Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
17.06.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-28410
Tsiviilasi
OAO Bank Sankt-Peterburg kaebus kohtutäitur Urmas Tärno 30.06.2010 ja 28.05.2012 otsusele täiteasjas nr 052/2009/5330
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.01.2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OAO Bank Sankt-Peterburg määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja OAO Bank Sankt-Peterburg (registrikood 1027800000140, asukoht Nevsky Prospekt 178, SanktPeterburg, 191167 Vene Föderatsioon), lepinguline esindaja advokaat Martti Peetsalu Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno, lepinguline esindaja advokaat Sulev Tammemäe Puudutatud isik II OÜ Vene-Balti Sadam (registrikood 10669603, asukoht Kopli 103, 11712 Tallinn), juhatuse liige Vadim Godunov, lepinguline esindaja Anton Filjajev
2.Teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri Urmas Tärno poolt täiteasjas nr 052/2009/5330 30.06.2010 ja 28.05.2012 tehtud otsused väljamõistetud täitekulude suuruse osas osaliselt.
3.Määrata 30.06.2010 ja 28.05.2012 otsuste alusel väljamõistetava täitekulu suuruseks kokku 164 398.75 eurot.
4.OAO Bank Sankt-Peterburg määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemisega seotud avaldaja menetluskulud jätta puudutatud isiku II kanda. Kohtutäituri ja puudutatud isiku II menetluskulud jätta nende endi kanda.
6.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.19.07.2012 esitas OAO Bank Sankt-Peterburg (avaldaja, kaebaja) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Urmas Tärno (puudutatud isik I, kohtutäitur) 30.06.2010 otsusele täiteasjas nr 052/2009/5330 (tsiviilasi nr 2-12-28410). 17.08.2012 esitas avaldaja kohtule kaebuse puudutatud isiku I 28.05.2012 otsusele samas täiteasjas ja avalduse täitekulude kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-12-32227). 02.11.2012 määrusega liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-12-28410 ja nr 2-12-32227 ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks loeti 2-12-28410. Asjaolud
2.19.07.2012 ja 17.08.2012 esitatud kaebuste kohaselt palub avaldaja: 1) tühistada kohtutäituri U.Tärno 30.06.2010 otsus ja määrata kindlaks tõendatud ja vajalikud täitekulud täiteasjas nr 052/2009/5330 kokku 98 152.76 eurot (käibemaksuta); 2) tühistada sama kohtutäituri 28.05.2012 otsus ja määrata kindlaks tõendatud ning vajalikud täitekulud samas täiteasjas kokku 98 152.76 eurot (käibemaksuta). Alternatiivselt palus avaldaja määrata kindlaks tõendatud ja vajalikud täitekulud summas 3506.24 eurot (käibemaksuta) ning jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
3.Avalduse kohaselt müüs kohtutäitur täitemenetluse käigus 30.04.2010 avalikul enampakkumisel laeva m/v OMG Tosno. Laev seisis arestimise ajal puudutatud isikule II kuuluvas sadamas, mistõttu tekkisid laeva seismisega seotud kulud (kaitasu). 02.11.2009 ühines avaldaja täitemenetlusega. Avaldaja on sissenõudja käesolevas täitemenetluses, sest ta on laeva hüpoteegipidaja, milline asjaolu on tuvastatud jõustunud kohtulahenditega. Avaldaja on esitanud Eestis tunnustatud välisriigi kohtuotsuse, millega on tunnustatud tema hüpoteeki laeva OMG Tosno suhtes.
4.30.06.2010 tegi kohtutäitur otsuse, millega mõistis täies ulatuses välja sadama omaniku arvetel näidatud kaitasu kokku 5 046 158 krooni (käibemaksuta). 30.08.2010 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, palus selle tühistada ja määrata kindlaks tõendatud ning vajalikeks täitekuludeks kokku 1 535 757 krooni (käibemaksuta). Avaldaja leidis, et sadama omanik ei ole põhjendanud ega tõendanud kaitasu suurust ning käibemaksuga ei saa täitekulusid maksustada. 18.10.2010 tegi
kohtutäitur otsuse, millega jättis avaldaja taotluse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et tema pädevuses ei ole kindlaks määrata täitekulusid täitemenetluses. Käibemaksu suhtes kohtutäitur seisukohta ei võtnud.
5.28.05.2012 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis avaldaja 30.08.2010 kaebuse uuesti rahuldamata. Sisuliselt on kohtutäitur leidnud, et tal ei ole pädevust kindlaks määrata täitekulusid täitemenetluses. Samas kohtutäitur ei võtnud seisukohta selle suhtes, kas sissenõudja üldse peab kandma pärast enampakkumist tekkinud kulud. Käibemaksu suhtes kohtutäitur seisukohta ei võtnud, kuid arvas selle täitekulude hulka.
6.Avaldaja vaidles vastu puudutatud isiku II poolt kohaldatud kaitasu määrale. Täitekulude väljamõistmise otsusele lisatud arvetest nähtub, et kaitasu on arvestatud järgmiselt: 1) perioodil 11.12.2008-06.04.2009 1.60 eurot laeva iga meetri kohta ööpäevas; 2) perioodil 07.04.2009-31.05.2009 3.00 eurot laeva iga meetri kohta ööpäevas; 3) perioodil 01.06.2009-30.04.2010 7.50 eurot laeva iga meetri kohta ööpäevas. Vene-Balti ja Peetri sadamate sadamamaksude ja tariifide eeskirja (kehtis 01.02.2008 kuni 01.04.2010) punktis 3.2.6 on märgitud, et laevad, mis saabuvad sadamasse üksnes punkerdamiseks või laevajäätmete äraandmiseks ega ole seotud lastimis/lossimistöödega, maksavad kaimaksu 3.00 eurot ööpäevas laeva mõõdistusaktis osutatud pikkuse iga meetri kohta. Kuna laev OMG Tosno arestiti Vene-Balti sadamas ning laadimis/lossimistöid ei teostatud, siis peab kohaldama punktis 3.2.6 märgitud kaitasu määra. Ka teistes Eesti (sealhulgas Tallinna) sadamates on kaitasu normaalmäär sama. Tallinna sadama eeskirja punkti 3.2.3.9 kohaselt on kaitasu määr 3.50 eurot, Sillamäe sadama eeskirja punktis 3.4.3 3.00 eurot, Paldiski sadama eeskirja punktis 1.1.2.6 3.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti sadamates kaitasu normaalmäär suurem kui 3.00 eurot meetri kohta.
7.Sadama omanik on nõudnud ja kohtutäitur on välja mõistnud kaitasu kõrgendatud määras vastavalt sadamaeeskirja punktile 3.6.1, mille järgi võib kõrgendatud määras nõuda sadamatasu üksnes siis, kui laeva seismine kai ääres segab teiste laevade tööd. Teiste laevade segamine tähendab laadimis- ja lossimistööde takistamist. Sadama omanik ei ole tõendanud, et laev OMG Tosno oleks seganud teiste laevade tööd ja seetõttu ei saa sadamaeeskirja kohaselt määrata kõrgendatud kaitasu määra. Sellest lähtuvalt ei oleks kohtutäitur tohtinud arvestada tõendamata täitekuludega.
8.Laev OMG Tosno seisis parras-pardas laeva Pietari Bruin kõrval. See nähtub 23.11.2009 koostatud hindamisaktist. Sealjuures seisis laev OMG Tosno kinnitatuna laeva Pietari Bruin külge, mistõttu tal puudus kokkupuude kaiga ja seetõttu ei hõivanud ta eraldi kaid. Laev OMG Tosno seisis seisukai ääres. See nähtub kohtutäituri ütlustest. Kohtutäitur on kaebuse läbivaatamisel kinnitanud, et tema poole ei ole pöördutud probleemiga, et laev segab teiste laevade tööd. Sadamaeeskirjadest nähtub, et seisukaid olid Vene-Balti sadamas kaid nr 16–20. Seisukai ääres ei teostata laadimis- ega lossimistöid, mis tähendab, et laev OMG Tosno ei saanud mingil juhul takistada teiste laevade tööd sadamas. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et laeva OMG Tosno tõttu ei olnud eraldi kai hõivatud ja laadimis- ning lossimistööd takistatud. Täitemenetluses saab võlgnikult nõuda üksnes põhjendatud ja vajalikke kulusid ning vältida tuleb täitekulude kandja rikastumist võlgniku arvel. Seega tuleb arvestada asjaolu, et kaks laeva hõivasid ühe kai ja seetõttu tuleb kaitasu jagada kahe laeva vahel.
9.Laev Pietari Bruin seisis Vene-Balti sadamas ajavahemikul 17.12.2008–31.03.2010 ja laev OMG Tosno 11.12.2008–30.04.2010. Kaebaja on tõendanud, et mõlemad laevad seisid kulude kokkuhoiu eesmärgil hiljemalt juulist 2009 parras-pardas ühe seisukai ääres. Laeva Pietari Bruin kaitasu oli 1.40 eurot ööpäevas laeva pikkuse jooksva meetri eest. Samal ajal nõuab sadama omanik laeva OMG Tosno eest 7.50 eurot ööpäevas laeva pikkuse jooksva meetri eest. Seejuures on laev Pietari Bruin (156,14m) ca 50m pikem kui laev OMG Tosno (109,57m). Laeva pikkus mängib olulist rolli seetõttu, et kaitasu suurus arvestatakse järgmise valemi järgi: laeva pikkus meetrites x kaitasu määr x ööpäev. Seetõttu ei saa olla võimalik, et ühesugustes tingimustes on pikema laeva täitekulud ca 100 000 krooni kuus ja lühema laeva OMG Tosno täitekulud ca 400 000 krooni kuus. Normaaltasu on 3.00 eurot laeva pikkuse jooksva meetri eest. Kuna laeva Pietari Bruin kaitasu oli 1.40 eurot, siis saab laeva OMG Tosno kaitasu olla maksimaalselt 1.60 eurot ehk normaaltasu 3.00 eurot jagada kahe laeva vahel. Täitekulu tuleks seega kindlaks määrata järgmiselt: päevade arv kuus x 1.60 eurot meetri kohta x laeva pikkus (109,57m) = 1 535 757 krooni. Avaldaja palus kindlaks määrata põhjendatud täitekuluna 1 535 757 krooni (98 152.76 eurot). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1023 lõike 2 järgi võiks mõistlik tasu olla kõrgem kui normaaltasu üksnes juhul, kui selleks esinevad erandlikud asjaolud.
10.Lisaks leidis avaldaja, et käibemaksuga ei saa maksustada võlausaldajate poolt täitemenetluse käigus täitmiseks esitatud arvetel märgitud summasid. Täitekulude väljamõistmise otsustele ei saa lisada käibemaksu, kuna tegemist ei ole teenuse osutamisega ettevõtluse käigus.
11.Alternatiivselt palus kaebaja vähendada täitekulude suurust (muuhulgas käibemaksu võrra). Käesoleval juhul on tegemist kohustuslikus korras kinnistamisele kuuluva laevaga, mistõttu tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) 8. peatüki sätteid. 30.04.2010 toimus suuline enampakkumine ja parimaks tunnistamine tehti osalejatele teatavaks samal päeval. Pakkumise parimaks tunnistamine kehtib alates teatavakstegemise ajast. Pakkumise parimaks tunnistamine jõustus seega 30.04.2010. Pakkumise parimaks tunnistamisest alates kannab ostja kõik kulud ja koormatised ning saab kogu kasu. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kohtutäituri otsuses väljamõistetud kulud täitekulude hulka ning seetõttu tuleb täitekulude väljamõistmise otsus tühistada, kuna täitekulud on esitatud aja eest, mil kinnisasjaga seotud kulud peab kandma ostja. Täitekulu tuleks seega kindlaks määrata järgmiselt: päevade arv kuus x 1.60 eurot meetri kohta x laeva pikkus (109,57m). Maikuus oli laev 20 päeva sadamas x 1.60 eurot x 109,57m = 3506.24 eurot.
12.Sadam on pidanud vajalikuks viidata valikuliselt laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) §-le 79, jättes nimetamata selle paragrahvi esimese lause. Laeva arestimine ja selle hoidmine toimub vallasvara arestimiseks ettenähtud sätete järgi, välja arvatud märke tegemine laevakinnistusraamatusse vastavalt TMS-ile. Laeva arestimine on üksnes kohtuotsuse alusel laeva liikumise keelamine merinõude tagamiseks, mitte täitemenetluse läbiviimiseks ning seetõttu toimub laeva arestimine ja hoidmine vallasasja arestimise sätete järgi. Täitemenetluse läbiviimist ja sundenampakkumise tagajärgi reguleerib merivõlgade ja pantide konventsioon (selle artiklid 11 ja 12) ning laeva müük toimub seetõttu täitemenetluses kinnisasja müügi sätete järgi.
13.Vastuseks kohtutäituri ja sadama seisukohale, et kaebajal ei ole täitedokumenti Vyborg Shipping Co suhtes, märkis kaebaja, et täitemenetluses võib võlgnikuks olla
ka isik, kes võlgu ei ole, kuid oma varaga tagab kellegi kohustust. Täitedokumendiks on pandi- või hüpoteegileping, mistõttu täitemenetluse mõttes on kohustatud isikuks vara omanik, kes pantimisega kohustus sundtäitmisele alluma. Võlgniku Vyborg Shipping Co suhtes on alustatud täitemenetlust A/S Bergen Bunkers avalduse alusel ning selle käigus arestitud laev OMG Tosno. Omakorda OMG Tosno Shipping Co tagas Vyborg Shipping Co poolt kaebajalt võetud laenu ning selleks oli seatud hüpoteek samale arestitud laevale. Seega on kaebaja kinnisasja (laeva) hüpoteegipidaja ning käimasolevas täitemenetluses sissenõudja. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-38-12 tuvastanud, et kaebajal on õigus nõuda olemasoleva täitemenetluse tulemist väljamakse tegemist. Kohtutäitur ja sadam üritavad ebaeetiliste võtetega vaidlust mõjutada ning seetõttu tuleb jätta nende väited tähelepanuta. Puudutatud isiku I seisukoht
14.Puudutatud isik I palus jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
15.Asjas omab tähtsust küsimus, kas avaldajal on üldse nõudeõigus, kuivõrd avaldajale nõuet andvas täitedokumendis on võlgnikuks hoopis isik, kes ei olnud võlgnikuks käesolevas täiteasjas.
16.Pärast laeva müüki tekkinud kulud on täitekulud ning neid ei pea kandma laeva ostja. Nimetatud küsimuses omab määravat tähendust see, kuidas tõlgendada TMS-i § 155. Ükski norm TMS-is ei seosta täitekulude tekkimist ja lõppemist asja müügiga täitemenetluses või siis enampakkumise läbiviimisega. Täitekulud on seotud täitemenetluse endaga ja seni, kuni täitemenetlus käib, kehtib ka täitekulude arvestus. Ei saa välistada, et ka peale enampakkumise toimumist täitemenetlus jätkub ning sellega kaasnevad ka põhjendatud täitekulud. Seetõttu määrataksegi täitekulude lõplik suurus reeglina kindlaks alles täitemenetluse lõpufaasis koostatavas jaotuskavas, kus eelduslikult kõik need tegevused, mis on seotud kuludega, on juba lõpetatud. Eeltoodu tõttu ei saa olla ka õige avaldaja käsitlus, et laeva hoidmise tasud, mis kuni enampakkumiseni olid täitekulud ja järelikult võlgniku kanda, muutuks pärast enampakkumist ühtäkki muudeks kuludeks ja jääks laeva ostja kanda.
17.Ekslik on kaebaja seisukoht, et käesolevas asjas tuleb täitekulude mõistlikkust hinnata ka kohtutäituri määrustiku § 61 lõike 1 alusel, mis sätestab säästlikkuse põhimõtte ning kohustab sellest eesmärgist lähtuvalt kohtutäiturit selgitama välja, kas ja kust oleks täitemenetluseks vajalikku teenust võimalik saada soodsamalt. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks, kuidas saab lepinguvälises õigussuhtes kohtutäiturilt nõuda selle väljaselgitamist, kas ja kust oleks võimalik sama teenust odavamalt saada, et seeläbi rakenduks säästlikkuse põhimõte ning et oleks võimalik langetada valik soodsama teenuse pakkuja kasuks. Sellised otsustused ning valikud saab teha lepingulistes suhetes enne vastava lepingu sõlmimist (läbirääkimiste käigus). Riigikohtu otsuse järgi tuleb puudutatud isiku II kasuks mõista välja kulutused VÕS § 1023 lõigete 1 ja 2 alusel, mitte kohtutäituri määrustiku alusel. Kuivõrd kohtutäituri määrustikust tulenev säästlikkuse põhimõte ei saa kohalduda, on ka alusetu esitatud käsitlus kaitasu vähendamiseks säästlikkuse põhimõtte alusel.
18.Avaldaja on sisuliselt jõudnud järeldusele, et OMG Tosno kaitasu peab olema vähem nõutavast, sest ka teise laeva (Pietari Bruin) kaitasu oli vähem kui 3.00 eurot laeva meetri kohta. Selline võrdlus on asjakohatu, sest OMG Tosno kaitasu suurus ei saa sõltuda Pietari Bruin kaitasu suurusest. See, millistel põhjustel Pietari Bruin kaitasu oli
1.40 eurot laeva meetri kohta, puudutab üksnes Vene-Balti Sadamat ja nimetatud laeva omanikku ega puuduta käesolevat vaidlust ega anna avaldajale nõudeõigust. Pealegi tulenes Pietari Bruin kaitasu käibetehingust ning sellise kokkuleppelise hinna aluseks võtmine lepinguvälistes suhetes, kus hüvitamisele kuuluvad kulud mõistlikus suuruses ning lisaks tuleb maksta mõistlikus suuruses teenustasu, on alusetu. Avaldaja käsitluses on mõistlik tasu samastatud keskmise turuhinnaga, mis ei ole õige.
19.Ebaõige on avaldaja väide, mille kohaselt on kohtutäitur leidnud, et tal ei ole pädevust kindlaks määrata täitekulusid täitemenetluses. Taolist seisukohta ei ole vaidlustatud otsuses esitatud. Tegelikult on kohtutäitur vaidlustatud otsuses pühendanud täitekulude hindamisele terve II peatüki. Asjaolu, et kohtutäitur jõudis täitekulude mõistlikkuse hindamisel teistsugusele järeldusele, ei tähenda, et kohtutäitur ei oleks täitekulusid üldse hinnanud. Vaidlustatud otsuses on kohtutäitur sisuliselt märkinud seda, et ta lähtub Vene-Balti Sadama poolt esitatud arvetest ning sadama poolt esitatud teenuste hindadest. Kohtutäitur on tuvastanud, et Vene-Balti Sadam on lähtunud kehtestatud sadamatasude suurusest ning et kohtutäituril puudub mistahes info, mis annaks aluse arvata, et nõutav tasu oleks üldse põhjendamatu või et see oleks põhjendamatult suur. Seega on kohtutäitur tegelikult andnud hinnangu täitekulude põhjendatuse ja mõistlikkuse kohta.
20.Avaldus on vastuoluline. Avalduse kohaselt palutakse määrata täitekuludeks 3506.24, kuid märkimata on jäetud, millises vääringus täitekulude kindlaksmääramist taotletakse. Lisaks on üllatav, et tsiviilasjas nr 3-12-32227, milles samuti vaidlustatakse samas täiteasjas tekkinud täitekulusid, palutakse täitekuludeks määrata kokku 98 152.76 eurot. Kuivõrd käesolevas avalduses ei ole täpsustatud, et avaldaja taotlus määrata täitekuludeks 3506.24 eurot seondub üksnes mais 2012 tekkinud täitekuludega, on iseenesest võimalik avaldust mõista ka selliselt, et avaldaja nõue hõlmab kogu täitemenetluse täitekulusid tervikuna. Samuti ei ole arusaadav, millist eesmärki avaldaja tegelikult taotleb, esitades ühe ja sama vaidluse kohta kaks eraldi avaldust.
21.Avaldaja on kaitasu suuruse vaidlustamisel võtnud aluseks positsiooni, et sadamaeeskiri on kohustuslik ka sadama omanikule, seda ei saa ühepoolselt muuta ning et sadamaeeskirjas sätestatud teenuste hindu saab ja tuleb võrrelda Vene-Balti Sadama poolt esitatud nõudega. Selline seisukoht on aga vastuolus avaldaja poolt varem esitatud positsiooniga, mille kohaselt tuleb selgelt eristada nn käibetehingutest tulenevaid nõudeid ning nõudeid, mis on tekkinud pärast laeva arestimist ning on seotud üksnes täitemenetluse läbiviimisega. Sadamaeeskiri sätestab sadamateenuste hinnad, see on hinnad nende teenuste eest, mis tekivad käibetehingutest. Tsiviilasjas aga tuvastati, et laeva hoidmine Vene-Balti Sadamas ei toimunud lepingulisel alusel, vaid et laeva hoidmine põhines lepinguvälisel võlasuhtel. Avaldaja varasemaid avaldusi ja selgitusi aluseks võttes puudub võimalus võrrelda Vene-Balti Sadama nõuet sadamaeeskirjale tuginedes, kuivõrd Vene-Balti Sadama nõue ei põhine käibetehingul ning sellisel juhul ei oma tähtsust sadamaeeskirjas märgitud teenuste hinnad. Ei ole õige lubada avaldajal tsiviilasjas kaitsta oma huve vastuoluliste väidete ja selgitustega.
22.Kohtutäitur möönis, et vaidlustatava otsuse resolutsioonis on ekslikult käibemaksu osa lisatud ning selles osas kohtutäitur tunnistab oma eksimust ning möönab avalduse põhjendatust.
Puudutatud isiku II seisukoht
23.Puudutatud isik II palus jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
24.Avaldaja vaidlustas puudutatud isiku II nõude suuruse ning taotleb sadamatasu vähendamist. Kuigi kaebuse sissejuhatuses märkis avaldaja, et puudutatud isikul II on käsundita asjaajamise sätete alusel õigus nõuda üksnes vajalike kulude hüvitamist ja mõistliku tasu maksmist, ei väida avaldaja, et puudutatud isiku II kulud laeva hoidmiseks oleks olematud, ebamõistlikud, ebavajalikud või et puudutatud isik II nõuab laeva hoidmise eest ebamõistlikult kõrget tasu. Seega ei leidu kaebuses käsundita asjaajamise sätetele relevantseid vastuväiteid puudutatud isiku II nõudele ja kaebus on sisuliselt põhjendamata.
25.Avaldaja ei arvestanud oma argumentatsioonis käsundita asjaajamise kui lepinguvälise kohustuse olemust ja tõstis asjakohatult esiplaanile teesi, nagu oleks sadamatasud ette nähtud sadamaeeskirjas ning need on kohustuslikud sadamale ja laevadele. Tegelikult on sadamaeeskirja tariifid ja kaitasumäärad asjas teisejärgulise tähtsusega. sest sadamaeeskirjas sätestatud teenuste liigitus ja hinnakiri on mõeldud kasutamiseks lepingulisel alusel ja omavahelises koostoimes. Sadamaeeskirjas sätestatud kaitasumäärade näol on tegemist sadamateenuste lepingu tüüptingimusega. Sadamaoperaatoril on lepinguväline nõue laeva arestihoiukulude hüvitamiseks ning mõistliku tasu saamiseks.
26.Puudutatud isiku II nõude lahendamiseks tuleb teha kindlaks mõistlikud (vajalikud) kulud laeva hoidmiseks ning mõistlik tasu laeva arestihoiu eest. Arestihoiu mõistlikud kulud on suuremad kui sadamaeeskirjajärgsed kaitasumäärad. Mõistlike kulude ja tasu suuruse kindlakstegemiseks ei tohiks lähtuda üksnes sadamaeeskirjas sätestatud kaitasumääradest, sest need ei kata kõiki mõistlikke kulusid seoses laeva vastuvõtmise ja teenindamisega.
27.Kui kohus lähtub sadamaeeskirja tariifidest ja valib õiglase sadamatasu kindlakstegemiseks avaldaja pakutud õiglase kaitasumäära meetodi tuleb kohaldada 7.50 euro suurust kaitasumäära. Avaldaja üritab saavutada 7.50 euro suuruse kaitasumäära vähendamist 1.60 euroni. Ükski avaldaja märgitud põhjustest alust selliseks vähendamiseks ei anna. Sadam rakendas laeva suhtes 7.50 euro suurust kaitasumäära sadamaeeskirja punkti 3.6.1 alusel.
28.Ekslik on avaldaja väide, et laev ei takistanud sadama ja laevade tööd ning see väide ei vasta asjas kogutud tõenditele. Puudutatud isik II on kogu menetluse kestel tuginenud sellele, et laev segas pidevalt sadama tööd ja teisi laevu. Puudutatud isik II pidi vähemal viiel korral paigutama laeva ümber just seetõttu, et laev segas sadama ja teiste laevade tööd. Laeva ümberpaigutamine tingis vajaduse kasutada puksiire, tuues sellega kaasa sadamale kulud, mis on seotud nii pukseerimis-, haalamis- kui sildumistöödega. Laeva seismise ajal olid kõik laevapere liikmed laevalt lahkunud, mis seadis laeva merekõlblikkuse säilitamise ohtu. Laevapereta laev tingis kõrgendatud riski sadama akvatooriumile, teiste laevade ohutusele ning keskkonnale. Puudutatud isik II oli sunnitud eraldama inim- ja materiaalseid ressursse laeva seisukorra jälgimiseks, selle merekõlblikkuse säilitamiseks ja hävimise eest kaitsmiseks. 04.04.2010 lõhkes laeva põhjakingstoni üks toru ja masinaruumi lekkis vesi. Puudutatud isik II oli sunnitud võtma tarvitusele kiireid meetmeid laeva uppumisohust päästmiseks. Laeva uppumine oleks põhjustanud puudutatud isikule II
väga suure kahju, sealhulgas olulise keskkonnakahju. Sadama akvatooriumi piiratust arvestades segab iga sadamas viibiv laev alati ühel või teisel määral teiste laevade tööd manööverdamisel, sildumisel, sadamatööde tegemisel jne. Laevapereta laeva pikaajaline seismine sadamas loob sadamale väga suuri riske, mille haldamise ja talumise hüvitiseks on muuhulgas kõrgendatud kaitasu.
29.Laeva seismine parras-pardas laevaga Pietari Bruin ei muuda laeva hoidmist odavamaks ega ohutumaks. Parras-pardas seisvad laevad võtavad küll vähem kai pinda, kuid samas hõivavad selliselt sildunud laevad sama palju sadama pinda ja kitsendavad rohkem liiklus- ja manööverdamisruumi sadama akvatooriumis. Lisaks muutub teise pardaga sildunud laeva teenindamine kulukamaks, kuna parras-pardas seisvad laevad nõuavad põhjalikumat järelvalvet. Parras-pardas sildumine mitte ei vähenda puudutatud isiku II kulusid, vaid suurendab, kuivõrd juurdepääs teise pardaga sildunud laevale on raskendatud ja ohtlikum võrreldes kai äärde sildunud laevaga.
30.Avaldaja argument, mille kohaselt laeval Pietari Bruin on väiksem kaitasu, ei puutu üldse asjasse, kuna puudutatud isiku II nõue laevale määratud sadamatasu saamiseks ei sõltu kuidagi sellest, kas viimane on teinud teisele laevale allahindlust sadamateenuste osutamisel ning millistel põhjustel ja kui suures ulatuses sellised allahindlused tehtud on. Kaebuses viidatud laev Pietari Bruin oli seotud kontserni strateegilise partneriga ning allahindlus kaitasu näol oli tehtud eelnenud ja tulevast kasulikku koostööd silmas pidades. Viide Pietari Bruin hoiutingimustele on asjakohatu ega anna alust kohtutäituri otsuse muutmiseks.
31.Õiglase kaitasumäära meetodi rakendamise korral ei esine alust väiksema kaitasumäära kohaldamiseks ning avaldaja argumendid ei anna alust kaitasumäära vähendamiseks Kai kasutuse faktilise omahinna meetodi rakendamisel moodustaks müügieelne sadamatasu kokku 463 135.95 eurot (7 246 502.9553 krooni), milline tasu oleks 43,6% kõrgem kui välja mõistetud sadamatasu 322 508.96 eurot. Müügijärgne sadamatasu moodustaks selle meetodi puhul 19 259.12 eurot (301 339.747 krooni). Sadamatasud kokku oleks 482 395.07 eurot. Nimetatud tasule lisandub intress 8%, kuivõrd kulud ja tasu on siiani tasumata. Lisaks eeltoodule on sadama kaitasu väiksem võrreldes teiste sadamate analoogse tasumääraga (näiteks Tallinna Sadam – 8.00 eurot/m ööpäevas; Sillamäe Sadam – 7.50 eurot/m ööpäevas; Paldiski Põhjasadam – 7.50 eurot/m ööpäevas; Kunda Sadam – 12.00 eurot/m ööpäevas). Sadamaeeskirja punkti 3.1.6 kohaselt on sadamaoperaator õigustatud suurendama kaitasu määra kuni 7.50 euroni laeva meetri kohta ööpäevas, kui laev seisab kai ääres temast sõltuvatel põhjustel ning kui ta segab teiste laevade tööd. Eeltoodud asjaolud annavad tunnistust sellest, et kui kohtud isegi leiavad, et kaitasu suuruse võib käesoleva vaidluse raames üle vaadata, ei esine faktilisi asjaolusid, mis sisaldaksid endast mõjuvat põhjust kaitasu vähendamiseks.
32.Ekslik on seisukoht, nagu kannab laeva ostja kõik kulud ja koormatised pakkumise parimaks tunnistamisest alates. Nimetatud reegel laieneb üksnes kinnisasja ja sellega seotud müüdud esemetele. Kinnisasja sundenampakkumist reguleerivad sätted ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, kuivõrd sissenõue on pööratud laevale. Laev ei ole kinnisasi. Laeva arestimine ja selle hoidmine toimub LAÕS § 79 lõike 1 kohaselt vallasvara arestimiseks ettenähtud sätete järgi. Omand tekib enampakkumisel müüdud asjale asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Ostja kannab asjaga seotud kulud ja koormatised alates asja üleandmisest. Laev on ostjale üle antud 20.05.2010. Seega
läksid laevaga seotud kulud ja koormatised üle laeva üleandmisele järgnevast päevast ja enne 21.05.2010 tekkinud kulud arvatakse täitekulude hulka. Esimese astme kohtu määrus
33.Harju Maakohus jättis 23.01.2013 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 30.06.2010 ja 28.05.2012 otsusele rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1 alusel avaldaja kanda.
34.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) 11.12.2008 arestis kohtutäitur laeva Harju Maakohtu 10.12.2008 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-0884087; 2) 19.08.2009 määrusega samas tsiviilasjas lubas kohus laeva müüa, mida täitur tegi 30.04.2010 toimunud avalikul enampakkumisel; 3) laev seisis arestimise ajal puudutatud isikule II kuuluvas sadamas, mistõttu tekkisid viimasel kulud (kaitasu); 4) 02.11.2009 ühines avaldaja täitemenetlusega kui laeva hüpoteegipidaja.
35.30.06.2010 tegi kohtutäitur otsuse, millega mõistis täies ulatuses välja sadama omaniku arvetel näidatud kaitasu kokku 5 046 158 krooni (käibemaksuta). 30.08.2010 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale. 18.10.2010 jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. 14.03.2012 tegi Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11 määruse, millega rahuldas avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri 18.10.2010 otsuse, saatis asja tagasi kohtutäiturile ning kohustas uuesti läbi vaatama kaebaja 30.08.2010 kaebuse. 28.05.2012 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis kaebaja 30.08.2010 kaebuse uuesti rahuldamata.
36.Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus selle üle, milline on mõistlik tasu kai kasutamise eest ajavahemikul 07.04.2009-30.04.2010 (enne laeva sundmüüki määratud sadamatasu) ja kas võlgnik (või sissenõudja) peab kandma pärast laeva müüki tekkinud laevaga seotud kulud mais 2010 (sadamatasu, mille sadamaoperaator on määranud pärast laeva sundmüüki).
37.Esmalt võttis kohus seisukoha kai kasutamise tasu suhtes ajavahemikul 07.04.200930.04.2010. Kaitasu on arvestatud järgmiselt: perioodil 11.12.2008–06.04.2009 1.60 eurot laeva iga meetri kohta ööpäevas; perioodil 07.04.2009–31.05.2009 3.00 eurot laeva iga meetri kohta ööpäevas ja perioodil 01.06.2009–30.04.2010 7.50 eurot laeva iga meetri kohta ööpäevas.
38.Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-176-11 leidnud, et pärast laeva arestimist tekkinud sadamatasudest tulenev nõue ei ole merivõlaga tagatud nõue. LAÕS § 91 kui ka rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni artikli 12 lõike 1 esimene lause sätestavad laeva arestimise ja müügi kulude nende kõige esimeses järjekorras tulemist mahaarvamise. Arestimise korral saabki laeva arestimise kulu eelkõige seisneda laeva sadamas seismise ja seega sadamateenuse kasutamise kuludes. Konventsiooni artikli 12 lõike 1 teine lause sätestab erandina, et laeva arestimise kuludena käsitatakse muuhulgas ka laeva ja meeskonna ülalpidamise kulusid laeva arestimise vältel, sealhulgas meeskonna palkasid. Tavaolukorras, see on enne arestimist, on konventsiooni artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt nimetatud tasud tagatud merivõlaga. Seega on need tasud tagatud merivõlaga ja on samal ajal ka täitekulud. Sadamatasude kohta ei ole sellist erandit aga sätestatud.
39.TMS § 37 lõike 1 punkti 3 kohaselt on täitekuludeks arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud. TMS § 37 lõike 1 punktist 3 ega muudest sätetest ei tulene, et arestitud vara hoidmise kulusid loetakse täitekuludeks vaid juhul, kui arestitud vara on antud kohtu poolt hoiule. 11.12.2008 arestis täitur laeva Harju Maakohtu määruse alusel. 19.08.2009 lubas kohus laeva müüa. 30.04.2010 müüs täitur laeva avalikul enampakkumisel. Kuigi laeva ei ole sadamale hoiule antud TMS § 27 lõike 1 punkti 3 kohaselt, on see siiski peale arestimist seisnud puudutatud isikule II kuuluvas sadamas. Kohus on seisukohal, et puudutatud isikul II on tekkinud võlgniku vastu rahaline nõue, mis on käsitatav täitmiskuluna TMS § 37 lõike 1 punkti 3 järgi.
40.Kohus nõustus poolte seisukohtadega selles osas, et sadamaoperaatori hüvitisnõuete näol on tegemist käsundita asjaajamise nõudega VÕS § 1018 lõike 1 mõistes. Seejuures võib sadamaoperaator nõuda VÕS § 1023 lõike 1 alusel arestitud laeva hoidmisega seotud mõistlike kulude hüvitamist ja mõistliku tasu maksmist tulemi arvel.
41.TMS § 38 lõike 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Kohtutäituri otsuse peale on TMS § 217 lõike 1 järgi täitemenetluse osalisel õigus esitada kaebus algul kohtutäiturile ning kaebuse rahuldamata jätmise korral TMS § 218 lõike 1 järgi maakohtule. Juhul, kui on tegemist kohtutäituri enda täitekuludega, on tal õigus täitekulude otsusega võlgnikult välja mõista vajalikud kulutused. Järelikult peab kohtutäitur vaidluse korral põhjendama täitekulude vajalikkust. Sama kehtib ka juhul, kui tegemist on kolmanda isiku täitekuludega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-176-11 kohaselt ei ole kohtutäiturile TMS-i kohaselt antud pädevust analüüsida ega tõlgendada eraõiguslike lepingute sisu ja nende kohaldatavust. Samas peab täitur lähtuma sellest, et tal on õigus võlgnikult täitekulude otsusega (TMS § 38 lõige 2) enda või kolmanda isiku kasuks välja mõista üksnes vajalikud täitekulud. See tähendab, et kui täitekulud tegelikult ületasid vajalike kulude määra, ei tohi täitur mõista täitekulude otsuses täitekulusid välja üle selle määra.
42.Sadamaeeskirjas sätestatud kaitasumäärade näol on tegemist sadamateenuste lepingu tüüptingimusega, mida on ka Riigikohus toonitanud lahendis nr 3-2-1-176-11. Seega ei oma sadamaeeskirja tariifid, sealhulgas kaitasumäärad, käesolevas asjas määravat tähtsust, kuna arestimise hetkest ei ole laeva hoidmisega tekkiv täitekulu suurus määratud laeva ja sadama omanike vahel sõlmitud lepinguga. Arestihoiu mõistlikud kulud võivad olla suuremad kui sadamaeeskirjajärgsed kaitasumäärad, sest kaitasumäärad ei pruugi katta kõiki sadamaoperaatori mõistlikke kulusid seoses laeva vastuvõtmise ja teenindamisega. Sadam rakendas laeva suhtes 7.50 euro suurust kaitasumäära sadamaeeskirja punkti 3.6.1 alusel. Kaebaja leidis, et laev ei takistanud sadama ja laevade tööd. Sadamaoperaator pidi vähemalt viiel korral paigutama laeva ümber just seetõttu, et laev segas sadama ja teiste laevade tööd: a) saabumine 19.11.2008 kai 7; seismine kai 7 ääres 19.11.2008-11.12.2008; b) seismine kai 8 ääres 11.12.2008-31.05.2009; c) seismine kai 5 ääres 31.05.2009-18.06.2009; d) seismine kai 8 ääres 18.06.2009-18.07.2009; e) seismine kai 16 ääres parras-pardas laevaga Pietari Bruin 18.07.2009-21.05.2010; f) laeva uuele omanikule üleandmine, nime
vahetus ja lahkumine 21.05.2012. Laeva ümberpaigutamine tingis vajaduse kasutada puksiire, tuues sellega kaasa sadamale kulud, mis on seotud nii pukseerimis- kui haalamis- ja sildumistöödega. Laeva seismise ajal olid kõik laevapereliikmed laevalt lahkunud, mis seadis laeva merekõlblikkuse säilitamise ohtu. Laevapereta laev tingis kõrgendatud riski sadama akvatooriumile, teiste laevade ohutusele ning keskkonnale. Sadamaoperaator oli sunnitud eraldama inim- ja materiaalseid ressursse laeva seisukorra jälgimiseks, selle merekõlblikkuse säilitamiseks ja hävimise eest kaitsmiseks. 04.04.2010 lõhkes laeva põhjakingstoni üks toru ja masinaruumi lekkis vesi. Sadamaoperaator oli sunnitud võtma tarvitusele kiireid meetmeid laeva uppumisohust päästmiseks. Laeva uppumine oleks põhjustanud sadamaoperaatorile väga suure kahju, sealhulgas olulise keskkonnakahju. Sadama akvatooriumi piiratust arvestades segab iga sadamas viibiv laev alati ühel või teisel määral teiste laevade tööd manööverdamisel, sildumisel, sadamatööde tegemisel jne. Kohtutäitur on vaidlustatud otsuses sisuliselt märkinud seda, et ta lähtus puudutatud isiku II esitatud arvetest ning teenuste hindadest. Kohtutäitur on tuvastanud, et puudutatud isik II on lähtunud kehtestatud sadamatasude suurusest ning et kohtutäituril puudub mistahes info, mis annaks aluse arvata, et nõutav tasu oleks üldse põhjendamatu või et see oleks põhjendamatult suur. Seega on kohtutäitur andnud hinnangu täitekulude põhjendatuse ja mõistlikkuse kohta. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et kai kasutamise tasu ajavahemikul 07.04.2009-30.04.2010 ei olnud ebamõistlikult kõrge ja puudub alus selle vähendamiseks.
43.Järgnevalt võttis kohus seisukoha küsimuses, kas võlgnik (või sissenõudja) peab kandma pärast laeva müüki tekkinud laevaga seotud kulud (sadamatasu mais 2010). Laevakinnistusraamatusse kantud laev on võrdsustatud kinnisasjaga. TMS § 138 lõike 1 kohaselt kohaldatakse selle peatüki sätteid ka täitemenetlusele kinnisasjadega võrdsustatud õiguste suhtes ning Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõidukite suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. Laevakinnistusraamatusse kantud laevade suhtes kohaldatakse selle peatüki sätteid LAÕS-is ettenähtud erisustega. LAÕS-i kohaselt toimub kinnistatud laeva arestimine ja hoidmine TMS-i vallasasjade kohta käivate sätete järgi, välja arvatud kande tegemine laevakinnistusraamatusse, sissenõude pööramine muus osas aga kinnisasjadele ettenähtud sätteid järgides (LAÕS § 79 lõige 1).
44.TMS § 155 kohaselt läheb kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko enampakkumisel ostjale üle pakkumise parimaks tunnistamisega. Pakkumise parimaks tunnistamisest alates kannab ostja kõik kulud ja koormatised ning saab kogu kasu. Antud sättest ei selgu, kas täitekulud kuuluvad ka nende kulude hulka, mis lähevad ostjale pakkumise parimaks tunnistamisega üle. TMS § 24 lõike 2 kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. TMS § 50 alusel lõpeb täitemenetlus vastava otsuse tegemisega täituri poolt. TMS § 37 kohaselt on täitekuludeks kulud, mis on vajalikud täitemenetluse läbiviimiseks. Kuna käesoleval ajal täitemenetlust lõpetatud ei ole, siis võivad kohtu arvates täitekuludeks olla ka kulud, mis tekivad pärast panditud asja müüki, kuid enne täitemenetluse lõpetamist.
45.Seega ei saa seostada täitekulusid TMS §-s 155 nimetatud kuludega. Kohus nõustus kohtutäituri arvamusega, mille kohaselt on täitekulud seotud täitemenetluse endaga ning seni kuni täitemenetlus käib, kehtib ka täitekulude arvestus. Peale enampakkumise toimumist täitemenetlus jätkub ning sellega võivad kaasneda
põhjendatud täitekulud. TMS § 174 lõike 2 kohaselt arvatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Kuna kaitasude näol oli tegemist täitekuludega, siis ka pärast enampakkumise toimumist on kaitasude näol endiselt tegemist täitekuludega, mis jäävad võlgniku kanda. Kohtu hinnangul ei reguleeri TMS § 155 täitekulusid. Seega peab avaldaja kandma pärast laeva müüki tekkinud laevaga seotud kulud mais 2010.
46.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kohtutäituri otsused on piisavalt põhjendatud ja õigusselged, samuti kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuste tühistamiseks. Määruskaebus
47.11.02.2013 esitatud määruskaebuses palus avaldaja tühistada maakohtu määruse ja rahuldada avaldaja kaebused ning jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
48.Maakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõigust (VÕS § 1023 lõikeid 1 ja 2), leides, et mõistlik kaitasu sõltub laeva hoidmiseks tehtud muudest kulutustest. Kaebaja hinnangul ei ole mõistlik tasu ja vajalikud kulud omavahel seotud, seega mõistlik tasu ei saa katta asjaajaja võimalikke kulutusi. Asjaajamisega seotud kulud hüvitatakse üksnes pärast kulutuste kandmist. Mõistlik tasu on turuhind ehk kohalik keskmine tasu samasuguse või sarnase teenuse osutamise eest. Seega ei sõltu mõistlik tasu sellest, milliseid kulutusi on puudutatud isik II teinud või oleks võinud teha laeva hoidmiseks, vaid milline on keskmine käitasumäär Eestis. Kaitasu võetakse kai kasutamise eest ja selle suurus ei sõltu muudest võimalikest sadamatasudest või kuludest (nt pukseerimine, sildumine jne), sest nende toimingute eest on ette nähtud eraldi tasud ja hüvitamise kord ning vastavad sadama omaniku kantud kulutused on täitur võlgnikult välja mõistnud ja sadamale hüvitanud.
49.Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ja jätnud arvestamata teiste Eesti sadamate keskmise kaitasu määra. Kuivõrd mõistlik tasu on kohalik keskmine turuhind, on asjakohane lähtuda teiste sadamate tasumääradest. Eesti sadamate sadamaeeskirjade põhjal on keskmine tasu kai kasutamise eest 3.00 eurot. Alates 07.04.2009 oli kaitasu põhjendamatult suur (7.50 eurot), sest ületas kohalikku keskmist tasu. Kui kaitasu arvestada kohaliku keskmise määra järgi, oleks põhjendatud sadama kogunõue (koos arvetel nr VS084008, nr VS084438, nr VS084259 ja nr VS084647 märgitud muude kuludega kokku 2 572 283 krooni (164 398.83 eurot). Kaebaja on sadamale teinud kohtueelses menetluses kompromissettepaneku samas summas (160 000 eurot kai kasutamise eest, millele oleks lisandunud arvetel märgitud muud kulud). Kaebaja palus ettepanekut TsMS § 163 lõike 2 alusel arvestada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel juhul, kui kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja määrab kindlaks mõistliku tasu 3.00 eurot.
50.Vaidlusalune laev ei seganud teiste laevade tööd, sest ta seisis teise laeva kõrval kai ääres, kus laadimis- ja lossimistöid ei teostata. Maakohtu viidatud laeva ümberpaigutamise ja päästetöödega tekkinud kulud on sadamale hüvitatud, muude kulutuste tekkimist ei ole sadam tõendanud ja laeva jälgimine ongi sadama omaniku kui laeva hoidja kohustus. Need ei ole seotud kaitasuga. Seega saaks mõistlik tasu kai kasutamise eest olla kõrgem kui 3.00 eurot üksnes juhul, kui vaidlusalune laev oleks seganud teiste laevade laadimis- ja lossimistöid. Sadama omaniku tehtud kulutused laeva
ümberpaigutamisele, pukseerimisele, sildamisele, haalamisele ja päästmisele on sadama omanikule hüvitatud (need kulud on täitur eraldi otsusega võlgnikult välja mõistnud ja hüvitanud). Muude kulude väljamõistmist täitemenetluses ei ole sadam taotlenud. Seega tuleb asja lahendamisel arvestada üksnes sellega, kas vaidlusalune laev võis segada kai ääres seismisega teiste laevade laadimis- ja lossimistöid. Maakohus on jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid, et alates 18.07.2009 ei saanudki vaidlusalune laev segada teiste laevade tööd, sest ta oli paigutatud parras-pardas teise laeva kõrvale, mitte kai äärde ja lisaks oli kai nr 16 (mille ääres vaidlusalune laev alates 18.07.2009 seisis) seisukai, kus laadimis- ja lossimistöid üldse ei teostatagi. Seega on tõendatud, et vaidlusalune laev ei seganud teiste laevade tööd ja seetõttu ei saa pidada mõistlikuks kaitasu 7.50 eurot ööpäevas. Puudutatud isiku II väidetud ja maakohtu poolt materiaalõiguse väära tõlgendamise tõttu valesti tuvastatud asjaolud (laeva ümberpaigutamine, laevapereta seismine, laeva jälgimine, päästetööde korraldamine) ei mõjuta mõistliku tasu suurust. Kaitasu määra tõstmise ja eeltoodud asjaolude vahel, mis väidetavalt tingisid kõrgema kaitasu määra, puudub põhjuslik seos.
51.Täitemenetluse säästlikkuse põhimõttest lähtuvalt tuleb kaitasu vähendada, sest vaidlusalune laev jagas kaid teise laevaga. Vaidlusalune laev paigutatigi teise laeva kõrvale selleks, et hoida kokku täitemenetluse kulusid ja puudutatud isikul II oleks võimalik kasutada kaid, mille muidu oleks vaidlusalune laev hõivanud. Maakohus on tuvastanud, et mõlemad laevad seisid parras-pardas ühe kai ääres kuni laeva Pietari Bruin müügini enampakkumisel ja lahkumiseni sadamast. Laeva Pietari Bruin kaitasu oli 1.40 eurot ööpäevas laeva pikkuse kohta jooksva meetri eest, seejuures on Pietari Bruin pikem kui OMG Tosno. Kaebaja jäi oma eelnevalt väljendatud seisukoha juurde, et tõendatud on, et mõistlik tasu kai kasutamise eest on 3.00 eurot laeva pikkuse jooksva meetri eest ning kuivõrd laeva Pietari Bruin kaitasu oli 1.40 eurot, saab vaidlusaluse laeva kaitasu olla maksimaalselt 1.60 eurot. Eeltoodu põhjal palus kaebaja määrata kindlaks põhjendatud täitekulu summas 98 152.76 eurot.
52.Pakkumise parimaks tunnistamisest alates peab kandma laevaga seotud kulud ostja, mitte võlgnik. Seega on kohtutäitur teinud 28.05.2012 õigusvastase otsuse ja arvestanud täitekulude hulka kulud, millised peaks kandma ostja.
53.Maakohus on jätnud kaebuse täielikult rahuldamata, kuigi poolte vahel ei ole vaidlust, et käibemaksu lisamine kaitasule on ebaseaduslik. Täitekulude väljamõistmise otsusele ei saa lisada käibemaksu, kuna tegemist ei ole teenuse osutamisega ettevõtluse käigus. Seega ei kuulu täitekulude väljamõistmise otsus käibemaksuga maksustamisele. Vastustajate seisukohad
54.Puudutatud isikud I ja II paljusid jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik I märkis, et käibemaksu mittelisandumise osas on kaebajal õigus ning seda tunnistas puudutatud isik I ka maakohtu menetluses. Menetluse edasine käik
55.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
56.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 23.01.2013 määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lõike 2 alusel uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebused kohtutäituri 30.06.2010 ja 28.05.2012 otsuste peale osaliselt.
57.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et vaidluse esemeks olev kaitasu on täitekulu TMS § 37 lõike 1 punkti 3 järgi. Riigikohus on samas vaidluses tehtud lahendi nr 3-2-1-176-11 punktis 14 leidnud, et tegemist võib olla käsundita asjaajamisest tulenevate nõuetega VÕS § 1018 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 ning § 1023 lõigete 1 ja 2 järgi. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul II on õigus kaitasu nõuda käsundita asjaajamise sätete alusel, millega ringkonnakohus nõustub.
58.Menetlusosalistel on vaidlus kohtutäituri poolt väljamõistetud täitekulu põhjendatuse (mõistlikult vajaliku suuruse) üle kaitasu puudutavas osas. Samuti vaidlustas avaldaja täitekulu otsustes täitekuludele käibemaksu lisamise. Sadama kulutuste osas menetlusosalistel vaidlust ei ole.
59.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt kaebust kohtutäituri 30.06.2010 otsuse peale. Kohtutäituri 30.06.2010 otsusega mõisteti välja täies ulatuses perioodil 19.11.2008 kuni 30.04.2010 sadama kulutused ja kaitasu puudutatud isiku II arvete alusel kokku 5 046 158 krooni. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri otsuse kaebusega ja palus määrata vajalikuks täitekuluks kokku 1 535 757 krooni ehk 98 152.76 eurot. Kohtutäitur jättis 18.10.2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Nimetatud otsus tühistati Riigikohtu poolt 14.03.2012. Kohtutäitur jättis 28.05.2012 otsusega kaebuse uuesti rahuldamata. Avaldaja väidab, et kohtutäituri poolt määratud täitekulu on kaitasude osas ebamõistlikult suur, kuna see ületab kohalikku keskmist tasu ehk turuhinda sama teenuse eest. Puudutatud isikud leiavad, et mõistlik tasu käsundita asjaajamise sätete järgi ei ole seotud turuhinnaga ja et mõistliku tasu määramisel tuleb arvestada ka vajalikke kulusid, mis tehakse laeva hoidmiseks ja säilitamiseks. Maakohus on sisuliselt nõustunud puudutatud isikute vastuväidetega ja on oma määruses järeldanud, et kohtutäituri määratud täitekulu kaitasu osas on mõistlik ja põhjendatud seetõttu, et puudutatud isik II pidi tegema vajalikke kulutusi laeva hoidmiseks ja säilitamiseks. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu.
60.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldatavat materiaalõigusnormi valesti tõlgendanud. Maakohus on tasu osas ekslikult viidanud VÕS § 1023 lõikele 1, mis sätestab õiguse nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. VÕS § 1023 järgi on eraldi lõigetes reguleeritud käsundita asjaajamise eest kulutuste hüvitamise nõude ja tasunõude alused. Käesoleval juhul on üheks täitekuluks kaitasu kai kasutamise eest, mis lepingulises hoiusuhtes oleks käsitatav laeva hoiutasuna. Kaitasu nõude aluseks käsundita asjaajamise korral on VÕS § 1023 lõige 2. Seetõttu ei ole õige käsitleda kaitasu hüvitisena tehtud kulutuste eest ja kaitasu kui täitekulu põhjendatust hinnata laeva hoiuks tehtud kulutusi arvestades. Selleks ei ole ka vajadust, sest tehtud mõistlikud kulutused on hüvitatavad VÕS § 1023 lõike 1 järgi. Kulutuste ja tasu selge eristamine on vajalik ka seetõttu, et nende arvestamine ja hüvitamine toimuvad erinevatel alustel. Nii saab VÕS § 1023 lõike 1 järgi puudutatud isik nõuda üksnes reaalselt tehtud kulutusi, aga kaitasu arvestatakse tasumäärana ööpäevas korrutatuna laeva pikkusega meetrites, seega mitte kulupõhiselt.
61.Kohtutäitur on 28.05.2012 lahendis, millega ta jättis avaldaja kaebuse 30.06.2010 otsuse peale rahuldamata, märkinud, et lähtus sadama poolt esitatud arvetest, millede põhjendatust ta ei saa hinnata. Ringkonnakohtu arvates on kohtutäituri käsitlus väär, sest kohtutäitur peab lähtuma sellest, et tal on õigus võlgnikult täitekulude otsusega TMS § 38 lõike 2 järgi enda või kolmanda isiku kasuks välja mõista üksnes vajalikud täitekulud. Seega on VÕS § 1018 kohaldamisel vajalikeks täitekuludeks TMS § 37 lõike 1 punkti 3 järgi kulutused ning VÕS § 1023 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses tasu.
62.Käesolevas vaidluses tähendab täitekulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine seda, et tuleb hinnata täitekuluna väljamõistetud kaitasu suuruse mõistlikkust VÕS § 1023 lõike 2 järgi. Puudutatud isiku I väitel ei saa aluseks võtta sadama eeskirjas sätestatud tasumäärasid, kuna need kehtivad ainult lepingulistes suhetes. Puudutatud isik II on esitanud sisuliselt samasugused vastuväited, lisades, et avaldajale määrati alates 01.06.2009 kaitasu kõrgendatud määras (7.50 eurot laeva meetri kohta ööpäevas) sellepärast, et laev segas sadama tööd ja teiste laevade liiklust, samuti et sadamamaksu suurus ei ületa sadamaoperaatori mõistlikke ja vajalikke kulusid ega mõistlikku tasu arestihoiu eest. Maakohus on asunud seisukohale, et sadamaeeskirjas sätestatud kaitasumäärade näol on tegemist sadamateenuse lepingu tüüptingimusega ja seetõttu ei oma sadamaeeskirja tariifid, sealhulgas kaitasumäärad käesoleva asjas määravat tähtust ning peale selle võivad arestihoiu mõistlikud kulud olla suuremad kui sadamaeeskirjajärgsed kaitasumäärad.
63.Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Esiteks, nagu eelnevalt märgitud, ei ole õige kaitasu suuruse mõistlikkust hinnata võimalikest kulutustest lähtudes, ja teiseks ei ole mõistlikku põhjendust, miks ei saa VÕS § 1023 lõike 2 järgse tasu mõistlikkuse üle otsustamisel lähtuda sadamaeeskirjas sätestatud kaitasu määradest.
64.Avaldaja on lähtunud kaitasu osas vajaliku täitekulu määratlemisel puudutatud isiku II sadamamaksude ja tariifide eeskirjast ning teiste sadamate vastavatest eeskirjadest. Puudutatud isiku II poolt kehtestatud sadamamaksude ja tariifide eeskirja punkti 3.2.6 järgi maksavad laevad, mis saabuvad sadamasse üksnes punkerdamiseks või laevajäätmete äraandmiseks ega ole seotud lastimis/lossimistöödega, kaitasu 3 eurot ööpäevas laeva pikkuse iga meetri kohta. Avaldaja väitel on ka teistes Eesti sadamates (Tallinna, Sillamäe, Paldiski) keskmine kaitasu määr 3 eurot.
65.Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, et mõistliku kaitasu määramisel saab lähtuda muuhulgas ka sadamaeeskirjas sätestatud sadamamaksude määradest. Puudutatud isik II ei ole veenvalt põhistanud, miks mõistliku tasu määramisel nimetatud määradest lähtuda ei saa, kusjuures puudutatud isik II on ise tegelikult viidanud just oma sadamamaksude ja tariifide eeskirjale, rakendades kaitasumäära 7.50 eurot ööpäevas laeva meetri kohta (20.02.2013 vastuse määruskaebusele punkt 3.3.4). Ringkonnakohtu arvates on avaldaja piisavalt põhistanud ja ka tõendanud, et Tallinna sadamate, (sealhulgas puudutatud isiku II sadama tavamäär) tavaline kaitasumäär on 3 eurot ööpäevas laeva iga meetri kohta, mida võib pidada mõistlikuks tasuks ja ühtlasi ka vajalikuks täitekuluks laeva hoiu eest.
66.Puudutatud isikute väitel ei ole teenuse turuhind ja mõistlik hind samad mõisted, mis on iseenesest õige, kuid see ei tähenda, et turuhinda ei saaks võtta mõistliku tasu kindlaks määramisel aluseks. Puudutatud isikud on leidnud, et mõistlik tasu võib turuhinnast olla suurem, kuid ringkonnakohtu arvates on siiski õige eeldada, et mõistlik tasu käsundita asjaajamisel ei ületa sama teenuse turuhinda lepingulisel alusel või on sellest pigem väiksem.
67.Avaldaja leiab, et kuna vaidlusalune laev seisis alates juulist 2009 kuni 30.04.2010 teise laeva kõrval parras-pardas ja kuna teise laeva kaitasumäär oli nimetatud perioodil 1.40 eurot, siis lähtudes turuhinnast 3 eurot, oleks vaidlusaluse laeva kaitasumäär 1.60 eurot (1.40+1.60=3). Avaldaja väitel oli kaitasu põhjendamatult suur juba alates 7.04.2009, mõistlik kaitasu määr oleks 1.60 eurot ja avaldaja tehtud ümberarvutuse tulemusena taotleb avaldaja määrata põhjendatud täitekuluks 1 535 757 krooni ehk 98 152.76 eurot (määruskaebuse punkt 2.4.3, arved nr VS084008 kuni nr VS085533). Avaldaja ei vaidlusta arvetes nr VS084008 kuni nr VS085533 kajastatud sadama kulutusi pukseerimisele jmt.
68.Puudutatud isiku II väite kohaselt rakendati laeva suhtes kõrgendatud kaitasu määra põhjusel, et laev segas sadama tööd ja teiste laevade liiklust, mistõttu tuli seda korduvalt teisaldada. Samuti ei nõustu puudutatud isik II avaldaja väitega, et laeva kaimaksu määr pidi olema väiksem seetõttu, et see oli teise laeva kõrval, sest kaitasu võimalikku allahindlust sai teha ainult kokkuleppe alusel. Avaldaja väitel ei ole puudutatud isik II tõendanud seda, et laev segas sadama tööd ja teiste laevade liiklust, kuna see oli paigutatud teise laeva kõrvale seisukaide piirkonnas, kus peale- ja mahalaadimistöid ei teostatud. Ringkonnakohus leiab, et puudatud isik II ei ole põhistanud ega tõendanud laeva suhtes sadamaeeskirja eritingimustes sätestatud kõrgendatud kaitasumäära rakendamise eeldusi. Puudutatud isiku II väitel saabus laev remonti ja jäi pärast seda sadamasse seisma. Samas nägi kehtestatud sadamamaksude ja tariifide teatmiku punkt 3.6.1 eritingimusena ette kõrgendatud kaitasu määra juhtudeks, kui laev jääb pärast mahalaadimist kai äärde ja segab sellega teisi laevu. Puudutatud isik II rakendas laeva suhtes esitatud arvetest nähtuvalt alates 19.11.2008 erinevaid kaitasumäärasid alates 1.06 eurost, seejärel alates 07.04.2009 3 eurot ja alates 01.06.2009 7.50 eurot. Esitatud arvetest ei nähtu, et alates 01.08.2009 oleks laeva suhtes tehtud mingeid teisaldustöid, mis võiks kaudselt viidata asjaolule, et laev segas sadama tööd. Avaldaja väitel seisis laev teise laeva kõrval kai nr 16 ääres, mis on seisukai ja kus laadimistöid ei toimu. Avaldaja väidet kinnitab puudutatud isiku II sadama eeskirja punkt 1.3.2.c, millest nähtub, et kaid nr 16 kasutatakse seisukaina. Samuti on kohtutäitur kinnitanud, et laev seisis arestimise ajal seisukai ääres ja sadam ei ole pöördunud tema poole probleemiga, nagu segaks laev teiste laevade tööd. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku II väited, et kaitasu faktilise omahinna meetodi või mõne teise meetodi rakendamisel oleks kaitasu suurem sellest, mis kohtutäituri otsusega välja on mõistetud, ei anna alust järelduseks, et kaitasumäär üle 3 euro oli põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud sellise tavatu olukorraga, mis tingiks kaitasu määramist erimeetodil konkreetse juhtumi jaoks. Pigem vastupidi, laeva arestimine kohtutäituri poolt on suhteliselt tavapärane täitetoiming võlausaldajate nõuete sissenõudmise tagamiseks. Puudutatud isiku II eeskirja punkti 1.6 järgi on sadama üheks põhiteenuseks muuhulgas kaikoha eraldamine ja sadama veebilehel pakutakse laevadele kaid ka lihtsalt seismiseks. Eeltoodust järelduvalt on mõistlik juhinduda ka käsundita asjaajamise alusel laeva
hoiu korral vajaliku täitekulu hindamisel eelkõige tavalisest kaitasu määrast. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust asjaolu, et laev oli alates 17.12.2009 laevapereta ja vajas puudutatud isiku II väitel kõrgendatud järelevalvet. Nimelt rakendas sadam kõrgendatud kaitasumäära sõltumata eelnimetatud asjaoludest juba alates 01.06.2009. Seega ei olnud nimetatud asjaolud kõrgendatud kaitasumäära kehtestamise põhjuseks. Puudutatud isiku II väide, et kaitasu suurus sõltub ka laevahoiule tehtavatest kulutustest, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud, sest vajalikud ja mõistlikud laevahoiukulud (sealhulgas täiendavad järelevalvekulud) on käsundita asjaajajale hüvitatavad eraldi VÕS § 1023 lõike 1 alusel.
69.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku II väitega, et põhjendatud ei ole kaitasumäär alla 3 euro, seega avaldaja poolt pakutud 1.60 eurot. Avaldaja on ise seisukohal, et tavaline kaitasumäär on 3 eurot. Samuti ei nähtu puudutatud isiku II sadamaeeskirjas sellist kaitasumäära, mis oleks alla 3 euro. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku II väitega, et kaitasu allahindlust saab põhimõtteliselt teha kokkuleppe alusel. Käesoleval juhul sellise kokkuleppe olemasolu väidetud ei ole.
70.Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri 30.06.2010 otsusega väljamõistetud täitekulu kaitasu osas tuleb vähendada ja arvestades mõistlikuks kaitasu määraks 3 eurot ööpäevas laeva pikkuse iga meetri kohta (arved alates nr VS84356 kuni nr VS085533 määruskaebuse punkti 2.4.3 tabeli järgi) tuleb põhjendatud kaitasuks pidada kokku 2 371 193.82 krooni ehk 151 546.77 eurot ja vajalikuks täitekuluks (sadama kulutused ja tasu) arvete nr VS084008, nr VS084093, nr VS084171, nr VS084250, nr VS084356, nr VS084438, nr VS084529, nr VS084647, nr VS084774, nr VS084877, nr VS084886, nr VS084994, nr VS085081, nr VS085170, nr VS085271, nr VS085337, nr VS085435 ja nr VS085533 järgi kokku 2 469 417.62 krooni ehk 157 824.55 eurot.
71.Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt kaebust kohtutäituri 19.08.2010 otsuse peale, millega mõisteti välja kaitasu 257 159.70 krooni täitekuluna ajaperioodi 01.05.201020.05.2010 eest. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 28.05.2012 otsusega rahuldamata. Avaldaja leiab esiteks, et kaitasu täitekuluna on ebamõistlikult suur ja teiseks peaks tulenevalt TMS §-st 155 pärast laeva müüki tasuma täitekulusid mitte võlgnik, vaid ostja. Puudutatud isikud vaidlevad kaebusele vastu, väites, et täitekulu ei ole ebamõistlikult suur ja kuna täitemenetlus laeva suhtes lõppes 20.05.2010, siis peab võlgnik kandma ka täitekulud nimetatud kuupäevani. Maakohus asus seisukohale, et kaitasu on mõistlik ning TMS § 155 ei reguleeri täitekulude jaotamist ja kandmist.
72.Ringkonnakohus leiab esiteks, et ka ajaperioodi 01.05.2010 kuni 20.05.2010 eest kohtutäituri 19.08.2010 otsusega väljamõistetud täitekulu tuleb vähendada arvestades mõistlikuks kaitasu määraks 3 eurot. Seega tuleb kohtutäituri 19.08.2010 otsusega väljamõistetud täitekulu vähendada ja arvestada vajalikuks täitekuluks (arve nr 085648) järgi 102 863.88 krooni ehk 6574.20 eurot.
73.Teiseks leiab ringkonnakohus, et avaldaja väide, et laeva sundenampakkumisel pakkumise parimaks tunnistamisest alates kannab täitekulud tulenevalt TMS §-st 155 ostja, ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul ei kohaldunud laevale sissenõude pööramise suhtes kinnisasjale sissenõude pööramise sätted (TMS 8. peatükk). LAÕS
§ 1 järgi kehtib laeva asjaõigusseadus Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laevade kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 138 lõike 1 teise lause järgi kohaldatakse TMS 8.peatüki sätteid laevakinnistusraamatusse kantud laevade suhtes LAÕS-is ettenähtud erisustega. LAÕS § 79 lõike 1 järgi pööratakse sissenõue kinnistatud laevale või merelaevale, mis kohustuslikus korras kuulub kinnistamisele, võlgniku kinnisvarale TMS-is sissenõude pööramiseks ettenähtud sätete järgi, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. Laeva arestimine ja selle hoidmine toimub vallasvara arestimiseks ettenähtud sätete järgi, välja arvatud märke tegemine laevakinnistusraamatusse vastavalt TMSile. Sama paragrahvi teise lõike järgi toimub sissenõude pööramine kinnistamata laevale võlgniku vallasvarale sissenõude pööramiseks TMS-is ettenähtud sätete järgi. Kui tegemist on välisriigis registreeritud laeva müügiga täitemenetluses sundenampakkumise teel, siis tuleb osalisriigis läbiviidavas täitemenetluses järgida ka rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni vastavaid sätteid (selle artiklit 11). Seega arvestades asjaolu, et tegemist ei olnud Eesti laevakinnistusraamatusse kantud laevaga, ei olnud alust kohaldada laeva suhtes sissenõude pööramisel võlgniku kinnisvarale TMS-is sissenõude pööramiseks ettenähtud sätteid ja seega ei kuulu täitekulude jaotamisel ja kandmisel kohaldamisele mitte TMS § 155, vaid TMS § 103 lõige 1. Selle sätte järgi kannab asjaga seotud kulud ostja asja temale üleandmise ajast. Asjaoludest nähtuvalt anti laev ostjale üle 20.05.2010.
74.Ringkonnakohus leiab, et õige on avaldaja väide, et kohtutäitur lisas põhjendamatult väljamõistetavatele täitekuludele, mis põhinevad kolmandate isikute poolt täitemenetluse käigus täitmiseks esitatud kulu- ja tasuarvetele, omapoolse käibemaksu. Antud juhul ei olnud tegemist kohtutäituri poolt ametitegevuse raames osutatava ja maksustatava teenusega. Kohtutäitur on vastuses määruskaebusele avaldaja väite ka õigeks võtnud.
75.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud puudutatud isikute väide, et avaldaja ei ole õigustatud esitama kaebust, kuna tal puudub nõue võlgniku (Vyborg Shipping Co) vastu. Avaldaja ühines täitemenetlusega 02.11.2009 ja on laeva hüpoteegipidajana sissenõudja käesolevas menetluses. Avaldaja on esitanud Eestis tunnustatud välisriigi kohtuotsuse, millega tunnustati tema hüpoteeki vaidlusaluse laeva suhtes. Tulenevalt TMS § 217 lõikest 1 saab täitemenetluse osaline, kelleks on TMS § 5 lõike 1 järgi ka sissenõudja, kohtutäituri otsust kaebusega vaidlustada ja kaebuse rahuldamata jätmisel esitada kaebuse maakohtule.
76.Arvestades asjaolu, et avaldaja pakkus puudutatud isikule II kohtueelselt kompromissi kaitasu osas 160 000 krooni + kulud, millises ulatuses ringkonnakohus kaebuse ka rahuldab, tuleb TsMS § 172 lõige 1 teise lause alusel jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku II kanda. TsMS § 175 lõike 31 alusel kohtutäituri kantud õigusabikulud tuleb jätta tema enda kanda. Puudutatud isiku II menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel tema enda kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.