2-09-45371/85 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Tartu Maakohus rahuldas 28. märtsi 2011 otsusega hagejate nõude ja mõistis kostjatelt I–III välja hagejate valdusesse ebaseaduslikult hõivatud hagejate kinnisasja osa (0,24 m x 22,03 m) ja kohustas kostjaid I-III seitsme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama hagejate kinnisasja piiridest nende rajatud piirdeaia. Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjaid I-III eemaldama puuriit. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate I–III kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on omanikul AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta valdab tema asja. Otsustamaks, kas kostjate rajatud piirdeaed ja puuriit asuvad hagejate kinnistul, määras kohus ekspertiisi. Ekspert Antti Kiisleri ekspertiisiakti kohaselt vastavad 10. septembril 2010 mahamärgitud piirimärgi 4 koordinaadid täpselt Maa-ameti katastrikaardile kantud XXX ja XXX katastriüksuste piiriandmetele. Puuriit asub täielikult XXX kinnistul, piirdeaed asub täielikult XXX kinnistul. Mõtteline piir läheb aia ja puuriida vahelt. Seega on eksperdi arvamusega leidnud tõendamist, et kostjate paigaldatud piirdeaed asub hagejate kinnistul ja puuriit kostjate kinnistul. Kohus märkis, et piiride kindlaksmääramist avaliku võimu toiminguna sätestab maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15, mille kohaselt piiri kindlakstegemist vaadeldakse ühe maakorraldustoiminguna, mille viib poolte soovil ja osalusel läbi maakorraldustööde litsentsi omav isik, kes tuvastab piiri registriandmete, valduse ulatuse ja vajadusel tunnistajate ütluste põhjal ja kes registreerib täpsustused ka maakatastris. Seega on kinnistute piiri asukohta võimalik lahendada lihtsate maakorraldustoimingutega. MaaKS § 10 lg 1 järgi on lihtsad maakorraldustoimingud selle seaduse §-des 12-15 loetletud toimingud, mis tehakse korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Vastava ettepaneku tegi ekspert pooltele ka paikvaatluse käigus. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on kontrollmõõdistuse käigus selgunud, et hageja tellitud kahest mahamärgitud piirimärgist on looduses säilinud ainult üks. Ekspert on jõudnud järeldusele, et hagejate tellitud märkimistööde aktis mahamärgitud piiripunkti 4 koordinaadid ja ülemõõdistatud piirimärgi koordinaatide plaaniline erinevus on 1 cm ning et mahamärgitud piirimärgi koordinaadid vastavad täpselt Maa-ameti katastrikaardile kantud XXX ja XXX katastriüksuste piiriandmetele. Kostjad ekspertiisiakti vaidlustanud ei ole. Arvestades eksperdi arvamust tuleb kostjate valdusest välja nõuda hagejatele kuuluva XXX kinnistu osa (0,24 x

5.Kostjad I -III esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 28. märtsi 2011 otsuse tühistamist osas, millega hagi rahuldati, ning uue otsuse tegemist, millega jätta Regina Paabo ja Harri Paabo hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on oluline tuvastada, milline on naabritevahelise piiri asukoht ja kas kostjad rikuvad hagejate omandiõigust olles võtnud oma kasutusse hagejatele kuuluva kinnistu osa. Kostjate piiri aluseks on kruntide plaani- ja kaardimaterjal tervikuna ning vanad säilinud piirimärgid. Hagejate poolt hagis väidetava piiri aluseks on katastriplaanile kantud koordinaadid, mis ei ole aga õiged. Kostjad on seisukohal, et hagejate poolt tellitud mõõdistamise tulemused ei lange kokku tegelike piiridega- nende alusel mahamärgitud piir vastab formaalselt küll koordinaatidele, kuid ei vasta plaani- ja kaardimaterjalile ning olemasolevatele piiritähistele, millest tuleb eelkõige lähtuda. Kuivõrd valede koordinaatide alusel koostatud nn hagejate piir on vale, siis ei ole hagejad ka vaidlusaluse maaüksuse omanikeks ega saa nõuda nendele mittekuuluva maaüksuse vabastamist; 2) on kohus rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtuotsus on põhjendamatu, kohus ei ole analüüsinud sisuliselt ühtegi kostjate vastuväidet ega tõendit. Kohus ei ole arvestanud Maaameti 16. oktoobri 2007 kirja, Maa-ameti 2. detsembri 2010 vastust teabenõudele, Maa-ameti katastrikontrolli osakonna kontrollmõõdistamise joonist, OÜ Elker RMT XXX kinnistu piiride väljaselgitamise protokolli (tl 226-231). Ka kohtu tellitud ekspertarvamus ei ole asjakohane. Kohus on rikkunud TsMS § 297 lg 3 ja 5 nõudeid. Kohus on lähtunud eksperdile ülesande püstitamisel valest eeldusest (palutud on kontrollida koordinaatide järgi määratud piiri õigsust olukorras, kus kostjad on vaidlustanud koordinaatide õigsuse); 3) on kohus hinnanud tõendeid vääralt. Õige kinnistute vaheline piir on see piir, millest seni on igapäevaelus lähtutud. Kohtule esitatud eksperdiarvamus ei ole asjakohane tõend. Ekspert oleks pidanud kontrollima, kas säilinud piiritähised vastavad plaani- ja kaardimaterjalile ning kas kostjate maakasutus lähtub väljakujunenud maakasutusest, mis on kooskõlas elulise situatsiooniga. 4) oleks piiride taastamisel tulnud lähtuda maastikul olevatest piirimärkidest ja plaanimaterjali situatsioonielementidest, aga mitte koordinaatidest. Maakatastriseaduse § 20 lg-st 5 tuleneb, et õige kruntidevaheline piir selgub plaani- ja kaardimaterjalist, koordinaadid on sekundaarse tähendusega. Maakatastriseaduse § 20 lg-st 14 tuleneb, et mõõdistamise esmane eesmärk on võimaldada plaani- ja kaardimaterjali alusel loodud, olemasolevate piiride tähistamist, mitte piire tekitada või muuta. Kohus on jätnud tähelepanuta Maa-ameti hinnangu, mille järgi on AS K&H poolt XXX ja XXX vahelise piiri taastamisel ebaõigesti lähtutud XXX katastriüksuse piiripunktide koordinaatidest. Plaani- ja kaardimaterjal toetab n.ö kostjate piiri. Augustisseptembris 2007 teostas Maa-amet mõlemat kinnistut hõlmava kontrollmõõdistamise ja kameraalse analüüsi, millest selgus, et n.ö vanad piirimärgid vastavad plaanimaterjalile. Maaamet möönis, et piirimärk selles piiripunktis on koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga. Sellest järeldub, et piiripunkt on õiges kohas, ent koordinaadid on valed; 5) on kohus jätnud vastamata kostjate väidetele, mille kohaselt viiks n.ö hagejate piirist lähtumine ebaloogilise tulemuseni: - XXX kinnistu läänepiir on võrreldes vana ja uue kaardiga nihkes. Uuest kaardist lähtumine viiks ebaloogilise tulemuseni, kus XXX läänepiir läheks keset tulemüüri, mitte selle äärest ja XX piir oleks keset munitsipaalmaad;

6.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Vastustajate vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostjad nõudnud katastriandmete ebaõigeks tunnistamist, muutmist ega parandamist. Maakatastri andmed piiripunktide koordinaatide kohta tuleb lugeda õigeks seni, kuni need ei ole kohtuotsusega valedeks tunnistatud. Apellantide väited teemal, kuidas ja millest lähtudes oleks õige piiri asukoht kindlaks määrata, ei ole asjakohased. Piiride ja piiripunktide koordinaatide kindlaksmääramiseks või taastamiseks on ette nähtud kindlate reeglitega haldusmenetlus; 2) ei ole kohus kohustatud sisuliselt analüüsima kõiki poolte väiteid ja tõendeid, vaid üksnes neid, mis on asjakohased. Omandiõiguse rikkumise üle toimuvas kohtuvaidluses ei piisa maakatastri andmete vaidlustamiseks hagile vastuväidete esitamisest. Kuna katastriandmete ebaõigsuse tuvastamise ja/või piiride kindlaksmääramise nõuet ei ole kohtule esitatud, ei olnud kohtul vajadust kostjate sellesisulisi väiteid ja tõendeid sisuliselt analüüsida. Samuti ei olnud kohtul võimalik ekspertiisi määramisel maakatastrisse kantud piiriandmeid kahtluse alla seada; 3) on eksperdi arvamus asjakohane tõend; 4) on kostjad on piirimärke vastavalt oma huvidele eemaldanud ja ümber paigutanud. Kostjate poolt piiritähisena esitletava metalltoru paiknemine 32 cm eemal maakatastrisse kantud piiripunkti asukohast näitab seda, et tegemist ei saa olla piiritähisega. Maakatastri piiriandmetel on piiripunktide looduses tähistamisel primaarne ja määrav õiguslik tähendus. Olukorras, kus on tõendatud kostjate piirdeaia paiknemine hagejate kinnistul, ei oma tähtsust, kuidas piirid on kujunenud ja kuidas toimus kinnistu valdamine enne piiride määramist. Ka asjaolust, millal algas hagejate omandiõiguse rikkumine kostjate poolt, ei saa oleneda hagi rahuldamine. 5) ei saa kostjate tellitud katastrimõõdistuste alusel maakatastrisse kantud piiri järgimine viia ebaloogiliste tulemusteni ega hagejate kinnistu pindala suureneda. Plaani- ja kaardimaterjal ei kinnita piiride kulgemist kostjate poolt õigeks peetavas kohas. Kaardi- ja plaanimaterjalist nähtub, et kinnistute piir peaks puutuma vastu kostjate elamu trepikoja nurka. Maakatastri andmetele tugineva piiri ja trepikoha nurga vahele jääb veel ca 40 cm kostjatele kuuluvat maad. Seega halveneks kostjate olukord oluliselt ja suureneks hagejatele kuuluva maa pindala üksnes siis, kui piiride määramisel lähtuda ainuüksi plaani- ja kaardimaterjalist ning situatsioonielementidest; 6) ei ole kohus tõlgendanud maakorraldusseadust nii, justkui oleks maakorraldustoimingutega võimalik (ilma kinnistuomanike kokkuleppeta) muuta maakatastrisse kantud maaüksuste piire või suurust. Kohtu viidatud seadusesätted on kohaldatavad ainuüksi kinnisasjade vahelise piiri kindlakstegemisel. Käesoleva tsiviilasja raamidesse piiride kindlaksmääramine ei kuulu. Apellantide väited teemal, kuidas on kehtiva seadusega reguleeritud piiride kindlakstegemise protsess, ei ole asjakohased, sest kohtule ei ole esitanud piiride kindlakstegemise nõuet;

8.Kostjad I –III esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. 12. juuni 2012 otsusega nr 3-2-1-67-12 rahuldas Riigikohus kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule tagasi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi põhjenduste kohaselt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada eelkõige põhjusel, et kohtud on piirivaidluses üle hinnanud katastrikannete õiguslikku tähendust ning jätnud seetõttu sisuliselt tähelepanuta kostjate I–III esitatud vastuväited ja tõendid selle kohta, et katastrikanded poolte kinnisasjade piiri kohta võivad olla valed. Kohtud leidsid ekslikult, et praeguses menetluses ei saa otsustada katastrikannete õigsuse üle. Ekslik on kohtute seisukoht, et piirivaidluse puhul tuleb maakatastris andmete olemasolul lähtuda üksnes nendest. Maakatastrit ja katastriüksuse moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult mõõdistamistehniline küsimus. Katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest ei ole alust kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud. Alusetu on kohtute seisukoht nagu ei võinud praeguses tsiviilasjas tuvastada katastrisse kantud katastriüksuste piiride ebaõigsust. Katastriüksuse kaardijärgsete piiride ebaõigsuse võib tuvastada nii haldusmenetluses kui ka tsiviilkohtumenetluses. Haldusmenetluse olemasolu ei välista aga piiride kindlakstegemist tsiviilkohtumenetluses. Kinnisasjade vaheliste piiride kulgemine on esmajoones naabrusõiguslik eraõiguslik küsimus. Asja lahendamise käigus tsiviilkohtumenetluses saab vajadusel anda õigusliku hinnangu ka haldusaktile, mh kindlaks teha, kas haldusakt kehtib ja kas see on õiguspärane (vt ka nt Riigikohtu 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 34). Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 10). Kolleegium nõustus kostjatega I–III, et maakohtu otsuse aluseks olulises osas olnud eksperdiarvamuse väärtus tõendina on küsitav. Ekspert ei vastanud sisuliselt kohtu esitatud küsimusele, kas hagejate tellitud piirimärgid on kooskõlas olemasoleva plaani- ja kaardimaterjaliga. Ebaõnnestunud oli maakohtu küsimus eksperdile, kas hagiavalduses märgitud

9.Apellandid esitasid asja kohta täiendavad seisukohad, mille kohaselt: 1) ei saa hagejad väita, et kostjad rikuvad nende kinnistu piire, olukorras, kus hagejate kinnistu piirid ei olegi veel kindlaks tehtud. Enne, kui hagejad saavad kostjatele ette heita oma kinnistu piiride rikkumist, peaksid nad kindlaks tegema, kus nende kinnistu piirid asuvad; 2) on hagejate kinnistu piiri asukoha tuvastamine on võimalik läbi XXX ja XXX kinnistute katastrimõõdistamise. Senini tuleb eeldada olemasoleva väljakujunenud ja pooltele teadaoleva piiri asukoha õigsust. Katastriüksus XXX on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel ning hagejatel on teostamata oma kinnistu katastrimõõdistamine. Seega ei ole hagejad tänaseni lasknud kindlaks määrata oma kinnistu piiride täpseid asukohti looduses ega ka piiripunktide koordinaate; 3) on hagejate arvutusi võimalik kontrollida katastrimõõdistamise tulemusena. Kostjatele jääb arusaamatuks, millele hagejate arvutuskäik tugineb. Isegi kui katastrimõõdistuse käigus peaks ilmnema, et kinnistute piirilõikude pikkused ja pindalad ei ole praeguste katastriandmetega kooskõlas, on võimalik katastriandmeid korrigeerida; 4) on Riigikohus 12. juuni 2012 otsuses asunud selgele seisukohale, et koordinaatide õigsust ei saa eeldada olukorras, kus nende korrektsuse osas esineb kahtlus. Seda, et koordinaadid ei ole primaarsed ning et nende õigsust ei saa eeldada, toetab ka juba varasemas menetluses esitatud Maa-ameti hinnang. Hinnangu kohaselt on AS K&H poolt XXX ja XXX vahelise piiri taastamisel ebaõigesti lähtutud XXX katastriüksuse piiripunktide koordinaatidest. Piiride taastamisel oleks Maa-ameti sõnul tulnud lähtuda maastikul olemasolevatest piirimärkidest ja plaanimaterjali situatsioonielementidest, mitte koordinaatidest; 5) on hagejate nõue rajatud asjaõigusseaduse §-le 80, mistõttu on hagejate kohustus tõendada, et aastaid kostjate valduses olnud kinnisasja osa kuulub tegelikult hagejatele. Kuivõrd hagejad ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, tuleks hagi jätta rahuldamata. 6) on ebakorrektne hagejate seisukoht, et n-ö koordinaatide piir vastab katastriandmetele ning kostjad peavad tõendama, et kehtivad katastriandmed on valed. Kostjad toonitavad, et mõlemad pooled toetavad katastriandmetele vastavat piiri. Erinevus on selles, et hagejate hinnangul moodustuvad katastriandmed vaid koordinaatidest, kostjad aga rõhutavad, et katastriandmed hõlmavad nii koordinaate kui ka plaani- ja kaardimaterjali. See tuleneb otseselt maakatastri seaduse (MaaKatS) § 2 p.dest 1-2, § 6 lg-st 4 ja § 10 lg-st 1. Koordinaadid on vastuolus teiste katastriandmetega, eelkõige nende algdokumentideks oleva plaanimaterjaliga; 7) toetavad ka Riigikohtu otsuses nimetatud kriteeriumid, millest tuleks piiri määramisel lähtuda, n-ö ajaloolise piiri õigsust. Seejuures on n-ö ajalooline piir kooskõlas plaani- ja

10.Vastustajate täiendavate seisukohtade kohaselt: 1) nähtub Riigikohtu otsuse punktist 25, et käesoleva kohtuvaidluse lahendamisel tuleb eeldada maakatastri andmete õigsust, st et nendele tuginedes mahamärgitud piir on õige. Seega peavad kostjad tõendama, et täna kehtivad katastriandmed on valed; 2) kui kohus tuvastab, et hagejate ja kostjate kinnistute ühise lõunapiirilõigu õigeks pikkuseks on 10,02 cm asemel 9,78 cm, siis suureneb kostjate kinnistu pindala ja väheneb hagejate kinnistu pindala, millega kaasnevad muudatused tuleb teha maakatastris ja kinnistusraamatus; 3) kui kohus tuvastab, et hagejate kinnistu õige läänepiir kulgeb mitte diagonaalis läbi piiril paikneva tulemüüri, vaid mööda selle tulemüüri läänepoolset välisserva, jääb hageja ja kostja kinnistute vahele tulemüüri laiune vaheriba, mis ei kuulu ei hagejale ega kostjale. Samuti nihkuvad siis kinnistu piirid paralleelselt lääne poole, mis toob kaasa (eeldusel et ühegi teise kinnistu pindala ei vähene) doominoefekti kujul kõikide katastriüksuste piiride (ja kinnistusraamatute andmed) muutumise, mis jäävad XXX ja XXX vahele. 4) oleks hagejate kinnistu lõunapiiri pikkus juhul, kui vaidlusalune piiripunkt asuks kostjate poolt väidetavas kohas (mitte katastriandmetele tuginedes paigaldatud kohas) 24 cm võrra lühem võrreldes katastriandmete ja plaanimaterjalides märgituga. Selle õigeks lugemise korral suureneks paratamatult kostjate kinnistu pindala hagejate kinnistu pindala arvelt; 5) kui hagejate kinnistu põhjapiiri läänepoolne piiripunkt (ots) paikneks tulemüüri välisservas (mitte siseservas nagu katastriandmed näitavad) ja kostjate kinnistu ega hagejate kinnistu põhjapiiri pikkus ei pikeneks, siis tekiks hagejate kinnistu ja XXX kinnistu kattumine poole tulemüüri lause võrra diagonaalselt ning tekiks hagejate ja kostjate kinnistuste vahele 32 cm pikkune eikellegimaa riba, sest kostjate kinnistu idapiir elamu välisseinast lääne poole nihkuda ei saaks. Vaheriba ei tekiks vaid sel juhul, kui plaani ja katastriandmetega võrreldes pikeneks hagejate kinnistu või kostjate kinnistu või mõlema kinnistu põhjapiiri pikkus; 6) nähtub plaanimaterjalist üheselt, et XXX maja õuepoolse trepikoja ja kinnistu piiri vahel läbi käima keegi kunagi ei mahu ega pidanudki mahtuma. Hagejate kinnistu läänepiir ei ole üks sirge lõik, vaid koosneb kahest lõigust. Juhul, kui piir kulgeks piki hagejate ja XXX vahelise tulemüüri välisserva (nagu sooviksid kostjad), siis ei koosneks see kahest lõigust vaid oleks üks sirge lõik; 7) ei ole õige kostjate väide selle kohta, nagu oleks XXX kinnistu piir keset munitsipaalmaad. Kostjate kinnistu idapiir kulgeb piki nende elamu välispiiri. Ja seda nii plaanimaterjali kui ka katastriandmete kohaselt; 8) on maa-ameti seisukohtade kohaselt väidetavalt säilinud piirimärk koordineeritud geodeedilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga, millest hagejate arvates peaks tekkima vähemalt põhjendatud kahtlused selle suhtes, kas tegemist ikka on säilinud piirimärgiga. Tundub ilmvõimatu, et litsentseeritud (just selleks tööks väljaõppinud) maamõõtja võiks piiripunkti väljamõõtmisel ja selle tähistamiseks metalltoru maasse lüües eksida tervelt 24 cm võrra (ja seda veel seejuures plaanist lähtudes, mis pidi olema katastrimõõdistamise alusdokumendiks nö vales, st vastupidises suunas, arvestades plaanile märgitud piiri puutumust elamu õupoolse trepikoja nurgaga); 10) ei vasta tegelikkusele kostjate etteheide selle kohta, et hagejad ei ole esile toonud faktilist asjaolu, millal kostjad hakkasid hagejate omandiõigust rikkuma. Kostjad hakkasid hagejate omandiõigust rikkuma (paigaldasid hageja kinnistule piirdeaia ja puuriida) aprillis 2009. Hagejate ettepanekule nende kinnistu vabastada vastasid kostjad keeldumisega.

21.Maa-ameti katastrikontrolli osakond teostas augustis ja septembris 2007 XXX ja XXX kinnistute osas katastrimõõdistamisega analüüsi, mille käigus võrdles maastikul olemasoleva situatsiooni vastavust katastriüksuse algdokumentidele ja asus 14. augusti 2007 kirjas Alis Tammurile järgmistele peamistele seisukohtadele: - XXX ja XXX katastriüksuste katastrikanded vastavad katastriüksuste algdokumentidele; - XXX katastriüksusel piirimärk piiripunktis 6 on koordineeritud geodeetilise põhivõrgu suhtes lubamatu veaga. - XXX katastriüksusel piiripunktis 6 on taastamise tulemusena maastikul 0,24 m vahega kaks metalltoru. Vanad metalltorud piiripunktides nr 5 ja 6 sobivad katastriüksuse plaanil olevate piiriandmete järgi moodustuva katastriüksuse kujuga. Võtteks aluseks uued taastatud piirimärgid piiripunktides 4 ja 6 ning XXX piiriandmetele vastava katastriüksuse kuju, jääb XXX katastriüksusel oleva hoone lääneseinaks olev tulemüür katastriüksuse piirist välja; - AS K ja H poolt XXX ja XXX vahelise piiri taastamisel on lähtutud XXX katastriüksuse piiripunktide koordinaatidest, mis on vastuolus omanikele teadaolevate piiride kulgemisega maastikul. Piiride taastamisel oleks tulnud lähtuda maastikul olemasolevatest piirimärkidest ja plaanimaterjali situatsioonielementidest, mitte koordinaatidest. Maa-ameti peadirektori asetäitja U. Männamaa on 2. detsembril 2010 Alis Tammurile saadetud e-kirjas märkinud mh seda, et kuna XXX katastriüksus moodustati krundiplaani alusel ajaliselt hiljem kui XXX katastriüksus, siis sai XXX piiri määratleda XXX piiri ja piirimärkide ning juba välja kujunenud maa kasutuse kaudu. XXX piir ja piirimärgid muutusid läbi katastriüksuse moodustamise toimingu XXX piiriks ja piirimärkideks ühises piirilõigus. XXX katastriüksuse piiride mahamärkimisel oleks pidanud arvestama katastriüksuse plaanil oleva situatsiooni ja tehniliste andmetega, olemasolevate piirimärkide ja maastikusituatsiooni ning ehitistega (rajatistega), mis olid juba enne katastriüksuse moodustamist olemas ja mille kuuluvuses ühele või teisele omanikule ei ole kahtlust. Katastriüksuse piiri ei saa määrata läbi ehitise, kui selleks puudub õiguslik alus. Kui tegemist on piirimärkidega maastikul, mille mõõdistusandmed on vastuolus piirimärgi asukoha ja omanike teadmistega, tuleb läbi viia piiride kindlaksmääramise toiming. Koordinaatide määramise vigade põhjus võib olla erinev. Mõõdistatud koordinaadid ei

22.Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja H. Paabo, et kinnisasja valdamine kostjate poolt on toimunud alates ajast, mil hagejad said XXX kinnisasja omanikeks (27. mai 2004), kuni käesoleva ajani samasugustes piirides. Hagejatel tekkis piiri kindlakstegemise soov siis, kui nad hakkasid planeerima kuuri ehitamist piki XXX kinnistu lõunapiiri. Nimetatu kinnitab apellantide väidet, et kinnistu soetamisel hagejate poolt oli kruntidevaheline piir looduses teada ja sellistes piirides on toimunud ka kinnistute faktiline valdamine. AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt, kui piiri kindlakstegemine AÕS § 129 lg-s 2 sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades. Seejuures tuleb vastavalt Riigikohtu poolt antud juhistele lähtuda eelkõige tegelikust olukorrast ja piirisuhetest looduses; MaaKS § 5 lg 2 punktides 3-6 sätestatud asjaoludest ja katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest. Ringkonnakohus leiab, et kostjate esitatud tõendid (sh Maa-ameti seisukohad) lükkavad ümber katastriüksuse piiride õigsuse eelduse. Riigikohus on käesolevas asjas (Riigikohtu otsuse punkt 25) asunud seisukohale, et katastriüksuse piiride õigsuse saab vaidluses ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Käesoleval juhul tõendavad sellise kahtluse põhjendatust Maa-ameti ja OÜ Elker RMT mõõdistused. Katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel tuleb kaardistada tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. XXX katastriüksuse piiride mahamärkimisel (mis toimus pärast XXX katastriüksuse moodustamist) oleks pidanud arvestama katastriüksuse plaanil oleva situatsiooni ja tehniliste andmetega, olemasolevate piirimärkide ja maastikusituatsiooni ning ehitistega (rajatistega), mis olid juba enne katastriüksuse moodustamist olemas ja mille kuuluvuses ühele või teisele omanikule ei ole kahtlust. Katastriüksuse piiri ei saa määrata läbi ehitise. Kui võtta aluseks uued AS K ja H poolt paigaldatud piirimärgid, siis jääks XXX katastriüksusel oleva hoone lääneseinaks olev tulemüür XXX katastriüksuse piirist välja, mida ei saa pidada õigeks. Ringkonnakohus nõustub apellantidega, et olemasolevate tõendite kohaselt tuleb kinnistute XXX ja XXX ühispiiriks pidada piiri, millest senini on igapäevaelus lähtutud (nn ajalooline piir).