2-12-49728
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2013.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-49728
Tsiviilasi
VZ ́i avaldus J Š surnuks tunnistamiseks Isiku surnuks tunnistamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: VZ (isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isik: J Š (isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht XXX).
2-12-49728 tunnistamist kohtu poolt ning tulenevalt sellest ei ole notaril võimalik oma toiminguid edasi teha. J Š ́t nägi avaldaja viimati 15.07.1979.a. Tallinnas Balti Jaama ümbruses, kus puudutatud isik teatas avaldajale, et kavatseb külastada oma sõpru. Alates sellest ajast ei ole avaldajale puudutatud isiku kohta teada mingeid andmeid, ta ei ole helistanud ei avaldajale ega oma abikaasale. V Š pöördus oma eluajal kolmel korra politsei poole, et politsei tuvastaks J Š elukoha või selgitaks välja tema asukoha, kuid politseil pole õnnestunud puudutatud isiku asukohta tuvastada. J Š surnuks tunnistamine on vajalik avaldajale selleks, et võtta vastu testamendiga temale pärandatud vara. Tulenevalt sellest palub avaldaja tunnistada surnuks J Š ja tuvastada J Š eeldatavaks surmaajaks 15.07.1979.a. 20.12.2012.a.määrusega jättis kohus avalduse käiguta. 09.01.2013.a. esitas avaldaja täiendatud avalduse. Kohus võttis avalduse 10.01.2013.a. määrusega menetlusse. Määrusega määras kohus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, milles kutsuda teadmata kadunud isikut J Š ́t esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta hiljemalt kuus nädalat alates teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilumisest. Ühtlasi määras kohus teatada siseministrile, et kohus on algatanud J Š surnuks tunnistamise menetluse ning andis siseministrile tähtaja teadmata kadunud isiku kohta riigile teadaolevate andmete ja seisukoha isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Rahvastikuregistri kohaselt on J Š sündinud XXX.a. Avaldaja ema V abielu on registreeritud XXX.a.
S ja puudutatud isik J Š
TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt eelnimetatud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed J Š kohta pärinevad aastast 1979. Avaldaja andmete kohaselt nägi ta J Š ́t viimati 15.07.1979.a. Tallinnas Balti jaama ligidal, kus teatas, et kavatseb külastada oma sõpru. Sellest ajast alates ei ole avaldajal puudutatud isiku kohta mingisuguseid teateid, ta ei ole helistanud ei avaldajale ega avaldaja emale kui viimane veel elas. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 08.02.2013.a. kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium edastas vastavasisulise järelpärimise Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kelle andmetel Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilistes andmekogudes puuduvad andmed J Š elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule ei ole väljastatud dokumente ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Tuginedes eeltoodud teabele ja arvestades isiku vanust on siseminister seisukohal, et kohus võib J Š teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada.
2-12-49728 Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 10.01.2013.a. avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles J Š ́t esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid J Š kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. J Š kohta andmeid kohtule ei ole esitatud. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et J Š on surnud. Tema elusoleku kohta ei ole andmeid alates juulist 1979.a., s.o 34 aasta jooksul. Avaldaja on palunud J Š tunnistada surnuks ning lugeda tema surmapäevaks 15.07.1979.a., kuivõrd sellest ajast alates ei ole keegi J Š ́t näinud. Kohus asub seisukohale, et asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna J Š eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb J Š surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.1980.a. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.