R Vi kohta, teatama sellest kohtule hiljemalt 06.04.2026. R Vi kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
7.TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministril ei ole vastuväiteid isiku surnuks tunnistamisele.
8.Kohtule ei ole laekunud teavet selle kohta, et isik võiks olla elus. Arvestades, et isiku kohta puuduvad igasugused registriandmed sedavõrd pika ajavahemiku vältel, siis on kohtu hinnangul tõendatud, et isik ei ole elus.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 511 lg 1 kohaselt märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohtule esitatud andmete kohaselt anti 12.07.1993 seletus, mille kohaselt nähti R viimati 27.06.1993 oma vanema vennaga R V, kes elab xxxx, käidi ka onu juures. Peale seda ei ole keegi isikut näinud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus R Vi surma ajaks 31.12.1994.
10.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus algatas isiku surnuks tunnistamise menetluse avaldaja avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Seetõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei saa menetlusse kaasatud asutusel olla menetluskulusid, mis kuuluvad avaldaja poolt hüvitamisele. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
11.TsMS § 511 lg 2 esimese lause kohaselt surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab väljaandes Ametlikud Teadaanded käesoleva määruse avaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium