2-05-17807/78 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

otsusega asutati AS Energoremont ehk kostja I, aktsiate eest tasuti mitterahalise sissemaksega, mille esemeks oli Eesti Energia AS ettevõtte Energoremont vara. AS Energoremont moodustati endise Keskremondibaasi, asukohaga Tiigi 6 Narva, varade baasil, mis olid mitterahalise sissemakse esemeks aktsiakapitali moodustamisel. Seadmeremonditsehh, asukohaga Elektrijaama tee 56 Narva, anti 29.12.1999. a lepingu nr NEJ/SERV-01/BT alusel üle AS-ile ABB Eesti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 ja § 11 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 473 lg 1 kohaselt, juriidilise isiku reorganiseerimisel esitatakse tema poolt kannatanule seoses tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded reorganiseeritud juriidilise isiku õigusjärglase vastu; juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel esitatakse tekitatud kahju hüvitamise nõuded riiklikule sotsiaalkindlustusorganile. Ettevõtte ülemineku ajal kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1, lg 2 ja lg 6 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle osaga seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Teistsugune kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ettevõtetele, mis kuuluvad isikutele, keda ei loeta käesoleva seaduse kohaselt ettevõtjaks. Kohus järeldas, et ettevõtte üleminekul lähevad üle kõik ettevõttega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas ka kohustus maksta töötajale, sealjuures olenemata töölepingu üleminekust, hüvitist töövigastuse tekitamise eest. Kohus leidis, et hageja poolt ei ole tõendatud hagejale 27.04.1979. a tekitatud töövigastuse hüvitise maksmise kohustuse üleminek, s.o hageja tööandja (27.04.1979. a töövigastuse tekkimise seisuga) õigusjärglus. Hageja poolt esitatud väidete ja tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, et hageja tervisekahju hüvitamise kohustus oleks kostjal I, kostjal II või kostjal III või mõnel neist ühiselt või kõigil ühiselt.

3) 20.10.2005 (I kd, tl 22) esitas hageja taotluse AS-ilt Energoremont tõendite väljanõudmiseks ja täiendava hagiavalduse, milles palus tunnistada AS Energoremont kompensatsiooni makseid teostama kohustatud isikuks; 4) 15.12.2005 (I kd, tl 28) määras maakohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja palus hagejal selgitada, kas hageja loobub nõuetest: 1) kaasata menetlusse kolmanda isikuna AS Alstom Estonia; 2) välja mõista kostjalt saamata jäänud kompensatsioonisummad, sest täiendavas hagiavalduses ei ole hageja neid nõudeid esitanud; 5) 20.12.2005 (I kd, tl 38) teatas hageja, et loobub järgmistest nõuetest: 1) kaasata protsessi AS Alstom Estonia ja 2) mõista välja kostjalt saamata jäänud kompensatsioonisummad; 6) 02.05.2007 (I kd, tl 92) palus maakohus hagejal esitada vastus AS Energoremont vastusele ja esitada täiendavaid tõendeid ning määrata kindlaks kostja, sest AS Energoremont vastusest tuleneb, et ta ei soovi kostjaks olla (palub asendada teda kostjatega Alstom Estonia AS ja Eesti Energia AS); 7) 18.05.2007 (I kd, tl 101) esitas hageja täiendava hagiavalduse, milles palus: 1) kaasata kolmanda isikuna menetlusse AS Alstom Estonia ja AS Energoremont; 2) tunnistada AS Eesti Energia kompensatsiooni makseid teostama kohustatud isikuks; 3) mõista kostjalt välja saamata jäänud kompensatsioonisummad; 8) 20.10.2007 (I kd, tl 114) palus kohus hagejal esitada uuesti nõuetekohane hagiavaldus (kohus viitas sellele, et 08.02.2006. a kirjas hageja loobus osadest nõuetest), samuti palus kohus uuesti esitada täiendavad tõendid; 9) 21.11.2007 (I kd, tl 116) teatas hageja, et protsessis peaks olema kaks kostjat: AS Energoremont ja AS Eesti Energia; 10) 29.11.2007 (I kd, tl 118) formuleeris hageja täiendava hagi: 1) kaasata kolmanda isikuna menetlusse AS Alstom Estonia ja AS Energoremont; 2) tunnistada AS Eesti Energia kompensatsiooni makseid teostama kohustatud isikuks; 3) mõista kostjalt välja saamata jäänud kompensatsioonisummad; 11) 04.01.2010 (II kd, tl 1) palus maakohus hagejal esitada hagiavalduse terviktekst (sest hageja on pidevalt esitanud täiendavaid hagiavaldusi erinevate nõuetega) ja esitada seisukoht menetluse jätkamise osas; 12) 22.02.2010 (II kd, tl 11) esitas hageja hagiavalduse tervikteksti taotlusega tunnistada AS Energoremont kompensatsiooni makseid teostama kohustatud isikuks; 13) 08.04.2010 (II kd, tl 34) palus maakohus hagejal esitada hageja arstliku ekspertiisi komisjoni otsused perioodil 2005-2010; 14) 05.05.2011 (II kd, tl 100) palus maakohus hagejal esitada taotlused ja tõendid kostja õigusjärgluse osas; 15) 13.06.2011 (II kd, tl 112) esitas hageja taotluse kaasata kostjatena menetlusse Eesti Energia AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS; 16) 28.09.2011 (II kd, tl 120) rahuldas maakohus hageja taotluse ja kaasas menetlusse Eesti Energia AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS. Ühtlasi kohustas kohus hagejat esitama kohtule kaasatud kostjate jaoks hagiavalduse ärakirjad; 17) 17.10.2011 (II kd, tl 130) esitas hageja hagiavalduse. Hageja nõue: tunnistada kostjat Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS, Eesti Energia AS ja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS isikuna, kes peab hüvitama töövigastusega tekitatud kahju; 18) 20.03.2012 (II kd, tl 177) tegi maakohus otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.