25.02.2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-12-35421
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Tsiviilasi
OÜ MR hagi OÜ EFG vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2011/9262
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ MR (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja JU Kostja OÜ EFG(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
16.01.2013, edasi kirjalikus menetluses
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja JU, kostja seaduslik esindaja KM, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ MR hagi OÜ EFG vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2011/9262 rahuldamata seni täitemenetluses esitatu osas.
2.Täitemenetlus täiteasjas nr 022/2011/9262 on lubatav seni täitemenetluses esitatu osas järgmiselt: 1) põhivõlgnevuse 116 000 eurot; 2) tasumata kolme kuu intressi laenu põhiosa kasutamise eest 29.08.2011 – 29.10.2011 summas 5800 eurot; 3) viiviste põhivõlgnevuselt 8700 eurot ja 4) lepingu rikkumise tasust lepingu igakordse rikkumise eest 34 800 eurot.
Sundtäitmine täiteasjas nr 022/2011/9262 on tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas lubamatu ulatuses, milles täitemenetluses saadavast rahast
arvestatakse viivise katteks rohkem kui põhinõude (116 000 euro) suurus. Seejuures tuleb arvestada, et kokku ei tohi OÜ EFG poolt OÜ MR täitemenetluses sissenõutav nõue (põhinõue, intressid, viivised ja leppetrahv) olla suurem kui OÜ MR kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek (232 000 eurot). Menetluskulude jaotus
4.Jätta kõik OÜ MR menetluskulud tema enda kanda ja kõik OÜ EFG menetluskulud OÜ MR kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud
1.OÜ MR esitas 06.09.2012 kohtule hagi, mille kohaselt algatas kohtutäitur Elin Vilippus hageja suhtes kostja avalduse ja Tallinna notar Robert Kimmeli 29.07.2011 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu XXX alusel 16.12.2011 täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/9262. Sissenõudja nõue ilma täitekuludeta on 165 300 eurot.
2.Kostja ja NPOÜ vahel sõlmiti 29.07.2011 laenuleping, millega kostja andis NPOÜ laenu 116 000 eurot. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks seati hagejale kuuluvale kinnistule hüpoteek summas 232 000 eurot kostja kasuks.
3.Kostja kohtutäiturile esitatud võlaarvestuse kohaselt koosneb nõue: 1) maksmata laenu põhiosa jäägist summas 116 000 eurot, 2) tasumata kolme kuu intressist laenu põhiosa kasutamise eest 29.08.2011 – 29.10.2011 summas 5800 eurot, 3) viivisest põhivõlgnevuselt 8700 eurot ja 4) lepingu rikkumise tasust lepingu igakordse rikkumise eest 34 800 eurot. Kokku on võlgnevus seisuga 15.12.2011 summas 165 300 eurot. Võlgnevusele lisandub jooksev viivis 0,5% päevas kuni võlanõude täitmiseni. Seisuga 05.09.2012 on viivis 147 900 eurot.
4.Hageja leiab, et kostja viivise ja leppetrahvi nõuded ei ole seaduslikud ega õiguspärased. Hageja sõnul ei olnud ta teadlik kostja ja NPOÜ vahel sõlmitud laenulepingus kokkulepitud viivise suurusest ning leppetrahvist. Samuti polnud hagejal võimalik osaleda lepingueelsetes läbirääkimistes. Tagatiskokkuleppe sõlmimisel hagejale laenulepingu teksti ei edastatud. Hageja leiab, et tehing on osaliselt heade kommetega mittevastavuses. Hageja oli teadlik, et laenusumma oli 116 000 eurot ning intress 20% aastas. Nimetatud eeldustel oli hageja nõus seadma hüpoteegi temale kuuluvale kinnistule. Laenulepingu teksti sai hageja alles kohtutäiturilt. Hageja leiab, et laenulepingus kokkulepitud viivise ja leppetrahvi näol on tegemist tehinguga, mis on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning ta ei oleks nõustunud tagatislepingut laenulepingus sätestatud leppetrahvide ja viiviste tagamiseks sõlmima. Hageja leiab, et kuna laenulepingu tingimused lepiti kokku tema teadmata, siis on tehing selles osas tühine. Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi 30% lepingu põhiosa jäägilt, s.o summas 34 800 eurot ja viiviseid summas 147 900 eurot. Seega on leppetrahvi ja viivise summa kokku 182 700 eurot, kuid laenu põhiosa oli 116 000 eurot ning leppetrahvi ja viivise nõue ületab põhisummat peaaegu kahekordselt. Leppetrahvi nõuab kostja intressi tasumata jätmise eest. Kuna tasumata on kolme kuu intress, siis nõuab kostja kolmekordset leppetrahvi.
Pooltevaheline vastutus ja rakendatavad sanktsioonid on jaotatud lepingus ebamõistlikult kostja kasuks, mis ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
5.Hageja leiab, et leppetrahv ja viivis on ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult suur võrreldes rikkumise raskuse või tagajärgedega. Kostja ja NPOÜ vahel sõlmitud lepingu p 1.5.1 on tühine 0,5% suuruse viivisemäära tõttu, viivisenõudega märgitud määras on hageja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Samuti on hageja arvates tühine leppetrahvi nõue lepingu punkti 5.1 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas 022/2011/9262 lubamatuks leppetrahvide ja viiviste osas või alternatiivselt vähendada nimetatud leppetrahve ja viiviseid mõistliku tasemeni. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja NPOÜ vahel sõlmitud laenuleping omab hageja suhtes tähtsust üksnes tulenevalt hüpoteegi seadmise lepingust. Hageja nõuab laenulepingu osalist tühistamist ning sekkub kostja ja NPOÜ vahelisse õigussuhtesse. Kuivõrd hageja ei ole laenulepingu pool, ei ole tal võimalik seda teha ega seada kahtluse alla lepingutingimuste kehtivust lepingus, mille pooleks ta ei ole, mistõttu hageja väited ei põhjenda kuidagi tema suhtes algatatud sundtäitmise lubamatust. Kostja rõhutab, et laenulepingu pooleks olev NPOÜ ei ole omalt poolt oma laenulepingust tulenevate kohustuste või laenulepingu tingimuste väidetava lubamatuse osas mistahes vastuväiteid esitanud.
7.Hagejal oli võimalus rääkida läbi ning kooskõlastada hüpoteegi lepingu tingimusi ning sõlmida see vastuvõetavatel tingimustel või sellistes tingimustes kokkuleppe mittesaavutamisel jätta tagatiskokkulepe sõlmimata. Hageja ei ole hüpoteegi lepingu sõlmimisel ning sellega endale kohustuste võtmisel käitunud hoolikalt, kuna hageja väitel ei olnud ta teadlik sellest, milliseid kohustusi ta tagab. Kui NPOÜ juhatuse liige on hageja usaldust kuritarvitanud, võiks hagejal olla võimalik esitada oma pretensioonid NPOÜ vastu, kuid tegemist ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks oleva argumendiga.
8.Hüpoteegi lepingust nähtuvalt on kostja kasuks hüpoteegi seadmisel loovutatud varasem hüpoteek ning analüüsides hüpoteegi lepingu punkti 2.5 regulatsiooni on ilmne, et hageja näol ei ole tegemist analoogilisi finantseerimistehinguid esmakordselt tegeva kogenematu ettevõtjaga. Kostjale teadaolevalt on hageja ja tema juhtorgani liikme näol tegemist äris aktiivse ettevõtjaga, kes eelduste kohaselt ei võta endale kergekäeliselt varalisi kohustusi ega nõustu enda vara koormamisega 232 000 euro suuruse hüpoteegiga omamata seejuures teavet tagatavate kohustuste kooseisu kohta. Hageja vastupidised väited on valed.
9.Hüpoteegilepingu punkti 2.3.1. kohaselt tagab hüpoteek kõiki kostja nõudeid NPOÜ vastu, mis tulenevad laenulepingust ning selle võimalikest lisadest. Vastavalt lepingu punktile 2.3.2. tagab hüpoteek lisaks veel kõiki kostja nõudeid NPOÜ vastu, mis tulenevad kostja ja NPOÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Seega pidi hageja jaoks vaieldamatult olema ilmne, et tema tagatavad kohustused ei piirdu üksnes laenulepingu alusel väljastatud laenusumma ja sellelt arvestatud intressidega. Isegi kui hageja oleks võinud olla eksiarvamusel, siis hüpoteegi lepingu punktist 2.4. nähtuvalt on notar hüpoteegi lepingu sõlmimisel selgitanud hagejale nii tagatavate kohustuste ulatuslikkust kui ka võimalust piirata tagatavaid kohustusi, kas konkreetsete kohustuste või konkreetsete lepingute lõikes, kuid hageja on kinnitanud oma tahet sõlmida hüpoteegi leping just sellisena. Seega ei ole usutav hageja väide, justkui ei oleks ta mõistnud, et tema poolt kinnistule seatud hüpoteegiga tagatavad NPOÜ kohustused kostja ees on ulatuslikud.
10.Kostja ei nõustu, et laenulepingu tingimused tasumisele kuuluva leppetrahvi ja viivise osas on vastuolus heade kommetega või et lepinguliste kohustuste vahekord laenulepingus oleks ebamõistlik ja vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega ning seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis lubaks väita, et laenulepingu tingimused oleksid vastuolus üldtunnustatud moraalinormidega ning eksiks ausalt ja õiglaselt mõtleva inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Hageja väide, et laenulepingus kokkulepitud leppetrahvi ja viivise tingimuste näol on tegemist tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehinguga, on tervikuna asjakohatu. Laenulepingu näol ei ole tegemist hageja poolt ega ka hageja suhtes tehtud tehinguga, vaid kostja ja NPOÜ vahelise tehingu ning selle tingimustega, mistõttu on täiesti aktsepteerimatu käsitleda laenulepingut hageja suhtes ebasoodsatel tingimustel tehtud tehinguna. Hageja peaks tehingu tühisuse alusena selle äärmise ebasoodsatele tingimustele viitamisel tõendama seda, et ta on tehingu teinud mõne TsÜS § 86 lg 2 loetletud asjaolu mõjul ning kostja on sellest teadlik olnud. Hageja ei ole midagi taolist hagiavalduses esile toonud rääkimata selle tõendamisest. Kuna laenulepingu alusel on kostja laenanud NPOÜ suure rahasumma, peavad ka NPOÜ poolt tema kohustuste täitmist tagavad sanktsioonid sellele vastama. Laenulepingus rakendatud tingimusi ei saa seetõttu pidada ebamõistlikeks ning hageja pole toonud esile midagi, mis lubaks väita vastupidist ning kinnitaks, et tingimused on ebatavalised ning sellised, mida mõistlikult tegelevad isikud tavapäraselt ei kasutaks. Nii leppetrahvi kui viivise ebamõistlikkuse korral on VÕS § 118 lg 8 ja § 162 lg 1 näinud ette võimaluse taotleda ebamõistlikult suure viivise või leppetrahvi vähendamist. Seega ei saa ükskõik kui suures lepingulises sanktsioonis kokkuleppimine tuua kaasa vastava kokkuleppe tühisust, vaid kohustatud isik saab nõuda kohaldamisele kuuluva sanktsiooni vähendamist ja selle vastavusse viimist võlausaldaja tegelike kahjudega.
11.Alternatiivselt täiteasjas nr 022/2011/9262 leppetrahvi ja viiviste osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele on hageja taotlenud kohtult täiteasjas kogu nõude koosseisus sissenõutava leppetrahvi ja viiviste vähendamist mõistliku tasemeni. Tulenevalt TMS § 221 lg 11 sätestatust oleks hagejal käesolevas tsiviilasjas võimalik esitada täitedokumendiga seonduvaid vastuväiteid. Täitedokumendiks on täiteasjas nr 022/2011/9262 hüpoteegi leping, mitte laenuleping. Seetõttu ei saa hageja esitada laenulepingust tulenevaid vastuväiteid, vaid üksnes hüpoteegi lepingust tulenevaid vastuväiteid. Hageja ei saa taotleda viiviste ja leppetrahvi vähendamist ka seetõttu, et ta ei ole laenulepingu pooleks, NPOÜ omalt poolt nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2011/9262 on lubatav seni täitemenetluses esitatu osas järgmiselt: 1) põhivõlgnevuse 116 000 eurot; 2) tasumata kolme kuu intressi laenu põhiosa kasutamise eest 29.08.2011 – 29.10.2011 summas 5800 eurot; 3) viiviste põhivõlgnevuselt 8700 eurot ja 4) lepingu rikkumise tasust lepingu igakordse rikkumise eest 34 800 eurot. Sundtäitmine täiteasjas nr 022/2011/9262 on tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas lubamatu ulatuses, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestatakse viivise katteks rohkem kui põhinõude (116 000 euro) suurus. Seejuures tuleb arvestada, et kokku ei tohi OÜ EFG poolt OÜ MR täitemenetluses sissenõutav summa (põhinõue, intressid, viivised ja leppetrahv) olla suurem kui OÜ MR kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek (232 000 eurot).
13.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
* kostja ja NPOÜ vahel sõlmiti 29.07.2011 laenuleping, millega kostja andis NPOÜ 116 000 eurot laenu (t.lk 13-19, 113-119); * kostja ja NPOÜ vahel 29.07.2011 sõlmitud laenuleping tulenevate nõuete tagamiseks seati hagejale kuuluvale kinnistule hüpoteek summas 232 000 eurot kostja kasuks (t.lk 22-28); * 08.09.2011 teatas kostja NPOÜ lepingu rikkumisest ning hoiatas võlgnevuse tasumata jätmisel laenulepingu üles öelda (t.lk 73-74); * 11.11.2011 luges kostja NPOÜ-ga laenulepingu ülesöelduks (t.lk 75-76); * kohtutäitur Elin Vilippus algatas hageja suhtes kostja avalduse ja Tallinna notar Robert Kimmeli 29.07.2011 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu XXX alusel 16.12.2011 täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/9262 (t.lk 10-12).
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli laenulepingut tagava hüpoteegilepingu sõlmimisel teadlik laenulepingu tingimustest, kas NPOÜ ja kostja vahel sõlmitud tehing on osaliselt vastuolus heade kommetega, kas NPOÜ sai kostjalt kätte kogu laenu ja kas kostja poolt nõutav leppetrahv ja viivis on ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult suur võrreldes rikkumise raskuse ja tagajärgedega.
15.Hageja kui tagatise andnud isiku vastuväidete lubatavus Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kostja leiab, et kuivõrd hageja ei ole laenulepingu pool vaid on taganud kostja ja NPOÜ vahel sõlmitud laenulepingut, siis ei ole hagejal õigus sekkuda õigussuhetesse, mille pooleks ta ei ole. Riigikohus on 27.01.2010 lahendi nr 3-2-1-153-09 punktis 25 leidnud, et AÕS § 351 lg 3 esimese lause järgi võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik (praegusel juhul hageja) esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Selliseid vastuväiteid on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Riigikohus on 31. jaanuari 2008. a määruse tsiviilasjas nr 32-1-134-07 p-s 11 tunnustanud võlgniku õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juhul, kui võlgniku vastuväide (käendajana) seisnes selles, et laenuandja ei olnud laenusaajale laenusummat andnud. Sellisele väitele on hagiavalduses tuginenud ka hageja (vähemalt L. V suhtes), kohtud ei ole tuvastanud, kas laenusummad kolmandatele isikutele ka tegelikult anti. Nimetatud vastuväide on hagejal soovi korral võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kui selgub, et hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole, võib hageja nõuda ka hüpoteegi enda nimele kandmist või kustutamist AÕS § 349 lg 1 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on 17. juunil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tehtud määruse p-s 9 leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib olla ka ebamõistlikult suur leppetrahv VÕS § 162 lg 1 järgi. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et VÕS § 162 kohaldub ka viivise suhtes. Kuna praegusel juhul ei ole täitedokumendiks kohtulahend, ei kohaldu ka TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang. Samuti on võimalik vaidlustada intressi suurust. Osundatud Riigikohtu lahendist tulenevalt on hageja tagatise andnud isikuna õigustatud ka käesolevas asjas vaidlustama viivise ja leppetrahvi suurust, samuti esitama vastuväiteid selle kohta, et NPOÜ ei saanud kätte kogu laenu.
16.Laenusumma kättesaamisest Hageja esitas 16.01.2013 istungil vastuväite, et NPOÜ ei saanud laenu 11700 euro ulatuses kätte (t.lk 110). Nimetatud asjaolu kinnituseks esitas hageja NPOÜ juhatuse liikme vastuse (t.lk 108). Kohus võttis hageja menetlusdokumendi ja tõendi -hageja NPOÜ juhatuse liikme vastuse, asja materjalide juurde. Kogus leiab, et tsiviilasjas esitatud laenulepingu kinnitusega nr 29/07/11-01 on tõendatud, et NPOÜ on sularahas kätte saanud 11 700 euro (t.lk 119). Nimetatud laenulepingus märgitud kinnitust ei lükka ümber hageja poolt esitatud NPOÜ juhatuse liikme vastus (t.lk 108). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõend - NPOÜ juhatuse liikme vastus ei ole kohane tõend, kuna sisuliselt on hageja esitanud selgituse. Kohaseks tõendiks antud juhul oleks võinud pidada tunnistaja ütlust. Käesoleval juhul ei oleks kohtu hinnangul hageja saanud ka NPOÜ juhatuse liikme tunnistajana antud ütlustega ümber lükata kirjalikus dokumendis antud kinnitust laenu osaliselt sularahas kättesaamise kohta.
17.Kas hageja oli teadlik kostja ja NPOÜ vahel sõlmitud laenulepingu tingimustest Hageja leiab, et sundtäitmine täitemenetluses nr 022/2011/9262 on viivise ja leppetrahvi osas lubamatu, kuna tehing ei ole osaliselt vastavuses heade kommetega. Heade kommetega vastuolu seisneb hageja hinnangul selles, et hageja ei olnud teadlik laenulepingus kokkulepitud viivise suurusest ning leppetrahvist. Hageja on viidanud TsÜS § 86 lõigetele 1 ja 2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lõike 2 punkti 1 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja hinnangul sai lepingu hageja jaoks ebasoodsatel tingimustel kokkuleppimine võimalikuks seetõttu, et leping sõlmiti hageja teadmata. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal oli võimalus rääkida läbi ning kooskõlastada hüpoteegi lepingu tingimusi ning sõlmida see vastuvõetavatel tingimustel või sellistes tingimustes kokkuleppe mittesaavutamisel jätta tagatiskokkulepe sõlmimata. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et hüpoteegilepingu punkti 2.3.1. kohaselt tagab hüpoteek kõiki kostja nõudeid NPOÜ vastu, mis tulenevad laenulepingust ning selle võimalikest lisadest. Vastavalt lepingu punktile 2.3.2. tagab hüpoteek lisaks veel kõiki kostja nõudeid NPOÜ vastu, mis tulenevad kostja ja NPOÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Seega pidi hageja jaoks olema selge, et tema tagatavad kohustused ei piirdu üksnes laenulepingu alusel väljastatud laenusumma ja sellelt arvestatud intressidega. Hüpoteegi lepingu punktist 2.4. nähtuvalt on notar hüpoteegi lepingu sõlmimisel selgitanud hagejale nii tagatavate kohustuste ulatuslikkust kui ka võimalust piirata tagatavaid kohustusi, kas konkreetsete kohustuste või konkreetsete lepingute lõikes. Seega ei ole usutav hageja väide, et ta mõistnud, et tema poolt kinnistule seatud hüpoteegiga tagatavad NPOÜ kohustused kostja ees on ulatuslikud.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 punktis 29 leidnud, et tulevaste nõuete tagamine on ka tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks, samuti tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped juhuks, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene. Tulevasi nõudeid tagades võib tagatiskokkuleppe sõlmida ka üldiselt, välistades samas tagatiskokkuleppest n-ö keelatud nõuded, nt käendusest, kontopidamisest ja arvelduskrediidist tulenevad nõuded. Seega on Riigikohus leidnud, et eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks. Kohus nõustub kostjaga selles, et hüpoteegi lepingust nähtuvalt on kostja kasuks hüpoteegi seadmisel loovutatud varasem hüpoteek ning vaadates hüpoteegi lepingu punkti 2.5 regulatsiooni nähtub, et hageja ei ole analoogilisi finantseerimistehinguid esmakordselt tegev kogenematu ettevõtja. Lepingu punktist 2.5 ja osundatud Riigikohtu lahendist tulenevalt leiab kohus, et hageja pidi kogenud ettevõtjana olema teadlik laenulepingu tingimustest ning seetõttu ei olnud võimalik laenulepingu hageja jaoks ebasoodsatel tingimustel kokkuleppimine. Hageja on laenulepingust tulenevaid kohustusi taganud teadlikult ning sõlminud globaalse tagatiskokkuleppe. Seetõttu ei ole tehing vastuolus heade kommetega. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2011/9262 on lubatav seni täitemenetluses esitatu osas järgmiselt: 1) põhivõlgnevuse 116 000 eurot; 2) tasumata kolme kuu intressi laenu põhiosa kasutamise eest 29.08.2011 – 29.10.2011 summas 5800 eurot; 3) viiviste põhivõlgnevuselt 8700 eurot ja 4) lepingu rikkumise tasust lepingu igakordse rikkumise eest 34 800 eurot.
18.Alternatiivne nõue Hageja on taotlenud alternatiivselt täiteasjas nr 022/2011/9262 leppetrahvi ja viivise mõistliku tasemeni vähendamist. Käesoleval juhul nõuab kostja täitemenetluses: 1) maksmata laenu põhiosa jääki summas 116 000 eurot, 2) tasumata kolme kuu intressi laenu põhiosa kasutamise eest 29.08.2011 – 29.10.2011 summas 5800 eurot, 3) viiviseid põhivõlgnevuselt 8700 eurot ja 4) lepingu rikkumise tasu lepingu igakordse rikkumise eest 34000 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-162-12 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda viivise vähendamist (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09, p 9 ja Riigikohtu 27. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatud viivise vähendamise taotlus tuleb lahendada VÕS § 162 alusel. Viivise korral tuleb kontrollida viivise suurust hageja taotluse alusel ka siis, kui sissenõudjal on vähemalt hüpoteegi suuruses nõue, (mille hulka võib kuuluda nt ka kohtu vähendatav viivisenõue). Sel juhul tuleks kohtul otsuse resolutsioonis võtta seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta nt kujul, et „sundtäitmine täiteasjas x on lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui x eurot" või „rohkem kui põhinõude (x eurot) ulatuses" vms. Oluline on see, et otsusest nähtuks, millises ulatuses on sissenõudjal õigus täitemenetlusest saadud raha arvel viivist nõuda. Selline otsus tähendaks ühtlasi seda, et kui kohtul on alust viivist vähendada, teeb kohus viivise suuruse kohta lõpliku otsuse, seda ka tulevikus sissenõutavaks
muutuva viivise suhtes (tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise vähendamise võimaluse kohta vt Riigikohtu 25. veebruaril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-167-09 tehtud otsuse p 10). Kohus leiab, et üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Sundtäitmine täiteasjas nr 022/2011/9262 on tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas lubamatu ulatuses, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestatakse viivise katteks rohkem kui põhinõude (116 000 euro) suurus. Seejuures tuleb arvestada, et kokku ei tohi OÜ EFG poolt OÜ MR täitemenetluses sissenõutav nõue (põhinõue, intressid, viivised ja leppetrahv) olla suurem kui OÜ MR kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek (232 000 eurot).
19.Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna hageja taotles alternatiivselt viivise vähendamist, mida kostja ei ole täitemenetluses veel hagejalt nõudnud, siis puudub alus kohtukulude kostja kanda jätmiseks või kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et kuna kohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
20.Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse hagi hinna arvutamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 132 lõikele 1 eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt lõikest 5 loetakse mittevaraliseks hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Eeltoodud sätetest tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hind 6000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.