Marek Hristjuki hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
34 169 eurot 42 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 08. oktoobri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marek Hristjuki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. veebruar 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Marek Hristjuk (isikukood: 37605036019), esindaja advokaat Hannes Olli
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Vastustaja (kostja): Swedbank AS (registrikood: 10060701), esindaja Külli Reinfeld Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 08. oktoobri 2012 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Marek Hristjuki kanda. Välja mõista Marek Hristjukilt menetluskulud 4 392,27 eurot (neli tuhat kolmsada üheksakümmend kaks eurot 27 senti) riigituludesse.
Selgitada, et Marek Hristjuk võib vabatahtlikuks täitmiseks tasuda väljamõistetud menetluskulud 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis või nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides Tartu Ringkonnakohtu viitenumbri 2900078567 ja selgitusse tsiviilasi nr 2-10-25190. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Marek Hristjuk (hageja) esitas maakohtule hagi Swedbank AS (kostja) vastu, milles taotles sundtäitmise täiteasjas 047/2010/605 lubamatuks tunnistamist. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Maximööbel OÜ ja Swedbank AS vahel hüpoteegileping nr 07-058444-JL. Tekkisid makseraskused ja peeti läbirääkimisi, kuid üllatuslikult ütles pank lepingu üles ja algatas lepingu sundtäitmise vaatamata sellele, et lepingu tagatiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis, mille maht on 75% pangale tagasi maksmata laenusummast. Hageja palus pangalt laenu tagasimaksmiseks pikendust, sest Marek Hristjukile (Maximööbel OÜ juhatuse liige) kuuluvas tootmishoones toimus vargus, mis tingis erakorralisi väljaminekuid. Laenulepingu tagatiseks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis. Pärast kostja poolt Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise realiseerimist on OÜ Maximööbel võimeline laenulepingust tuleneva võlgnevuse likvideerima. Eraisikust hageja kinnisvarale seatud hüpoteegi realiseerimine on ennatlik ja ebavajalik ning hagejat ebaproportsionaalselt kahjustav. Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise olemasolu oli Maximööbel OÜ poolt kostjaga laenulepingu sõlmimise eelduseks ning hageja maksis selle eest tagatistasu.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja laenulepingut üllatuslikult üles öelnud. Laenusaaja oli lepingujärgsete põhikohustuste täitmisega pidevalt pikaaegses viivituses juba pea 2-aastase perioodi vältel. Kuna laenusaaja ei täitnud laenulepingu järgseid kohustusi nõuetekohaselt ja tal tekkis kostja ees võlgnevus, oli kostjal õigus laenuleping punkti 14.1.2 kohaselt üles öelda. Kuna võlgnevust ei tasutud olenemata kostja korduvatest meeldetuletustest ja mitmekordsest täiendava tähtaja andmisest, luges kostja laenulepingu ülesöelduks alates 02.11.2009. Laenusaaja ja ka hageja on kostjalt laenulepingu ülesütlemise teatised kätte saanud. Laenusaajat ei vabasta kohustuste täitmisest hageja poolt välja toodud raskete asjaolude kokkusattumus. Laenusaaja ei täitnud laenulepingut ka enne varguse toimumist ja kriminaalmenetlust. Kostja on laenulepingud
korrektselt üles öelnud ning kostja nõue on muutunud sissenõutavaks (tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 2, VÕS § 82 lg-st 7). Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise näol on tegemist täiendava tagatisega, milles lepiti kokku lisaks hüpoteekide seadmisele ning mis realiseeritakse (st esitatakse nõue sihtasutuse vastu) alles pärast hüpoteekide arvelt nõuete rahuldamist. Kostja on toiminud õiguspäraselt, pöörates esmajoones sissenõude hüpoteekidega koormatud kinnistule. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingutele kohustub hageja alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Seega on olemas täitedokument ning hageja vastuväited on alusetud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 8. oktoobri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja ei tunnistanud täiteasjas 047/2010/605 sundtäitmist lubamatuks. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja arusaam, et kõigepealt tuleb realiseerida Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis ja alles seejärel hageja poolt tagatiseks seatud hüpoteek, ei ole põhjendatud. Laenulepingu, laenulepingu lisadega, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, tagatislepingute ja koostöölepinguga on tõendatud, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ning täiendab võlgniku vastutust, sihtasutus vastutab üksnes juhul, kui nõuet põhivõlgniku vastu ei saa rahuldada. Kohus leidis, et hageja arusaam, et kõigepealt tuleb võlgnevus sisse nõuda 75% ulatuses Maaelu Edendamise Sihtasutuselt ja alles siis ülejäänud osas hagejalt, on ekslik ja vastuolus tagatislepingu p-ga 2.2.2, mille järgi lepingust tulenev sihtasutuse vastutus laieneb üksnes võlgniku põhikohustusele ning täiendab võlgniku vastutust. Tagatislepingule on alla kirjutanud ka hageja M. Hristjuk. Kostja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt realiseeritakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse käendus alles pärast kõigi ülejäänud krediidilepingu tagatiste realiseerimist, st tagatistest viimasena. Laenulepingu p 2.17.4 järgi sihtasutuse tagatis rakendub sihtasutuse ja panga vahel kokkulepitud viisil. Laenulepingule on alla kirjutanud M. Hristjuk, kes on seega teadlik ka sihtasutuse tagatise rakendumisest. Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise mõte on see, et isik saaks laenu, kui tal endal ei ole võimalik vajalikus määras tagatist pakkuda, mitte aga see, et kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tasub laenu laenuandjale kõigepealt Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kohus leidis, et ekslik on hageja arusaam, et kuna ta on tasunud tagatise saamise eest, siis see annab õiguse nõuda laenusumma kõigepealt Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Hristjuk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 08. oktoobri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole tsiviilasja materjalide juurde esitatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Swedbank AS vahelist koostöölepingut, mis kehtis laenulepingu sõlmimise ajal. Swedbank AS esitatud leping ei saa olla käesolevasse vaidlusesse puutuv ja õigussuhete reguleerimise aluseks, kuna tegemist on 12.03.2008 koostöölepinguga. Laenuleping on sõlmitud 27.03.2007; 2) seisab tagatislepingu punktis 2.2., et Maaelu Edendamise Sihtasutus tagab krediidilepingust tulenevate panga nõuete täitmise 65% ulatuses krediidi põhivõlgnevuse tagasimaksmata osast. 24.10.2007 sõlmiti tagatislepingu nr 11 HA07 lisa nr 1, mille punktiga 2.2. suurendati Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatist kuni 75% panga nõuetest. Maakohtu tõlgendus on vastuolus
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eesmärgi ja põhimõtetega. Võlausaldaja kohustus oli esmalt nõue rahuldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise abil 75% ulatuses põhinõudest.
5.Swedbank AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige seisukoht, et vastustaja oli kohustatud esmalt rahuldama nõude Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise abil. Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis rakendub alles pärast muude tagatiste realiseerimist ning apellant kui laenulepingu nr 07-058444-JI sõlminud isik oli nimetatud asjaolust teadlik. Tegemist on üldiselt teadaoleva infoga, mis nähtub selgelt ja üheselt mõistetavalt ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse koduleheküljelt www.mes.ee, kus on täpselt selgitatud, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis on käendus, mille sihtasutus annab ettevõtja võlakohustusele (pangalaen, liising vms); 2) on Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis riiklik tagatis, mille riik annab selleks, et tagada ettevõtjatele parem juurdepääs laenuvahenditele ning on iseenesest mõistetav, et riigi poolt antud tagatis kuulub realiseerimisele alles siis, kui laenusaaja enda tagatistest kohustuste täitmiseks ei piisa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
08.oktoobri 2012 otsus muutmata. Samas tuleb maakohtu otsust täiendada menetluskulude jaotusega, sest maakohus on rikkunud TsMS § 173 lg-t 1 ja jätnud märkimara resolutsiooni juures menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kinnisasjale kostja kasuks kantud hüpoteek. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Sellise realiseerimise õigus saab tuleneda muuhulgas nn kohese sundtäitmise kokkuleppest TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes. Kohese sundtäitmise kokkulepe annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses. Antud juhul on kostja hüpoteegipidajana ja sissenõudjana esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Ringkonnakohtus ei ole apellant vaidlustatud asjaolu, et laenuleping nr 07-058444-JI oli kehtivalt üles öeldud ning seoses lepingu ülesütlemisega muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks, s.o apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud seda, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei täidetud ning seetõttu oli hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (AÕS § 352 lg 1). Apellandi seisukoha kohaselt pidi kostja võlausaldajana eelkõige realiseerima sissenõutavaks muutunud nõude tagamiseks antud Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise ning alles seejärel oleks olnud tal õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi sellise väitega.
8.Apellandi väide, et tsiviilasja materjalide juurde ei ole esitatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Swedbank AS vahelist koostöölepingut, mis kehtis laenulepingu sõlmimise ajal, ei ole aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele. Kostja on esitanud asja materjalide juurde 12.03.2008 koostöölepingu (tl 78). Nimetatud koostööleping on sõlmitud Maaelu Edendamise
Sihtasutuse, AS Hansapank ja AS Hansa Liising Eesti vahel. Kuna hageja ei ole 12.03.2008 koostöölepingu pooleks, siis ei teki talle lepingust õigusi ja kohustusi ning seetõttu asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust see, et kostja on esitanud koostöölepingu, mis on sõlmitud pärast laenulepingut nr 07-058444-JI (tl 11-17). Hageja ja kostja vahelist õigussuhet reguleerib 29.10.2007 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja tagatiskokkulepe, mille kohaselt hüpoteegiga on tagatud panga nõuded Maximööbel OÜ vastu (tl 20-26).
9.Ebaõige on apellandi väide, et lähtuvalt Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eesmärgist ning põhimõtetest oleks pidanud kostja enne sissenõude pööramist hüpoteegiga koormatud kinnisasjale rahuldama põhinõude Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise abil 75% ulatuses. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse sätetest ei tulene see, millises järjekorras peaks toimuma võlausaldaja poolt tagatiste realiseerimine, s.o et mitme tagatise olemasolu korral tuleb nõue eelkõige rahuldada tagatise arvel, mida on andnud seaduses nimetatud sihtasutus. Laenulepingu nr 07-058444-JI lisa nr 1 (tl 18-19) p 2.16. kohaselt on tagatisteks hüpoteek hagejale kuuluvale 1/2 mõttelisele osale Rosina kinnistule asukohaga Puiatu küla Pärsti vald Viljandimaa (p 2.16.1.); Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatis, mille maht on 75% pangale tagasi maksmata laenusummast (p 2.16.2.) ja hageja käendus (p 2.16.3.). Laenulepingu nr 07-058444-JI p-i 2.17.4. teise lause kohaselt Sihtasutuse tagatis rakendub Sihtasutuse ja panga vahel kokkulepitud viisi. Tagatise rakendumises on Maaelu Edendamise Sihtasutus ja kostja kokku leppinud 24. aprilli 2007 tagatislepinguga nr 11 HA07 ja 24. oktoobri 2007 tagatislepingu nr 11 HA07 lisaga 1. Tagatislepingu nr 11 HA07 kohaselt annab Maaelu Edendamise Sihtasutus täiendava tagatise (p 1.1.) krediidile, mille täitmist tagab I jrk hüpoteek 1/2 mõttelisele osale Rosina kinnistule asukohaga Puiatu küla Pärsti vald Viljandimaa (p 2.1.). Tagatislepingu p 3.3. alap b järgi lepingust tuleneva tagatise kehtivuse eeldusena on pooled kokku leppinud, et krediidi tagamiseks on seatud kõik lepingu punktis 2.1. viidatud tagatised. Tagatislepingu nr 11 HA07 viidatud punktid ei toeta hageja seisukohta, et kostja oleks pidanud enne sissenõude pööramist hüpoteegiga koormatud kinnisasjale rahuldama põhinõude Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatise abil 75% ulatuses. Pigem saab asuda seisukohale, et Maaelu Edendamise Sihtasutus tagatise näol oli tegemist täiendava tagatisega lisaks hüpoteegile, mis oli seatud 1/2 mõttelisele osale Rosina kinnistule (s.o hagejale kuuluvale kinnisasjale). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kuna hüpoteegiga tagatud nõuet ei täidetud, oli kostja õigustatud nõudma sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Maakohus ei ole märkinud menetluskulude jaotust otsuse resolutsiooni juures ja on sellega rikkunud TsMS § 173 lg-t 1. Tartu Maakohtu 10. juuni 2010 määrusega on antud hagejale menetlusabi ja vabastatud ta osaliselt riigilõivu, summas 53 500 krooni (3 419,27 eurot), tasumisest riigituludesse hagi esitamisel. Kuna TsMS § 184 lg 4 kohaselt menetlusabi andmine kehtib igas järgmises kohtuastmes, siis vabastas ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 973 eurot tasumisest (tl 136). Kokku on hageja saanud menetlusabi maakohtus ja ringkonnakohtus summas 4 392,27 eurot. TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista menetluskulud 4 392,27 eurot riigituludesse.
TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.