Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-54237
Tsiviilasi
Saunakeskus OÜ kaebus Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi tegevuse peale täiteasjas nr 158/2011/1934
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saunakeskus OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – Saunakeskus (rk: 11940700), esindaja advokaat Epp Landberg Puudutatud isik – Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs
esindajad
OÜ
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
18.veebruari 2013 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses on täiteasi nr 158/2011/1934 võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaali nõudes OÜ Falange vastu. 10.09.2012 toimus OÜ-le Falange kuuluva kinnistu (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4116431) müük kordusenampakkumisel. Vastavalt 10.09.2012 kordusenampakkumise aktile oli parim pakkuja Saunakeskus OÜ, kes tegi pakkumise summas 42 000 eurot. 26.09.2012 kuulutas kohtutäitur kordusenampakkumise täitemenetluse seadustiku (TMS) § 99 lg 1 p 3 alusel nurjunuks, kuna Saunakeskus OÜ ei tasunud ettenähtud tähtaja jooksul täies ulatuses ostuhinda. 28.09.2012 esitas Saunakeskus OÜ kohtutäiturile taotluse, milles palus lugeda Saunakeskus OÜ suuline taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitatuks õigeaegselt, alternatiivselt ennistada taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012, lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt ja tühistada 26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt. Kohtutäitur vastas 04.10.2012, et jätab taotlused rahuldamata. Saunakeskus OÜ esitas 08.10.2012 kohtutäiturile kaebuse, milles palus lugeda Saunakeskus OÜ suuline taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitatuks õigeaegselt, alternatiivselt ennistada taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012, lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt ja tühistada 26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt. Kohtutäitur jättis 26.10.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt tasus Saunakeskus OÜ enne kordusenampakkumist tagatisraha 2700 eurot ja TMS § 931 lg-st 2 tulenevalt tuli ülejäänud ostuhind, 39 300 eurot, tasuda hiljemalt 25.09.2012. Tähtsust ei oma asjaolu, et Saunakeskus OÜ sõlmis Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu summas 32 000 eurot ja 26.09.2012 tasus ülejäänud osa ostuhinnast, 7300 eurot, notar Irma Rahnu deposiitkontole. Saunakeskus OÜ ei ole taotlenud ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist. Asjaolu, et Saunakeskus OÜ teatas 25.09.2012 kohtutäiturile laenulepingu sõlmimisest ning raha maksmisest notari deposiiti, ei saa käsitleda ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotlusena. 24.09.2012 suhtles ostja notariga. Notar selgitas ostjale, mis summa, millal ja kuhu on vaja tasuda. Kohtutäiturile teatas ostja nimetatud asjaoludest kohtutäituri päringu peale 25.09.2012, kui kohtutäitur soovis teada, kas ostuhind tasutakse tähtaegselt ehk 25.09.2012. Taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ainuüksi seetõttu, et Saunakeskus OÜ esindaja (juhatuse liige Külli Külanurk) oli notari poolt viidud eksitusse ja et esindaja näol on tegemist õigusteadmisi mitteomava isikuga, puudub alus.
2.Saunakeskus OÜ esitas 18.12.2012 maakohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada kohtutäitur R. Pärsi 26.10.2012 otsus ja lugeda avaldaja suuline taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitatuks õigeaegselt; 2) alternatiivselt ennistada taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012 ja lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt; 3) tühistada 26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt. Kaebuse kohaselt tasus avaldaja enne enampakkumist tagatisrahana 2700 eurot ja esitas 24.09.2012 sõlmitud laenulepingu, mille järgi krediidiasutus nõustus andma avaldajale laenu 32 000 eurot. Samuti esitas avaldaja krediidiasutuse kinnituskirja. Puuduoleva 7300 eurot tasus avaldaja 26.09.2012 notari deposiiti. Ühepäevase viivituse tingis asjaolu, et raha otsustati kanda notari deposiiti ning notar seadis kohtutäiturist erineva nõude raha laekumise aja kohta. Avaldaja sai aru, et kohtutäitur loeb soorituse nõuetekohaseks, kui summa on kantud enne tehingut notari deposiitkontole. Avaldaja hindab vestlust kohtutäituriga suulise tähtaja pikendamise taotlusena TMS § 93 lg 6 mõttes. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri väitega, et sellist vestlust ei olnud, just täiturile avaldaski avaldaja soovi kanda raha notari deposiiti.
Alternatiivset taotlust tähtaja ennistamiseks põhistas avaldaja sellega, et 24.09.2012 kohtutäituriga saavutatud suulisel kokkuleppel pidi avaldaja kandma puuduoleva 7300 eurot notari deposiitkontole. Pöördudes notari poole teabe saamiseks, millal ja millisele arvele tuleb raha kanda, sai avaldaja selgituse, et raha peab olema laekunud tehingu sõlmimise päevaks, s.o 28.09.2012. Seega viidi avaldaja notari poolt eksitusse ning ta tegi ülekande notarile alles 26.09.2012. 25.09.2012 oli avaldaja arvel piisav rahasumma omaosaluse tasumiseks.
3.Kohtutäitur R. Pärs jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur selgitas kohtuistungil, et 24.09.2012 helistas talle M. K. ja teatas, et laenuleping saab sõlmitud. 25.09.2012 võttis kohtutäitur M. K. ühendust, sest lepingut ei olnud esitatud. Leping anti üle Aqva parklas kell 19:45. Siis sai täitur teada, et leping on sõlmitud 32 000 eurole. Tähtaja pikendamisest polnud kummalgi päeval juttu. Puuduoleva osa tasumise kohta ütles M. K. 25.09.2012 õhtul lepingut üle andes, et tasub selle notari deposiiti; konkreetset aega ta ei öelnud, ütles, et teeb kande esimesel võimalusel. Et ostusumma saaks lugeda tähtaegselt tasutuks, pidanuks summa laekuma 25.09.2012. Ka tähtaja pikendamise taotlus tulnuks esitada hiljemalt 25.09.2012 ja kohtutäitur oleks pidanud tegema otsuse.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 18. veebruari 2013 määrusega Saunakeskus OÜ avalduse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt nõustus kohus kohtutäitur R. Pärsi poolt täiteasja nr 158/2011/1934 menetlemisel avaldatud seisukohtade ja otsustustega. Vaidlust ei ole selles, et ostuhinda ei tasutud seaduses sätestatud viisil õigeaegselt. Avaldajal tuli TMS 93 lg 2 kohaselt tasuda kogu ostuhind 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 25.09.2012 või esitada taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks sama tähtaja jooksul. Vaidlust ei saa olla ka selles, kas täitur on ostuhinna tasumise tähtaega pikendanud. Täitur eitab sellise otsuse tegemist ja avaldaja pole oma väite tõendamiseks esitanud TMS § 93 lg 6 teise lause kohast täituri otsust. Otsus ei saanud olla suuline, sest TMS § 93 lg 6 järgi tuleb sellise otsuse olemasolul edastada see teatud isikute ringile. Kuna seadus ei sätesta ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse vormi, siis ei ole välistatud, et seda saab esitada ka suuliselt. Vaidluste ja tõendamisraskuste vältimiseks olnuks mõistlik seda teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avaldaja ei saa tunnistaja abil tõendada, kas täitur tähtaega pikendas ja kui kauaks. Tunnistaja abil saaks tõendada vaid seda, kas tähtaja pikendamise taotlus suuliselt esitati ja millal seda tehti. Kohus märkis, et tunnistaja M. K. ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga. Avaldaja seaduslik esindaja ja tunnistaja kinnitasid, et on elukaaslased. Täitur kinnitas, et
M. K.
osales enampakkumisel võlgniku seadusliku esindajana. Nimetatud asjaolud annavad võimaluse järeldada, et tunnistaja on asjade arengust huvitatud isik ning võib anda ütlusi selliste asjaolude kohta, mille toimumist vestluse teine pool omaks ei võta ja mille kohta ka muid tõendeid ei ole. Kohus leidis, et tunnistaja M. K. ütluste alusel ei saa lugeda tõendatuks ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse suulist esitamist. Kohus pidas tõepärasemaks täituri selgitust, et 24.09.2012 toimus jutuajamine üksnes selle kohta, et ostja on sõlminud ostuhinna tasumiseks laenulepingu (nimetamata summat). Tunnistaja subjektiivne arvamus, et täitur pikendas ostuhinna tasumise tähtaega kuni notari juures tehingu toimumise ajani, ei ole usutav. Tunnistaja ütluste kohaselt maksetähtaja pikendamisest sõnaselgelt juttu ei olnud ja see on vastupidine avalduses esitatud väitele, et täiturile esitati suuliselt tähtaja pikendamise taotlus. Kohtu hinnangul on tunnistaja subjektiivselt vaid eeldanud, et täitur pikendas tähtaega. Tunnistaja selgitas, et võimalusest tasuda notari deposiitkontole sai ta teada mitte täituri, vaid
notari käest, kes selgitas, et kui raha tasutakse enne tehingu toimumist, on kõik korras. Asjakohatu on tunnistaja suhtumine, et täitur peaks töökohustusi täitma ööpäevaringselt. On isegi üllatav, et täitur oli valmis isikuga suhtlema töövälisel ajal parklas, kuid tõsiselt võetavaks ei saa pidada tunnistaja arusaama, et täitur pidanuks arusaamatuste korral kasvõi kell 23:59 saatma ostjale meili, et ostuhind tuleb 25.09.2012 ära tasuda. Tunnistaja väitel teatas täitur küll 26.09.2012 hommikul helistades, et asjaga on ülikiire, kuid meelevaldne on sellest teha järeldust, et tasuda oleks saanud veel 26.09.2012. Ülikiire oli sel hetkel vaid selle välja selgitamisega, kas ostja on tähtaegselt kogu ostuhinna tasunud, kuna enampakkumisel osales veel üks pakkuja, kes oli huvitatud teada saama, kas enampakkumise tulem jääb kehtima. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis ta 24-ndal täiturile, et laenulepingust tulenev omaosalussumma tasutakse notari deposiiti. Ka selle ütlusega ei saa lugeda tõendatuks, et avaldaja esitas täiturile tähtaja pikendamise suulise taotluse või et on tekkimas mingid komplikatsioonid ostuhinna tähtaegse tasumisega. Avaldaja argumentatsioon põhineb sellel, et notar eksitas teda. Antud asjaoludel võib avaldaja kaaluda notari vastu nõude esitamist, kuid see ei anna alust väita, et notari deposiitkonto vahendusel ostuhinna osa tasumiseks andnuks täitur mingi, seaduses nõutavast 15-päevasest tähtajast, pikema tähtaja. Väide notari eksitavast tegevusest ei ole ka sellise kaaluga, et võimaldaks ennistada taotluse esitamise tähtaega. Isik, kes soovib osaleda enampakkumisel, peab elementaarsed osalemise reeglid endale selgeks tegema. Kuna ostuhind on oluline tingimus iga müügi juures, siis eriti ostuhinda puudutav regulatsioon tuleb endale selgeks teha. Kohtul puudub alus arvata, et täitur oleks jätnud sellekohastele küsimustele vastamata. Täitur on kordusenampakkumise kuulutuses avaldanud piisavalt informatsiooni ostuhinna tasumise kohta ja piisav info kajastub ka enampakkumise aktis, millest lähtuvalt ei saanud tekkida arusaamist, et ostuhinna tasumine on võimalik millalgi pärast 15-päevast tähtaega. Kuna ostuhinna tasumise tähtaja pikendamine saab toimuda üksnes täituri poolt kirjaliku/kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud otsusega ja seda tehtud ei ole, siis oli ostja poolt ostuhinna tasumine üks päev pärast 15-päevase tähtaja möödumist aluseks enampakkumise nurjunuks kuulutamisele ja seega avalduse p 1 nõue rahuldamisele ei kuulu. Avaldaja alternatiivse taotluse osas viitas maakohus, et Riigikohtu seisukoha kohaselt määruses nr 3-2-1-40-11 mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Avaldajal mõjuvad põhjused puudusid. Nii avaldaja seaduslikule esindajale kui väidetavale volitatud esindajale oli teada, et ostuhind tuleb kogu ulatuses tasuda 15 päeva jooksul ning et 15. päev on 25.09.2012. Ostjale pidi olema arusaadav, et täitur ei ole teinud otsustust ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise kohta. Ostjale oli hiljemalt laenulepingu sõlmimisel 24.09.2012 selge, et tagatis 2700 eurot ja laenuks saadav 32 000 eurot ei kata kogu ostuhinda. Seega pidi avaldajale olema arusaadav, et puuduolev summa tuleb tasuda omavahenditest ning seda 15 päeva jooksul. Ühtegi objektiivset takistust puuduoleva 7300 euro tähtaegseks tasumiseks ei esinenud, seda enam, et tunnistaja M. K. ütluste kohaselt oli see raha kontol olemas. Isegi kui oli kokkulepe summa tasumise kohta notari deposiitkontole, siis pole avaldaja tõendanud, et ta oli esitanud tähtaja pikendamise taotluse ja et see oli täituri poolt positiivselt lahendatud. Avaldaja pole väitnud, et täitur oleks andnud notarile instruktsioone ostuhinna tasumise tähtaegade osas ehk ei ole selgitanud, kuidas notari võimalik ostjale antud selgitus on seotud täituri tegevusega. Täitur ei saa antud situatsioonis vastutada notari tegevuse ja tema poolt edastatud informatsiooni eest. Kuna ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks alust ei ole, puudub alus rahulda ka avalduse p-s 2 esitatud muid nõudeid ega ka kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamise nõuet.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Saunakeskus OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18. veebruari 2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lugeda avaldaja suuline taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitatuks õigeaegselt; alternatiivselt ennistada taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012 ja lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt; tühistada 26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt täiteasjas nr 158/2011/1934. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda seisukohaga, et otsus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks ei saa olla suuline, kuna nimetatud asjaolu ei nähtu ühestki täitemenetlust reguleerivast õigusaktist. Avaldaja lähtus kohtutäituri suulisest kinnitusest tähtaja pikendamise kohta ja tasus notari deposiiti enne tehingu toimumist. Kuna otsuse tegemisega oli kiire, siis ei jäänud avaldaja ootama kirjalikku kinnitust, vaid tegutses suuliselt saadud loa alusel. Ka kohtumäärusest nähtub, et tunnistaja M. K. oli teadlik, et viimane tasumise päev on 25.09.2012. Eeltoodu kinnitab, et olles teadlik saabuvast tähtajast, taotleti tähtaja pikendamist õigeaegselt. Kohus leidis, et taotluse tähtaja pikendamiseks saab esitada suuliselt ja avaldaja nii ka tegi. Seega ei ole välistatud, et kohtutäitur võib otsustuse teha esialgu suulises vormis. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga. Asjaolu, et avaldaja seaduslik esindaja ja tunnistaja on abielus, kinnitab, et avaldaja seaduslik esindaja andis M. K. kui oma abikaasale volituse esindada avaldajat suhtlemisel panga, notari ja kohtutäituriga. Tunnistaja ütlus on tõend TsMS § 229 lg 2 järgi. Muid tõendeid suuliste taotluste esitamise kohta ei ole võimalik esitada, samas on kohtutäitur omaks võtnud, et suhtles M. K. nii telefoni teel kui ka parklas. Avaldaja hindab M. K. vestlust kohtutäituriga suulise tähtaja pikendamise taotlusena TMS § 93 lg 6 mõttes ja leiab, et taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks esitati õigeaegselt. Nõustuda ei saa kohtutäituri väitega, et sellist vestlust ei olnud, just kohtutäiturile avaldaski avaldaja soovi raha kandmiseks notari deposiitkontole; 2) viidi avaldaja eksitusse nii kohtutäituri kui notari poolt, kuna viimane avaldas, et puuduv summa tuleb tasuda tema deposiiti vahetult enne tehingut. Kuna avaldaja seaduslik esindaja ega ka volitatud isik M. K. ei osanud arvata, et ametiisikute antud suunised on ebaõiged, siis tuleb lugeda nimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et avaldaja viidi eksitusse notari antud ebaõigete juhiste tõttu ning seega ei ole oluline, kas täitur oli sellest teadlik või mitte. Ühepäevase viivituse tingis asjaolu, et raha otsustati kanda notari soovitusel ja kohtutäituri teadmisel notari deposiiti ning kohtutäitur oli andnud suulise nõusoleku selle hilisemaks tasumiseks. Avaldaja on ka tunnistaja ütlustega tõendanud, et kohtutäituriga saavutatud suulisel kokkuleppel pidi avaldaja kandma puuduoleva 7300 eurot notari deposiitkontole. Pöördudes notari poole teabe saamiseks, millal ja millisele arvele tuleb raha kanda, sai avaldaja selgituse, et raha peab olema laekunud tehingu sõlmimise päevaks, s.o 28.09.2012. Sellest tulenevalt viidi avaldaja notari poolt eksitusse ning ta tegi ülekande notarile alles 26.09.2012; 3) tuleb kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt tühistada, kuna avaldaja on täinud TMS 93 lg-s 6 sätestatud kohustused.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
6.Kohtutäitur R. Pärs leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtutäituri väidete kohaselt: 1) ei ole mingit vestlust ostuhinna tasumise tähtaja pikendamisest toimunud ja kohtutäitur ei ole andnud avaldaja esindajale kinnitust, ei suulist ega kirjalikku, et ülejäänud ostuhinna võib
tasuda hiljem kui enampakkumise toimumisest 15 päeva jooksul. Kohtutäitur vestles 24.09.2013 avaldaja esindajaga telefoni teel, kuid seda teemal, et laenuleping saab sõlmitud ja ülejäänud ostuhind tasutud tähtaegselt. Fakt, et notari tehing pidi toimuma pärast ostuhinna tasumise tähtaja möödumist, ei tähenda, et kohtutäitur on automaatselt ostuhinna tasumise tähtaega pikendanud, veel vähem selle kohta otsuse koostanud. Vastavalt TMS § 93 lg-le 6 peab ostuhinna tasumise tähtaja pikendamine olema vormistatud kohtutäituri poolt otsusena. Tunnistaja M. K. väitis kohtus ütlusi andes, et telefonivestluses tähtaja pikendamisest sõnaselgelt juttu ei olnud ja see on vastupidine väitele, et täiturile esitati suuliselt ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotlus; 2) on TMS § 1561 ls-s 3 öeldud, et kui krediidiasutus on andnud garantii või kohtutäitur on saanud hoiustamiskviitungi ärakirja raha notarikontole kandmise kohta, saadab kohtutäitur vajalikud dokumendid notarile. Avaldaja teadis, et ülejäänud ostuhind peab olema tasutud 25.09.2012, mitte notari pakutud tehingu toimumise päeval. 25.09.2012 oli selge, et garantiid summas 39 300 eurot esitatud ei ole ja samuti puudus raha laekumise kohta notari kinnitus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 18.02.2013 määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
8.Määruskaebuse esitaja leiab, et avaldaja esindaja M. K. vestlust kohtutäituriga tuleb hinnata suulise tähtaja pikendamise taotlusena TMS § 93 lg 6 mõttes, seega esitati taotlus ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks õigeaegselt ja ostuhind on tasutud tähtaegselt, s.o kohtutäituri poolt pikendatud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu. Õige on maakohtu seisukoht, et kuna seadus ei sätesta ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse vormi, siis ei ole välistatud, et seda saab esitada ka suuliselt, kuid vaidluste ja tõendamisraskuste vältimiseks olnuks mõistlik seda teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Maakohus leidis põhjendatult, et tähtaja pikendamise taotluse esitamine avaldaja poolt ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja M. K. andis kohtuistungil ütlusi, et „seetõttu me arvasimegi, et tähtaeg on pikendatud kuni notari ajani“, „sõnaselgelt tähtaja pikendamist – sellist juttu meil ei olnud“, „meie saime sellest aru nii, et tähtaeg ongi pikendatud. Ma ei mäleta, kas täitur ütles, et tähtaeg on pikendatud“. Maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja märkinud, et „ühepäevase viivituse tingis asjaolu, et raha otsustati kanda notari deposiiti ning notar seadis kohtutäiturist erineva nõude raha laekumise aja kohta. /.../ Seega sai avaldaja aru, et kohtutäitur loeb temapoolse soorituse nõuetekohaseks juhul, kui summa on kantud enne tehingut notari deposiitkontole. /.../ Avaldaja märgib, et hindab endapoolset vestlust kohtutäituriga suulise tähtaja pikendamise taotlusena TMS § 93 lg 6 mõttes /.../.“ Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et maakohus järeldas tunnistaja ütlustest õigesti, et tunnistaja on subjektiivselt eeldanud, et täitur pikendas tasumise tähtaega, kuid tunnistaja ütluste alusel ei saa asuda seisukohale, et tähtaja pikendamise taotlus kohtutäiturile esitati. Ka avaldaja poolt maakohtule esitatud kaebuses toodud väidetest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile tähtaja pikendamiseks konkreetse ja üheselt mõistetava taotluse. Maakohus märgib õigesti, et täitur eitab talle sellise taotluse esitamist ja vastava otsuse tegemist ning avaldaja pole oma väite tõendamiseks esitanud TMS § 93 lg 6 teise lause kohast
täituri otsust. Kohtutäitur on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andnud kogu menetluse jooksul toimunu kohta ühesuguseid selgitusi ja eitanud talle tähtaja pikendamise taotluse esitamist. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu tõlgendusega, et tähtaja pikendamise otsus ei saanud olla suuline, kuna TMS § 93 lg 6 järgi tuleb otsus edastada nimetatud sättes toodud isikute ringile. Kuna tunnistaja ütlustest ei nähtu väidetud taotluse esitamine, ei oma sisulist tähtsust asjaolu, kas tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga põhjusel, et avaldaja seaduslik esindaja ja tunnistaja on elukaaslased ning tunnistaja on võlgniku seaduslik esindaja.
9.Alternatiivselt palub avaldaja ennistada ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaeg, pikendada ostuhinna tasumise tähtaega 15 päeva võrra alates 26.09.2012 ja lugeda ostuhind tasutuks tähtaegselt. Avaldaja arvates esinevad tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused, kuna avaldaja viidi eksitusse nii kohtutäituri kui notari poolt, sest viimane avaldas, et puuduv summa tuleb tasuda tema deposiiti vahetult enne tehingut; kuna avaldaja viidi notari antud ebaõigete juhiste tõttu eksitusse, ei ole oluline, kas täitur oli sellest teadlik või mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, kuna avaldajal puudusid igasugused takistused esitada kohtutäiturile tähtaja pikendamise taotlus tähtaegselt, s.o hiljemalt 25.09.2012, ja avaldaja väide notari eksitavast tegevusest ei ole sellise kaaluga, et võimaldaks tähtaja pikendamise taotluse esitamise tähtaja ennistamist. Maakohus on õigesti leidnud, et isik, kes soovib osaleda enampakkumisel, peab elementaarsed osalemise reeglid endale eelnevalt selgeks tegema, ning ostuhind on oluline tingimus iga müügi juures. Avaldaja kinnitusel oli ta ostuhinna tasumise 15-päevasest tähtajast teadlik, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg on koos viidetega vastavatele täitemenetluse seadustiku sätetele (TMS § 93 lg 1, 2, 3) toodud ka 10.09.2012 kordusenampakkumise aktis. Aktis ostuhinna tasumise kohta esitatud konkreetsest informatsioonist ei saa tekkida arusaamist, et ostuhinna võib tasuda nimetatud tähtajast hiljem. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja esindaja M. K. suhtles kohtutäituriga veel tähtaja viimasel päeval, s.o 25.09.2012, ning tal oli võimalik esitada kohtutäiturile konkreetne küsimus hilisema tasumise lubatavuse kohta ja täpsustada tähtaja pikendamise taotluse esitamise korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puudub alus arvata, et kohtutäitur oleks jätnud sellekohastele küsimustele vastamata. Avaldaja lähtus nii kohtule esitatud avaldusest kui ka tunnistaja M. K. ütlustest nähtuvalt oma subjektiivsest arusaamast, pidamata vajalikuks nimetatud küsimusi täpsustada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei suhtunud oma õiguste teostamisse vajaliku tähelepanuga ja eeltoodu ei ole aluseks tähtaja ennistamisele.
10.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja ei esitanud taotlust ostuhinna tasumise tähtaja pikendamiseks õigeaegselt ja puudub alus ka nimetatud tähtaja ennistamiseks, ei ole avaldaja tasunud ostuhinda tähtaegselt ning maakohus jättis õigesti rahuldamata ka avaldaja nõude tühistada 26.09.2012 koostatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt täiteasjas nr 158/2011/1934.
11.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.