2-12-50261/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 29.11.2012.a. esitas Swedbank AS kohtule avalduse SF pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 19.12.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Ajutine haldur tegi oma ülesannete täitmiseks järelepärimised võlgnikule, Maksu- ja Tolliametile, pankadesse, vararegistritesse (Harju Maakohtu registriosakond ja Kinnistusamet, Ehitusregister, ARK, Eesti Väärtpaberikeskus), Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, kohtutäituritele, nõudis välja ja tutvus võlgniku tegevust ja varalist seisundit puudutavate materjalidega, arestis pangakontod, taotles pankrotiavalduse tagamiseks kinnisasjade arestimist ja keelumärgete seadmist, vestles ja pidas kirjavahetust võlgniku abikaasaga, jne. Võlgnik talle kuuluvaid kortereid ajutisel halduril külastada ei võimaldanud. 17.juunil 2011.a. abiellus võlgnik VF ja abikaasad valisid varasuhteks vara lahususe. XXX.a. sündis neil tütar MF ja võlgnik on kuni käesoleva ajani lapsehoolduspuhkusel. Enne abiellumist omandas võlgnik kaks korteriomandit Tallinnas Lasnamäel - 22.11.2007.a. korteri pindalaga 46,9 m2 aadressil XXX ning 06.12.2005.a. korteriomandi 49,5 m2 XX. XX kinnistule on seatud Sampo Panga (nüüd Danske Pank A/S Eesti Filiaal) kasuks hüpoteegid summas 450 000 krooni ja 175 000 krooni ning VF kasuks summas 30 000 eurot. XXX kinnistule on seatud hüpoteek VF kasuks summas 1 miljon krooni. Pae tänaval asuvat korterit kasutab eluruumina võlgnik koos abikaasa ja lapsega, XXX. korteriomandit kasutab ja tasub kulud võlgniku ema. Võlgnik omas

ka kinnistut XXX, kuid sellele oli AS-st Swedbank 19.05.2008.a võetud laenu katteks seatud hüpoteek, mille seoses võlgnevusega kohtutäitur 02.04.2012.a. toimunud enampakkumisel hinnaga 66 000 eurot realiseeris. Sellest hoolimata jäi võlgnik AS-le Swedbank veel üle 67 000 euro võlgu. Pärast 2008.a. võlgnik väidetavalt pikemaajalist töökohta ei omanud, kuid Äriregistri andmeil on ta käesoleval ajal vähemalt 6 äriühingu juhatuse liige ja osanik. Võlgnik on oma abikaasale VF 20.12.2012.a. väljastanud tähtajatu volikirja (notari reg nr XXX), millega teda volitatakse võlgniku nimel muu hulgas ka võlgnikule kuuluvaid kinnis- ja vallasasju võõrandama, koormama ja käsutama, võlgniku nimel olevaid arveid avama, sulgema ning käsutama, esindama võlgnikku kohtuprotsessides, jne. Võlgniku andmeil tal muud kinnis- või vallasvara peake kahe korteriomandi ei olevat, kuna ta on lapsehoolduspuhkusel ja kogu elu jooksul olevat ainult 3-4 aastat töötanud. Äriregistri andmeil on võlgnik käesoleval ajal juhatuse liige ja omab osalusi alljärgnevates äriühingutes: 1) A OÜ (reg kood XXX) 25% nimiväärtuses 625 eurot, 2) MD OÜ (XXX) 50% nimiväärtuses 20 000 EEK, 3) OÜ TS (XXX) 80% nimiväärtuses 2000 eurot, 4) OÜ TP (XXX) 12,5% nimiväärtuses 313 eurot, 5) MA OÜ (XXX 12,5% nimiväärtuses 313 eurot, 6) OÜ MS (reg kood XXX) 25% nimiväärtuses 10 000 EEK. Otsustades selle järgi, et mitmed neist äriühingutest ei ole 2011.a. aastaaruandeid äriregistrile esitanud ja oma osakapitali eurodesse ümber vormistanud, siis on enamikul juhtudel ilmselt tegemist alatist reaalset majandustegevust mitteomavate ettevõtjatega. Ka VF oma 29.01.2013 a haldurile saadetud e-kirjas kinnitab, et tegemist on nn riiulifirmadega ja võlgnik neilt tasu ei ole saanud. Taoliste äriühingute osaluste maksimaalne väärtus ei ületa nende nimiväärtust, praktikas aga ei olda majandustegevust mitteomavate ettevõtjate osaluste omandamisest huvitatud ka tasuta mitte, eriti kui osaluse määr ei ületa 50%. Muud märkimisväärset vara ajutine haldur võlgnikul leidnud ei ole. Võlgniku esindaja informeeris ajutist haldurit ainult Danske Pangas olevast kontost, kuid tegelikult on võlgnikul kontod veel AS –s Swedbank, AS-s Eesti Krediidipank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja Tallinna Äripanga AS-s. Kontode saldod on aga nullis (Krediidipank, Nordea Pank) või on neil väga väikesed summad või on hoopis miinuses. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Ehitusregistri andmeil ei oma võlgnik ehitisi vallasvarana, Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik rohkem kinnisasju kui eelnimetatud 2 korteriomandit, Maanteeameti andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil puuduvad tal väärtpaberid. Pindi Kinnisvara andmeil oli 2012.a. detsembrikuus Tallinnas Lasnamäel asuvate korteriomandite keskmine tehinguhind 838 Eurot/m2. Siit tulenevalt on võlgniku korteriomandite turuväärtus ligikaudu 80 783 Eurot (46,9 + 49,5 x 838 eurot). Võlgnik on ajutist haldurit informeerinud ainult Danske Pank A/S Eesti filiaali ja AS Swedbank ees olevatest võlgnevustest. Danske Panga andmeil on see 16.01.2013.a. seisuga 20 521,84 eurot ja AS Swedbanga kogunõue 18.01.2013.a seisuga on 67 795,99 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnikul tasumata 18,5 eurot maamaksu ning arvestuslik intressivõlgnevus on 5,78 eurot. Seega on ajutisele haldurile teadaolevaid võlgnevusi võlgnikul vähemalt 88 341 eurot. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 88 341 Euro väärtuses ning need viiviste ja intresside näol pidevalt kasvavad, vara on aga ligikaudu 80 000 kuni 85 000 euro väärtuses. Võlgnik mingit muud sissetulekut peale lapse sünniga seotud toetuste ei oma. Seega on võlgnikul vara ca 3300 kuni 8000 eurot vähem kui kohustusi ning see vahe pidevalt kasvab. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et elukohaks oleva korteriomandi müümisel tuleb uue eluaseme soetamiseks või üürimiseks kohe kulutusi teha ja kuna võlgnikul sissetulekud sisuliselt puuduvad, siis kõike korteriomandite müügist saadavat raha ei ole võimalik oma võlgnevuste tasumiseks kasutada. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga, mistõttu kooskõlas PankS § 31 tuleb välja kuulutada tema pankrot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku poolt majandusbuumi ajal liiga optimistlikku laenamist, kuid laene teenindada majanduslanguse saabudes sissetulekute vähenemise tõttu ta enam ei suutnud. Kinnisvarakriisi ajal langesid oluliselt kinnistute hinnad ja

seetõttu kattis Swedbank AS-ist võetud laenu selle tagatiseks olnud XXX külas asuv kinnistu ainult ligikaudu pooles ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kooskõlas PankS § 23 ning vastavalt lisatud kalkulatsioonile palub haldur määrata ajutise halduri tasuks 1710 eurot sotsiaalmaksu arvestamata, määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 122 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku SF pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik ́u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 88 341 eurot ja vara 80 000 – 85 000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1710 eurot sotsiaalmaksu arvestamata ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 122 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1710 eurot ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 122 eurot, mis mõista välja võlgniku SF pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik