2.Välja mõista kostjalt M A. hageja V. K. kasuks 2780,15 eurot (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend eurot 15 senti).
3.Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses M A. kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.V. K. esitas 23.01.2013 hagi M A.vastu 2780,15 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 2008.a novembris kaupluse xxx“ seifist hagejale kuuluvate kuldehete kogumaksumusega 43 500 krooni e 2780,15 eurot kadumise. Kuna tol ajal töötasid hageja ja kostja kaupluses kahekesi, küsis hageja kostjalt selgitusi ehete kohta. Hagiavalduse kohaselt tunnistas kostja hagejale, et seoses raske majandusliku olukorraga oli ta viinud hagejale kuuluvad ehted pandimajja. Alustatud kriminaalmenetluse käigus esitas kostja prokuratuuri 23.11.2009 koostatud avalduse (tl 5-6; edaspidi ka Avaldus), milles palus lõpetada kriminaalmenetlus ja oli nõus tegema üldkasulikke töid ja hüvitama kuue kuu jooksul V. K.le kahju. Hageja leiab, et antud avaldus on võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõistes.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja hagi ei tunnista ning märgib oma vastuses (tl 28), et kriminaalmenetluses ei olnud temale tagatud advokaadi abi, kes võiks teha talle asja selgeks. Hageja olevat ähvardanud kostjat ja seetõttu kirjutas kostja Avaldusele alla. Kostja tunnistab, et tegi ära prokuratuuri määrusega (tl 29-30) määratud 60 tundi üldkasulikke töid aga leiab, et hagejal ei ole tõendeid selle kohta, et kostja võlgneb hagejale 43 500 krooni. Kostja märgib oma vastuses, et kriminaalmenetlus on lõpetatud ja kindlaks pole tehtud, et kostja oleks hagejalt kuldehteid varastanud. Kostja väidab, et ta on käinud pandimajas koos hagejaga ja nad pantisid neile mõlemale kuuluvaid ehteid. Kostja väidete kohaselt kokkulepet selle kohta, et hageja andis kostjale võlgu ei ole olemas. Kostja esitas väite, et soovib esitada vastuhagi, sest hageja ei ole tasunud talle lõpparvet ega teinud kannet tööraamatusse töölepingu lõpetamise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hageja nõude täies ulatuses.
5.Hagi ese- välja mõista kostjalt hagejale tekitatud varaline kahju summas 2780, 15 eurot. Hageja nõue rajaneb kostja koostatud 23.11.2009 avaldusele (tl 5), millest nähtuvalt kohustub kostja hüvitama hagejale varalise kahju summas 43500 krooni e 2780,15 eurot kuue kuu jooksul.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) Hageja avalduse alusel algatati 17.08.2009 kostja suhtes kriminaalmenetlus, mille käigus kostja tunnistas, et viis hagejale kuuluvad kuldehted pandimajja. 2) Kostja on esitanud 23.11.2009 Viru Ringkonnaprokuratuurile avalduse, kus ta palub lõpetada kriminaalmenetlus, on nõus tegema ühiskondlikku kasulikku tööd 60 tundi kahe kuu jooksul ja hüvitama varalise kahju kannatanule summas 43 599 krooni kuue kuu jooksul; 3) Kostja on täitnud kohustuse ühiskondlikult kasuliku töö tegemise osas, kuid ei ole hüvitanud hagejale summat 43 599 krooni ehk 2780, 15 eurot.
7.Kostja esitas vastuväited, et avalduse prokuratuurile kirjutas ta teadmatusest, sest tal puudus advokaat, kes võinuks talle asja selgeks teha. Hageja ähvardas teda. Kriminaalasjad on lõpetatud ja seal on kindlaks tehtud, et kostja ei varastanud hageja kuldehteid. Pandmajas käis ta koos hagejaga.
8.Hageja on seisukohal, et kostja 23.11.2009 avalduse puhul on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõistes. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et tegemist on võlatunnistusega, kuid leiab, et see võlatunnistus ei vasta VÕS § 30 lg 1 toodud tunnustele ning tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. VÕS §-s 30 reguleeritakse konstitutiivset võlatunnistust (RKTKo 3-2-1-23-11, p 13; 3-2-1-124-07, p 11). Kehtiva kohtupraktika kohaselt mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (RKTKo 3-2-1-2106 p 15). Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (RKTKo 3-2-1-149-11, p 22; 3-2-1-69-06, p 13). Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (RKTKo 3-2-1-21-06 p 17, 3-2-1-72-08 p 12, 3-2-1-149-11, p 22). Poolte tahet luua abstraktne (konstitutiivne) võlatunnistus ei saa eeldada (RKTKo 3-2-1-15-09, p 12). VÕS § 30 ei sätesta deklaratiivset võlatunnistust (RKTKo 3-2-1-22-09, p 11). Kuna hageja ei esitanud kohtule tõendeid konstitutiivse kohustuse loomise tahtest tuleb lähtuda eeldusest, et Avalduse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei ole VÕS §-ga 30 reguleeritud. Samas märgib kohus, et nii konstitutiivse kui deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine, kusjuures võlausaldajale ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (RKTKo 32-1-149-11, p 21). Seega deklaratiivse võlatunnistuse esitamise tagajärjeks on tõendamiskoormuse üleminek hagejalt kostjale, kes pidi hagimenetluses tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Vastavaid tõendeid aga pole kostja kohtule esitanud. Kostja väide, et ta pantis ainult temale kuuluvaid ehteid jäi ka tõendamata, kuigi ülaltoodud põhjendustel selles osas lasub tõendamiskoormus just kostjal. Seega hageja nõue on esitatud deklaratiivse võlatunnistusega täies ulatuses tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Ülaltoodud põhjendustel ei nõustu kohus kostjaga ka selles, et puuduvad tõendid võlgnevuse kohta summas 2780,15 eurot. Kohus leiab, et Avaldusena vormistatud deklaratiivse võlatunnistuse näol on tegemist usaldusväärse ja piisavalt kaaluka dokumentaalse tõendiga, mis on piisav hagi rahuldava kohtuotsuse tegemiseks. Asjaolu, et alustatud kriminaalmenetlus lõpetati ära ei oma antud haginõude arutamisel tähtsust. Kriminaalasjas süüdistuse esitamiseks küllaldaste tõendite puudumine ei tähenda iseenesest, et samade isikute (hageja ja kostja) vahel võivad eksisteerida tsiviilõiguslikud suhted, mille pinnalt hagejal on tekkinud võlaõiguslik nõue kostja vastu. Vaidlustamaks kahju suurust, pidanuks kostja tõendama, et kuldehted maksid vähem kui hageja on seda oma avalduses märkinud. Samuti on kohtu arvates ekslik kostja seisukoht, et ei eksisteeri kokkulepet pooltevaheliste võlasuhete kohta. Võlasuhet ja kostja võlga hageja ees tõendabki deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele vastav kostja omakäeliselt kirjutatud Avaldus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tekitada kahtlust selle tõendi usaldusväärsuses. Kostja väited ähvarduste kohta on paljasõnalised ning ei ole millegagi kinnitatud. Samuti leiab kohus, et kostja seletused õigusabi puudumisest Avalduse koostamisel ja prokuratuuri esitamisel ei puutu asjasse. Tegemist on algusest lõpuni M. Anikašina poolt omakäeliselt kirjutatud dokumendiga, mille sisu on lihtne ja selgelt arusaadav ning millest tuleneb üheselt hagihinna suuruses (43500 krooni e 2780,15 eurot) võla tunnistamine hageja ees. Avaldus on koostatud vene keeles, mis on M. Anikašina emakeel. Kohus leiab, et Avalduse sisu on ühemõtteliselt arusaadav igale tavakeele kasutajale ning kostja sai Avalduse tähendusest aru
ka ilma advokaadi või muu õigusabi osutava isiku abita. Samuti ei oma kohtu arvates võlatunnistuse kehtivuse ja õiguspärasuse seisukohalt tähendust asjaolu, et võlatunnistust ei esitatud vahetult võlausaldajale, vaid kolmandale isikule (prokuratuurile). Siinkohal nõustub kohus hageja seisukohaga, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole määrava tähendusega (RKTKo 3-2-1-1509, p 12).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Poolte menetluskulud jäävad täielikult kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.