lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-57311/21

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-57311/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-57311

Tsiviilasi

S-E E (E) hagi K K (K) vastu korteriomandi kasutusõiguse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2012 otsus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S-E E apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

Menetluse liik

nende Hageja S-E E (ik xxxxxxxxxx); esindaja Nikolai Pozdnjakov Kostja K K (ik xxxxxxxxxxx), esindaja Irina Kadõševitš Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21.11.2012 otsus muutmata ja S-E E apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja S-E E kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Asjaolud ja hageja nõue

1.S-E E (hageja) esitas 22.11.2011 Harju Maakohtule hagi K K (kostja) vastu korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi kasutusõiguse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt said hageja ema N E ja tema perekond (poeg S-E E ja tütar L E) enda kasutusse xxxxxxxx asuva eluruumi. Nimetatud eluruum kinnistati 27.09.2005 N E omandisse ja alates 1975 elab hageja selles eluruumis. Hageja ema kinkis 20.03.2009 korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel korteriomandi kostjale. Sama lepingu alusel kanti kinnistusraamatusse hageja ema N E tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnisasja reaalosaks olevale korterile. 20.03.2009 lepingus märgiti, et korteriomand on registreeritud kahe isiku so N E ja hageja elukohana. N E suri 16.09.2011. Pärast tema surma tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida kirjalik üürileping, kuid kostja ei vastanud. 28.10.2011 ilmus Ametlikes Teadaannetes teade hageja aadressandmete muutmiseks rahvastikuregistris. Hageja ei nõustu enda elukoha andmete muutmisega. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud korteriomandi tasuta kasutamise leping. Hageja soovib tuvastada enda eluaegne vaidlusaluse korteriomandi kasutamise õigus. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Hageja on isikliku kasutusõiguse saaja N E poeg. Lepingus puuduvad sätted selle kohta, et isikliku kasutusõiguse omaja N E surma korral läheb isiklik kasutusõigus üle tema pärijale või mistahes muule isikule. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud suulist eluruumi tasuta eluaegse kasutamise lepingut ja hagejal puudub õigus nõuda sellise lepingu sõlmimist kostjalt. Lepingu ja kehtivate õigusaktide sätted hagejale sellist õigust ette ei näe. Kuigi isikliku kasutusõiguse omajal on õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks, ei tulene sellest perekonnaliikme või muu isiku õigust nõuda eluruumi isikliku kasutusõiguse tuvastamist või ümbervormistamist enda nimele peale esialgse isikliku kasutusõiguse omaja surma. Maakohtu otsus
3.Kohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjendustel ei ole hageja tõendanud oma väiteid selle kohta, et tal oli kostjaga sõlmitud vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi suhtes suulise tasuta eluaegse kasutamise kokkuleppe. 20.03.2009 korteriomandi kinkelepingust ei tulene, et hagejal oleks vaidlusaluse eluruumi eluaegse tasuta kasutamise õigus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 228 teine lause sätestab, et kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Vastavalt AÕS § 210 lg 1 kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 210 lg 3 sätestab, et kui seaduse või tehinguga on määratud, et kasutusvaldus läheb üle kasutusvaldaja pärijale, kehtib kasutusvaldus pärija suhtes edasi. N E isiklik kasutusõigus lõppes tema surma tõttu 16.09.2011. 20.03.2009 isikliku kasutusõiguse seadmise leping ei näe ette kasutusõiguse üleminekut N E pärijatele. Vastavalt AÕS § 227 lg-le 2 on isikliku kasutusõiguse omajal õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Viidatud sättest ei tulene perekonnaliikme või muu isiku õigust nõuda eluruumi isikliku kasutusõiguse tuvastamist või ümbervormistamist enda suhtes pärast esialgse isikliku kasutusõiguse omaja surma. Kohus on seisukohal, et kui N El oleks olnud tahe anda hagejale õigus vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, oleks ta saanud seda teha 20.03.2009 lepingus ka hageja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega. Samuti oleks N E saanud viidatud lepingus märkida, et isiklik kasutusõigus laieneb pärast tema surma ka pärijale, sh hagejale. Seda N E teinud ei ole. 20.03.2009 lepingu p-s 1.7.1 kinnitas kinkija muuhulgas, et lepingu ese ei ole koormatud

käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega. Sama lepingu p-s 2.3 avaldasid kinkija ja kingisaaja, et lepingu ese jääb pärast käesoleva lepingu sõlmimist kinkija ainuvaldusse. Seega nähtub nimetatud lepingust, et N E tahe oli kinkida eluruum kostjale tingimusega, et tema, N E, saab eluruumis elada enda elu lõpuni. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kinkelepingu sõlmimisel või hiljem andnud nõusoleku, et hageja elab vaidlusaluses eluruumis eluaegselt. Asjaolul, et korteriomandi kinkelepingu p-s 1.7.4 on märgitud, et lepingu ese on registreeritud kahe isiku elukohana, ei ole õiguslikku tähendust. Kohus leiab, et ka hagiavalduses märgitud asjaolud, mis seovad hagejat vaidlusaluse eluruumiga, ei anna hagejale eluruumi eluaegse tasuta kasutamise õigust. Ka ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähendust asjaolu, et alates vaidlusaluse korteriomandi kostja omandisse saamisest kuni käesoleva ajani ei ole kostja nõudnud hagejalt üüri tasumist eluruumi kasutamise eest ega esitanud hagejale nõuet vaidlusaluse korteriomandi vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud asjaolu poolte vahel suulise tasuta eluaegse kasutamise kokkuleppe olemasolu vaidlusaluse eluruumi suhtes. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi otsuse tühistamisel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohus rikkus menetlusnormi, jättes rahuldamata hageja 09.02.2012 menetlusdokumendis esitatud taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Taotluses märkis hageja, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 268 alusel taotleb ta enda vande all ülekuulamist ning juhul kui kostja ei nõustu hageja vande all ülekuulamisega, siis hageja taotleb enda vande all ülekuulamist kohtu algatusel TsMS § 2681 alusel. Nimetatud taotlust põhjendas hageja sellega, et ei saa muul viisil tõendada poolte vahel suulise tasuta eluaegse kasutamise kokkuleppe olemasolu vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi suhtes. 15.10.2012 kohtuistungil jättis kohus hageja taotluse rahuldamata, võttes hagejalt võimaluse oma seisukohti tõendada. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et pooled sõlmisid vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi suhtes suulise tasuta eluaegse kasutamise kokkulepe, kuna kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist ega materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Samuti võtab kohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 20.03.2009 isikliku kasutusõiguse seadmise leping ei näinud ette kasutusõiguse üleminekut N E pärijatele ja N E kasutusõigus xxxxxxxxxxx eluruumi suhtes lõppes 16.09.2011 surma tõttu. Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse omajal oli AÕS § 227 lg 2 kohaselt õigus majutada eluruumi oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda oli vaja tema eest hoolitsemiseks, ei anna nimetatud isikutele, sh hagejale õigust nõuda eluruumi isikliku kasutusõiguse tuvastamist pärast esialgse isikliku kasutusõiguse omaja surma. Maakohus selgitas otsuses, et kui N El oleks olnud tahe anda hagejale õigus vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, oleks ta saanud seda teha muuhulgas ka hageja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega või lepingus märkida, et isiklik kasutusõigus laieneb pärast tema surma ka pärijatele, sh hagejale. Maakohus tuvastas õigesti, et eelnimetud lepingust ei nähtu mingeid hageja õigusi ega soodustusi Õismäe tee 1628 korteriomandi suhtes. Kuna hageja ei tõendanud, et tal oleks seadusest või lepingust tulenev õigus kasutada Õismäe tee 16-28 korteriomandit, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme. Menetluskulude jaotus

7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja