Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

-

-

-

mõista välja Tööandjalt Töötaja kasuks hüvitis töösuhte lõpetamisel TVK poolt Töötaja 2,3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5771.16 eurot (lisas 14 esitatud arvestuste ja TLS § 109 lg 1 alusel); mõista välja Tööandjalt Töötaja kasuks töötasu s.h. ületunnitasu, mille Tööandja on jätnud töötajale välja maksmata 2011.a. (arvestuslikus töötasus) kokku 3411.22 eurot, s.h.: juunikuu töö eest 1038.23 eurot, juulikuu eest 1555.22 eurot ja augustikuu eest 817.77 eurot (lisas 14 esitatud arvestuste, sõlmitud töölepingu ja TLS § 28 lg 2 p 2 alusel); mõista välja Tööandjalt Töötaja kasuks saamatajäänud päevaraha 2011.a. augustikuu eest 201.33 eurot (lisas 14 esitatud arvestuse ja TLS § 40 lg 1, lg 2 lg 3 ning VV määruse nr 110 25.06.2009.a. §3 alusel);

01.06.2011.a. sõlmisid pooled töölepingu töötamise kohaga Eesti Vabariik töötasuga netosuuruses 9.- eurot tund tähtajaga kuni 31.12.2011.a (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 3). Avaldaja töötas kostja (kes oli eeldatavasti sõlminud sellekohase lepingu hageja tööjõu müügiks) nõudel Soome Vabariigis Lipa-Betony Oy-s saalungitegija - armeerijana alates alates 01.06.2011.a. OÜ-ga Royalsky sõlmitud töölepingu alusel. Märgitud Soome äriühing pidas tööaja arvestust Töötaja üle ja esitas andmed nii hagejale kui ka kostja volitatud isikule M Jele, kes töölepingule alla kirjutas ja hageja tööd Soomes kostja nimel korraldas. Hageja tööaeg oli juunis 187 tundi ja 15 minutit (21 tööpäeva), juulis 202 tundi ja 30 minutit (20 tööpäeva) ja augustis 84 tundi ja 46 minutit (9 tööpäeva) (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 4,5 ja 6). Tööandja OÜ Royalsky ei tasunud hagejale sõlmitud töölepingus kokkulepitud korras töötasu, ei tasunud hagejale ületundide eest, kuigi nõudis ületundide tegemist ega võimaldanud vaba aega, kohustas hagejat vastuolus TLS § 40 lg 1 sätestatuga sõlmitud töölepingu punkt 4.1. alusel Töötaja poolt kulude hüvitamist töötasu arvel sõidukuludeks piletite ostuks töökohta Soomes ega tasunud ka päevarahasid ettenähtud korras augustis ja kandis üle osaliselt töölepingus kokkulepitud töötasu, lubades võlguolevad summad hüvitada määramatus tulevikus. 11.08.2011.a. hageja olles töötanud juulis ületunde ja saamata selle eest vabu päevi ning augustis tehes iga päev ületunde seda 08.-10.08. järjest 10-12 tundi raskel füüsilisel tööl (tõend TVK - le esitatud avalduse lisas 4) hakkas tundma end halvasti, tal tõusis palavik, tekkisid valud. Hageja teatas haigusest kostjale. Hageja avaldas, et kui uue inimese enda asemele otsid, võid töölt haiguse tõttu ära jääda. Kuna arstiabi Soomes on tasuline ja ainult esmane, sõitis hageja 12.08.2011.a. Eestisse ja olnud kaks päeva järjekorras, sai perearsti vastuvõtule, kes määras ravi ja väljastas hagejale haiguslehe (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 7). Hageja teavitas haiguslehest kostjat. Pärast ravi alates 27.08.2011.a määras arst hageja tööle. Hageja teatas 26. 08.2011.a. telefonitsi kostjale, et asub alates 29.08.2011.a. tööle (27.08.2011.a. ja 28.08.2011.a. puhkepäevad). Kostja vastas hagejale, et tööle tulla ei ole võimalik ja vajalik, kuna on hagejale postitanud 19.08.2011.a. töölepingu ülesütlemisavalduse, millega on tööleping alates 06.07.2011.a. üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel - korduva tööle mitteilmumise tõttu, millega põhjustanud hageja usalduse kaotuse enda vastu ning kostja on 24.08.2011.a. lõpparve kontole kandnud. Eelmärgitu tõttu hageja 29.08.2011.a. tööle ei asunud. 05.09.2011.a sai hageja postiga kirjaliku kostja juhatuse liikme R. Malõševa allkirja kandva töölepingu ülesütlemisavalduse alates 06.07.2011.a. taasesitamist võimaldaval kujul (tõendid TVK le esitatud avalduse lisas 8,9,10) ja lõpparve arvestuse (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 11). Lõpparve arvestustest nähtuvalt on kostja teinud ilma õigusliku aluseta ja ilma hageja nõusolekuta tasaarvestusi netotöötasus summas 530.80 eurot, rikkudes TLS § 78 sätteid, milles hagejalt nõusolekut ei küsinud ja milleks puudus alus ning millega hageja ei nõustu, kuna kostja on niigi vähem maksnud hagejale töötasu juunis, juulis ja augustis töötatud aja eest (vt tõendit TVK -le esitatud avalduse lisa 14), kui pooled 01.06.2011.a. sõlmitud töölepingus kokku leppisid. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise avaldus alates 06.07.2011.a. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on ebaseaduslik, ei põhine faktilistel asjaoludel, kuna hageja ei ole korduvat (ega ka mitte ühekordselt mitte tööle mitteilmumist toime pannud (/v.a haigestumine ühel korral) ega saanud seetõttu eelmärgituga Tööandja usaldust kaotada - antud faktiväidet hageja tõendab tõenditega TVK-le esitatud avalduse lisades 4, 5 ja 6 ja millest nähtuvalt Soome äriühing Lipa -Betoni OY, kes pidas kostja jaoks hageja kohta tööajaarvestust, on esitanud andmeid kostjale (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 11), et puuduvad hageja tööle mitteilmumised (tõendid TVK -le esitatud avalduse lisas 4,5,6 ja 7), millised saanuksid põhjust anda hageja poolt töölepingu ülesütlemiseks. Ka on asjas olemas tõend kostja esindaja ütlused TVK istungi protokollis 05.12.2011.a. lk 2 , milles kostja esindaja võtab omaks, et hageja töötundide arv on 2011.a. juunis 187 tundi, juulis 202 töötundi ja augustis 84,46 tundi. Ka on kostja esitanud tõendi lõpparve arvestus (tõend TVK-le esitatud avalduse lisas 11), millega on tõendatud, et kostja aktsepteeris Lipa -Betoni OY poolt esitatud hageja tööaja arvestust ning lähtus tööajast, millised esitas OY Lipa -betoni ja on esitatud

tõenditena antud asjas hageja poolt TVLK-le, mida palub ka kohtul hinnata. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud tõenditega tööajaarvestuses ja töötasuarvestuse, millised kostja esitas TVK-le menetluse käigu – märgitud on fabritseeritud ega ole vastavuses ei kostja poolt eelnevalt esitatud tõenditega ega kostja väidetega TVK istungil 05.12.2011.a. Küll aga nähtub juhindudes töölepingust (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 3), kostja koostatud lõpparve arvestusest (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 11), kostja poolt tehtud pangakannetest hageja pangakontole (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 12) ja kostja poolt Maksuametile esitatud deklaratsioonide alusel tehtud töötasuarvestustest hagejale (tõend TVK -le esitatud avalduse lisas 13), et kostja ei ole täitnud hageja suhtes Töölepingut, on arvestanud ja maksnud vähem iga töötatud kuu eest töötasu, jätnud tasumata töötatud ületundide eest ega ole kompenseerinud ületunde vaba ajaga, ega tasunud hagejale ettenähtud korras väliskomandeeringus olles augustikuu eest päevaraha, milles hageja kohtule nõuet kostja vastu ei esita põhjustel, et märgitud nõue on maksustatud riigilõivuga ja hagejal puuduvad rahalised vahendid.. Samuti ei ole kostja täitnud Eesti Vabariigis kehtivaid tööõigusnorme - on lõpetanud hagejaga 01.06.2011.a. sõlmitud tähtajalise töölepingu ebaseaduslikult ja tagasiulatuvana 06.07.2011.a. Hageja sai kostjalt erakorralise töölepingu ülesütlemisavalduse 05.09.2011.a., millest nähtuvalt on tööleping üles öeldud 06.07.2011.a. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. TLS § 97 lg 3 sätestab, et töölepingu võib üles öelda erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 1 sätestatud alustel ja seda kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist antud juhul kokkulepitud tähtaja lõppemiseni. Töölepingu ülesütlemine 05.09.2011.a. alates 06.07.2011.a.(kus hageja töötas nii 06.07. üle 10 tunni päevas kui ka järgnevatel 24 tööpäeval kostja tahte kohaselt), on tagasiulatuv ega ole kooskõlas TLS § 83 sätetega ega saa olla lõppenud seisuga 06.07.2011.a.kostja ei ole rakendanud oma TLS-ist tulenevaid õigusi töölepingu ülesütlemisel TLS kohaselt ega viinud sisse parandusi, kui need ka olnuksid, käesoleva ajani. Töölepingu lõpetamise protsess TLS kohaselt käivitub töölepingu kirjalikust ülesütlemisest, mille Töötaja on kätte saanud. Ainuüksi eelmärgitu tõttu on kostja poolt juhindudes TLS § 104 lg 1 töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele mittevastav (ülesütlemise protsess käivitub ligi kaks kuud hiljem ülesütlemisest) ja seega tühine algusest peale. TLS § 104 lg 1 sätestab muuhulgas, et töölepingu ülesütlemine on tühine ilma seadusest tuleneva aluseta. Kostja on öelnud lepingu üles hagejale märkides seadusest tuleneva aluse - TLS § 88 lg 1 p 5 - millega hageja põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu s.h loetelus pannud toime varguse, pettuse või muu teo. Kostja peab TLS § 95 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemist põhjendama. Kostja põhjendab töölepingu ülesütlemisavaldust. Kostja põhjenduseks on, et hageja ei ole korduvalt tööle ilmunud. Kostja ei nimeta, millistel kuupäevadel hageja tööle mitteilmunud ei ole tööle. Nähtavalt lisas 4,5 ja 6 esitatud tõenditest, on hageja enne 06.07. töötanud ettenähtud ajal kõigil tööpäevadel ja teinud hulgaliselt ületunde (tõendid TVK-le esitatud avalduse lisas 4 ja 5). Kostja on tasunud 08.08.2011.a.( tõendid TVK-le esitatud avalduse lisas 12,13) hagejale töötasu omades hageja poolt töötamise kohta tunniajatabelit ja võtab omaks hageja töötamise OY Lipa-Betoni poolt peetud tööaja arvestuses. Oma olemuselt on hageja tööle mitteilmumine ilma mõjuva põhjuseta poolte vahel sõlmitud töölepingu tingimuste (punkti nr 3.1) rikkumine hageja poolt ja annab põhjuse kostjal lõpetada töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja ei märgi töölepingu õigusliku alusena TLS § 88 lg1 p 3, kuigi põhjendustes töölepingu rikkumise hageja poolt aluseks toob. Seega kostja ei ole tõendanud, et tal oli olemas põhjus - hageja korduvalt tööle mitte ilmumine. Seega on töölepingu ülesütlemisavaldus vastuoluline (õiguslik alus ei ole kooskõlas põhjendustega). Tööleping on vastavalt tõenditele üles öeldud ilma igasuguse põhjuseta (mõjuva põhjuseta), mitte kooskõlas olev TLS § 87, § 88 lg 1 p 5, § TLS 83 ja mistõttu töölepingu ülesütlemine on tühine ilma seadusest tuleneva aluseta. Kuna kostja ei öelnud hagejale töölepingut üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel - hageja töökohustuste rikkumise tõttu, on hagejal alus TLS § 106 kohaselt vaidlustada kostja töölepingu ülesütlemine ka muuhulgas vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 ja 2 - sätestatu - hea usu põhimõtte

kohaselt - pidi kostja õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima hageja suhtes heas usus. Samuti ei ole kostja õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja on lõpetanud töölepingu 06.07.2011.a. - seadusevastasel viisil teatades selles hagejale 05.09.2011.a.- sisuliselt seetõttu, et hageja jäi haigeks ega otsinud endale asendajat, kirjutanud Töölepingusse sisse sätted vastuolus TLS § 40 lg 1, et palgas sisalduvad Töötaja komandeeringutasud, mis ei ole täidetav algusest peale selle tühisuse tõttu, kuna on vastuolus TLS § 40 lg 1. Rahaliste nõuete õiguslikud alused on Töötaja välja toonud TVK-le esitatud avalduse lisas nõuetes. ITVLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest - asjas puuduvad vaidlused selles, et hageja sai kostjalt töölepingu ülesütlemisavalduse 05.09.2011.a. ja esitas avalduse TVK-le 23.09.2011.a. Seega oli hageja esitanud avalduse töövaidlusorganile töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõudes seaduses määratud tähtaja jooksul ja puudub alus kostja taotluse rahuldamiseks, kui see ka töövaidlusorganile kostja poolt esitatud oleks olnud, aegumise tõttu. TVK jättis hageja nõude rahuldamata kostja poolt taotletud TsÜS § 69 lg 2 alusel, mille kohaselt tahteavaldus (antud juhul töölepingu ülesütlemisavaldus) on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei esitanud tõendeid selles, et 22.08.2011.a. oli töölepingu ülesütlemisavaldus jõudnud hageja elukohta ja hagejal oli sellega võimalus tutvuda. Asjas on tõendid, et kiri, millega kostja saatis hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse jõudis Haapsallu 22.08.2011.a. postiasutusse ja sidetöötaja on tuvastanud, et hageja ei olnud 22.08.2011.a. kodus. Asjas on vaieldav, et sidetöötaja tuvastas hageja kodus mitteoleku, kuna sidetöötaja ei ole mitte kunagi hageja kodus käinud, hageja elamu trepikoja välisuks on alt lukus nagu ka korteri uks -postkastide juurde pääseb väljast ilma välisust avamata. Hageja ei kinnita ega lükka ümber, et ta ei olnud 22.08.2011.a. kodus, kuna ta ei mäleta oli hageja kodus või mitte. Hageja võis haigusest tulenevalt magada ja alt antavat uksekella mitte kuulda, võis olla arsti vastuvõtul jms. Negatiivse asjaolu tõendamine ei ole hagejal võimalik. Asjas ei ole tõendatud, et sidetöötaja jättis hagejale 22.08.2011.a. teate, et hagejal oli võimalus saadetis 22.08.2011.a. kätte saada. Hageja on tõendanud, et ta oli 22.08.2011.a. haige ( esitatud asjas tõendhaigusleht) ja hagejal ei olnud haiguse ajal võimalik minna kodunt ca 3 km kaugusel asuvasse postkontorisse, et saadetis kätte saada. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kättesaamisel s.o. 05.09.2011.a oli võimalik hagejal töölepingu ülesütlemisavaldusega tutvuda ja ei 22.08.2011.a. kui kostja tahteavaldus oli kolmanda isiku valduses ja hagejale üleandmata (postiasutuse või selle töötaja valduses). Kostja ei ole tõendanud asjas vastupidist. Rahaliste nõuete arvestuslikus osas on hageja esitanud järgmised kirjalikud selgitused:

töötasus (netosummas) ja hageja nõuete aluseks olevad töötunnitasu on esitatud kooskõlas tõenditega ning hageja nõuete arvestuse alused töötasus on tõendatud .

Vaidluse aluseks olevad faktilised asjaolud ja menetluse käik Hageja sõlmis 01.06.2011 kostjaga töölepingu töötamiseks Soomes (edaspidi nimetatud „Tööleping“). Töölepingu kohaselt oli hageja töötasu suuruseks 9 eurot tunnis (neto). Hageja ja kostja esindaja vahel leidis 11.08.2011 aset vestlus, mille käigus hageja avaldas soovi minna puhkusele. Kostja palus hagejal esitada selleks vastav avaldus. Hageja seda ei teinud. Hageja teatas 12.08.2011 kostjale oma väidetavast haigusest, mida ta ei tõendanud ning jäi nimetatud kuupäevast alates töölt eemale. Kuna hageja ei esitanud täpsemaid selgitusi oma ajutise töövõimetuse (haiguse) kohta, siis ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles töölepingu seaduse (edaspidi nimetatud „TLS“) § 88 lg 1 punkt 5 alusel. Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse posti teel 19.08.2011, hagejal oli sellega tutvumiseks mõistlik võimalus 22.08.2011. Nimetatud kuupäevast on Tööleping üles öeldud. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse muuhulgas Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes 23.09.2011, s.o. 32 päeva möödudes päevast, millal hagejal oli võimalus Töölepingu ülesütlemise teade kätte saada. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude osaliselt. Hageja esitas hagiavalduse kohtule ning Pärnu Maakohus võttis oma 17.05.2012 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva hagi kättetoimetamisest. Kostja sai hagiavalduse kätte 31.05.2012. Seega on kostja vastuse esitanud tähtaegselt, kui see on jõudnud kohtusse hiljemalt 20.06.2012. Õiguslik põhjendus Üldsätted Kostja on seisukohal, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning see ei kuulu rahuldamisele. Kostja on hagejaga sõlmitud Töölepingu üles öelnud seaduslikult. Isegi, kui Töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik, mida kostja ei tunnista, on hageja nõue Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes lõppenud. Isegi, kui hageja nõue Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes ei ole lõppenud on kostja hagejaga sõlmitud Töölepingu üles öelnud seaduslikult. Kostjalt ei kuulu hageja kasuks väljamõistmisele tasu ületundide eest. Hageja on tasunud kostjale töötasu Töölepingus kokkulepitud ulatuses.

Kostja põhjendab oma seisukohti detailsemalt alljärgnevalt:

Hageja nõue Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes on lõppenud

Kostja esitas hagejale 19.08.2012 avalduse töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel. Töölepingu ülesütlemisavaldus edastati hagejale kostja poolt posti teel. Hagejal oli mõistlik võimalus Töölepingu ülesütlemisavaldus kätte saada hiljemalt 22.08.2012.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud „TsÜS“) § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kostja on toimetanud Töölepingu ülesütlemisavalduse hageja elukohta ning hagejal oli mõistlik võimalus see tahteavaldus kätte saada. Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis võis olla takistuseks tahteavalduse kättesaamiseks.

Hageja on hagiavalduses ekslikult leidnud, et töövaidluskomisjonis toimunud vaidluses ei olnud tõendatud asjaolu, et Töölepingu ülesütlemise avaldus jõudis hageja elukohta 22.08.2011. Kostja poolt on tõendatud Töölepingu ülesütlemise avalduse jõudmine hageja elukohta 22.08.2011 kellaajalise täpsusega. Asjaolu, et hageja ei võimaldanud postitöötajal üle anda saadetist, ei muuda asjaolu, et kostja poolne tahteavaldus jõudis hageja elukohta 22.08.2011. Kostja on seisukohal, et selleks, et tahteavaldus loetakse seaduse kohaselt üleantuks (st. saadetuks saaja elukohta), kui postitöötaja on teinud endast kõik mõistlikult oleneva selleks, et saadetis üle anda.

Hagejal oli mõistlik võimalus tutvuda Töölepingu ülesütlemisavaldusega 22.08.2011. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, mille sätteid tuleb analoogia korras kohaldada ka Töövaidluskomisjoni menetlusele, § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. Hageja on esitanud avalduse Töövaidluskomisjonile Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes 23.09.2011, s.o. 32 päeva arvates Töölepingu ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja nõue Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes on lõppenud.

TLS § 105 lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja Tööleping on lõppenud 22.08.2011 TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel.

Alternatiivselt palub kostja kohaldada käesolevas asjas ülatoodud alustel aegumist, juhul, kui kohus leiab, et tegemist ei ole nõude lõppemisega.

Alternatiivne vastuväide: Kostja on Töölepingu üles öelnud seaduslikult

Kostja leiab alternatiivselt, et kui hageja nõue Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes ei ole lõppenud või ei kohaldata aegumist, on kostja hagejaga sõlmitud Töölepingu üles öelnud seaduslikult.

Hageja puudus töölt alates 12.08.2011 väidetava ajutise töövõimetuse (haiguse) tõttu. Kostja ja hageja vahel leidis 11.08.2011 aset vestlus, milles hageja informeeris kostjat enda soovist puhkust saada ning perega Eestis aega veeta. Kostja sellega ei nõustunud. Nimetatud vestluse kohta annab kohtuistungil tunnistusi A S, isikukood XXXXXXXXX, kelle osalemise istungil tunnistajana kostja tagab.

Hageja ei ole põhjendanud ei Töövaidluskomisjonis toimunud töövaidluse käigus, ega ka hagiavalduses enda väidetavat haigust 12.08.2011, 15.08.2011 ja 16.08.2011. Hagejale on väljastatud töövõimetusleht alates 17.08.2011.

Vastavalt Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja korra ning töövõimetuslehe vormide § 5 lg 1 kirjutatakse haigusleht välja „Ravikindlustusseaduse“ § 51 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast haige läbivaatust ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides määruse § 4 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.

Selleks, et töövõimetus algus oleks nõuetekohaselt registreeritud hageja väidetavast töövõimetuse algusest (12.08.2011) oleks hageja pidanud oma väidetavast haigusest informeerima perearsti kasvõi telefoni teel. Seda hageja ei teinud. Hageja töövõimetus fikseeriti alles 17.08.2011. Seega on tõendamata hageja töövõimetus 12.08.2011, 15.08.2011 ja 16.08.2011. Kuna eelpool nimetatud päevadel on hageja töövõimetus tõendamata tuleb lugeda, et hageja ei olnud nendel päevadel töövõimetu ning hageja puudus töölt ilma õigusliku aluseta.

Hagejal puudus vajadus esmase arstiabi saamiseks pöörduda perearsti poole Eestis, kuna tal oli võimalus saada esmast arstiabi ka töötamise asukohas Soomes. Hageja on esitanud seisukoha, et kuna arstiabi Soomes on tasuline ja ainult esmane, pidi ta sõitma Eestisse ja sai arstiabi alles mitme päeva möödudes arvates ajutise töövõimetuse tekkimisest. Kostja selle väitega ei nõustu.

Kostja poolt oli hagejale tagatud ravikindlustus Soomes, sõlmitud oli leping tervishoiuteenuse osutajaga ning haiguse korral oleks hageja saanud kohe pöörduda Soome arsti poole ning saada abi. Hagejale oli sotsiaalkindlustuskaitse A1 (E101). Täpsemalt annab ravikindlustuse kohta selgitusi tunnistajana A S. Hageja ei kasutanud võimalust pöörduda arstiabi saamiseks Soome, vaid pöördus Eestisse ning ka Eestis fikseeris enda väidetava ajutise töövõimetuse alles neljandal töölt eemal viibimise päeval. Seega puudus hagejal alus töölt eemalviibimiseks 12.08.2011, 15.08.2011 ja 16.08.2011. Tegemist on korduva töölt puudumisega.

TLS § 15 lg 2 punkt 10 kohaselt teatab töötaja tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Hageja ei informeerinud kostjat enda töövõimetuse eelduslikust kestvusest, ka ei teavitanud hageja kostjat sellest, kas arst on talle määranud ajutise töövõimetuse või mitte. Hageja hoidis kostjat teadmatuses töölt eemalviibimise asjaoludest. Sellest tulenevalt oli kostjal alus eeldada, võttes arvesse ka 11.08.2011 aset leidnud vestlust, et hageja tegelik töölt eemalviibimise põhjus ei ole seotud ajutise töövõimetusega.

Kostja leiab, et Töölepingu ülesütlemise teate kuupäev ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna ülesütlemine jõustub selle kättesaamisega. Kuigi kostja koostas formaalselt Töölepingu

ülesütlemise avalduse 15.08.2011, s.o. teisel päeval pärast hageja töölt eemale jäämist, ei edastanud kostja seda avaldust hagejale enne, kui alles 19.08.2011. Kostja tegi kõik endast mõistlikult oleneva selleks, et tagada hagejale võimalus teavitada kostjat töölt eemalviibimise põhjustest. Hageja seda ei teinud.

Hageja hüvitise nõue on ebamõistlikult suur.

Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks kõrvalnõudena hüvitis Töölepingu tühise ülesütlemise eest hageja 2,3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5771,16 eurot. Kostja selle nõudega ei nõustu.

Kostja leiab, et isegi, kui kohus leiab, et Töölepingu ülesütlemine oli tühine, mida Kostja ei tunnista ning vastupidised asjaolud on tõendamata, on hageja nõue ebamõistlikult suur.

Kostja juhib tähelepanu sellele, et pooltevaheline töösuhe kestis 2,5 kuud. Hüvitis väidetava tühise ülesütlemise eest oleks seejuures peaaegu võrdne töötasuga, mida hageja kostja juures töötamise perioodil sai.

TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja leiab, et vaidluse asjaolusid arvesse võttes ei saaks hüvitise suurus olla suurem, kui hageja 0,5 kuu keskmist töötasu.

Juhul, kui hageja jääb oma seisukoha juurde, et ta sai Töölepingu ülesütlemisest teada alles 05.09.2011, siis tuleb hüvitise suuruse määramisel ka arvesse võtta asjaolu, et hageja on puudunud ilma õigusliku aluseta töölt 12.08.2011, 15.08.2011 ja 16.08.2011. Samuti ei ilmunud hageja tööle töövõimetuse lõppedes 29.08.2011 – 05.09.2011. Seega puudus hageja töölt ilma õigusliku aluseta ka 29.08.2011 – 05.09.2011. Ainuüksi telefonikõne tegemine kostjale ei tähenda seda, et hageja soovis ka tegelikult tööülesandeid täitma asuda. Seega tuleb hüvitise määramisel võtta arvesse ka asjaolu, et hageja on puudunud töölt ilma selleks õigust omamata käesolevas punktis nimetatud kuupäevadel.

Kostja on hagejale maksnud ületundide eest tasu

topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule lepingu lahutamatuks lisaks oleva protokolli p 7 näeb ette lepingu artiklist 15 erisuse renditööjõu palgatulu maksustamise osas: "Viidates 15. artikli 2. lõikele, ei rakendata 15. artikli 2. lõike sätteid värvatavale töövõtjale. Eelmise lause mõttes loetakse lepinguosalise riigi residentidest töövõtjaid värvatuks, kui nad on antud teise isiku käsutusse isiku (töövahendaja) poolt, töötamaks selle teise isiku (tööandja) äritegevuses teises lepinguosalises riigis, eeldusel, et tööandja on teise riigi resident või et tal on selles teises riigis püsiv tegevuskoht, ja et töövahendajal puudub vastutus ja ta ei kanna mingit vastutust ka töötulemuse eest. "Sellise erandi sätestamine tähendab, et renditööjõule ei kehti nn 183 päeva kriteerium, vaid renditöötaja on kohustatud oma Soomes teenitud tulult Soomes tulumaksu maksma juba töötamise algusest. Seega, kui töölepingu raames toimub töötamine renditööjõuna, võidakse Eesti residendi välisriigis saadud palgatulu maksustada Soomes ka juhul, kui Soomes töötatakse vähem kui 183 päeva 12 kuu jooksul. Protokolli punkti 7 kolmandast lausest tulenevad reeglid, kuidas renditööjõudu määratleda. TuMS § 13 lg 4 p 2 ja § 40 lg 31 p 2 kohaselt on Eestis tulumaksukohustuse välistamiseks vajalik teise riigi pädeva asutuse vastav tõend. Seega ei tõenda hageja lähetust ja lähetusrahade maksmist ainult asjaolu, et Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonidel on deklareeritud makse vähem, kui hagejale tegelikult tasu maksti. Hageja töötasuks tuleb lugeda kõik kostja poolt talle makstud tasud ning nende tasude maksmisega on hagejale hüvitatud ka väidetavate ületundide tegemise eest saadaolevad tasud.

Kokkuvõte

TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja on esitanud avalduse Töövaidluskomisjonile Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes 23.09.2011, s.o. 32 päeva arvates Töölepingu ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja nõue Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes on lõppenud ning hagiavaldus selles osas ei kuulu rahuldamisele.

TLS § 105 lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja Tööleping on lõppenud 22.08.2011 TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel.

Kostja leiab alternatiivselt, et kui hageja nõue Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes ei ole lõppenud, on kostja hagejaga sõlmitud Töölepingu üles öelnud seaduslikult.

Hageja on aluseta töölt puudunud 12.08.2011, 15.08.2011 ja 16.08.2011. TLS § 88 lg 1 punkt 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine käesoleval juhul, olukorras, kus hageja on puudunud töölt ilma põhjuseta kolmel päeval on seaduslik, sest sellise töölt eemalviibimisega on hageja põhjustanud kostja usaldamatuse tema vastu.

Kostja leiab, et isegi, kui kohus leiab, et Töölepingu ülesütlemine oli tühine, mida Kostja ei tunnista ning vastupidised asjaolud on tõendamata, on hageja nõue ebamõistlikult suur. Kostja leiab, et vaidluse asjaolusid arvesse võttes ei saaks hüvitise suurus olla suurem, kui hageja 0,5 kuu keskmist töötasu.

Hageja on hagiavalduses ekslikult leidnud, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töötasu ületundide eest kokku 2768,11 eurot. Kostja sellega ei nõustu ning leiab, et kostja poolt on hagejale makstud välja kõik saadaolevad tasud.

TLS § 44 lg 1 kohaselt on ületundide tegemise eelduseks pooltevaheline kokkulepe. Sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud. Kuna pooled ei ole sõlminud kokkulepet ületundide tegemiseks puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt tasu ületundide eest.

Hageja töötamise koht oli Soome. Seepärast ei saa lugeda hagejat lähetatud töötajaks, vaid teda tuleb lugeda töötavaks Soomes. Hagejale makstud tasu, mis ületas Töölepingus kokkulepitud tasu tuleb käsitleda hageja palgatuluna, mitte tasuna töölähetuse eest.

Kuivõrd hagejal ei olnud alust muudele lisatasudele, kui väidetavate ületundide eest, mille tegemine on tõendamata, tasumisele kuuluvad lisatasud, siis saab kostja poolt hagejale makstud taSd, mis ületavad Töölepingus kokkulepitud tasu, käsitleda ainult tasuna ületundide eest.

Kostja on seisukohal, et Töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud laekumised ja töötasu arvestus kajastab õigesti hageja tööaega ja töötasu arvestust, kui ületunnid leiavad hageja poolt tõendamist.

Ülaltoodust tulenevalt palub kostja:

kodus. Seega saabus postisaadetis U P elukohajärgsesse postiasutusse 22.08.2011.a. ja alates sellest kuupäevast oli kostja arvates hagejal võimalik dokumendiga tutvuda. Kostja loeb töölepingu ülesöelduks 22.08.2011.a. U P ise on oma allkirjaga korduval väljastusteatel kinnitanud ülesütlemisavalduse kättesaamist 05.09.2011.a. (TVK toimik, lk.87), millisest tähtajast hakkab hageja ise töölepingu lõppemise tähtaega arvestama. U P töölepingu ülesütlemisega ei nõustunud ja esitas 23.09.2011.a. Tööinspektsiooni Põhja töövaidluskomisjoni avalduse (Toimik, lk.68-73) järgmiste taotlustega:

Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on rikkunud oma töökohustusi ning kas töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks oli mõjuv põhjus. Vastavalt 15. augustil 2011.a. koostatud kirjalikule töölepingu ülesütlemisavaldusele on kostja OÜ Royalski tööandjana töötajale U Ple töölepingu nr5 üles öelnud alates 06.07.2011.a., ülesütlemise aluseks on TLS § 88 lg1 p5 ning on ajendatud töötaja alljärgnevatest rikkumistest: korduv tööle mitte ilmumine, millega on põhjustatud tööandja usalduse kaotus töötaja vastu. Seega vastab ülesütlemise avaldus TLS 95 lg 1 toodud kirjalikule vorminõudele. TLS § 88 lg 1 p 5 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on toime pannud teo, millega ta on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5 poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tulenevalt asjaolust, et kostja on öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kontrollib kohus hagejale süüks pandud töökohustuste rikkumisi, so. kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alused ja mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga, kas kohustuste rikkumine oli eriliselt raske või oli tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud, mis lubas tal töölepingu üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p.2.3 alusel tööülesandeid andis ja nende täitmist kontrollis vahetult juhendaja või objektil olev projektijuht. Töölepingu p.5.1 kohaselt oli tööülesannete täitmise kohaks Eesti Vabariik, kui p.5.2. kohaselt vajadusel oli tööandjal õigus saata töötajat lähetusse. Hageja on kinnitanud, et ta asus kostja juurde tööle 01.06.2011.a. ja tema reaalne töökoht oli Soome Vabariigis ning ülemaks tööl oli A S, kes oli nagu tööandja poolt määratud vanemaks ehk isikuks, kelle poole tuli pöörduda tööl tekkivate probleemidega ja tema võttis omakorda ühendust otseste ülemustega Eestis. Tööaeg on määratud poolte vahelise töölepingu p.-s3, mille kohaselt hageja asus tööle täieliku tööajaga. Tööaja kestuseks oli töölepingu järgi 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Vajadusel kohustus töötaja töötama puhkepäevadel ja peale normaaltööaega. Töölepingu p.4 kohaselt oli töötaja netopalk 9 eurot töötunnis. Palgas sisaldusid ka komandeeringutasud. Tööandjale jäi õigus tasuda lisatasusid. Hageja selgituste kohaselt tegi ta kostja juures tublisti tööd, sealhulgas ületunde, mille eest lootis saada vabu päevi, et viibida kodus Eestis nendel päevadel.

11.08.2011.a. tundis hageja aga ennast halvasti, oli palavik. 12.08.2011.a. pöördus töötaja tööandja esindaja poole ja teatas, et on haigestunud ning soovib vabu päevi saada. Tööandja oli keeldunud vabade päevade andmisest ja öelnud, et tehku puhkuseavaldus ning otsigu endale ise asendaja. Soomes andis ta oma haigestumisest teada A Sle. Hageja selgituste kohaselt seonduvalt tervise halvenemisega sõitis ta 12.08.2011.a. õhtul Soomest ära Eestisse. Hageja väidete kohaselt läks ta 12.08.2011.a. Eesti Tallinnas otsese ülema M Je poole, kellele teatas samuti oma haigestumisest telefoni teel. Tallinnas vastati, et kui ta leiab endale asendaja, siis palun väga ja sellega asi piirdus. Kuna järgnes nädalavahetus, siis arsti poole pöörduda ei saanud. Esmaspäev, 15.08.2011.a., võttis ta kontakti Eestis perearstiga, kuid seoses arsti töökoormatusega ei saanud vastuvõtule registreerida ennast ennem kui kolmapäevaks. Nimetatud päeval läkski hageja Eestis perearsti vastuvõtule. Arst tuvastaski hagejal töövõimetuse ja määras haiguslehe. Siis teavitas ta haiguslehest ka tööandjat. Haiguslehel oli kuni 26.08.2011.a., tööle kirjutati ta 27.08.2011.a. Ta teatas tööandjale, et tuleb tööle 29.08.2011.a., so. esmaspäev. Tööandja teatas aga telefoni teel, et tal ei ole vaja enam tööle tulla, kuna tööleping on temaga lõpetatud. 29.08.2011.a. hageja seetõttu tööle ei läinud ning pärast seda kuupäeva sai ta postkontorist teate postkontorisse ilmumiseks, kuna tema nimele on tulnud tähtkiri. Postkontorist saadud tähitud kirjast ilmnes, et tööandja on temaga töölepingu ennetähtaegselt üles öelnud ja vabastanud töötaja tagasiulatuvalt 06.07.2011.a., kuigi töötaja töötas sel ajal ja pärast seda. Kuigi tööandja oli postitanud ülesütlemisteate 19.08.2011.a., sai hageja selle teate kätte postkontorist alles 05.09.2011.a. Mis põhjusel postiljon 22.08.2011.a. kirja üle anda ei saanud hageja ei oska täpselt öelda. Ta oli sel ajal haige ja võis postiljoni käimist mitte kuulda, või oli arsti juures jne. Hageja leiab, et tagasiulatuvalt ei olnud tööandjal mingit põhjust töölepingut üles öelda ja loeb ise töölepingu lõppenuks 05.09.2011.a., mil sai postist kostja töölepingust ülesütlemisteate. Töösuhte taastamist hageja ei soovi, kuid taotleb töölepingu lõppenuks lugemist TLS § 107 alusel ja taotleb TLS § 108 alusel hüvitis 2,3 kuu keskmise palga ulatuses (vt. ka kohtuistungi protokoll tl. 79-83). Kostja esindaja jäi kohtus oma vastuväidete juurde. Hagi aegumisele on kohus andnud hinnangu eelnevalt. Sisuliselt rõhutas kostja esindaja aga seda, et hagejale väljastati haigusleht alles 17. augusti 2011.a. kuupäevast, mitte 12.08.2011.a. Kostja esindaja juhtis kohtu tähelepanu Ravikindlustusseaduse §-le 51, mille kohaselt haigusleht väljastatakse töövabastuse alguskuupäeval, juhul kui hageja informeeris perearsti sellest, et väidetavalt oli ta juba 11.08.2011.a. poolest päevast haigeks jäänud. Siis on ühtne seisukoht, et perearst väljastab haiguslehe telefoni teel saadud eelnevat informatsiooni arvestades sellest päevast, mil isik tegelikult haigestus, mitte päevast, mil ta pöördub arsti vastuvõtule. Kostja leiab ka, et hagejal ei olnud mittemingisugust vajadust haigestumise korral pöörduda Eesti arsti vastuvõtule, kuna tal oli Soome tervisekindlustus, mis võimaldas saada vajalikku arstiabi töökohas, so. Soome Vabariigis. Kuna hageja puudus töölt omavoliliselt 12.08.2011.a., 15.08.2011.a. ja 16.08.2011.a., siis oli hageja usalduse kaotus töötaja suhtes igati põhjendatud ja töölepingu ülesütlemine seaduslik. Tööandjale teadaolevalt soovis hageja saada enne töölt ärajäämiseks puhkust, mitte vabu päevi ületundide eest. Tunnistaja A S ütluste kohaselt (lk. 82-83) töötas ta vaidlusalusel perioodil OÜ Royalski firmas töökohaga Soomes betoonitehases. Ta töötas koos hagejaga ja oli hageja suhtes töödejuhatajaks kohapeal. Kõikidele töötajatele oli teada antud, et kõikides küsimustes, mis tekkivad seoses tööga tuleb töötajatel pöörduda tema poole. 11. või 12.08.2011.a, täpset kuupäeva ta ei mäleta, teatas Soomes kohapealne töödejuhataja S D temale, et üks tööline, U P, oli lahkunud omavoliliselt töölt ja sõitnud Eestisse. See oli neljapäevane päev. Tehase juht ei teadnud U P töölt lahkumisest midagi. S. D teatas, et U P oli lahkunud töölt juba neljapäeval pärast nelja tundi töötamist ja öelnud, et ta peab sõitma Eestisse – koju ja sõitiski lihtsalt ära Eestisse. Esmakordselt rääkis tunnistaja töölt lahkumise teemal U Pga Eestis järgmise nädala esmaspäeval, mil U P tuli Tallinnas asuvasse kontorisse, see pidi olema siis 15.08.2011.a. Tunnistaja eitab U P väidet, mille kohaselt ta käis Tallinnas kontoris reedel 12.08.2011.a, vaid jääb enda juurde, et tegemist oli esmaspäevaga. U Pl oli kehtiv ravikindlustus, mis võimaldas temal saada ravi ka Soome Vabariigis ning U P oli sellest teadlik. U P

oli tunnistaja ütluste kohaselt temale varasemalt rääkinud, et tal on augustikuus perre sündimas laps ning ta sooviks puhkust. Tunnistaja selgitas U. Ple, et puhkuse saamiseks tuleb esitada tööandjale kirjalik avaldus. Samuti selgitas, et isaks saamise puhul on samuti võimalik saada vabu päevi aga ka sellisel juhul tuleb esitada kirjalik avaldus. U P haigusest sai tunnistaja teadlikuks alles siis, kui töötaja saatis postiga tööandjale haiguslehe, see oli kuskil augustikuu lõpus. 15.08.2011.a. Tallinnas kontoris käies U. P oma haigestumisest ei rääkinud. Esmaspäeval Tallinnas kontoris käies rääkis U P jällegi soovist olla kodus oma pere juures, kui laps sünnib. Talle sai veelkord selgitatud avalduse kirjutamise vajalikkust, miks ta seda ei teinud tunnistaja ei tea. Kuna hageja ja kostja selgitustes esinevad vastuolud ja vastavalt TsMS §-dele 229 ja 267 ei ole poole enda selgitused (va. vande all antud ütlused) tõendiks, saab kohus vaidlusalustes küsimustes, so. küsimuses, kas hageja puudumine töölt 12.08, 15.08. ja 16.08.2011.a. oli põhjendatud või oli tegemist omavolilise töölt puudumisega, milline asjaolu andis alust tööandjal töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotamise motiivil, tugineda ainult kohtule esitatud lubatud tõenditele, mis vastavad TsMS §-s 229 sätestatule. Käesoleval juhul on kohtul sellisteks tõenditeks tunnistaja A. S ütlused (tunnistaja ütluseid ei ole seatud kahtluse alla) ja hagejale U Ple väljastatud haiguslehe koopia (TVK toimik, lk. 85). Haiguslehega on tõendatud, et hageja viibis töölt eemal mõjuval põhjusel, so. haigestumise tõttu 17.08. 2011.a. kuni 26.08.2011.a. Kohus loeb nimetatud kahe tõendi põhjal tuvastatuks, et hageja lahkus omavoliliselt töölt 11.08.2011.a. poolest päevast ja puudus töölt mõjuva põhjuseta 12.08.2011.a., 15.08.2011.a. ja 16.08.2011.a. Hageja ei ole kohtule veenvat selgitust, miks ta ravikindlustust omava isikuna, haigestumise korral ei pöördunud töökoha järgse raviasutuse poole, vaid pidi selleks sõitma Eestisse ning miks töövõimetusleht väljastati temale alles 17.08.2011.a. aga mitte väidetavast haigestumise päevast, so. 12.08.2011.a. Kohus ei pea esitatud tõendite põhjal tõendatuks hageja väideteid selles, et ta teatas tööandjale koheselt enda haigestumisest 12.08.2011.a. või Tallinnas viibides 15.08.2011.a. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt sai tööandja teada hageja haigestumisest 17. augustist 2011.a. teada alles pärast seda, kui tööandjale oli postist saabunud haigusleht. Enne seda oli hageja tööandjale rääkinud soovist saada puhkust või vabu päevi, milleks ta soovitati teha avaldus. Tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja ütlustele vastupidist ei ole kohtule esitatud. Kohus eeltoodu alusel asub seisukohale, et hageja omavoliline lahkumine tööandja poolt määratud töökohast Soomes 11.08.2011.a. ja sellele järgnenud omavoliline töölt puudumine 12.08.2011.a. ja 15.08.2011.a. ning ka 16.08.a.2011.a. on kvalifitseeritavad selliseks muuks teoks TLS § 88 lg1 p5 tähenduse, mis tingis tööandja usalduse kaotuse ja põhjustas tööandja poolt erakorralise töölepingu ülesütlemise. Töötaja eiras teadlikult oma esmast kohustust töölepingu järgi – käia tööl, puudus vähemalt kahel päeval ilma tööandja loata mõjuva põhjuseta töölt. Hageja ei täitnud oma hoolsuskohustust, mille kohaselt tuli tal koheselt teatada tööandja määratud esindajale mõjuvast põhjusest töölt eemalejäämiseks. Töötaja ei esitanud tööandjale ka aegsasti avaldust vabade päevade saamiseks või erakorralise puhkuse saamiseks. Seega leiab kohus, et tööandja on töölepingu hagejaga ülesöelnud seaduslikult. Samas leiab kohus, et kostja ei ole põhjendanud töölepingu tagasiulatuvat lõpetamise tähtaega 06.07.2011.a. Kohtulikus menetluses on leidnud tõendamist, et hageja töötas kostja juures 01. juunist 2011.a. kuni 11.08.2011.a. (kaasaarvatud). Mingeid muid töökorralduste eiramist ei ole hagejale etteheidetud. Kohus leiab, et töötaja omavoliline lahkumine töölt ja mõjuva põhjuseta töölt puudumine vähemalt kahel päeval on selline raske töökohustuste rikkumine, mis ei anna töötajale alust heausu põhimõtte järgi tööandajalt loota eelneva hoiatusega piirdumist (TLS § 88 lg3). TLS § 88 lg4 kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust sai tea või pidi teada saama. Tunnista A. S ütluste kohaselt sai tööandja teada U. P omavolilisest lahkumisest töölt neljapäeva õhtul, so. 11.08.2011.a. õhtul, ja sellele järgnenud omavolilisest töölt puudumisest, töölepingu ülesütlemise avaldus on koostatud 15.08.2011.a. Seega on töölepingu ülesütlemise avaldus koostatud mõistliku aja jooksul ning kostjal oli õigus hagejaga tööleping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.. Kohus erinevalt kostja seisukohtadest leiab, et tuginedes töösuhteid käsitlevatele seadustele on põhjendatud lugeda

tööleping ülesöelduks ja lõppenuks sellest päevast, mil ülesütlemisavaldus selles sisalduvate põhjendustega sai hagejale tegelikult teatavaks, so. 05.09.2011.a. (hageja on allkirjastanud tähitud postisaadetise kättesaamise). Eeltoodud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 15.08.2011 avalduse alusel vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine, kuid tööleping tuleb lugeda lõppenuks päevast, mil ülesütlemisavaldus sai töötajale teatavaks, so.05.09.2011.a. Kuna töölepingu ülesütlemisavaldus on kohtu poolt loetud seaduslikuks, siis puudub hagejal seaduslik alus hüvitise nõudele. II Kohtu hinnang hageja taotlusele mõista kostjalt välja töötasu, sh. ületunnitasu, mille tööandja on jätnud töötajale välja maksmata 2011.a. (arvestuslikus töötasus) kokku 2768.11 (arvatud maha TVK poolt välja mõistetud 643,11 eurot), sh. juunikuu töö eest 1038.23 eurot, juulikuu eest 1555.22 eurot ja augustikuu eest 817.77 eurot. U P on oma töövaidlusavalduses palunud tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu, mis sisaldab ka ületunnitööd: juunikuu eest 1038,23 eurot, juulikuu eest 1555,22 eurot ja augustikuu eest 817,77 eurot TLS § 28 lg2 p2 alusel ja vastavalt sõlmitud töölepingule. Royalsky OÜ ei tunnista avaldaja töötasu sh ületunnitöötasu nõuet. TLS § 20 kohaselt peab töötaja tööd tegema tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige enam seotud. Enim seotud tegevuskoha määratlemisel tuleb arvesse võtta konkreetse tööga seotud asjaolusid. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga sätestatud töö tegemise kohta (TLS § 21 lg 1) maksimaalselt 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega (TLS § 21 lg 2). Kokkulepe pikema kui 30-päevase töölähetuse kohta tuleb töötajaga sõlmida igaks töölähetuseks eraldi. Kokkuleppe töölähetuse pikendamise kohta saab sõlmida ka töölähetuse ajal. Pooled sõlmisid 01.06.2011 .a. määratud ajaks (kuni 31.12.2011 .a.) töölepingu, mille kohaselt asus U P tööle alates 01. juunist täistööajaga saalungitegija-armeerijana. Töötasuks leppisid pooled töölepingu punkti 4.1 kohaselt kokku 9 eurot (neto) tunnis milles sisaldus ka lähetusepäevaraha. Töötegemise kohaks leppisid pooled töölepingu punkti 5.1 kohaselt kokku Eesti Vabariigi. Roylsky OÜ ja U P vahel puudub vaidlus selles, et töötaja asus alates 01. juunist 2011 .a. tööle Soome Vabariiki, mis oli töötaja töötegemise kohaks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka tööandjapoolt tõendina esitatud Janwall OY poolne kiri, milles Soome Vabariigi äriettevõtte Janwall Oy Ltd kinnitab, et U P töötas ettevõttes perioodil 01.06-11.08.2011 .a. Royalsky OÜ poolt lähetatud renditöötajana (vt. TVK toimik). Kohus asub seisukohale, et U P ja Royalsky OÜ tahe töölepingut sõlmides oli töötaja töötamine väljaspool Eesti Vabariiki, millisel juhul ei rakendu töötajale töölepingu seaduses lähetuse kohta sätestatu. Juhul, kui isik töötab väljaspool oma alalist elukohta püsivalt kindlas kohas, peaks sellise töötajaga sõlmitavas töölepingus fikseerima töö tegemise asukohana vastava töö tegemise asukoha reaalse piirkonna ning sellist isikut ei saa käsitleda vastavas töökohas lähetuses olevana ega maksta talle maksuvabalt päevaraha. Seega tuleb lugeda töötaja töö tegemise kohaks Soome Vabariik ning kokkulepitud töötasuks 9 eurot (neto) tunnis ilma lähetuse päevarahata. Tööandja on käesolevas asjas eksinud TLS § 29 lg 3 sätestatu vastu, mille kohaselt tuleb töötasu kokku leppida brutosummana, st töölepingus tuleb töötasu hulgas kajastada ka summad, mida tööandja peab makstavalt töötasult kinni pidama (tulumaks ja töötasult makstavad töötuskindlustusmaksed). Antud juhul on tekkinud olukord, kus ei ole võimalik üheselt aru saada töötajaga kokkulepitud töötasust (TLS § 29 lg 1), mida kajastab ka tööandja poolt 19. detsembril töövaidluskomisjonile esitatud töötasu arvestus (vt TVK toimik). Arvestuse kohaselt on töötaja tunnitasu igas töötatud kalendrikuus erinev. Samuti võib esitatud tõendist

näha, et töötaja tegi tööandjale tööd Soome Vabariigis pikemal perioodil kui 30 päeva, kokkulepet lähetuse pikendamise kohta tööandja esitanud ei ole. TLS § 5 kohaselt lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 43 lg 1 sätestab täistööaja mõiste, milleks on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, täistööajaga töötamist eeldatakse. Tööaeg on TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt aeg, millal töötaja täidab töölepingus kokkulepitud tööülesandeid. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 7). U P on oma töövaidluskomisjonile esitatud töövaidlusavaldusele lisanud tõendina Lipa-Betoni Oy tööajaarvestuse perioodil 01.06-11.08.2011.a. Royalsky OÜ on, avaldajale koos töölepingu ülesütlemisavaldusega, edastatud augustikuu palgatõendist nähtuvalt lähtunud eelpool nimetatud tööajaarvestusest. Pooled ei ole töölepingus kokkuleppinud töötamist summeeritud tööaja arvestuse alusel ning tööandja ei ole esitanud tõendit töötajale ületundide kompenseerimisest vabaaja andmisega. Kohus lähtudes Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest ning asjaolust, et töötaja töötas põhitöökohaga Soome Vabariigis ega omanud seeläbi õigust lähetuse päevarahale, loeb töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud töötasuks 9 eurot (neto) tunnis ning arvestab U P töötunde 2011.a. juunikuus 187.15 tundi ja töötasuks 1821.38 eurot (sh. ületunnitöö tasu 138.38); juulikuus 202.30 tundi ja töötasuks 1975.05 eurot (sh. ületunnitöö tasu 155.25); augustikuus 84.46 tundi ja töötasuks 838.13 eurot (sh. ületunnitöö tasu 75.38). Kokku töötasu perioodi 01.06-11.08.2011 .a. eest summas 4634.56 eurot. Royalsky OÜ maksis U P pangakontole AS SEB pangas perioodi 01.06-05.09.2011.a. väljavõtte kohaselt töötasu koos lähetuse päevarahaga summas 4120.65 eurot (07. juulil 1872.55eur; 08.augustil - 2025eur; 24.augustil - 223.10 eur). Kohus loeb eelpool nimetatut väljamakstud töötasuks. Lähtudes eeltoodust on tööandja töötajale töötasu vähem maksnud netosummas 513.91 (4634.56-4120.65) eurot (bruto 643.11 eurot) Seega kuulub kohtuotsuse alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 643.11 eurot saamata jäänud töötasuna. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja oma nõudeid kohtuväliselt töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Ilma nimetatud nõusolekuta võib töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3). Royalsky OÜ on oma 11.10.2011.a. vastuses töövaidluskomisjonile märkinud, et tööandja on maksnud avaldajale töötasu enam juunis 187.30 eurot ning juulis 202.50 eurot. Kokku on tööandja maksnud avaldajale töötasu ettenähtust enam 389.80 eurot. Tööandja on nimetatud summad kinni pidanud valdajale makstud lõpparvest (vt. TVK toimik). Royalsky OÜ ei ole töövaidluskomisjonile esitanud U P nõusolekut töötasu tasaarvestamiseks ja töötasult kinnipidamiste teostamiseks ning tõendit teostatud ettemakse sooritamise kohta. Kohus on nõustunud hagejal saamata jäänud töötasu nõuete arvestuse ja suuruse osas töövaidluskomisjoni otsuses antud seisukohtadega. Kuna kohtule ei ole esitatud maksedokumenti, millest nähtub, et peale töövaidluskomisjoni otsust on kostja hagejale välja maksnud töötasuna väljamõistetud 513.91 eurot (neto), peab kohus põhjendatuks selle summa , so.643.11 eurot (bruto) kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega välja mõista. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ühe nõude osas ja teise nõude osas jätab rahuldamata, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest 50% hageja kanda ja 50 % kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.