lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-11010/5

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-11010/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2161
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-11010

Tsiviilasi

Anne Kuilli hagi Nikolai Fjodorovi vastu kinnistul kaasomandi tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ning kostja nõusolekute tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. märtsi 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anne Kuilli määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Anne Kuill (isikukood: XXX) Vastustaja (kostja): Nikolai Fjodorov (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

26.märtsi 2013 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Anne Kuilli kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.

Edasikaebamise kord

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Anne Kuill esitas Tartu Maakohtule 8. märtsil 2013 hagi Nikolai Fjodorovi vastu. Lisaks palus hageja välja nõuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusregistri registriosade nr XXX ja XXX avamise aluseks märgitud 18.06.2001 asjaõiguslepingud kui korteriomandite eseme ja sisu osas sõlmitud kokkulepped. Hageja märkis oma nõueteks: A. Kui hageja poolt taotletud dokumente kohtule ei esitata:
1.Tuvastada kaasomand kinnistul XXX Tartus, mis tuleneb ebaõigest esmakinnitamisest, ja parandada ebaõige kanne kinnistusraamatus. Kustutada korteriomandite nr XXX ja nr XXX kanded, sulgeda registriosad ning avada uus registriosa, kuhu on sisse kantud I jakku katastriüksus 79504:005:0010, pindala 557m2, maa sihtotstarve elamumaa 100%, asukoht Tartumaa Tartu linn XXX; II jakku kinnistu kaasomanikena Nikolai Fjodorov, isikukood XXX – 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja Anne Kuill, isikukood XXX – 276/510 kaasomandi osa omanikuna; III jaos ning IV jaos kanded puuduvad. Alternatiivselt eeltoodud nõudele palus hageja sulgeda registriosa korteriomandi nr XXX osas tervikuna ning korteriomandis nr XXX kustutada reaalosa kohta registriosa I jakku sisse kantud reaalosa andmed; II jakku kinnistu kaasomanikena kanda Nikolai Fjodorov, isikukood XXX – 234/510 kaasomandi osa omanikuna, ja Anne Kuill, isikukood XXX – 276/510 kaasomandi osa omanikuna; III jaoks ning IV jaos kanded puuduvad.
2.Lõpetada Anne Kuilli ja Nikolai Fjodorovi kaasomand, andes kaasomandi üle Anne Kuilli ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta kohtu deposiitarvele Nikolai Fjodorovi kasuks temale kuulunud kaasomandi eest 18 811,76 eurot või kohtumenetluses kindlaks tehtud rahaline hüvitis kinnistu 234/510 mõttelise osa turuväärtusest.
3.Tuvastada Nikolai Fjodorovi nõusolek punktis 1 nimetatud kandemääruse tegemiseks ja lugeda, et kohtuotsus asendab eelpool viidatud Nikolai Fjodorovi nõusolekuid. Hageja on seisukohal, et seaduses sisalduv kinnistusraamatu kannete õigsuse eeldus (asjaõigusseaduse § 56 lg 1) kehtib seni, kuni keegi ei ole tõendanud vastupidist ja lähtuda tuleb kinnistusraamatu andmetest. See ei tähenda andmete jäävat ja kestvat muutumatust. Eelduse mõtteks on kaitsta kinnisasja omandavat heauskset isikut kinnisasja võõrandaja ja kolmandate isikute õiguste eest, mis võõrandamise hetkel ei kajastu kinnistusraamatus. Hageja ongi omandanud kaasomandi osa kinnistust, vaatamata sellele, et ta tehingu tegemise ajal uskus, et omandab mitte kaasomandi osa, vaid korteriomandi. Ka eluruumide erastamise 29.10.1996 ja 17.12.1996 ostu-müügilepingute punktides 1 on sätestatud kokkulepped eluruumist mõtteliste osade omandamiseks, mitte korteri kui eluruumi terviku omandamiseks. Käesoleval juhul ei saa kinnistusraamatu õigsuse eeldusega olla kaitstud ja õigusviga olla tasandatud olukorras, mil vaidlust ei ole võõrandaja poolt omandi puudumises, vaid kinnistusraamatus märgitud omandi vormi mittevastavuses asjaõiguskokkuleppele.

Kuna hageja hinnangul on kinnistusraamatusse kantud korteriomandite reaalosade suhtes tehtud sissekanded ebaõiged, palubki hageja kanded parandada. Kanded on ebaõiged, kuna korteriomandi omanikuks sai vallasasja mõttelise osa omanik, mitte korteri ainuomanik, sest Tartu linn erastas ja andis omandiõiguse üle eluruumi mõttelisele osale, kuid kinnistusraamatusse palus kanda kaks ainuomandis olevat korteriomandit. Lisaks ei vasta ebaõigesti kinnistatud eluruumid eluruumidele kehtestatud tingimustele. Mittevastavus eluruumidele esitatavatele nõuetele tekkis esmakinnistamisel ja korteriomandite kohta registriosade avamisel. Hageja on seisukohal, et kuna kummagi korteriomandi suhtes kehtib vastastikune kaasomand, siis on kostja teadlik kinnistusraamatu ebaõigetest kannetest juba seetõttu, et kummagi korteriomandi reaalosa ei vasta korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 ja lg 2 tingimustele ega eluruumidele esitatavatele nõuetele. Kuna kostja omandas korteriomandi pärandina, on talle üle läinud ka kogu dokumentatsioon, sh eluruumi erastamise ostu-müügileping, millega pärandaja omandas kaasomandi osa elamust XXXXTartus. Et pooled pole seni kokkulepet eluruumi seisukorra ega kinnistu kuuluvuse osas saavutanud, palub hageja ka kaasomandi lõpetamist. B. Kui kohtule esitatakse hageja poolt nõutud dokumendid:

1.Lõpetada hagejale kuuluvas korteriomandis Tartu linn XXX (registriosa nr XXX) kinnistusraamatusse kantud kehtiv faktiline kaasomand, andes kaasomandi üle Anne Kuilli ainuomandisse ning pannes talle kohustuse maksta Nikolai Fjodorovile temale kuulunud faktilise kaasomandi eest kohtumenetluses kindlaks tehtud rahaline hüvitis kaasomandis olnud ruumide mõttelise osa (korteriomandi mõttelise osa) turuväärtusest.
2.Alternatiivselt, kui kostja käsitleb oma õiguste rikkumisena eeltoodud nõuet või esitab hageja vastu vastuhagi samadel asjaoludel, käsitleda hageja ja kostja vastastikuseid nõudeid ühise hagi või kompromissina, kus hageja ja kostja on kokku leppinud korteriomandite lõpetamises ja kinnistu kaasomandisse jagamises vastavalt kaasomandi osade suurusele.
3.Tuvastada Nikolai Fjodorovi nõusolek punktis 1 esitatu osas ja lugeda, et kohtuotsus asendab eelpoolviidatud Nikolai Fjodorovi nõusolekut. Hagejale kuuluvas korteriomandis nr XXXX on korteriomandi XXX omanikuga ühiseks kasutamiseks korteriomandite reaalosades esik, WC, vaheruum ja köök. See pole aga kooskõlas KOS § 2 lg-ga 1. Selline korteriomand rikub hageja õigusi. Hageja soovib oma õiguste rikkumise lõpetamist või seadusega vastuolus olevate korteriomandite lõpetamist.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 26. märtsi 2013 määrusega hagi menetlusse võtmata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja on sisuliselt samade nõuetega pöördunud kohtu poole kahel korral ka varasemalt (tsiviilasjad nr 2-12-1500 ja 2-12-35720). Maakohus oli seisukohal, et hagi esitamise eesmärk ei ole muutunud: hageja soovib saada asja ainuomanikuks läbi kaasomandi tuvastamise ja kaasomandi lõpetamise nõude. Maakohus leidis, et hageja õigusi ei ole rikutud ebaõige kandega, mis on eelduseks AÕS § 65 lg-s 1 nimetatud nõudele. Maakohus on 23. jaanuari 2012 määruses (tsiviilasi nr 2-12-1500) selgelt väljendanud, et praegusel juhul on eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitanud notariaalse avalduse

korteriomandite kinnistamiseks. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandite ese ja sisu määratud 18. juuni 2001 asjaõiguslepingutega. Seega on kinnistusraamatu kande ning korteriomandi seadmise aluseks kehtivad kinnistamisavaldus ning asjaõiguslepingud. Maakohus leidis, et hageja hagis toodud asjaolud ei erine varem esitatud hagides toodud asjaoludest ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Kohus märkis, et hageja oma hagis ka ise viitab sellele, et praeguses hagis on tegemist 07. septembril 2012 esitatud faktiliste asjaolude ja argumentidega. Hageja väitis, et tema kaasomandi lõpetamise nõue on esitatud ka asjaolul, et vähemalt ühe kohtuniku arvates ei riku köögi puudumine eluruumis hageja õigusi. Maakohus märkis, et Riigikohus on 26. septembri 2007 otsuse nr 3-2-1-71-07 p-s 13 selgitanud, et seadusest ei tulene, et müüdav korteriomand peab olema elamiskõlbulik. Kui hageja oli nõus omandama korteri talle teadaolevate puudustega, siis ei saa ta tugineda VÕS § 77 lg 1 teise lause järgi sellele, et korteriomand pidi olema keskmise kvaliteediga. Praegusel juhul oli hagejal teada, milline on tema korteriomandi seisukord. Hagis on hageja tuginenud sellele, et ümberehitustööd kinnisasjal ei ole võimalikud, kuna tema ja kostja on erinevalt mõtlevad isikud (tl 10). Nimetatud asjaolu võib olla õige, kuid erimeelsused isikuomadustes ei ole asjaolu, mis viitaks hageja õiguste rikkumisele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.A. Kuill esitas Tartu Maakohtu 26. märtsi 2013 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb hagiavalduse saatmist maakohtu teisele koosseisule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus omavoliliselt ja põhjendamatult ümber kvalifitseerinud hageja ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamise nõude (mittevaralise nõude, AÕS § 65 lg 1) kinnistul kaasomandi tuvastamise nõudeks (TsMS § 368), rikkudes TsMS § 392 lg 1 p 1 kohustust. Hagejal on ebaõigest esmakinnistamisest tulenev kaasomandi tuvastamine üksnes õiguslikuks asjaoluks ning ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise nõude kohaldamise eelduseks, sarnaselt muude AÕS § 65 lg 1 eeldusega, et ebaõige kanne, mis tuleneb ebaõigest kinnistamisest, kahjustab hageja õigusi; 2) puudub tsiviilkohtumenetluse seadustikus säte, mis nõuaks kohtult varem esitatud hagide nõuete ja järgnevate kohtute lahendite esitamist. TsMS § 392 lg 1 p 3 nõuab kohtu poolt faktiliste ja õiguslike väidete väljaselgitamist hagis esitatud nõuete või väidete osas, millist ülesannet ei saa lugeda täidetuks viitega, et mingites teistes hagides on sarnased või erinevad faktilised asjaolud; 3) ei ole maakohtu määrus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetega, sest eelmenetlusega pandud kohustused on olulises ulatuses täitmata. 2001 asjaõiguslepingute puudumisel oleks kohus pidanud välja selgitama, millised asjaõiguslepingud määratlevad korteriomandite eset ja sisu. Kinnistusraamatusse kantud 18.06.2001 asjaõiguslepingud seda ei tee; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud AÕS § 65 lg-t 1. AÕS § 65 lg 1 üldisteks eeldusteks on alates 01.07.2010 (1) ebaõige kanne ja (2) ebaõige kanne kahjustab isiku õigusi. Varem kehtinud redaktsioon sidus praegusega võrreldes kinnistusraamatu kande muutmise või kustutamise nõude eelkõige isikuga, kes on kande aluseks oleva asjaõiguslepingu pool, praegune redaktsioon seda tingimata ei eelda. Kohus oleks pidanud hindama hageja poolt esitatud 1996 sõlmitud asjaõiguslepinguid ning võrdlema nendes märgitud omandiõiguse kokkuleppeid asja suhtes, mille omandiõigus ühelt poolelt teisele üle on antud, 18.06.2001 esitatud kinnistamisavaldusega.

Kohtu hinnang oleks võimaldanud teha järeldusi hageja õiguste rikkumise kohta, mis on eelduseks hageja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-132-06 (punkt 20) juhtinud tähelepanu oma varasemale praktikale, mille kohaselt võib asjaõigusliku käsutuslepingu tühisusele tugineda lisaks lepingu poolele ka muu isik (erinevalt võlaõiguslikust lepingust), kui leping rikub tema õigusi (viide ka tsiviilasjale 3-2-1-128-03, punkt 20). Kui kinnistusraamatusse on tehtud kanne, mis ei ole kooskõlas asjaõiguslepinguga, siis on kanne ebaõige ning hagi esitamise õigus on ka kande aluseks oleva asjaõiguslepingu üld- või tehingulisel õigusjärglasel juhul, kui kanne rikub tema õigusi. Kuna hageja ei ole ebaõige kinnistusraamatu kande vaidlustamisel asjaõiguslepingu pooleks, siis on hageja hinnangul tegemist Riigikohtu eelpool viidatud lahendis märgitud seaduse tõlgendamise juhuga (erijuhuga). 08.03.2013 hagis ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamise nõude sisuks on ebaõige esmakinnistamine oma tagajärgedega ning selle mõju hageja õigustele. Tartu Maakohus on 26.03.2013 määruses ignoreerinud erijuhust tulenevaid täiendavaid eeldusi ning on need mõlemad käsitlemata jätnud. Võimalikuks muutus see hageja 08.03.2013 hagi põhinõude äramuutmisega, millega välistati viited ebaõigele esmakinnistamisele. Kui ebaõige kande aluseks oleva asjaõiguslepingu mitte sõlminud poole õigusi rikkuva kande tagajärjed jäävad kohtu poolt tuvastamata ning hindamata, siis ei saa ka kohus teha põhjendatud järeldusi TsMS § 371 lg 2 p 1 asjaolude esinemise või puudumise kohta. Laiemas plaanis tähendab see vastust küsimusele, kas ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise õigus kinnistusraamatusse kantud ebaõigete esmakinnistamise andmete osas kuulub üksnes esmakinnistatud kinnisasja omanikule või ka selle üld- või tehingulisele õigusjärglasele, mis omakorda on vastus selle kohta, kas ebaõige kanne rikub või mitte hilisema õigusjärglase huve (kui kande parandamise nõude esitamiseks on õigusjärglane õigustatud, siis on tema hagi menetlusse vastuvõtmine põhjendatud muude eelduste olemasolul).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
26.märtsi 2013 määrus muutmata. Tartu Maakohtu 26. märtsi 2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks. Maakohus on õigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast A. Kuilli hagi N. Fjodorovi vastu kinnistul kaasomandi tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja kostja nõusolekute tuvastamiseks ning ükski määruskaebuses esitatud vastupidine väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus on oma põhjendustes märkinud asjaolud, mille alusel kohus leidis, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid.

Õige on maakohtu seisukoht, et hageja on sisuliselt samade nõuetega pöördunud kohtu poole kahel korral ka varasemalt (tsiviilasjad nr 2-12-1500 ja 2-12-35720) ning hagi esitamise eesmärk ei ole muutunud: hageja soovib parandada kinnistusraamatu kandeid ja saada seeläbi asja ainuomanikuks läbi kaasomandi tuvastamise ning kaasomandi lõpetamise nõude. Nii eelnevates

hagides kui ka käesolevas hagis on hageja hagi alusena tuginenud samadele asjaoludele. Alusetu on siinkohal määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on omavoliliselt ja põhjendamatult ümber kvalifitseerinud hageja ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamise nõude kinnistul kaasomandi tuvastamise nõudeks. Maakohus ei ole hagi ümber kvalifitseerinud, vaid on märkinud, milline on hageja taotletav eesmärk. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel põhjendatult tuginenud TsMS § 371 lg 2 p-le 1, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Ringkonnakohus leiab, et kinnistusraamatu kanded, mis hageja väitel on ebaõiged ja rikuvad AÕS § 65 lg 1 kohaselt tema õigusi, lähtuvalt hagiavalduses esile toodud asjaoludest ei saa rikkuda tema õigusi. Kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, siis ei ole ka hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.

6.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja