2-11-26705/19 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Mittevaieldavad asjaolud Tartu maakohus (Viljandi kohtumaja) on teinud 19.10.2010.a määruse tsiviilasjas 2-09-16041, millega mõisteti hagejalt Hxxxx Axxxxxxkasuks välja menetluskulud 3500 krooni (t lk 12). Nimetatud lahendi osas on teinud 20.12.2010.a määruse Tartu Ringkonnakohus, millega jättis maakohtu määruse muutmata. Riigikohus tegi 13.04.2011.a määruse (t lk 36-40), millega jättis ringkonnakohtu määruse lõppjärelduse muutmata, kuid muutis ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Seega jäid tsiviilasjas 2-09-16041 Hxxxx Axxxxx menetluskulud summas 3500 kr Jxxx Rxxxxxxxxxx kanda. Hageja on tasunud kohtumääruse alusel 04.06.2010.a Hxxxx Axxxxxxx 500 kr, s.o välja mõistetud riigilõivu osa (t lk 13). 27.05.2011.a esitas Axxx Axxxx Viljandi kohtutäitur Janek Poolile täitmisavalduse ja täitedokumendi, mille alusel kohtutäitur algatas Jxxx Rxxxxxxxxxx suhtes täitemenetluse (täiteoimik 191/2011/667) ning koostas täitmisteate ja kohtutäituri tasu välja mõistmise otsuse (t lk 10-11). Hageja, Jxxx Rxxxxxxxxxx menetluses on varasemast täiteasi 189/2008/395, milline on alustatud sissenõudja Üxx Axxxxx avalduse alusel võlgniku Hxxxx Axxxxx suhtes. Hageja nõue ja põhjendused Kohus võttis 30.06.2011.a määrusega menetlusse Jxxx Rxxxxxxxxxx hagi Axxx Axxxxx vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on arusaamatu, mille alusel algatas kostja täitemenetluse, sest täitemenetluse algatamise otsuse juurde ei ole lisatud volikirja ega muud esindusõigust tõendavat dokumendi. Kuna kõik summad on tsiviilasjas 2-09-16041 välja mõistetud Hxxxx Axxxxx kasuks, oli temal õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks. Hageja teatas, et on täitnud tsiviilasjas 2-09-16041 temalt välja mõistetud menetluskulud summas 3500 kr vabatahtlikult: 500 kr kandmisega 14.06.2010.a Hxxxx Axxxxxxkontole ja 3000kr osas on koostanud 14.04.2011.a TMS § 114 alusel Hxxxx Axxxxx suhtes toimuvas täitemenetluses rahalise nõude arestimise akti summas 191.73€ ning teinud samal päeval väljamakse Üxx Axxxxxxx summas 191.73€. Seega oli Hxxxx Axxxxx nõue hageja vastu täitemenetluse algatamise ajaks täidetud. Vastuseks kostja vastuväidetele teatas hageja, et talle ei esitatud dokumenti, milles teataks nõude loovutamisest Hxxxx Axxxxxxx kostjale. Kostja ei ole oma väiteid nimetatud osa tõendanud. Seega ei saanudki hageja enne täitemenetluse algatamist teada nõude loovutamisest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et nii tema kui Hxxxx Axxxxxpöördus korduvalt JxxxxRxxxxxxxxxx poole kirjalike teadetega selle kohta, et välja mõistetud menetluskulude summa 3500kr tuleb kanda Axxx Axxxxx arveldusarvele. Ka teatas Hxxxx Axxxx hagejale, et on loovutanud oma nõude hageja vastu Axxx Axxxxxxx. Esimene selline pöördumine oli 19.10.2010, seejärel 22.12.2010, 18.04.2011.a. Kostja leidis, et hageja teadis nõude loovutamisest juba alates 2010.a oktoobrist, mingeid vastuväiteid sellele ei esitanud ja nõuet siiski kostjale ei täitnud. Hageja esitas e-kirjaga alles 03.05.2011.a kostjale 14.04.2011.a rahalise nõude arestimise akti. Hxxxx Axxxxxega kostja ei olnud seda akti varem saanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kostja avalduse alusel on 17.05.2011 algatatud täiteasi 171/2011/667. Täitetoimiku kohaselt on sissenõudjaks Axxx Axxxx ja võlgnikuks JxxxxRxxxxxxxxxx. Täitedokumendiks on 19.10.2010.a Tartu Maakohtu määrus menetluskulude kindlaks määramise kohta, mille alusel on Jxxx Rxxxxxxxxxxxx Hxxxx Axxxxx kasuks välja mõistetud 3500krooni. Kostja väite kohaselt loovutas Hxxxx Axxxxxtemale nimetatud nõude- täitetoimikusse on esitatud teade nõude loovutamisest 21.12.2010 kuupäevaga (täitetoimiku lk 17, tsiviilasja toimikus lk 67). Hageja väitel ei ole temale nimetatud avaldust enne 14.04.2011.a toimunud nõude arestimise akti koostamist kätte toimetatud ja ta täitis nõude määruses nimetatud isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) 170 sätestab: Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 sätestab aga: Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Seega pidi senine võlausaldaja Hxxxx Axxxx teatama võlgnik Jxxx Rxxxxxxxxxxxx, et ta on oma nõude loovutanud kostjale. Lähtudes VÕS § 172 pidi nõude loovutamise dokument olema kirjalik või siis pidi võlgnikule vähemalt esitatama kirjalik teate loovutamise kohta. Esiteks on ebaselge, millal on nimetatud teade allkirjastatud- vaatamata kohtu korduvatele viidetele ei esitanud kostja digitaalallkirja kinnistuslehte, millelt nähtuks, et Hxxxx Axxxx üldse on dokumendile märgitud kuupäeval selle allkirjastanud, s.t et avaldus on tehtud tema poolt ja muutunud dokumendiks. Teiseks ei ole kostja käesolevalt tõendanud, et selline kirjalik teade või siis loovutusdokument hagejale enne 14.04.2011.a (s.o enne nõude arestimist) esitati. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega ning lõike 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud või eemalviibiva saaja puhul on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja väitel saadeti teade nõude loovutamisest hagejale meiliga 22.12.2010.a ja kostja esitas nimetatud meili väljatrüki (t lk 42). Nimetatud meilis teatab kostja hagejale, et edastab talle digitaalselt allkirjastatud volituse tsiviilasjas 2-09-16041 tuleneva nõude rahuldamiseks ning lisab ka Axxx Axxxxx digitaalallkirjaga avalduse antud asjas. Kohus leiab, et eelnimetatud meilist ei nähtu, et hagejale oleks meili teel edastatud teade nõude loovutamisest- meili sõnastusest see mingil moel aru saadav ei ole. Samas on selgusetu, millised olid nimetatud meili konkreetsed lisad. Hxxxx Axxxx on korduvalt andnud välja volikirju (t lk 43, 55) Axxx Axxxxxxx enda esindamiseks kohtutäitur JxxxxRxxxxxxxxxx juures ja samuti vastu võtma raha. Esindamine (mida tõendab volikiri) on lähtudes TsÜS § 155 lg1, 116 117 tegutsemine teise isiku nimel- seega tegutses AxxxxAxxxx volikirja alusel vaid Hxxxx Axxxxx nimel ja sissenõudjaks oli ikkagi Hxxxx Axxxxx Selline volitus ei ole samastatav nõude loovutamise teatega. Kuna kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tegelikkuses oli meili lisaks teade nõud loovutamisest, asub kohus seisukohale, et tegemist võis olla eelnimetatud volikirjaga. Kostja ei ole esitanud kohtule muid tõendeid selle kohta, et nõude loovutamise teade hagejale tema poolt märgitud kuupäevadel 19.10.2010, 22.12.2010, 18.04.2011.a. kätte toimetati.

Kohus märgib, et oluline on ka väidetav teate kätte toimetamise kuupäev- selleks, et hageja saanuks täitmisel sellest juhinduda, pidi see olema talle kätte toimetatud enne 14.04.2011.a. Seetõttu on asjakohatud kostja väited teate kätte toimetamisest mai alguses või ka muul ajal pärast 14.04.2011.a. Nimetatud kuupäev on oluline seetõttu, et nimetatud kuupäeval täitis hageja oma kohutuse Hxxxx Axxxxxxees- koostas nõude arestimise akti ja maksis selle alusel täiteasjas 189/2008/395 välja 191.73€ (t lk 13). Sellise toiminguga vähenes teises täiteasjas, kus Hxxxx Axxxxxoli võlgnikuks tema kohustus sissenõudja ees. Tsiviilasjas 2-11-29570 on tuvastatud, et rahalise nõude arestimine oli õiguspärane ja kehtiv: nimelt on Tartu Ringkonnakohus jätnud 12.04.2012.a määrusega rahuldamata Hxxxx Axxxxx kaebuse rahalise nõude arestimise tühistamiseks ja Riigikohus on 06.06.2012.a otsustanud kassatsioonkaebusele menetlusluba mitte anda. Seetõttu ei arutle maakohus käesolevas vaidluses, kas hagejal oli õigus arestida Hxxxx Axxxxx nõuet enda vastu. Kohus jätab andmata hinnangu Axxx Axxxxx kaebusele nimetatud küsimuses ja Tartu Maakohtu 19.07.2011.a määrusele (t lk 45- 53). VÕS § 169 lg 1 sätestab, et kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Kohus leiab, et hageja on täitnud tsiviilasjast 2-09-16041 tuleneva kohustuse nõuetekohaselt, s.o isikule, kellele see tuli täita täitedokumendi alusel ja täitmine toimus vabatahtlikult mõistliku aja jooksul- järgmisel päeval pärast riigikohtu lõpplahendi tegemist. Kõike eeltoodust arvestades leiab kohus, et täiteasi 171/2011/667 algatati 27.05.2011.a alles pärast nõude täitmist võlgniku Jxxx Rxxxxxxxxxx poolt. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarveldatud. Kuna täitemenetluse algatamise ajaks oli hageja täitnud täitedokumendist tuleneva kohutuse, tuleb sundtäitmine lugeda lubamatuks. Vastavalt TsMS 386 lg 4 tulenevalt ei saa kohus hagi tagamise abinõusid ise tühistada, sest rahuldas hagi ja vastavat taotlust ei ole poolte poolt esitatud. Menetluskulude jaotus Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 64€ krooni ja eeldatavalt kandnud ka õigusabikulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on käesolevalt kohtule teadaolevateks kohtukuludeks hageja tasutud riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks tema esindaja kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.