N. D.i hagi USS Security Eesti AS-i vastu töövaidluses
Hagihind
1045,44 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2013
Menetlusosalised
Hageja:
N. D. (IK xxx, elukoht: xxx) I. P. (volikirja alusel, [email protected])
e-post
Hageja esindaja:
Kostja:
USS Secyrity Eesti AS (RK xxx, asukoht: Ravi 2/Tatari 43, 10134 Tallinn)
Kostja esindajad:
K. P. (volikirja alusel) O. L. (volikirja alusel, [email protected])
e-post
RESOLUTSIOON
1.N. D.i hagi USS Security Eesti AS-i vastu rahuldada.
2.Tuvastada USS Security Eesti AS-i ja N. D.i vahel 07.01.2011.a sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel alates 30.11.2011.a.
3.Mõista USS Security Eesti AS-ilt N. D.i kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest summas 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot 60 senti.
4.Mõista USS Security Eesti AS-ilt N. D.i kasuks välja hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus summas 807 (kaheksasada seitse) eurot 84 senti.
5.Jätta menetluskulud täies ulatuses USS Secyrity Eesti AS-i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I MENETLUSE KÄIK JA HAGIAVALDUS
1.N. D. esitas 06.12.2011 Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile USS Security Eesti AS (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu ja hüvitised. Töövaidluskomisjon jättis 29.12.2011 otsustega hageja avalduse rahuldamata. Hageja esitas 02.01.2012 Viru Maakohtule hagi sama töövaidlusasja läbi vaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 10.01.2011 USS Security Eesti AS-is (kuni 26.10.2011 OÜ K Grupp Turvateenused) turvatöötajana. Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles 30.11.2011 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel. Ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et 01.11.2011 kell 22.15 soovis valvatava objekti töötaja lahkuda, kuid avastas, et hageja magab. Tööandja leidis, et see andis aluse usaldamatuse tekkeks kliendi poolt tööandja vastu. Hageja jäi tukastama, kuna töötaja töökohas olid tehnikud ja seoses sellega oli töötajal palju lisatööd. Õhtuks oli töötaja väsinud ja tundis ennast halvasti (peavalu). Töötaja helistas korrapidajale 01.11.2011 kell 22.00-22.05, mis tähendab, et 22.15 paiku, oli töötaja tukastanud 10 minutit. Töötaja on töötanud sellel objektil alates jaanuarist 2011 ja ei ole kordagi rikkunud oma töökohustusi. Tööandja ei ole teinud töötajale kordagi hoiatusi. Hoiatus on töötaja tähelepanu juhtimine puudulikule töövõimele, võimaluse andmine rikkumise lõpetamiseks või käitumise parandamiseks. Tööandja ei ole teinud enne töölepingu ülesütlemist töötajale ühtegi hoiatust TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Seega on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine vastavalt TLS § 104 lg 1. Tööandja ei ole TLS § 88 lg 2 alusel pakkunud teist tööd.
3.Tööandja on rikkunud TLS § 51 lg 1, st. ei täitnud seadusest tulenevat nõuet anda töötajale ettenähtud puhkeaega ja pidi seega möönma, et töötajal võib tekkida üleväsimus. Igapäevase puhkeaja piirangust saab teha erisusi üksnes kollektiivlepinguga direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (TLS § 51 lõige 3). Kollektiivlepingu tingimusi ei ole hagejale tutvustatud. Selle kohta puudub viide töölepingus (TLS § 5 lg 1 p 12, § 28 lg 2 p 8). Sarnane kohustus tuleb ka kollektiivlepingu seadusest (KLS § 12). Kollektiivlepingu punktis 4 on kirjas tingimus, et töökohtadesse on loodud võimalused puhkamiseks. Selliseid võimalusi ei olnud tööandja loonud ja puhkamine (magamine, tukkumine ja istumine suletud silmadega) oli töötajale kategooriliselt keelatud. Tööandja selline töökorraldus, kus töötaja peab töötama 24 h järjest ilma puhkeajata, on ebamõistlik ja tööandja pidi möönma, et töötaja väsib. Töötaja ei rikkunud oma töökohustusi tahtlikult – puudus töötaja poolne süüline käitumine. Ebamõistlikust töökorraldusest tuleneva töötaja väsimine ja 10 minutit töökohal tukastamine ei saa kuidagi olla piisavalt mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS ei ole turvateenuse lepingut lõpetanud, seega ei ole töötaja tööandja
jaoks kahjulikke tagajärgi põhjustanud. Tööandja ei ole välja toonud asjaolusid, milles väljendub kliendi usaldamatus tööandja vastu.
4.Tööandja ei ole järginud TLS § 97 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestatud erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaega (15 kalendripäeva). Tööandja ei täitnud ka TLS § 99 nõuet anda töötajale uue töö otsimiseks vaba aega. TLS § 100 lg 5 peab tööandja maksma töötajale hüvitist 15 kalendripäeva eest summas 237, 60 eurot. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist oli töötaja kuue kuu keskmine töötasu 269, 28 eurot. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamiseks puudus seadusest tulenev alus, siis on põhjendatud hüvitise nõue kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 807, 84 eurot (269, 28 x 3). Hageja palub tuvastada 07.01.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.11.2011; välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest summas 237, 60 eurot ja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest summas 807, 84 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
5.Kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuses hageja nõudeid ei tunnista. Kui turvatöötaja magab, on tegemist olulise rikkumisega. Kahjustada sai tööandja maine. Töötaja põhjustas kliendi usaldamatuse tööandja vastu. Turvatöötaja, kes magab ajal, mil ta peab tagama kliendi vara säilimise ja ennetama vara ohtu sattumise, jätab oma töökohustused teadlikult täitmata ning võib põhjustada olulise kahju. TLS § 88 lg 3 järgi ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Hageja on oma rikkumist tunnistanud. Tööaja arvestus toimub summeeritud tööaja arvestuse alusel 3 kuu pikkuse perioodi järgi. Töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud.
III KOHTUISTUNGID
6.Hageja jäi oma nõuete juurde. Eelnevalt hoiatust ei esitatud. Ülesütlemise avalduses pole viidatud jämedale töölepingu rikkumisele. Hageja tukastas 10 minutit ning see ei ole süüline käitumine. Tööandja ei ole tõendanud töötaja süüd. Hageja pidi töötama 24 tundi järjest, mis on töölepinguga vastuolus. Kollektiivlepingut, mille järgi pidi olema töökohas loodud puhkamisvõimalus, hagejale ei ole tutvustatud. Hageja pole sellist rikkumist toime pannud, et tööleping üles öelda. Kostja tahtis pakkuda talle teist sobivat töökohta, mis näitab, et rikkumine polnud selline, et tööleping üles öelda. Hageja ei olnud teadlik patrulli väljakutsumise võimalusest. Ebamõistlikust töökorraldusest tulenenud töötaja väsimine ja 10 minutiline tukastamine töökohal ei saa olla piisavalt mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks.
7.Kostja väitel on kollektiivlepingut hagejale tutvustatud. 24 tunnise tööaja puhul võimaldatakse aega puhkamiseks selliselt, et patrull võtab objekti üle ja siis on võimalik puhata ja einestada. Hageja tööülesandeks oli valve, ta pidi jälgima kes sisse ja välja sõidab. Kui magatakse objektil, siis on see võrdne sellega, et turvatöötajat ei ole üldse kohal. See oli oluline töökohustuse rikkumine. Magamise avastas klient, kes esitas ka pretensiooni. Müügiosakond nägi vaeva, et seda klienti mitte kaotada. On olemas tööohutuskaardid, kus on märge kollektiivlepingu kohta. Tõendeid selle kohta, et töötajaid on instrueeritud patrulli väljakutsumise võimalusest, esitada ei ole. Kostja on parandanud regulatsioone ja kindlustanud selle, et töötajad oleksid teadlikud patrulli kutsumise võimalusest. See oli esmakordne juhtum, et sellise rikkumise peale on vaidlus. Töötajad ise ei ole lühemate vahetustega nõus. Kui nad on väsinud ja tahavad puhata, siis nad kutsuvad telefonitsi patrulli. Magamine töökohal on oluline rikkumine, mis põhjustas kliendi usaldamatuse tööandja vastu.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
9.Vaidlust ei ole selles, et: * hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 10.01.2011 turvatöötajana; * 01.11.2011 oli hageja tööl objektil EETT, Malmi 8, Jõhvi, kus hageja tööülesandeks oli muuhulgas läbipääsurežiimi tagamine; * Kell 22.15 soovis EETT töötaja Juri Saija lahkuda objekti territooriumilt oma transpordiga, kuid hageja magas.
10.Käesolevas asjas on töötaja hagejaks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 3 alusel, kuna ta pöördus kohtusse pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist. Hageja peaks tõendama negatiivset asjaolu ning kohtupraktika on aktsepteerinud seisukohta, et negatiivse asjaolu tõendamisel on tõendamiskoormus vastupidine. Kohtupraktika on aktsepteerinud ka seda, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena ning kohtumenetluses väljendub see muuhulgas selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus. Seetõttu on kostjal kohustus tõendada, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et nendevaheline tööleping lõppes kostjapoolse erakorralise ülesütlemisega ja selle üle, et kostja ei teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest ette. Hageja vaidlustab ülesütlemise põhjusel, et ülesütlemine on toimunud seadusest tuleneva aluseta, kuna tema 10 minutiline tukastamine tulenes tööandja ebamõistlikust töökorraldusest ja see ei ole piisavalt mõjuv põhjus erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja leiab, et tegemist on olulise rikkumisega, mis tõi kaasa kliendi usaldamatuse tööandja vastu.
12.Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tl 13) kohaselt on kostja töölepingu üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Õiguse lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel annab tööandjale see, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses põhjendas tööandja ülesütlemist sellega, et hageja magas valvataval objektil rikkudes töökohustusi, millega andis aluse usaldamatuse tekkeks kliendi poolt. Seega on kostja ülesütlemisavalduses ja ka kogu menetluse jooksul näinud ülesütlemise alusena kliendi usalduse kaotust tema vastu. Kohus leiab, et TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ei saa töölepingut erakorraliselt üles öelda usalduse kaotuse tõttu. Kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu, on töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 6, mitte sama paragrahvi ja lõike punkt 3, millele viitab kostja nii ülesütlemise avalduses, kui ka menetluse jooksul. Samas ei ole hageja tõendanud asjaolu, et kolmanda isiku usalduse kaotus faktiliselt tekkis. Kohus märgib, et usalduse kaotuse sisustamine on iga konkreetse üksikjuhtumi küsimus ja ammendavat loetelu selles osas ei ole. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Sama säte teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 15 lg 2 p 9 kohaselt hoidub töötaja tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide usaldamatust tööandja vastu.
13.Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas turvatöötaja magamine valvataval objektil on selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (TLS § 97 lg 1). Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel, kui
kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Kohus arvates ei ole hageja tegu sellise iseloomu ja raskusega, et tööandja saaks eeldada töösuhte jätkamise võimatust, sh. etteteatamistähtaja lõppemiseni ja ilma eelneva hoiatuseta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole eelnevalt töökohustusi rikkunud ja hoiatust enne ei tehtud. Sellises olukorras tuleks anda töötajale võimalus enda käitumist parandada ja töösuhet jätkata läbi eelneva hoiatuse tegemise. Arvestada tuleb ka töötaja huviga, mis seisneb vajaduses säilitada töösuhe ning tagada seeläbi endale kindel ja stabiilne sissetulek. Mõjuv põhjus, mis ei eelda etteteatamistähtaega, peab olema olulisem kui see, mille puhul tuleb etteteatamistähtaega kasutada. Töösuhte lõppemine etteteatamistähtaja järgimiseta on töötajale negatiivsema mõjuga kui etteteatamistähtaega järgides, mistõttu ülesütlemisel tuleb siinkohal eristada olulist ja vähem olulisemat mõjuvat põhjust. Eelkõige tuleb sellise mõjuva põhjusena kõne alla töötaja korduv rikkumine, või siis rikkumine millest tulenevad reaalsed negatiivsed tagajärjed tööandjale.
14.Hageja on väitnud ka seda, et talle ei võimaldatud 24 tunnise tööaja jooksul puhkeaegu ning patrulli väljakutsumise võimalusest ta teadlik ei olnud. Kostja on väitnud vastupidist ning selgitanud, et puhkeaega võimaldatakse selliselt, et patrull võtab objekti üle. Samas on kostja kohtuistungil tunnistanud, et tõendeid selle kohta, et töötajatele on tutvustatud patrulli väljakutsumise võimalust, esitada ei ole. Kohtu arvates on kostja omaks võtnud, et hageja ei olnud teadlik patrulli väljakutsumise võimalusest ja järelikult ei olnud talle ka tagatud reaalset võimalust kasutada puhkeaega. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kollektiivlepingu kohaselt pidi töökohas olema loodud puhkamisvõimalus (tl 49). Toimiku materjalide juures oleva kollektiivlepingu p 4 järgi on töökohtadesse loodud võimalused puhkamiseks ja einestamiseks ning puhkeaeg peab jääma TLS-s sätestatud piiridesse (TVK, tl. 29). Reeglina peab iga pikema kui 6-tunnise töötamise kohta olema töötajale ette nähtud minimaalselt 30minutiline vaheaeg (TLS § 47 lg 2). Nõuded minimaalsele puhkeajale tulenevad ka direktiivist 2003/88/EÜ ja selle mõiste alla kuulub ka igapäevane puhkeaeg ja töö vaheajad. Puhkeajad on vajalikud töötajate ohutuse ja tervise tõhusaks kaitseks ning puhkeaegadel on mh. ka ennetav iseloom, vältimaks nii palju kui võimalik töötajate turvalisuse ja tervise mõjutamist kuhjuvate puhkeajata tööperioodide tõttu. See eeldab eelkõige, et tööandja annab töötajatele võimaluse ette nähtud puhkeaega tegelikult kasutada. Tööandja ei saa eeldada, et töötaja töötab 24 tundi järjest ilma ühegi vaheajata.
15.Õige on hageja väide, et töölepingus puudub viide kollektiivlepingule. TLS § 5 lg 1 p 12 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis olema viide kollektiivlepingule. Selline viide poolte vahel sõlmitud töölepingus (TVK, tl. 5,6) puudub. Vastupidisele seisukohale ei saa asuda ka kostja väite põhjal, et selline märge on olemas tööohutuskaardil.
16.Kohus leiab, et ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, sest kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda. Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse TLS § 107 lg 1 järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Kuna hageja taotleb töölepingu lõpetamist alates 30.11.2011.a, lõpetab kohus töölepingu alates nimetatud kuupäevast.
17.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja on esitanud hüvitise nõude kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 807,84 eurot. Hageja on arvutanud keskmise kuupalga, võttes aluseks ajavahemikul juuni 2011 – november
2012.a talle kostja poolt palgana makstud summad. Kostja ei ole neile arvutustele vastu vaielnud või omapoolseid arvutusi esitanud. Kostjalt tuleb TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista tema kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Kohus leiab, et puudub põhjus töölepingu seaduses ette nähtud hüvitise suurust muuta. Kostja on hagejale töölepingu eelneva hoiatuseta üles öelnud, tegemata põhjalikult kindlaks juhtunu asjaolusid ja töölepingu ülesütlemise õiguspärasust, samuti jättes töötajale tagamata võimaluse teha töös puhkamiseks vaheaegu. Seetõttu mõistab kohus hüvitise välja summas 807,84 eurot.
18.TLS § 97 lg 1-3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda ainult seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu järgides, etteteatamistähtaega järgimata võib töölepingu üles öelda ainult TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel ning tingimusel, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tööleping on praegusel juhul lõppenud TLS § 107 lg 2 alusel, mitte TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel. Seega puudub põhjus jätta seaduses sätestatud etteteatamistähtaeg järgimata. Samuti ei ole kohus kindlaks teinud asjaolusid, mis oleksid välistanud lepingu jätkamise etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja on töötanud kostja juures alla tööaasta ning töölepingu lõpetamisest oleks TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt tulnud ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja on esitanud nõude hüvitisele vähem ette teatatud aja eest summas 237,60 eurot, lähtudes hüvitise arvestamisel tööpäevatasust 15,84 eurost. Kostja ei ole neile arvutustele vastu vaielnud või omapoolseid arvutusi esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest summas 237,60 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab menetluskulud kostja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.