2-13-7479/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-13-7479 Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta Võlgniku põhiline tegevusvaldkond - kaubavedu maanteel, ehitusmaterjali hulgimüük Võlgniku registrikanne on äriregistris tehtud 23.03.1999.a. Asutamisel osakapital 40000 EEK. Asutajaks Sergei Šarov, kes on ka käesoleva hetkeni osanik. Alates 17.9.2004.a. on osaühingu osakapital 800000 EEK ehk 51129 EUR. Alates 22.9.2004.a. osaühingul nõukogu, mis kolme liikmeline ning kelleks on I F (ik XXX), L Š (ik XXX), S S (ik XXX). Alates asutamisest äriühingu juhatuse liikmeks Sergei Šarov (rohkem juhatuse liikmeid ei ole olnud). Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12). Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Võlgniku tegevusalaks oli rahvusvahelise ja Eesti sisese kaubaveo teenuse osutamine, samuti ehitusmaterjali hulgimüük. Võlgniku 2011. aasta ja 2012.a. majandusaasta aruanded on äriregistrile esitamata. Ajutisele haldurile on esitatud 2011.a. ja 2012.a. osas bilanss, kasumiaruanne ja rahavoo aruanne. Võlgniku esitatud finantsnäitajate kohaselt alates 2010.a.-st käibe vähenes (võrreldes 2009.aastaga, siis käive ca 50% eelneva aasta käibest), sama jätkus ka 2011.a-l (võrreldes 2010.aastaga, siis käive ca 7% eelneva aasta käibest) ja 2012.a-l (võrreldes 2011.aastaga, siis käibe ca 20% eelneva aasta käibest). 2013.a. tegevus puudus. Võlgniku juhatuse poolt koostatud ja äriregistrile esitatud 2010.a. majandusaasta aruande kohaselt ühingu omakapital 31.12.2009.a. seisuga oli 836677 EEK.. Samas Võlgniku juhatus ei osaühingu bilansis kajastanud varalist kohustust Maksu- ja Tolliametile, mis tuleneb 17.6.2010.a. maksuotsusest ja seda summas 3562157 EEK, millest omakorda tuleneb, et 31.12.2009.a. seisuga oli omakapital tegelikult negatiivne summas ca 2,72 milj. EEK. Võlgniku juhatuse poolt koostatud ja äriregistrile esitatud 2010.a. majandusaasta aruande kohaselt ühingu omakapital 31.12.2010.a. seisuga oli 1 672 925 EEK. Samas Võlgniku juhatus ei osaühingu bilansis kajastanud varalist kohustust Maksu- ja Tolliametile, mis tuleneb 17.6.2010.a. maksuotsusest ja seda summas 3562157 EEK, millest omakorda tuleneb, et 31.12.2010.a. seisuga oli omakapital tegelikult negatiivne summas ca 1,95 milj. EEK. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt 31.12.2011.a. seisuga Võlgniku omakapital negatiivne summas 533966 EUR ja 31.12.2012.a. seisuga omakapital negatiive 552827 EUR. Ajutise halduri hinnangul oli Võlgnik püsivalt maksejõuetu ajutise haldur nimetamise seisuga. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 võlgniku maksejõuetust eeldatakse, juhul kui pankrotiavalduse esitab võlgnik. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele halduri tuvastatu kohaselt on jäetud täitmata äriseadustikust ja raamatupidamise seadusest tulenev aruandluse esitamise kohustus. Võlgniku juhatuse liige on süüdi mõistnud KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ja Võlgnik ise KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi. Seega Võlgniku juhatuse ei ole pidanud Võlgniku raamatupidamist seaduses sätestatud korras. 3(13)

2-13-7479 Võimaluse korral võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Võlgniku juhatuse liige Sergei Šarov ei ole ajutisele pankrotihaldurile eraldi esitanud oma seisukohta pankrotiavalduses märgitu kohta. Võlgniku juhatus esitas omas seisukohad pankrotiavalduse lisatud seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku juhatus on varasemalt (st enne käesolevat menetlust) vaielnud vastu erinevate Võlausaldajate nõudele, kuid käesolevaks hetkeks kõik vaidlused lõppenud. Seega vaidlused nõuete suuruse osas puuduvad ja kohustused on selged. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile ei ole esitatud teavet, et võlgnikul oleks veel jäänud kehtivaid töösuhteid (võlgniku kinnitusel viimane tööleping lõpetatud 25.2.2010.). Seetõttu puuduvad võimalused töösuhete jätkamiseks. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutise halduri kogutud info kohaselt oli võlgnik püsivalt maksejõuetu juba vähemalt 1.1.2009.a. seisuga. Püsivat maksejõuetust tõendavad: 1) 2009.a. aastaruande kohaselt oli Võlgniku omakapital 31.12.2009.a. 835 677 EEK. Maksu- ja Tolliameti 17.6.2010.a. maksuotsusest nähtuvalt Võlgnik ei olnud deklareerinud maksukohustust summas 3562157 krooni, mis oli tekkinud Võlgniku tegevusest perioodil juuni 2004 kuni juuni 2006.a. Võlgniku juhatuse liikme osas olemas jõustunud kohtulahend, mis puudutab nimetatud perioodil maksude deklareerimata ja maksmata jätmist. Tegelik omakapital negatiive. 2) 2010.a. aastaruande kohaselt oli Võlgniku omakapital 31.12.2010.a. 1 672 925 EEK, samas Maksu- ja Tolliameti 17.6.2010.a. maksuotsusest nähtuvalt Võlgnik ei olnud deklareerinud maksukohustust summas 3562157 krooni, mis oli tekkinud Võlgniku tegevusest perioodil juuni 2004 kuni juuni 2006.a. Võlgniku juhatuse liikme osas olemas jõustunud kohtulahend, mis puudutab nimetatud perioodil maksude deklareerimata ja maksmata jätmist. Tegelik omakapital negatiive. 3) Võlgniku juhatuse esitatud Võlgniku omakapital 31.12.2011.a. negatiivne 533966 EUR, Maksu- ja Tolliameti 17.6.2010.a. maksuotsusest nähtuvalt Võlgnik ei olnud deklareerinud maksukohustust summas 3562157 krooni, mis oli tekkinud Võlgniku tegevusest perioodil juuni 2004 kuni juuni 2006.a. Võlgniku juhatuse liikme osas olemas jõustunud kohtulahend, mis puudutab nimetatud perioodil maksude deklareerimata ja maksmata jätmist. 4) 2009.a. alustasid võlausaldajaid erinevaid sissenõude menetlusi Võlgniku vastu seoses kohustuste täitmata jätmisega, 2010.aastal alustatud menetlused on enamik lõpetamata, st nõuded täitmata. 5) 2011.-2013.aastatel Võlgnikul sisuliselt äritegevus puudus. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus tulenes juhatuse poolsest tegevusest. Juhatuse liige on sellega seoses ka süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-08-16395. Ajutise halduri arvates juhatuse liikme tegevuses võib esineda kuriteo tunnused, seda seonduvalt KarS § 380 ja § 3851 nimetatuga. Võlgniku netovara oli mitmeid aastaid negatiivne , kuid puudub teave et juhatus oleks kokku kutsunud osanike koosolekut, et otsustada osakapitali täiendavate sissemaksete tegemist. Võlgniku juhatus oli juba 31.12.2011.a. deklareerinud võlgniku bilansi koostamisega, et Võlgniku netovara on 31.12.2011.a. seisuga negatiivne, võlgniku kõik varad peale debitoorsete nõuete on müüdud, kuid võlgniku juhatus ei ole täinud ÄS § 180 lg 51 toodud pankrotiavalduse esitamise kohustust. 4(13)

Võlgnik on esitanud registriosakonnale kõik aruanded kuni 2010.aastani. 2011.a. ja 2012.a. osas on andmed saadud ainult võlgnikult. 2009.a. aastaruandes ei ole Võlgniku juhatus kajastanud kohustust Maksu- ja Tolliametile summas 3562157 krooni, mil oli tekkinud perioodil juuni 2004 kuni juuni 2006.a. ja mille kohta oli Maksu-ja Tolliamet teinud 17.6.2010.a. maksuotsuse. Aruannete finantsanalüüs on analüüsitud perioodi 2009-2012.a. näitajaid ja toodud lühidalt ära järgnevas: Ettevõtte tegevust iseloomustavad finantssuhtarvud: Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital (käibevara-lühiajalised kohustused), mille puhul ei ole tegemist mitte suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga. Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikajalisi kohustusi ja omakapitali. Ettevõtte puhas käibekapital ehk töökapital võimaldab hinnata ka likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks rahavoogude kriisi korral, samuti kahjude katmiseks. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Võlgniku puhaskäibekapital oli: 31.12.2009.a. seisuga negatiive -623695,1 EUR 31.12.2010.a. seisuga negatiive - -507452,9 EUR 31.12.2011.a. seisuga negatiive -175 643 EUR 31.12.2012.a. seisuga negatiive -196 504 EUR Nimetatud viitab sellele, et võlgnikul esinesid makseraskuseid, seda likviidsega seonduvad probleemid juba viimased 4 aastat. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Kui arvnäitaja on negatiivne, siis see viitab tõsisematele makseraskustele. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli: 31.12.2009.a. seisuga negatiive - -0,45 31.12.2010.a. seisuga negatiive - -0,42 31.12.2011.a. seisuga negatiivne --2,13 31.12.2012.a. seisuga negatiivne --2,50 Kõik nimetatu viitab sellele, et võlgnikul makseraskused juba 2009.a. lõpu seisuga ning võlgniku maksevõimelisus viimasel 4 aastal pidevalt halvenes. 5(13)

2-13-7479 Kuna võlgnikul on kohustusi summas minimaalselt 633351 EUR ning varasid ca 727 EUR, siis võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid. Nimetatu viitab võlgniku püsivale maksejõuetusele. Olemasolevad varad on ebapiisavad pankrotimenetluse kulude katmiseks. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise halduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri kogutud info kohaselt Võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad juhatuse liikme tegevusest. Maksuseadustest sätestatu täitmata jätmise eest on Võlgniku ka karistatud. Selge ja püsiva maksejõuetuse saabumiseks momendiks oli 2009.a. algus. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks rasked juhtimisvead. Ajutine haldur on tuvastanud seoses maksejõuetusega KarS § 384 ja §385-1 nimetatud süüteo tunnuseid. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Kuna võlgnik ei ole esitanud kõiki talt nõutud andmeid, siis ajutine haldur ei oska esitada seisukohta tagasinõudmise võimaluste kohta. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2009.a. seisuga, siis teoreetiliselt on tagasi võidetavad kõik tehingud/toimingud, mis tehti peale seda .

2-13-7479 Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Ajutise halduri kogutud info kohaselt võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad juhatuse liikme tegevusest. Maksuseadustest sätestatu täitmata jätmise eest on võlgniku ka karistatud. Selge ja püsiva maksejõuetuse saabumiseks momendiks oli 2009.a. algus. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ning võlgniku majandustegevusest toimuvad laekumised ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 27. märtsil 2013 kell 15.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Tarmo Villman, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 17. aprillil 2013 kell 11.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, saalis nr 1. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 12(13)