lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-57311/11

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-57311/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1742
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 210 lg 1, 3Kasutusvalduse lõppemine kasutusvaldaja surmagaTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusAÕS § 227 lg 2Isiklik kasutusõigus elamuleTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 132 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-57311/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.04.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2012.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-57311

Tsiviilasi

SEE hagi KK vastu korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi kasutusõiguse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SEE(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: Nikolai Pozdnjakov (Averconsult Õigusbüroo OÜ, Punane 2/ Suur-Paala 2A, 13619 Tallinn)

Hagihind

Kostja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX) 1 595 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

15. oktoober 2012.a.

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta SEE kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Hagihind mittevaralise nõude puhul
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 235Põhistamine

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja SEE esitas 22.11.2011.a Harju Maakohtule hagi KK vastu korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi kasutusõiguse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt said hageja ema NE ja tema perekond (poeg SEE ja tütar LE) enda kasutusse Tallinnas XXX asuva eluruumi. Nimetatud eluruum kinnistati 27.09.2005.a. NE omandisse. Alates 1975.a. elab hageja nimetatud eluruumis, see on hageja ainuke elukoht. 20.03.2009.a. korteriomandi kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel kinkis NE korteriomandi kostjale. Viidatud 20.03.2009.a. lepingu alusel kanti kinnistusraamatusse tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnisasja reaalosaks olevale korterile NE kasuks. Viidatud 20.03.2009.a. lepingus märgiti, et korteriomand on registreeritud kahe isiku so NE ja hageja elukohana. NE suri XXX.a. Pärast tema surma pakkus hageja kirjalikku üürilepingu sõlmimist eelpool viidatud eluruumi suhtes, kuid kostja hagejale ei vastanud. 28.10.2011.a. ilmus Ametlikes Teadaannetes teade hageja aadressandmete muutmiseks rahvastikuregistris. Hageja ei ole nõus kostja nõudega hageja elukoha andmete muutmiseks. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud korteriomandi tasuta kasutamise leping ning soovib tuvastada, et hagejal on eluaegne vaidlusaluse korteriomandi kasutamise õigus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja ei tunnista esitatud hagi ja vaidleb sellele vastu. Hageja on isikliku kasutusõiguse saaja NE poeg. Lepingus puuduvad sätted selle kohta, et isikliku kasutusõiguse omaja NE surma korral läheb isiklik kasutusõigus üle tema pärijale või mistahes muule isikule. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud suulist tasuta eluaegse kasutamise lepingut korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi suhtes ja hagejal puudub õigus nõuda sellise lepingu sõlmimist kostjalt kui korteriomandi omanikult. Lepingu ja kehtivate õigusaktide sätted hagejale sellist õigust ette ei näe. Kuigi isikliku kasutusõiguse omajal õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks, ei tulene sellest perekonnaliikme või muu isiku õigust nõuda eluruumi isikliku kasutusõiguse tuvastamist või ümbervormistamist enda nimele peale esialgse isikliku kasutusõiguse omaja surma. Hagiavalduses märgitud asjaolud, mis seovad hagejat vaidlusaluse eluruumiga (eluruumis elamine jm.) ei anna hagejale õigust nõuda eluaegse tasuta kasutusõiguse tuvastamist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et NE ja kostja sõlmisid 20.03.2009.a. korteriomandi asukohaga Tallinnas XXX kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (t/l 9-14). Viidatud lepingu punktide 2.2. ja 3.2 kohaselt koormati

lepingu esemeks oleva korteriomandi reaalosa tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinkija NE kasuks ning isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest (t/l 10). Samas on lepingu p. 1.7.4 märgitud, et lepingu ese on registreeritud kahe isiku elukohana. Käesoleval ajal on viidatud korteriomandi omanikuks kostja (t/l 5-8). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

5.Vaidlus on käesoleval juhul selles, kas hagejal on õigus vaidlusalust korteriomandit vallata ja kasutada. Hageja on seisukohal, et ta on kostjaga sõlminud korteriomandi tasuta kasutamise lepingu. Hageja leiab, et pärast vaidlusaluse korteriomandi kostjale kinkimist, sõlmisid hageja ja kostja hageja ema NE osalemisel suulise tasuta eluaegse kasutamise kokkulepe vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi suhtes. Lisaks aktsepteeris kostja vaidlusalust korteriomandit kingina vastu võttes, et hageja elukoht jääb registreerituks nimetatud eluruumi aadressil ja hageja elab seal eluaegselt. Kinkeleping ei näe ette vaidlusaluse korteriomandi vabastamist hageja poolt. Samuti ei ole kostja alates vaidlusaluse korteriomandi kostja omandisse saamisest kuni käesolevani ajani nõudnud hagejalt üüri tasumist vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi kasutamise eest ega esitanud hagejale nõuet vaidlusaluse korteriomandi vabastamiseks.
6.Kohus hageja seisukohtadega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 järgi tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väiteid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid sõlminud vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi suhtes suulise tasuta eluaegse kasutamise kokkulepe. 20.03.2009.a. korteriomandi kinkelepingust ei tulene, et hagejal oleks vaidlusaluse eluruumi eluaegse tasuta kasutamise õigus. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 228 teine lause sätestab, et kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Vastavalt AÕS § 210 lg 1 kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 210 lg 3 sätestab, et kui seaduse või tehinguga on määratud, et kasutusvaldus läheb üle kasutusvaldaja pärijale, kehtib kasutusvaldus pärija suhtes edasi. Käesoleval juhul on NE isiklik kasutusõigus on lõppenud tema surma tõttu 16.09.2011.a. 20.03.2009.a. isikliku kasutusõiguse seadmise leping ei näe ette kasutusõiguse üleminekut NE pärijatele. Vastavalt AÕS § 227 lg 2 on isikliku kasutusõiguse omajal õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Viidatud sättest ei tulene perekonnaliikme või muu isiku õigust nõuda eluruumi isikliku kasutusõiguse tuvastamist või ümbervormistamist enda suhtes pärast esialgse isikliku kasutusõiguse omaja surma.
8.Kohus on seisukohal, et kui NE oleks olnud tahe anda hagejale õigus vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, oleks ta saanud seda teha muuhulgas 20.03.2009.a. lepingus ka hageja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega. Samuti oleks NE saanud viidatud lepingus märkida, et isiklik kasutusõigus laieneb pärast tema surma ka pärijale st hagejale. Seda NE teinud ei ole. Viidatud 20.03.2009.a. lepingu p. 1.7.1 kinkija kinnitas muuhulgas, et lepingu ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute

õigustega. Sama lepingu p. 2.3. kinkija ja kingisaaja avaldasid, et lepingu ese jääb pärast käesoleva lepingu sõlmimist kinkija ainuvaldusse. Seega nähtub nimetatud lepingust, et NE tahe oli kinkida eluruum kostjale tingimusega, et tema st NE saab eluruumis elada enda elu lõpuni. Viidatud lepingust ei nähtu mingeid hageja õigusi või soodustusi hageja kasuks seoses vaidlusaluse eluruumiga.

9.Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks kinkelepingu sõlmimisel või hiljem andnud nõusoleku, et hageja elab vaidlusaluses eluruumis eluaegselt. Asjaolul, et korteriomandi kinkelepingu p. 1.7.4. on märgitud, et lepingu ese on registreeritud kahe isiku elukohana ei ole õiguslikku tähendust. Sellest ei tulene, et kuivõrd hageja elukohana on rahvastikuregistris märgitud vaidlusaluse korteriomandi aadress, et see annaks hagejale õiguse vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks ja valdamiseks. Rahvastikuregistri seaduse § 48 lg 1 ja 2 järgi ei anna rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel. Elukoha aadressil on õiguslik tähendus: Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel; kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel; avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.
10.Kohus leiab, et ka hagiavalduses märgitud asjaolud, mis seovad hagejat vaidlusaluse eluruumiga (eluruumis elamine jm.) ei anna hagejale eluruumi eluaegse tasuta kasutamise õigust. Vastuseks hageja seisukohale, et kinkeleping ei näe ette vaidlusaluse korteriomandi vabastamist hageja poolt, kohus märgib, et kinkelepinguga ei saagi reguleerida lepingupooleks mitteoleva isiku õigusi ja kohustusi, sh panna sellisele isikule kohustust vabastada kinkelepingu ese. Kinkelepingu pooleks mitteoleva isiku õigused kingitava korteriomandi suhtes peavad tulenema muust õiguslikust alusest (lepingust või seadusest), käesoleval juhul ühtegi sellist alust kohus tuvastanud ei ole. Ka ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähendust asjaolu, et alates vaidlusaluse korteriomandi kostja omandisse saamisest kuni käesoleva ajani ei ole kostja nõudnud hagejalt üüri tasumist eluruumi kasutamise eest ega esitanud hagejale nõuet vaidlusaluse korteriomandi vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud asjaolu poolte vahel suulise tasuta eluaegse kasutamise kokkuleppe olemasolu vaidlusaluse eluruumi suhtes.
11.Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal puudub vaidlusaluse korteriomandi eluaegse tasuta kasutamise õigus, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 125 sätestatust, mille alusel tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
14.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium