lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-17927/54

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-17927/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2617
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2, 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 1741 lg 1TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 173

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-17927/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.05.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ AIRES LAENUD10995828(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-17927

Tsiviilasi

Lille Partsi hagi Aires Liising OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega, riigilõivu tagastamine ja menetluskulude jaotus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. veebruari 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lille Partsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Lille Parts (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Veiko Parts

esindajad

Vastustaja (kostja): Aires Liising OÜ (registrikood 10995828), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kolmas isik kostja poolel Kaia Kitsnik (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. veebruari 2014 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus.
2.Jätta menetluskulud maakohtus Aires Liising OÜ kanda.
3.Välja mõista Aires Liising OÜ-lt Lille Partsi kasuks menetluskulud summas 5759,42 eurot (viis tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot 42 senti).

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 429 lg 1Hagist loobumine

Menetluskuludelt 5759,42 eurot tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 12. véebruari 2014 määrus muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Lille Parts (hageja) esitas 20. aprillil 2010 Tartu Maakohtule hagi Aires Liising OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tartu Maakohus peatas 02. veebruari 2011 määrusega tsiviilasjas menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-9681. Tallinna Ringkonnakohtu määrus antud asjas jõustus 15. detsembril 2012. Tartu Maakohus uuendas 18. veebruari 2013 määrusega tsiviilasja menetluse ning jättis hagi läbivaatamata ja tühistas hagi tagamise. Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2013 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013 määrus ning saadeti tsiviilasi Tartu Maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Hageja taotlusel tühistas 02. septembril 2013 Tartu Maakohus 01. juuni 2011 määruse alusel seatud hagi tagamise, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 185/2010/557.
2.Kostja esitas 04. detsembril 2013 kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja taotluse kohaselt on kohtutäitur Jaanika Pajuste 04. detsembri 2013 otsusega täitemenetlus nr 185/2010/557 lõpetatud ning hagiga ei ole enam võimalik TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt taotletud eesmärki ehk täitemenetluse lubamatuks tunnistamist saavutada. Kostja palus TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Hageja esitas 17. detsembril 2013 kohtule avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel, kuna täiteasjas nr 185/2010/557 on kostja avalduse alusel täitemenetlus lõpetatud, millega sisuliselt on hageja nõue rahuldatud. Hageja palus TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda, kuna menetluskulude jätmine kostja kanda on õiglane, sest nii K. Kitsniku hagi kui ka hageja hagi esitamise põhjustas kostja, kuna ütles K. Kitsnikuga sõlmitud krediidilepingu alusetult ja pahatahtlikult üles ning alustas hageja vastu sundtäitemenetlust. Pärast keerukat ja pikaajalist hagimenetlust K. Kitsnikuga kostja sisuliselt tunnistas K. Kitsniku nõudeid ja rahuldas ka hageja nõude. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 7644,82 eurot ning tagastada hagiavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust.
4.Kostja ei vaielnud vastu hageja taotlusele hagist loobumiseks, kuid leidis, et kostja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Kostja palus mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 2847,53 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Kaia Kitsnik avaldas, et temal menetluskulude nõuet ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

6.Tartu Maakohus võttis 12. veebruari 2014 määrusega vastu L. Partsi hagist loobumine ja lõpetas menetluse Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-10-17927, tagastas L. Partsile pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1597,79 eurot, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kuna kostja on oma vastuses olnud nõus hageja poolt esitatud avaldusega lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, siis ei võtnud kohus seisukohta kostja esialgse taotluse osas hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ning võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus leidis, et kuna hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist, siis tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel L. Partsile tagastada riigilõiv summas 1597,79 eurot L. Partsi arvelduskontole nr EE421010010221396010 SEB Pank. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulud kokku 2847,53 eurot ja hageja menetluskulud 7644,82 (sh riigilõivud summas 3220,58 eurot). Asja materjalidest nähtuvalt kinnitati Tallinna Ringkonnakohtu 04. detsembri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-9681 Kaia Kitsniku ja kostja vaheline kompromiss, milles mh kostja kohustus esitama täitemenetluse nr 185/2010/557 lõpetamise avalduse kahe tööpäeva jooksul määruse jõustumisest. Nimetatud tsiviilasja nõue oli käesoleva tsiviilasja nõude aluseks, seega mõjutas otseselt käesoleva tsiviilasja lahendamist. Tallinna Ringkonnakohtu 04. detsembri 2012 määrus jõustus 08. detsembril 2012. Kostja esitas täitemenetluse lõpetamise avalduse 20. detsembril 2012. Hageja esitas avalduse hagi tagamise tühistamiseks 01. augustil 2013. Kohus tühistas hagi tagamise 12. septembril 2013 määrusega ning 04. detsembri 2013 otsusega lõpetas kohtutäitur Jaanika Pajuste täitemenetluse täiteasjas nr 185/2010/557. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud hagi põhjendatult ning pärast täitemenetluse lõpetamist oli kostja sisuliselt hageja nõude täitnud, ei ole kohtu arvates alust jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu
04.detsembri 2012 määrust on olnud kostjal huvi lõpetada käesolevas asjas menetlus, esitades ettenähtud tähtaja jooksul täitemenetluse lõpetamise avalduse. Kuna hageja esitas hagi tagamise tühistamise avalduse enam kui 7 kuud hiljem pärast seda, kui kostja oli esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, siis seetõttu venis ka täitemenetluse lõpetamine ning menetlus antud tsiviilasjas. Samas kui hageja peaks lisaks pikale kohtuvaidlusele hüvitama ka kostja menetluskulud, oleks see tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna hageja poolne menetluse algatamine kostja vastu oli põhjendatud. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Seetõttu jättis maakohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.L. Parts esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 12. veebruari 2014 määruse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda, ja teha uus määrus, millega jätta L. Partsi menetluskulud Aires Liising OÜ kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda, sest õige olnuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, on tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus põhjendas vaidlustatud määruses TsMS § 162 lg 4 kohaldamist sisuliselt üksnes asjaoluga, et täitemenetluse ja tsiviilasja menetluse lõpetamine venisid. Samas ei ole maakohus põhjendanud, kas ja missugune on võimalik põhjuslik seos kõnealuste menetluste lõpetamise venimise ja menetluskulude kostja kanda jätmise korral kostja suhtes äärmise ebaõiguse või ebamõistlikkuse tekkimise vahel. Kõnealuste menetluste lõpetamise venimine kahjustas pigem hageja kui kostja huvisid, sest hageja taotles hagiga tema suhtes alustatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, et selle kaudu saavutada täitemenetluse lõpetamine. Hageja märgib selguse huvides, et menetluse lõpetamine ei veninud hageja süül, vaid tegemist oli õigusliku ebaselgusega küsimuses, kas kohtutäituril oli seaduse järgi võimalus lõpetada menetlus täiteasjas olukorras, kus täitemenetlus oli hagi tagamiseks peatatud. Hageja esialgsel hinnangul tulnuks selle küsimusele vastata jaatavalt, kuna täitemenetluse lõpetamine iseenesest ei oleks otseselt olnud vastuolus TMS §-ga 47. Samas selgus hiljem ringkonnakohtu seisukoht, et peatatud täitemenetluse korral puudub kohtutäituril igasuguste täitetoimingute tegemise, sh menetluse lõpetamise, võimalus (Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2013 määrus, p 11); 2) on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 5, kuigi järgmiste tuvastatud asjaolude kohaselt oleks maakohus pidanud seda sätet kohaldama: 1) asjaolu, et kostja avalduse alusel täitemenetluse lõpetamisega oli hageja nõue sisuliselt rahuldatud; 2) asjaolu, et hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist (kuigi hagist loobumise motiiv ei ole vaidlustatud määruses sõnaselgelt nii märgitud, tuleneb see kohtumääruse põhjenduse kontekstist ja kohaldatud seadusest, kuna vastasel juhul oleks kohus ilmselgelt kohaldanud TsMS § 168 lg 4 algusosa ja jätnud kostja menetluskulud hageja kanda). TsMS § 168 lg 5 kohaldamata jätmisega rikkus maakohus kohtumääruse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. TsMS § 168 lg 5 on imperatiivne säte, mille kohaldamise asemel TsMS § 162 lg 4 kohaldamine peab olema küllaldaselt põhjendatud. Maakohus on jätnud poolte olulised huvid täielikult kaalumata ega ole vaidlustatud määrusesse märkinud ühtegi ülekaalukat asjaolu, mis õigustanuks mitte jätta hageja menetluskulusid kostja kanda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8.Aires Liising OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. veebruari 2014 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 162 lg 4. Maakohus on menetluskulude jätmisel poolte endi kanda võtnud arvesse kõiki käesolevas tsiviilasjas esinevaid asjaolusid ja leidnud, et sellises olukorras on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et TsMS § 162 lg 4 on kohaldatav ka olukorras, kus menetlus lõpetatakse hagist loobumise tõttu. Menetluskulude kindlaksmääramine on asja arutanud maakohtu diskretsioon; 2) on maakohus õigesti jätnud kohaldamata TsMS § 168 lg-s 5 sätestatu. TsMS § 168 lg 5 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Olukorras, kus täitemenetlus määruskaebuse esitaja vara suhtes lõpetati üksnes põhjusel, et võlausaldaja ja põhivõlgnik (Kaia Kitsnik) saavutasid kokkuleppe sissenõutavaks muutunud võla tasumise osas

maksegraafikuga teises tsiviilasjas, mitte aga põhjusel, et hagis toodud väited oleks omaks võetud või neid oleks tunnistatud, ei ole õiglane jätta menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas võlausaldaja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Maakohtu
12.veebruari 2014 määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus Aires Liising OÜ kanda, mõistab välja Aires Liising OÜ-lt L. Partsi kasuks menetluskulud summas 5759,42 eurot ning lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise menetluskuludelt 5759,42 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2014 määrus muutmata. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud maakohtu määrust ainult menetluskulude jaotuse osas ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
10.Maakohus on vaidlustatud määrusega võtnud vastu hagist loobumise ja lõpetanud seoses sellega menetluse. Seega tuleb menetluskulude jaotuse määramisel juhinduda TsMS § 168 lg-test 4 ja 5. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja loobus hagist pärast seda, kui kostja oli nõude rahuldanud. Samas aga on maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et käesoleval juhul tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud sellega, et hageja esitas hagi tagamise tühistamise avalduse enam kui 7 kuud pärast seda, kui kostja oli esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mistõttu venis ka täitemenetluse lõpetamine ning menetlus antud tsiviilasjas.
11.Riigikohus on 04. aprilli 2011 lahendis nr 3-2-1-4-11 ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärgil selgitanud, et hagimenetluses jagatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi ning erandid sellest põhimõttest on seaduses selgelt sätestatud, kuid kõikidel juhtudel on kohtul õigus kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Lahendi nr 3-2-1-142-10 p-s 10 on Riigikohus asunud seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa siiski üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus kohaldas TsMS § 162 lg-t 4 seetõttu, et täitemenetluse lõpetamine ning ühtlasi ka antud tsiviilasja menetluse lõpetamine venis hageja käitumisest tingituna. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Toimiku materjalidest ei nähtu asjaolu, et hageja oleks tahtlikult põhjustanud oma tegevusega menetluse venimise. Vastupidi, nähtuvalt käesolevas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 21. mai 2013 määrusest ei teadnud kumbki menetluspool, et olukorras, kus hagi tagamisena on täitemenetlus kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni peatatud, ei saa kohtutäitur täitementlust lõpetada (kd II tl-d 72-74, 80-82 88-90).
12.Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel kohaldamisele kuuluvaks sätteks TsMS § 168 lg 5. Käesoleval juhul on hageja esitanud

kujundushagi, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Kuivõrd kostja ja kolmas isik saavutasid väljaspool käesoleva asja menetlust kohtu poolt kinnitatud kompromissi võlgnevuse tasumise osas ja kostja esitas vastavalt kohtulikule kompromissile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 185/2010/557, siis saavutas hageja hagiga taotletud eesmärgi. Hagiga taotletud eesmärgi saavutamisel ei oma tähtsust, kas nõude rahuldamise tingisid hagis esitatud seisukohad või rahuldas kostja selle muul põhjusel.

13.TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 168 lg 5 järgi jäävad menetluskulud maakohtus kostja kanda.
14.Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohus määrab TsMS § 1741 lg 1 alusel kindlaks menetluskulude jaotuse alusel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ja hageja esitasid avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks vastavalt 23.12.2013 ja 17.01.2014. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palus menetluskulud kindlaks määrata summas 7 644,82 eurot, sh riigilõiv 3220,58 eurot (II kd tl 417-223). Kuna maakohtu määrusega on tagastatud hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1597,79 eurot, siis tuleb menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 1622,79 eurot. Õigusabikuluna taotleb hageja kostjalt 4424,24 euro väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud kohtule oma seisukohta hageja poolt esitatud menetluskulude suuruse osas, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et selgelt põhjendamatu on avaldus osas, milles on taotletud reisiaja eest 239,68 eurot (I kd tl 221). Arvestades seda, et tasustatav reisiaeg 239,68 eurot on märgitud käibemaksuta, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks õigusabikuluna 4136,63 eurot (käibemaksuga). Kokku on seega hageja menetluskulud 5759,42 eurot ning see tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, siis mõistab ringkonnakohus kostja välja alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 ei hüvitata TsMS § 178 lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium