Lille Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lille Parts määruskaebus
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Lille Parts (IK: XXX), esindaja advokaat Veiko Parts
esindajad
Kostja esimeses astmes: Aires Liising OÜ (RK: 109958298), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kolmas isik kostja poolel: Kaia Kitsnik (IK: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013.a määrus osas, millega kohus jättis Lille Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu läbi vaatamata, tühistas hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda. Saata tsiviilasi samale kohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Lille Partsi määruskaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.Tartu Maakohtu menetluses on Lille Partsi (hageja) hagi Aires Liising OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada lubamatuks Tallinna notari Aivar Mesikäpa tõestatud 30. mai 2007 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sundtäitmine. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja kasuks seadnud hüpoteegi temale kuuluvale korteriomandile Kaia Kitsniku ja kostja vahel 25. mail 2007 sõlmitud krediidilepingust nr 0700320 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. 19. märtsil 2010 sai L. Parts kätte kohtutäitur J. Pajuste 18. märtsi 2010 täitmisteate täiteasjas nr 185/2010/557. Täitmisteate kohaselt on võlgnikuks hageja ja sissenõudjaks Aires Liising OÜ ning võlgnevuse kogusumma on 847 283,07 kr. Hageja leidis, et notariaalaktist nr 2882 ei tulene kostja rahalist nõuet hageja vastu. Hagejal pole üldse kunagi olnud kostjaga võlasuhet, mille alusel võinuks hagejal tekkida võlgnevus kostja ees.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja hüpoteegipidajaks, kelle kasuks on seatud hüpoteegid hagejale kuuluvale kinnisasjale kahele esimesele järjekohale.
3.2. veebruari 2011 määrusega kaasas kohus Kaia Kitsniku menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel ja peatas tsiviilasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-10-9681. L. Parts esitas taotluse hagi tagamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 1. juuni 2011 määrusega taotluse hagi tagamiseks ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses olevas täiteasjas nr 185/2010/557 kuni tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus uuendas 18. veebruari 2013 määrusega menetluse ning jättis L. Partsi hagi OÜ Aires Liising vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbivaatamata. Kohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjendustes märkis kohus, et 2. veebruari 2011 määrusega peatati antud tsiviilasja menetlus kuni Harju Maakohtu lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-10-9681. Nimetatud kohtulahend jõustus 15. detsembril 2012, mistõttu tuleb menetlus TsMS § 361 lg 1 alusel antud tsiviilasjas uuendada. Esitatud hagi nõudeks on tunnistada lubamatuks Tallinna notari Aivar Mesikäpa koostatud ja tõestatud 30. mai 2007 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel sundtäitmine täiteasjas nr 185/2010/557. 4. detsembril 2012 Tallinna Ringkonnakohtu poolt kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus OÜ Aires Liising esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 185/2010/557.
28.detsembril 2012 on hageja esindaja kinnitanud, et OÜ Aires Liising esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus leidis, et kuna täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557 kuulub lõpetamisele, mis sisuliselt tähendab seda, et sissenõudja OÜ Aires Liising ei taotle Tallinna notari Aivar Mesikäpa poolt koostatud ja tõestatud 30. mai 2007 hüpoteegi loovutamise ja üleandmise lepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel sundtäitmist, siis on hageja poolt esitatud hagi nõue sisuliselt täidetud. Esitatud hagiga ei ole taotletud eesmärki võimalik saavutada, kuna täitemenetlus, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse, on
lõpetatud. Seetõttu jättis kohus L. Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus märkis ka, et maakohtu määruse jõustumisel tuleb TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel tühistada käesolevas asjas Tartu Maakohtu 1. juuni 2011 määrusega seatud hagi tagamine
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.L. Parts (hageja) esitas Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada hagi läbivaatamata jätmise, hagi tagamise tühistamise ja menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) rajas maakohus vaidlustatava määruse asjaolule, mida tegelikkuses ei ole olemas. Vaidlustatavas määruses maakohus märkis, et täitemenetlus on lõpetatud, kuid tegelikkuses ei ole kohtutäitur täitemenetlust nr 185/2010/557 lõpetanud. TMS § 50 lg 1 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Niisugust otsust ei ole kohtutäitur teinud. 2) kohaldas maakohus vaidlustatavat määrust tehes ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p-i 2. Nimetatud sätet võib kohaldada üksnes juhul, kui hageja on esitanud kohtule ebakohase õiguskaitsevahendi (nõude), millega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hagi läbivaatamata jätmine ei ole lubatav olukorras, kui haginõue põhimõtteliselt on igati sobiv, kuid hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud menetluse kestel. Sellises olukorras peaks kohus järgima dispositiivsuse põhimõtet ja võimaldama hagejal endal oma menetlusõigust käsutada ja menetluse käiku määrata, sh otsustada menetluse lõppemise (TsMS § 4 lg 2); 3) viitas maakohus hagi tagamise tühistamise osas vaidlustatavas määruses põhjendamatult TsMS § 386 lg-le 2. Normi kohaldamise eeldused ei ole täidetud, mh puudub nõutav poole taotlus; 4) on ka menetluskulude jaotus sisuliselt põhjendamatu ja ebaõiglane. Maakohus jättis ekslikult kohaldamata sama paragrahvi lõike 4 lõpuosa. TsMS § 168 lg 4 lõpuosa on erinorm, mis laieneb ka juhtumile, kui kohus otsustab jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et kostja on rahuldanud hageja nõude ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul hagiga enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
6.OÜ Aires Liising vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. OÜ Aires Liising vastuväidete kohaselt: 1) palub vastustaja TsMS § 226 lg 1 teise lause alusel kontrollida määruskaebuse esitaja esindaja esindusõigust, kuna V. Parts on ise vastustajale kompromissläbirääkimiste käigus avaldanud, et ta ei esinda L. Partsi (lisa 1); 2) on maakohus õigesti ja põhjendatult kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p-i 2 ja jätnud määruskaebuse esitaja hagi läbi vaatamata. Kuna vastustaja on esitanud täitemenetluse lõpetamise avalduse, mille alusel kuulub täitemenetlus igal juhul lõpetamisele, ei ole enam võimalik hagiga saavutada hagis taotletud eesmärki ehk täitemenetluse lubamatuks tunnistamist;
3) on maakohus hagi tagamise osas õigesti kohaldanud TsMS 386 lg-t 4. Nimetatud sätte kohaselt ei ole hagi läbivaatamata jätmisel hagi tagamise tühistamiseks vajalik poole taotlus. Hagi tagamise tühistamine kahjustab määruskaebuse esitajat ennast. Peatatud täitemenetluse raames ei saa ja ei tohi kohtutäitur nimetatud täiteasjas toiminguid teha s.h. ei saa kohtutäitur rahuldada vastustaja taotlust menetluse lõpetamiseks; 4) on maakohus menetluskulude osas õigesti ja põhjendatult kohaldanud TsMS § 168 lg-t 2. Antud juhul ei ole hageja hagi tagasi võtnud ega hagist loobunud, mistõttu ei saanudki maakohus kohaldada TsMS § 168 lg 4 sätestatut.
7.K. Kitsnik määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013.a määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus jättis Lille Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu läbi vaatamata, tühistas hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab Lille Partsi määruskaebuse ja saadab tsiviilasja samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja menetluse jätkamisel tuleb maakohtul esmalt selgitada pooltele menetluslikku olukorda ning seejärel anda võimalus esitada taotlused edasise menetluse suhtes.
9.Kolleegium leiab, et maakohus jättis ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata Lille Partsi poolt OÜ Aires Liising vastu TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib võlgnik TMS § 221 lg 1 kohaselt esitada eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.
10.Käesoleval juhul oli täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p 9), millega seati hüpoteek hagejale kuuluvale korteriomandile Kaia Kitsniku ja kostja Aires Liising OÜ vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. Hageja leidis, et notariaalaktist ei tulene kostja rahalist nõuet tema vastu ning tal pole kunagi olnud kostjaga võlasuhet, mille alusel võinuks hagejal tekkida võlgnevus kostja ees. Hagi läbi vaatamata jätmist põhjendas maakohus sellega, et täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557, mille täitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on lõpetatud, hageja esitatud nõue seega sisuliselt täidetud (kostja ei taotle enam täitedokumendi alusel sundtäitmist) ning esitatud hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada.
11.Kolleegium leiab, et TsMS § 423 lg 2 p 2 oleks asjakohane kohaldada juhul, kui täitemenetlus oleks tõepoolest hagi läbivaatamata jätmise ajaks lõpetatud. Määruskaebuse esitaja nõustub, et juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse, on kostja sisuliselt hageja nõude täitnud.
Tegelikkuses ei nähtu asja materjalidest, et kohtutäitur oleks täitemenetluse nr 185/2010/557 lõpetanud. Otsust täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 50 lg 1) kohtutäitur teinud ei ole. Maakohtu 01. juuni 2011.a määrusega on hagi tagamisena täitemenetlus kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni peatatud, seega puudub kohtutäituril igasuguste täitetoimingute tegemise, sh menetluse lõpetamise, võimalus.
12.Ringkonnakohus nõustub, et käesolevaks ajaks on hagi tagamise aluseks olnud asjaolud sisuliselt ära langenud. Samas tuleb arvestada, et kuna hagi tagamise abinõuna on täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557 peatatud kuni tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, siis ei ole täitemenetluse formaalne lõpetamine menetluslikult võimalik enne tsiviilasjas nr 2-10-17927 menetluse lõppemist. Seetõttu oli hagi tagamise abinõu, s.o täitemenetluse peatamise, tühistamine maakohtu poolt ennatlik. Kuigi kostja on täiteasja nr 185/2010/557 menetluse lõpetamise avalduse kohtutäiturile esitanud ja selles osas vaidlust ei ole, ei lõpeta sissenõudja avalduse esitamine iseenesest täitemenetlust. Olukorras, kus hagi aluseks olevad asjaolud on menetluse kestel muutunud, oleks kohus pidanud võimaldama pooltel oma menetlusõigusi teostada (TsMS § 4 lg 2).
13.Kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt tulnuks maakohtul pooltele selgitada kujunenud menetluslikku olukorda, maakohus seevastu tegutses menetlusosalistele üllatuslikult. Kohus küsis poolte seisukohti küll menetluse uuendamise kohta, kuid jättis välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad edasise menetluse suhtes, sh menetlusosaliste võimalikud taotlused hagi tagamise tühistamise ning menetluse lõpetamise osas.
14.Menetluskulude jaotust puudutavas osas leiab ringkonnakohus, et hageja ei esitanud kohtule põhjendamatut hagi ega saanud antud juhul enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Seetõttu saab menetluskulude TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda jätmist pidada ilmselgelt ebaõiglaseks. Menetluskulud tuleb jaotada sõltuvalt poolte seisukohtadest menetluse jätkamise ja/või lõpetamise aluste osas ning vajadusel tuleb kaaluda ka TsMS § 162 lg 4 kohaldamist (sh analoogia alusel).
15.Määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja esindusõiguse osas juhindub ringkonnakohus TsMS § 226 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Advokaat V. Parts on Lille Partsi esindanud läbivalt kogu menetluses ning ringkonnakohtul puudub alus tema esindusõiguses kahelda.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtul.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.