Asjaõigus › Omandiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 alusel igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Omandi puutumatus tähendab ka kaasomandi puutumatust. Kaasomandi lõpetamine, jättes kogu kaasaomandi ühele kaasomanikule, on lubatud üksnes siis, kui teine kaasomanik on sellega nõus või kui kaasomandit ei ole võimalik jagada. Kaasomandi osa võõrandmise olukorras, kus kaasomandit on võimalk jagada reaalosadeks, ei ole võimlik, sest sellega riivatakse olulisel määral Põhiseadusega tagatud kaasomaniku õigust omandi puutumatusele. Alajõe Vallavalitsuse 16.05.2006 tõendi nr XXXX kohaselt puuduvad teadaolevad kinnistu jagamist ja eraldi katastriüksuste moodustamist välistavad piirangud. 19.01.2010 esitatud eksperthinnangu järgi kinnistu jagamine reaalosadeks vastuhageja poolt nõutud viisil on võimalik. Kinnistul asuvate hoonete reaalosadeks jagamine vastuhageja poolt nõutud viisil on ehitustehniliselt võimalik. Kinnistu reaalosadeks jagamisel säilib mõlemal kaasomanikul võimalus kasutada kinnistul asuvaid hooneid tingimusel, et jäädakse praeguse kirjalikult vormistamata, kuid väljakujunenud kasutuskorra juurde. Ekspert ei välistanud kinnistu ja hoonete reaalosadeks jagamise muid alternatiivseid variante, kuid leidis, et reaalosadeks jagamisel peab kinnistute piir läbima olemasoleva ühekorruselise elamu praegust vaheseina. Kohus ei nõustunud hageja väidetega kahe omaniku poolt kinnistu edasise kasutamise võimatuse kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled on üle 6 aasta kinnistut kasutanud ja neil on väljakujunenud kasutuskord ning väljakujunenud kasutuskord ei erine vastuhageja poolt pakutud jagamise viisis taotletuga. Vastuhageja ei ole nõus kaasomandi osast loobuma põhjusel, et tal ei ole võimalik teist samaväärset krunti Peipsi järve ääres osta. MaaKS § 13 lg 4 alusel kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Hageja vastuväited, et kinnistu jagamisel tekib väikese suuruse ja ebamõistliku kujuga kinnistu, kohati laiusega 8 m, teeb jagamise ebaotstarbekaks, ei ole piisavaks aluseks vastuhagi rahuldamata jätmiseks ega kinnistu reaalosadeks jagamata jätmiseks. Alajõe Vallavalitsuse ja eksperthinnanguga on tuvastatud, et poolte kaasomandi jagamine reaalosadeks on võimalik ja kaasomandi reaalosadeks jagamisel säilib mõlemale poolele võimalus kasutada kinnistul asuvaid hooneid. Vastuhagi rahuldamisel arvestas kohus ka seda, et kaasomand asub Peipsi järve ääres. On üldiselt teada, et Peipsi järve ääres käiakse puhkamas. Kinnistu jagamise hagi rahuldamata jätmisel jätaks kohus kostja ilma mitte ainult kaasomandi osast, vaid ka võimalusest aastaringselt järve ääres elada. Õiged on hageja väited selle kohta, et ilma katastrimõõdistuseta, planeeringut tegemata ning kinnistu piiride kindlaks määramiseta on kinnistu jagamine võimatu, kuid selle tõttu ei ole võimalik vastuhagi rahuldamata jätta. Nende tööde teostamiseks on vajalik mõlema poole nõusolek, ilma milleta ei ole võimalik kaasomandit jagada ja katastriüksusi moodustada. KRS § 35 lg p 2 kohaselt kinnistamisavaldusele tuleb lisada muu hulgas ka nõutavad nõusolekud ja § 36 lg 1 kohaselt riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või skeem. KRS § 341 lg 1 järgi kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduse ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamise viisis, mistõttu puuduvad poolte nõusolekud eelnimetatud tööde tegemiseks. Seega tahteavalduse saamine on võimalik üksnes TsÜS § 68 lg 5 alusel, mille järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hageja nõude rahuldamata ja rahuldas vastuhagis esitatud nõude. Vastuhagi rahuldamine ei tähenda, et kohtuotsus on vastuolus seadusega, sest ilma

kinnistu piire kindlaks määramata ei ole võimalik kinnisasja reaalosadeks jagada. Tehtav kohtuotsus asendab kinnisasja jagamisele vastu vaielnud hageja tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostja poolt nõutud kujul. Selline seisukoht on toodud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-104-05 p-s 7. 11.11.2010 esitatud vastuses vastuhagile on hageja palunud AÕS § 77 lg 3 välja mõista kostjalt enda kasuks 144 166 krooni põhjusel, et vastuhagi rahuldamisel jääb vastuhagejale reaalosana suurema väärtusega kaasomandi osa, mis ei vastanud tema tegelikule osale kaasomandist. AÕS § 77 lg 3 sätestab, et kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Eelviidatud Riigikohtu otsuse p 9 kohaselt ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses. Võimaliku vaidluse AÕS § 77 lg 3 kohaldamiseks saab lahendada pärast seda, kui kaasomandis oleva kinnistu jagamisel on reaalosade piirid kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole võimalik anda hinnangut sellele, kas vaidlusalune saun on kinnistule püstitatud seaduslikult või mitte. Hageja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Alajõe Vallavalitsuse 08.04.2010 haldusakti tühistamiseks, millega vallavalitsus keeldus tegemast N. D. ettekirjutust kaasomandile püstitatud sauna lammutamiseks. Tartu Halduskohtu 07.10.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Nimetatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebust ei ole veel lahendatud. Menetluse käigus on hageja leidnud, et kohus ei ole saa asja enne halduskohtumenetluse olevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni lahendada. Kohus on vastava taotluse sisuliselt lahendanud 27.05.2010 määrusega. Käesolevas vaidluses hageja ei ole esitanud nõuet kostja vastu õigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks. Juhul, kui käesolevas asjas tehtav kohtulahend jõustub ja tulevikus moodustatakse kaks iseseisvat kinnisasja, siis moodustatavate kinnistute tegelikust suurusest ja halduskohtumenetluses tehtavast lahendist tulenevalt saavad pooled esitada nõuded teineteise vastu võimalike rahaliste hüvitise määramiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

huvidele. Kohtuotsuses on hinnang üksnes vastustaja õiguste ja huvide võimalikule kahjustamisele. Käesoleval juhul kasutab apellant kaasomandit oma igapäevase elukohana, samas kui vastustaja elukoht asub Jõhvis XXXX tn 22-6. Kinnistule soovivad elama asuda ka tema tütar O.M. ja tütre abikaasa. Seega kaasomandi lõpetamisel kinnistu jagamisel reaalosadeks ei jää apellandile ning tema perekonnaliikmetele, kes soovivad asuda elama koos temaga, piisavalt suurt elamispinda. Kinnistul asuva elamu jagamisel reaalosadeks jääks apellandile vaid 54,9 m2, mis on liiga väike kolmeliikmelisele perekonnale. Riigikohtu seisukohast otsuses nr 3-2-1-45-06 nähtub, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Seega oleks õiglane lõpetada kaasomand nii, et apellandile jääb kinnistu koos elumajaga, mis on tema elukohaks ning vastustajale makstakse välja hüvitis. Lisaks eeltoodule jääb peale kaasomandi lõpetamist vastustaja poolt soovitud kujul vastustaja kinnistule puurkaev, mistõttu puudub apellandil edaspidi võimalus varustada ennast joogi- ja tarbeveega. Seega ei saa nimetada kaasomandi lõpetamist kohtuotsusega tehtud viisil apellandi suhtes õiglaseks; 2) on kohtu seisukoht, et kohtuotsus asendab tahteavaldust ja selle alusel on käesoleval juhul võimalik kinnistu jagada vastustaja poolt nõutud viisil, ebaõige, arvestades käesolevas tsiviilasjas tuvastatut. Kohus saab kinnistu jagada reaalosadeks vaid juhul, kui on esitatud nõue koos vastavate katastrimõõdistamistega, sest vastasel juhul ei ole kohtuotsus täidetav. Kinnisasja reaalosadeks jagamise aluseks oleva plaani on vastustaja koostanud omakäeliselt, plaanil puuduvad piiripunktid ning sellest tulenevalt on ka kohtuotsus ebamäärane. Puuduvad tõendid, et selline omakäeline joonis on kooskõlas reaalsete maakatastris olevate dokumentide ja plaanidega. MKS § 15 lg 1 ja 2 alusel ei saa vastustaja poolt koostatud plaani ega selle alusel tehtud kohtuotsuse alusel teha edaspidiseid maakorraldustoiminguid, kuna toimingute läbiviimine eeldab kinnisasja omanike (apellandi ja vastustaja) nõusolekut. Antud juhul ei asenda kohtuotsus TSÜS § 68 lg 5 alusel kindla sisuga tahteavaldust, kuna vastustaja poolt esitatud ebatäpne plaanimaterjal ja nõue – jagada kinnistu reaalosadeks vastavalt esitatud plaanile – ei ole piisav kinnistu jagamiseks kaheks reaalosadeks maakorraldusseaduse nõuetele vastavalt. Kinnistu jagamisel kaheks eraldiseisvaks kinnistuks tuleb viia läbi rida maakorraldustoiminguid, samas kui vastustaja ei ole vastuhagis sellist nõuet esitanud. Seega ei olnud kohtul võimalik vastuhagis esitatud nõuet rahuldada, kuna sellisel viisil nõude rahuldamine tõi kaasa kohtuotsuse, mida ei ole võimalik täita (Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10); 3) ei olegi apellant taotlenud kohtult hinnangu andmist sauna ehitamise seaduslikkusele, vaid on esitanud vastava kaebuse Tartu Halduskohtusse, kus apellant taotleb Alajõe Vallavalitsuse kohustamist ebaseaduslikult ehitatud sauna lammutamiseks ettekirjutuse tegemist ehitusseaduse § 40 lg 2 alusel. Apellant esitas 31.05.2010 taotluse käesoleva kohtumenetluse peatamiseks, sest nii kaua kuni on lahendamata vaidlusaluse sauna lammutamise küsimus, ei saa teha otsustust kinnisasja jagamiseks. Sauna kasutuselevõtu või lammutamise küsimuse lahendamisest sõltub kaasomandi lõpetamisel apellandi poolt soovitud viisil vastustajale makstava rahalise hüvitise suurus. Apellandi poolt 31.05.2010 taotluse menetluse peatamata jätmise rahuldamata jätmine oli sisuliselt maakohtu eelotsustus apellandi poolt esitatud hagi rahuldamata jätmise kohta, kuna vastuhagi rahuldamisel ei kuulunud lahendamisele hüvitise maksmise küsimus omandist ilma jäävale kaasomanikule (vastustajale). Seega on kohus asunud ebaõigele seisukohale, et kohtult oleks nõutud hinnangu andmist ehitatud sauna seaduslikkuse kohta. Apellandiga samale seisukohale on asutud ka OÜ Ehitusekspert poolt koostatud ekspertiisiarvamuses (lk 13), mille järgi tuleb enne kinnistu ja seal asuvate hoonete jaotamist reaalosadeks lahendada tühistatud ehitusloaga poolelioleva sauna küsimus nii juriidilisest kui ehituslikust aspektist ja pärast seda saab alles edasi analüüsida kinnistu jagamist kaheks reaalosaks, mis peab põhinema omanike põhjendatud taotlusel; 4) kaasomandi lõpetamine selliselt, et jagati reaalosadeks kinnistul asuv elumaja, ei ole õige ning selliselt esitatud nõude alusel ei oleks saanud vastuhagi rahuldada. Kinnistul asuv elumaja

jääb endiseid kaasomanikke endiselt siduma ning tekitab tulevikus probleeme selle korrashoiul. Vastustaja poolt esitatud plaanilt ei nähtu ka täpne kinnistute jagamise piir – seega puudub teave, kust täpselt hakkab kulgema kinnistu piir, mis läbib elumaja. Samuti puudub teave, kas kinnistuid hakkab eraldama elumaja sees asuv kandesein ning kas elumaja on võimalik kasutada ka peale seda, kui üks pooltest soovib temale kuuluva elumaja lammutada. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-103-03 leidnud - analüüsimaks asja olemust AÕS § 78 mõttes, tuleb ehitise osas eelkõige kindlaks teha, kas ehitustehniliselt on võimalik ehitisest reaalosa eraldada nii, et eraldatud osad säilitaksid oma komplekssuse ning kasutusotstarbe ka juhul, kui üks osadest näiteks häviks. AÕS § 152 lg 1 võimaldab maatüki jagada ka selliselt, et ehitise piiril asuv sein jääb kaasomandisse. Küll ei saa kinnisasja jagada nii, et ehitise kandev sein jääb näiteks naaberkinnisasjale. Seetõttu tuleb AÕS § 78 kohaldamisel arvestada, et kaasomandis olevast ehitisest saab osa eraldada vaid erandjuhtudel. Seega on käesoleval juhul muuhulgas vaja kindlaks teha, kas hageja soovitav eraldatav ehitise osa saaks eksisteerida ilma kostjatele kuuluva hoone osata. Kui see pole võimalik, tuleb hagi jätta rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt ja aluseks võttes esitatud Riigikohtu seisukoha, ei oleks saanud kaasomandit lõpetada vastuhagis esitatud viisil. Kaasomandi lõpetamine vastuhagis esitatud nõude alusel ei ole põhjendatud ega õiglane, ei ole kooskõlas maakorraldusseaduses sätestatuga ja seda ei ole võimalik eelduslikult ka teostada. Nimetatud osas on kohus jätnud analüüsimata esitatud tõendeid ning jätnud tähelepanuta apellandi seisukohad; 5) on alusetu kohtu väide, et vastustaja kaotaks kaasomandi lõpetamisel võimaluse elada aastaringselt järve ääres, kuna vastustaja ei ole seda kunagi teinud. Ka ei asu vaidlusalune kinnistu järve ääres, nagu kohus ekslikult on märkinud. Kinnistu kasutuskorda, mis annaks aluse kaasomandi lõpetamiseks vastustaja poolt esitatud tahte kohaselt, ei ole poolte vahel kunagi eksisteerinud (eelnimetatud asjaolu kinnitab ka vastustaja 25.10.2005 kiri). Käesoleval juhul on kohtuotsusega kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel eeltoodust lähtuvalt ebaõiglane, kuna sellega antakse vastustajale võimalus seadustada temale kuuluv ebaseaduslik ehitis. Samuti jääb kinnistu jagamisel vastuhagis esitatud viisil vastustajale suurem osa ehitistest, puurkaev; 6) sätestab TSMS § 442 lg 5, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohtuotsuses kirjeldataval viisil ei ole võimalik kinnisasja reaalosadeks jagada, kuna puuduvad viited, millise plaanimaterjali alusel kinnistu jagamine toimub. Samuti jääb arusaamatuks elamus asuvate ruumide jagamine apellandi ja vastustaja vahel, kuna ei ole märgitud, millise plaanimaterjali alusel on jagamine toimunud. Viru Maakohtu 08.12.2010 otsust ei ole võimalik täita. Kohtuotsus peab asendama kõiki tahteavaldusi, mis on vajalikud kaasomandi lõpetamiseks, st et kaasomandi lõpetamist käsitleva kohtuotsuse redaktsioon peab sisaldama kõiki tahteavaldusi, mida kohtuotsusega asendatakse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-104-05). Kaasomandi lõpetamisel peab kohus reaalosadeks jagamisel lähtuma korrektselt ja nõuetele vastavalt koostatud kaardimaterjalist, resolutsiooni osas täpselt kirjeldama moodustatavate kinnistute piire ja poolte tahteavaldusi, mis on seotud kaasomandi jagamisega reaalosaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6510); 7) tuleb menetluskulud jätta poolte kanda, kuna kohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Asjaolu, et rahuldati kaasomandi lõpetamine vastuhagis soovitud viisil, ei anna alust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Juhul, kui kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine apellandilt oli põhjendatud, palub apellant kohaldada TSMS § 162 lg 4, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoolelt kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks tehti otsus, oleks tema suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Apellandilt menetluskulude välja mõistmine on ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna mõlemad nõuded (nii hagis kui vastuhagis) olid suunatud kaasomandi lõpetamisele ning apellant oli sunnitud kohtusse pöörduma vastustaja pahatahtliku ja teise kaasomaniku õigusi rikkuva käitumise tõttu kaasomandi kasutamisel.

vajalikud juurdepääsud, elamu jaotamisel kaheks on tagatud eluruumidele esitatavate nõuete täitmine, tuleohutuse seisukohalt tagatakse nõuetekohased evakueerimise tingimused ja ei muudeta elamu olemasolevat kütmise ja sellega seonduvat tehnilist seisukorda, jagamisel on võimalik tagada olemasolevate ehitiste kasutamist, hooldamist ja füüsilist säilimist, kohalik omavalitsus ei tee takistusi kinnistu reaalosadeks jagamiseks; 8) ei ole apellandi väited selle kohta, et pooltevahelised suhted on halvenenud vastustaja tegevuse tõttu, õiged. Apellant ei ole oma hagiavalduses viidanud halbadele pooltevahelistele suhetele. Vastustaja väitel oli talle Alajõe Vallavalitsuse poolt ehitustegevuseks väljastatud ehitusluba, ehitusprojekt koos hageja poolt 15.07.2004 omakäeliselt antud nõusolekuga ning ta alustas ehitustegevust vastavalt ettenähtud projektile, nõusolekutele ja ehitusloale. Vastustaja sai asjaolust, et apellant võttis tagasi oma ehitustegevuseks antud nõusoleku, teada 19.08.2005 kirjaga, pärast mida ta lõpetas ka oma ehitustegevuse. Apellandi poolt pärast ehitustegevuse alustamist mingil hetkel oma nõusoleku tagasivõtmine ei tee ehitist veel ebaseaduslikuks. Naaber peab arvestama ka teise kaasomaniku huvide ja õigustega. Seega on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et apellant on esitanud tõendid, et vastustaja on temaga kooskõlastamata rajanud ebaseadusliku ehitisena sauna, mis takistab kaasomandi kasutamist apellandi huvides, millega on rikutud Põhiseaduse § 32 ja et kohtuotsus seadustab vastustaja poolt teist kaasomanikku mittearvestatava tegevuse, väär. Ehitusprojektile andis apellant omakäelise nõusoleku ja kogu ehitustegevuse käigus puudusid tal igasugused pretensioonid vastustaja suhtes. Apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, missugustel põhjustel andis apellant oma nõusoleku sauna ehitamiseks ja millal ta sai teada väidetavast rikkumisest ei ole antud tsiviilasjas, s.o kaasomandi lõpetamise hagis, asjakohased; 9) ei ole apellandi taotlus menetluse peatamiseks õige ja maakohus on õigesti hagi ja vastuhagi otsusega lahendanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ei ole esitanud nõuet kostja vastu õigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks ning juhul, kui käesolevas asjas tehtud kohtulahend jõustub ja tulevikus moodustatakse kaks iseseisvat kinnisasja, siis moodustatavate kinnistute tegelikust suurusest ja halduskohtumenetluses tehtavast lahendist tulenevalt saavad pooled esitada nõuded teineteise vastu võimalike rahaliste hüvituste saamiseks. Sauna on võimalik seadustada siis, kui kinnistu jagatakse reaalosadeks ja omanik, kelle valduses on saun, saab esitada taotluse ehitusloa saamiseks. Seega puudub seaduslik alus menetluse peatamiseks; 10) on apellatsioonkaebuse väide, et kinnistul asuvat elumaja ei oleks saanud selliselt esitatud nõude alusel jagada, ümber lükatud eksperthinnanguga (p 3.5.6). Apellant eksperthinnangut vaidlustanud ei ole ja täiendavat või kordusekspertiisi ei soovinud; 11) on kohus otsuse p-des 27-30 kõiki vastustaja poolt esitatud tõendeid analüüsinud. Samuti ei selgu apellatsioonkaebusest, kuidas maakohtu poolt väidetav kostja poolt esitatud tõendite hindamata jätmine rikkus hageja õigusi ja milliseid konkreetseid apellandi poolt esitatud seisukohti maakohus ei arvestanud. Vastustaja on maakohtu istungil esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et kinnistut on võimalik jagada reaalosadeks. Apellant seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit, et seda teha ei saa, v.a paljasõnaline väide, et kaasomandi lõpetamine hagiavalduses pakutud viisil on otstarbekam; 12) on maakohus on õigesti määranud kindlaks menetluskulude jaotuse. Apellandi väide, et ta oli sunnitud pöörduma kohtusse vastustaja pahatahtliku ja teise kaasomaniku õigusi rikkuva tegevuse tõttu, mistõttu tuleb kohaldada TsMS § 162 lg 4, ei ole õige. Pahatahtlikku tegevust vastustaja poolt asjas tuvastatud ei ole, vastustaja on pakkunud apellandile mitmeid kirjalikke variante kaasomandi jagamisel reaalosadeks, kuid apellant ei ole neile vastanud ega ka esitanud omapoolseid seisukohti. Kui menetluskulude väljamõistmine on apellandi suhtes ebamõistlik ja apellatsioonkaebuse esitamisel soovis apellant saada menetlusabi, siis on maakohus arvestanud õigesti ka tema rasket majanduslikku olukorda, mille tõttu ta ei ole ilmselt suuteline tasuma teisele poolele kinnisasja väärtust rahas ja jätnud hagi rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastupidiselt apellandile leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohast tuleb ka käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda. Maakohus on õigesti märkinud, et kinnistusametile esitatud kinnistu jagamise avaldusele tuleb lisada KRS § 36 lg 1 kohaselt riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või skeem ja KRS § 35 lg 1 p-s 2 nimetatud nõusolekud. Seega eelneb kinnistu jagamise menetlusele jagatava kinnistu piiride kindlaksmääramine ning maakohtu otsus saab asendada üksnes kinnisasja jagamisele vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust kinnitu jagamiseks vastuhagis taotletud viisil. Seetõttu tuleb kohtuotsuse resolutsiooni täiendada p-ga 3: „Kaasomandi lõpetamine käesoleva otsuse p-s 2 nimetatud viisil asendab A. V. nõusolekut kaasomandi jagamiseks N. D. taotletud viisil.“ Kuivõrd vaidlusaluse kinnistu jagamine eeldab jagatava kinnistu piiride kindlaksmääramist, siis peab kohtuotsuse resolutsioonist olema maakatastri töötajale arusaadav, milline reaalosa kinnistust jääb kummalegi poolele. Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 tuleb täpsustada ja lugeda, et kinnistu jagamisel jääb N. D. omandisse reaalosa XXXX tänava parempoolsest küljest osa pikkusega 8,4 m; Kooli tänava vasakpoolsest küljest osa pikkusega 14 m; sellest 12 m vasakule kuni puurkaevuni, kusjuures puurkaev jääks N. D. reaalosa sisse; puurkaevust 11 m kuni elamu selle piirini, mis eraldab poolte kasutuses olevaid elamu osasid. N. D. omandisse tuleb jätta elamust ruumid 8-12 ja A. V. omandisse elamust ruumid 1-7. Reaalosade määramisel tuleb lähtuda tsiviilasja juures olevatest skeemidest (I kd, t.l 76, II kd, t.l 75, 89). Ringkonnakohus märgib, et nimetatud skeemid pärinevad Ida-Viru Maakatastrist ja Alajõe Vallavalitsusest, kohtuotsuse resolutsiooni ja skeemide alusel on võimalik maakatastri töötajal kinnistu konkreetsed piirid kindlaks määrata ning põhjendamatu on apellandi väide, et skeemide näol on tegemist omakäeliste joonistega, mis ei vasta tegelikkusele. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka see apellandi väide, et kinnistu reaalosadeks jagamise eelduseks on katastrimõõdistuse tegemine. Samuti on ekslik apellandi seisukoht, et N. D. oleks pidanud kaasomandi lõpetamiseks tema poolt nõutul viisil esitama eraldi veel nõuded maakorraldustoimingute läbiviimiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud viited AÕS §-dele 78 ja 152 lg 1 ei ole asjakohased, kuivõrd need on tunnistatud kehtetuks 2003. a. Maakohus on vaidluse lahendamisel lähtunud õigesti AÕS § 77 lg 2 regulatsioonist ning võtnud põhjendatult arvesse ekspert Ü. Lainsalu arvamuse, millest nähtuvalt on võimalik kinnisasi jagada N. D. taotletud viisil.

AÕS § 77 lg 3 kohaselt kaasomandi reaalosade jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikule kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Riigikohus on 25.10.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05 märkinud, et võimaliku vaidluse AÕS § 77 lg 3 kohaldamiseks saab lahendada pärast seda, kui kaasomandis oleva kinnistu jagamisel on reaalosade piirid kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud. Seega juhul, kui pärast reaalosade piiride kindlaksmääramist N. D. jääv reaalosa väärtus on suurem kui oli tema kaasomandi osa, on apellandil võimalik esitada N. D. vastu nõue rahalise hüvituse saamiseks. Ringkonnakohus märgib, et N. D. on maakohtus ja vastuses apellatsioonkaebusele AÕS § 77 lg 3 kohaldamisega arvestanud. Maakohus on õigesti leidnud, et käesolevas vaidluses ei pea kohus andma hinnangut N. D. poolt sauna ehitamise seaduslikkusele ning kaasomandi lõpetamise otsustamine ei sõltu haldusasjas nr 3-10-1172 tehtavast lahendist. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata apellandi taotluse menetluse peatamiseks. TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi ringkonnakohtu istungil esitatud väite, et kinnistut ei ole võimalik reaalosadeks jagada tulemüüri puudumise tõttu elamu teisel korrusel.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.