XXXhagi Swedbank AS-i ja XXXvastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2010/10516
Tsiviilasja hind
3 190 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Sergei Razguljajev (Poiqwe OÜ õigusbüroo; Kuldnoka tn 6-160, 10619, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja I (sissenõudja) AS Swedbank (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Kostja I esindaja Külli X (e-post: XXX) Kostja II (võlgnik) XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; epost: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täiteasjas nr 022/2010/10516 arestitud korteriomandi aadressil XXX Tallinnas (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) arestist vabastamiseks ja tunnistada täiteasjas nr 022/2010/10516 XXXsuhtes algatatud sundtäitmine lubamatuks.
2.Jätta Harju Maakohtu 20. juuli 2011. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-11-33632 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
3.Välja mõista solidaarselt AS-ilt Swedbank ja XXX riigituludesse hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv kogusummas 508,09 (viissada kaheksa eurot ja 9 eurosenti) eurot.
4.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 1(6)
2-11-33632 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kõikidel viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt AS-i Swedbank ja XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 5. juunist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.19.07.2011. a esitas XXX kohtule hagi Swedbank AS-i ja XXX vastu vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2010/10516 Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmis hageja notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu 4750 000 krooni ulatuses korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas müümise kohta XXX 26.03.2004. a. Sellele eelnevalt ajavahemikus 2004. a veebruarist kuni lepingu sõlmimiseni lõi XXX hagejale ebaõige ettekujutuse sellest, et ta hakkab hagejat materiaalselt abistama ning hoolimata müügilepingu sõlmimisest jääb korteriomand hageja omandisse. XXX pakkus hagejale 15 000 krooni, et korteriomand ajutiselt tema nimele vormistada. Sellega kasutas XXX ära hageja rakset materiaalset seisundit ja ebakompetentsust müügilepingu sõlmimisel. Müügilepingu allkirjastamisel andis XXX hagejale 15 000 krooni ja käskis notarile öelda, et 415 000 krooni on hageja juba XXX saanud. Tegelikult viimatinimetatut summat hageja saanud ei ole. Hageja on esitanud 28.04.2011. a kohtule hagi XXX vastu korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu tühistuse tuvastamiseks ning korteriomandi väljanõudmiseks. Kohtutäituri arestis 20.01.2011. a täiteasja nr 022/2010/10516 raames korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas sissenõudja AS-i Swedbank kasuks. Korteriomandi arestimisega on tekkinud olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid korter, kus hageja elab ja mis kuulub hagejale, on arestitud. Tulenevalt eelmärgitust palub hageja vara arestist vabastamist ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2010/10516. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes hagi tagamiseks peatada kohtumenetluse ajaks täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/10516.
2.20.07.2011. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse peatades täiteasjas nr 022/2010/10516 menetluse. KOSTJA AS-i SWEDBANK VASTUVÄITED HAGILE
3.21.10.2011. a vastuses kostja AS Swedbank hagi ei tunnista, kuna hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hüpoteek AS-i Swedbank kasuks on seatud korteriomandile 2.11.2004. a asjaõiguslepingu alusel, mil kinnistusraamatu andmete kohaselt oli vara omanikuks Arkadi Konar. Seega oli AS-il Swedbank õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks hüpoteegi realiseerimise eesmärgil. AS Swedbank palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
2(6)
2-11-33632
4.Kostjale XXX on hagiavaldus koos vastuse nõudega kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu läbi Soome kohtu, kuid kohtule kostja XXX vastust hagiavaldusel esitanud ei ole.
5.8.12.2011. a tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hageja hagi XXX vastu korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu tühistuse tuvastamiseks ning korteriomandi väljanõudmiseks (ts asi nr 2-11-20226).
6.21.09.2012. a esitas hageja taotluse hagi tagamise määruse muutmiseks, millega anda kohtutäiturile vaatamata täitemenetluse peatamisele täiteasjas nr 022/2010/10516 eraldi kohtu nõusolek kirjaliku nõusoleku esitamiseks kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kannete tegemiseks (XXX omanikukande kustutamiseks ja uue omanikuna hageja sissekandmiseks).
7.4.10.2012. a seisukohas nõustub AS Swedbank korteriomandi omanikukande muutmisega, kuid märgib, et kuna korteriomandil lasub hüpoteek AS-i Swedbank kasuks, ei muuda see hageja olukorda, mistõttu ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. AS Swedbank palub jätta hagi läbivaatamata eesmärgi saavutamatuse tõttu või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.18.12.2012. a eelistungi andis kohus pooltele aega kompromissi sõlmimiseks.
9.19.12.2012. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse lubades kohtutäituril uuendada täiteasja nr 022/2010/10516 menetluse nõusoleku andmise otsustamiseks hageja avalduse alusel korteriomandi omanikukande muutmiseks. Peale nimetatu otsustamist lugeda täiteasjas nr 022/2010/10516 menetlus uuesti peatatuks.
10.Kuna pooled kompromissini ei jõudnud, esitas hageja 18.03.2013. a täiendava seisukoha, milles märgib, et XXX on kelmuse teel omandanud hageja korteriomandi, lisaks ei ole kohtutäitur kätte toimetanud XXX täitemenetluse algatamise akti, mistõttu ei ole õigustatud sundtäitmise läbiviimine. AS Swedbank ei ole kontrollinud laenulepingu sõlmimisel isikute maksejõulisust, mistõttu ei ole käitunud heas usus.
11.19.03.2013. a kohtuistungil jäi hageja seisukohale, et AS-i Swedbank poolt laenu andmine XXX ja hüpoteegi seadmine korteriomandile ei olnud heas usus. Lisaks on XXX . Hageja jäi esitatud nõude juurde. Kohus määras asja edasi menetleda kirjalikus menetluses poolte nõusolekul.
KOHTU SEISUKOHAD
12.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Kohus on käesolevas asjas dokumentaalsete tõendite alusel tuvastanud järgmised asjaolud: • XXX ja XXX vahel 26.03.2004. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi aadressil XXX, Tallinn müügi- ja asjaõigusleping on tühine. Asjaolu on tõendatud Harju Maakohtu 08.12.2011. a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-11-20226 (tl 75-77); • AS-i Swedbank 30.11.2010. a. täitmisavalduse ning XXX ja AS-i Hansapank vahel 19.01.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide muutmise lepingu ja hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu alusel on alustatud täitemenetlus XXX suhtes täiteasi nr 022/2010/10516. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 181 pöördel); • XXX on korteriomandi aadressil XXX Tallinnas omanik alates 16.01.2013. a. Asjaolu on tõendatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX väljavõttega (tl 128-129). 3(6)
2-11-33632
14.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-le 1 võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja nõuab käesolevas asjas nii vara s.o. korteriomandi aadressil XXX Tallinnas arestist vabastamist kui ka sundtäitmise täiteasjas nr 022/2010/10516 lubamatuks tunnistamist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 13 tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on alustatud täitemenetlust AS-i Swedbank 30.11.2010. a. täitmisavalduse ning XXX ja AS-i Hansapank vahel 19.01.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide muutmise lepingu ja hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu alusel XXX suhtes. Täiteasjas nr 022/2010/10516 täitedokumendiks oleva XXX ja AS-i Hansapank vahel 19.01.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide muutmise lepingu ja hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise kokkuleppe p. 1.2.3 kohaselt on hüpoteegi esemeks korteriomand aadressil XXX Tallinnas. Kohus on kohtuotsuse p-is 13 tuvastanud, et XXX on korteriomandi aadressil XXX Tallinnas omanik alates 16.01.2013. a. Seega on hageja omandiõiguse näol olemas TMS § 222 lg-s 1 sätestatud asjaolu vara arestist vabastamise või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Vastavalt TMS § 140 lg-le 1 võib sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Täitemenetluses varale sissenõude pööramine kujutab endast vara arestimist ja sundmüümist (TMS § 52 lg 1) ja vastavalt TMS § 142 lg-le 1 peab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek üles kirjutama, keelama nende käsutamise ja laskma kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Kuna käesolevas tsiviilasjas on leidnud tuvastamist, et hageja on täiteasjas nr 022/2010/10516 sundtäitmise esemeks oleva korteriomandi omanik, kelle suhtes kohtule esitatud asjaolude kohaselt täitemenetlust alustatud ei ole, mistõttu ei saa vaidlusaluses täiteasjas tema kinnisasjale ka sissenõuet pöörata. Seega takistab täiteasjas nr 022/2010/10516 sundtäitmist asjaolu, et täitedokumendiks oleva XXX ja AS-i Hansapank vahel 19.01.2006. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteekide muutmise lepingu ja hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise kokkuleppe p.
1.2.3.kohaselt on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegi esemeks oleva korteriomandi igakordne omanik, kuid käesolevalt on kinnisasja omanikuks hageja, mistõttu ei saa XXX vastu alustatud täiteasjas nr 022/2010/10516 kinnisasjale sissenõuet pöörata. Seega tuleb hagi korteriomandi aadressil XXX Tallinnas arestist vabastamiseks ja sundtäitmise täiteasjas nr 022/2010/10516 lubamatuks tunnistamiseks rahuldada. Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 222 lg 1 alusel tuleb eristada TMS § 221 lg 1 kohasest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist, sest viimasel juhul nõutakse täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Antud juhul on vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmine takistatud vaid seetõttu, et täiteasja täitemenetluse võlgnikuks on kostja II, kes ei ole enam kinnisasja omanik, kuid välistatud ei ole sundtäitmine lubatavus praeguse kinnisasja omaniku suhtes.
15.Lisaks asjaolule, et XXX ja XXX vahel 26.03.2004. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandi aadressil XXX, Tallinn müügi- ja asjaõigusleping on tühine, on hageja viidanud krediidiasutuste seaduse (KraS) § 58 lg-le 3 ja täpsustanud 19.03.2013. a. istungil, et kuna pank ei kontrollinud kostja II tulusid, on ta krediidiasutuste seadust rikkunud, mille tagajärjeks on täitedokumendiks oleva hüpoteegi seadmise lepingu tühisus (tl 181 pöördel). Vastavalt krediidiasutuste seaduse (KraS) § 83 lg-le 3 on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on 4(6)
2-11-33632 krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole antud normis sätestatud krediidiasutuse kohustuse puhul tegemist keeluga TsÜS § 87 tähenduses, mille rikkumise juhul oleks tagajärjeks tehingu tühisus (kohus on pooltega seda ka 19.03.2013. a. istungil arutanud [tl 182]). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.11.2012. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-136-12 pidanud õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Samuti on märgitud, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Kolleegium on asunud seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (otsuse p 25). Seega ei mõjuta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse võimalik rikkumine tehingute kehtivust ning ka kahju hüvitamise nõue saaks olla krediidisaajal. Ka ei too kostjate vahel sõlmitud laenulepingu tühisust kaasa nende väidetav hea usu põhimõtte vastane käitumine lepingu sõlmimisel.
16.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Harju Maakohtu 20.07.2011. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse peatades täiteasja nr 022/2010/10516 menetluse ja Harju Maakohtu 19.12.2012. a määrusega lubas kohus uuendada täiteasja nr 022/2010/10516 menetluse kohtutäituril otsustamiseks korteriomandi omanikukande muutmise, pärast mida lugeda täitemenetlus täiteasjas nr 022/2010/10516 taas peatatuks. Kohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Harju Maakohtu 20.07.2011. a määrusega on antud hagejale menetlusabi vabastades hageja hagilt hinnaga 3 190 eurot tasumisele kuulunud riigilõivu summas 479,33 euro tasumisest ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 28,76 euro tasumisest. Kuna kohus rahuldas hagi ja hagi tagamise avalduse, tuleb hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 479,33 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 28,76 eurot välja mõista riigi tuludesse solidaarselt kostjatelt. Eelnimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi 5(6)
2-11-33632 arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).