Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-12-19785

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

2-12-19785

taotlust ega tuvastanud kostja poolt 03.01.2012.a. töölepingu ülesütlemiseavalduse tühisust ja luges, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 21.01.2012.a. TLS § 85 lg 4 alusel (II kd, tl 1314).

2-12-19785

töötasu): (26+30+28 - arvestuse aluseks olevad kalendripäevad) x9 (21.57 kalendripäev) Hageja märgitud nõuet esitanud ei ole ja on nõudnud keskmise kalendripäeva tasu maksmist puhkusehüvitisena 7 kalendripäeva eest. Kokku, kui järgida 320.- euro suurust töötasu normtööaja eest ja töölepingu lõppemist alates 10.01.2012.a., on Kostja vähem arvestanud hagejale 908.94 eurot. Eelistungil 09.08.2012.a. on hageja O. Hiie täpsustanud nõuet selgitades, et tööandja on esitanud teostatud töö ajal tõendi, et ta arvestas töötasu olenemata tööajast 320 €, küll aga leppisid kirjalikus leppes kokku 320 € + norm tööajast. Töötaja asus tööle 06.10.2011.a., siis tema tegelikuks tööajaks oli 245,5 tundi, mis on tõendatud sõidumeerikute väljatrüki alusel. Normtööalusel oleks O. Hiie pidanud töötama 144 tundi, aga tegelikult töötas O. Hiie 101,5 tundi rohkem, siis pidi ta palka saama ka nende töötundide eest. Kui O. Hiiel tuli novembrikuul töötasu päev, siis ei saanud ta seda töötasu. O. Hiie jäeti 101,5 töötanud tunni eest töötasuta. Novembri kuus töötas O. Hiie 7 tööpäeva 80 tundi. Novembris oli 22 normtööpäeva, normtööajast 15 tööpäeva tööandjal tööd anda ei olnud. Töötaja tasu pidanuks olema novembris töötatud aja eest 145,45 € ja 15 tööpäeva eest, mil tööandjal tööd anda ei olnud keskmise tasuna 510,99 €. O. Hiie sai aga novembrikuu eest 320 €. TLS § 35 ütleb, et tuleb tagada töötaja keskmine palk, ajal kui töötajale ei ole tööd anda (II kd, tl 98). Hageja O. Hiie on eelistungil 09.08.2012.a. leidnud, et on alus TLS § 91 lg 2 p 1 töölepingu üles öelda, sest töötajat on koheldud ebaväärikalt. Ebaväärikas on see, kui autojuht, kes on spetsialist ning kes peab sõitma ja on väga vastutusrikka ülesande täitja, et tema tunnitasuks on määratud 1,90 €. See on töötaja ebaväärikas kohtlemine. Tööandja käitumine, hinnates töötaja isikut, tema vastutust, sellist palka makstes, see ei ole väärikas kohtlemine sellise töö puhul. Kohtuistungil 22.01.2013.a. jäi hageja kirjalike seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja Erste Transport OÜ vastuväited O. Hiie hagile ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ei ole kohane töötaja väide, et teda ei ole kindlustatud tööga kõigil tööpäevadel. Töötajale on kõigi tööpäevade (sõltumata töö faktilisest tegemisest) eest arvestatud ja välja makstud töölepingus kokkulepitud töötasu. Vaadeldaval juhtumil on tööandja maksnud töölepingus kokkulepitud töötasu, mis on töölepingu p-s 4.1 – 320 eurot kuus. 2011.a. oktoobris on töötajale arvestatud töötasuna 274,29 eurot, novembris 320 eurot ja detsembris koos pühade lisatasuga kokku 414.44 eurot. Lõpparve on arvestatud seisuga 20.01.2012, mis tuleneb tööandja ülesütlemisavaldusest ja moodustab netoarvestuses 251.28 eurot (II kd, tl 40-45). Hageja väited, et talle ei ole makstud töö eest kokkulepitud tasu, ei vasta tegelikkusele. Hageja on esitanud teadvalt valesid andmeid kokkulepitud töötasu kohta. Töölepingu p-st 4.1. nähtub, et tööandja poolt töötajale makstav põhipalk on 320 eurot kuus ja seda sõltumata asjaolust, kas töötaja töötab sise- või rahvusvahelistel vedudel. Tööandja lähtub töötasu arvestamisel sellest summast ja pärast töölepingu sõlmimist iga kuu tööpäevade arvust. Hageja on töötasu ja sellest tulenevate hüvitiste nõude rajanud ekslikule väitele, et tema tööaeg oli tunduvalt pikem ja mahukam kui lepingus on poolte vahel kokku lepitud. Tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 3.1. on tööaja kestuseks 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Asjaolu, et hageja tegi ületunnitööd, ei ole välistatud. Normtööaega ületava tööaja puhul on tegemist on ületunnitööga ja ületunnitööd saab tasustada ainult poolte kokkuleppe korral. TLS § 44 lg 6 alusel tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises rahas. Pooltevahelisest töölepingust ei nähtu, et tööandja ja töötaja oleks kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Hageja viibis välislähetustel ajavahemikus 08.10. kuni 03.11.2011, uuesti 26.11. kuni 26.12.2011, kuid lähetuste vahepealsel

2-12-19785

ajal ja pärast viimast lähetust oli töötajal sisuliselt vaba aeg, millega on täielikult hüvitatud hageja väidetav ületunnitöö. Töötaja viide TLS §-le 35, mis sätestab töötasu maksmise töö mitteandmisel, ei ole asjakohane, sest töötajale oli töö kindlustatud ja ka vaba aja eest maksis tööandja töötajale lepingus kokkulepitud töötasu. Töötaja ei ole tööandjalt tööd küsimas käinud pärast viimase töölähetuse lõppemist. Kostja autoparki kuuluvad erinevad sõidukid ja hagejale oli alati tööd pakkuda. Kostja tõendab tööajatabelite ja tegevusaruannetega, et oli hagejale tööd pakkuda (II kd, tl 149). Tööandja viimasest majandusaasta aruandest nähtub, äriühingu laienemine ja kasv, mis nähtub nt müügitulu suurenemise kohta. Aruande lisast nr 16 nähtub haagiste rendi, lisast 18 tööjõukulu suurenemine, kusjuures töötajate keskmine arv on suurenenud 14-lt 19-le seonduvalt majandustegevuse laienemise ja kasvuga (II kd, tl 167-169, 171). Töötaja nõue TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ei ole samuti põhjendatud, kuna töötaja poolt töölepingu ülesütlemise alused eelviidatud asjaoludel puuduvad ja töötaja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine. Kuna tööandja oli töölepingu lõpetanud töötaja suhtes katseaja eesmärkide mittesaavutamise tõttu juba enne töötaja ülesütlemisavaldust, ei olnud töötajal võimalik juba üles öeldud töölepingut omakorda üles öelda. Tulenevalt TLS §-st 91 lg 4 töötaja võis töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Vaadeldaval juhtumil oli töötaja teadlik välislähetustele saatmisest juba 2011.a. oktoobri algusest, kuid esitas ülesütlemisavalduse alles 2012.a. jaanuaris. Seega ei saa ülesütlemisavalduse esitamise mõistliku tähtajana käsitada kolme ega ka kaht kuud. Mõistlikult saanuks töötaja sellise avalduse esitada juba esimeselt välislähetuselt naastes 2011.a. novembris, kuid ei ole seda teinud. Leian, et eelnimetatud kahel põhilisel põhjusel on töötajapoolne ülesütlemisavaldus tühine, kuna on seadusest tuleneva aluseta. II Hageja Erste Transport OÜ hagi, vastuväited kostja O. Hiie seisukohtadele ja nende põhjendused Tööandja OÜ Erste Transport ja töötaja Olev Hiie vahel 06.10.2011 sõlmitud töölepingu järgi on pooled p-s 1.3. leppinud kokku katseajas kuni 05.02.2012.a. 03.01.2012.a. vormistas tööandja viidatud töölepingu ülesütlemisavalduse katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, mille töötaja sai kätte 05.01.2012.a.. Tööandja leidis, et tulenevalt eeltoodust ja juhindudes TLS §-dest 86 lg 1, § 95 lg 1 ja 2 ning § 96, ütleb tööandja üles poolte vahel 06.10.201l.a. sõlmitud töölepingu 15kalendripäevase etteteatamisega katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Nähtuvalt autojuhi ametijuhendist (II kd, tl 49), peab autojuht olema usaldusväärne, korrektne, täpne, kohusetundlik, peab oma kohustusi täpselt ja õigeaegselt täitma, samuti vastutama nende kvaliteedi ja tulemuste eest. Autojuht peab, lisaks eeltoodule, olema hea suhtlemisoskusega, oskama efektiivselt kasutada aega ning olema orienteeritud ettevõtte huvidele. Ülesütlemisavalduse vormistamise ajaks oli töötaja katseajast läbinud peaaegu kolm kuud, mis oli piisav, otsustamaks olemasolevate andmete põhjal katseaja tulemuslikkuse üle. Töötaja ei ole töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid oma peamisi tööülesandeid täitnud juba katseaja esimese kahe ja poole kuu jooksul nõuetekohaselt ning vastavuses autojuhile esitatavate nõuetega, mistõttu katseaja eesmärk jäi täitmata. Töötaja on juhatuse liikme ja kolleegidega lävimisel üleolev, mitteaustav ning juhatuse liikme korraldusi eirav. Selline asjaolu nähtub töötaja poolt temale etteantud otstarbekama marsruudi mittejärgimises, mille tõttu tekitati ja võidakse tekitada äriühingule järjekindlalt lisakulusid kütte, täiendava ajakulu jms osas. Näiteks oli selline ettenähtud marsruudi rikkumine 15.12.201 l.a.-l liikumisel Jenast Lübeckisse, kus töötaja otsustas liikuda kiirteel, mis oli temal sõitmiseks mugavam, kuid pikem ja teemaksudega, mis tuleb hüvitada tööandjal. Selle tõttu tekitati

2-12-19785

tööandjale lisakulusid, mis on käsitatavad kahjuna vähemalt 100 euro ulatuses. Selliseid rikkumisi on teisigi, kuid nende siinkohal esitamiseks puudub vajadus. Kõik rikkumised on fikseeritud elektrooniliselt ja graafiliselt. Töötaja ei ole vajaliku korrektsusega nõuetekohaselt täitnud tööandja äripartneri OY TL Trans logistikutc korraldusi kaupade transportimisel. Autojuht peab arvestama transpordi nõuetekohasusega, sh eriti kaupade laadimise (paigutamise nõuetega) ja transpordi õigeaegsusega, milleks logistikud annavad autojuhile vajalikke juhiseid. Ametijuhendi p-st 2 nähtuvalt on autojuht kohustatud veoautot hooldama, hoidma heas tehnilises korras, mistõttu auto peab olema õigeaegselt pestud, remonditud, hooldatud jms. Töötaja ei täitnud näiteks 15.12.201l.a. Moislingis korraldust minna haagisega 877 GR õigeaegselt teenindusse, mistõttu oli ohtu seatud tööandja vara säilimine ja lepinguliste kohustuste täitmine äripartnerite ees. Kuna tegemist on rahvusvaheliste kaubavedudega, siis töögraafiku pingelisuse tõttu ei ole võimalik viivitada hooldustöödega, eriti arvestades euroopalikke nõudeid autojuhtide tööajale ja tehnika korrashoiule. Puudulik on töötaja suhtlemisoskus ja puudub orienteeritus ettevõtte huvidele, samuti ei ole O.Hiie oma isikuomadustelt usaldusväärne, korrektne ega täpne. Viimased nõuded on autojuhile, kes peab vastutama suurte varaliste väärtuste õigeaegse ja kadudeta transportimise eest, hädavajalikud. Seonduvalt hageja poolt on katseaja eesmärkide mittesaavutamisega on hageja Erste Transport OÜ esitanud 05.09.2012.a. seisukoha ja tõendid. TL Transport OY logistiku kirjaliku selgituse kohaselt oli O. Hiie kohusetundetud, vaidlemishimuline ja tööandja huvidega mittearvestav, kes ei olnud valmis tegema tööandja ega äripartneritega koostööd (II kd, tl 150, 212). Kostja on esitanud kohtule online jälgimissüsteemi Navifleet väljatrükid 15.12.2011.a. O. Hiie kasutuses olnud sõiduki reg nr 666TGZ kohta. Nimetatust nähtub, et hageja on kasutanud tööandjale kulukamat, so pikemat ja maanteemaksudega marsruuti. Töötaja valis teed, mis olid laiemad, uid tasulised, hilines laevadele sõiduga ja ei leidnud laadimiskohti (II kd, tl 151, 178-191). Vale on töötaja väide nagu oleks tööandja teinud töötajale 01.05.2012.a. ettepaneku töölepingu lõpetamiseks tagasiulatuvalt alates 28.12.2011.a. Tööandja töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et tööleping on tööandja poolt üles öeldud katseaja eesmärkide mittesaavutamise tõttu. Kuna tööandja on töölepingu 05.01.2012.a. üles öelnud, siis ei ole võimalik töötaja poolt üles öelda juba tööandja poolt üles öeldud töölepingut, st teha ülesütlemisavaldust juba lõppenud töölepingu suhtes. Töötaja väide nagu oleks tööandja saatnud postiga 05.01.2012.a. teate töölepingu lõpetamiseks tagasiulatuvalt, ei ole tõene. Ümbrikuga, mis on Tartus postitatud 04.01.2012.a., saadeti töötajale tegelikult töölepingu ülesütlemisavaldus, mis on nõuetekohaselt vormistatud ja allkirjastatud. Hageja Erste Transport OÜ palub kohtul 1) tuvastada O.Hiie poolt esitatud töölepingu 06.01.2012.a. erakorralise ülesütlemisavalduse (TLS § 91 lg 1, lg 2 p 1 ja p 2 alusel) tühisus (TLS § 104 lg 1 2) tuvastada, et O.Hiie tööleping lõppes katseaja eesmärgi mittesaavutamise tõttu (TLS § 86) tööandja ülesütlemisavalduse alusel. Kohtuistungil 22.01.2013.a. jäi hageja kirjalike seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja O. Hiie vastuväited Erste Transport OÜ hagile ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja O. Hiie kinnitab, et hageja poolt kostjale saadetud ja kostja poolt 05.01.2012.a. saadud ümbrikus sisaldus kirjalikult vormistatuna kostja ettepanek lõpetada tööleping poolte kokkuleppel alates 28.12.2011.a. TVK toimikutes asja * lahendamisel on kostja esitanud asitõendina ümbriku koos selle sisuga, mille kostja hagejalt 05.01.2012.a. sai. Eelmärgitud

2-12-19785

tõendiga on kostja tõendanud, et ei saanud hagejalt töölepingu ülesütlemisavaldust, vaid ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (I kd, tl 65). Kostja ei anna hinnangut 09.02.2012.a. saadud Tööandja töölepingu ülesütlemisavalduse sisule ja põhjendustele seetõttu, et TLS § 86 lg 1 ei näe ette töölepingu ülesütlemise põhjendamist katseajal ja TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta töölepingu ülesütlemise mittepõhjendamine ülesütlemise kehtivust. Seega võib Tööandja TLS sätetest tulenevat rakendada oma õigust lugeda katseaeg Töötaja poolt mitte sooritatuks seda põhjendamata ja töösuhte lõpetamine ei ole mittekehtiv. Kostja ei nõustu hageja poolt töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisega seetõttu, et hageja esitas kostjale töölepinguütlemisavalduse, mille kostja sai 09.02.2012.a. s.o. kuu aega pärast seda, kui kostja oli esitanud hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse oluliste töölepingu tingimuste rikkumise tõttu, mille hageja sai enda kinnituste kohaselt 09.01.2012.a. ja mille kostja sai pärast katseaja lõppu (katseaeg lõppes 05.02.2012.a.), mistõttu hageja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus ei ole kooskõlas TLS sätetega. Kohtuotsuse põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja O. Hiie töötas kostja Erste Transport OÜ juures autojuhina poolte vahel 06.10.2011.a. sõlmitud töölepingu alusel; - hageja O. Hiie töötas tööandja juures täistööajaga töötasuga 320 eurot kuus (põhipalk); - lepiti kokku katseajas kestusega 4 kuud, viimane kuupäev 05.02.2012.a.; - tööandja on arvestanud töötajale 2012.a. oktoobrikuu eest palka 274,29 eurot, novembrikuu eest 275,96 eurot ja detsembrikuu eest 411,44 eurot ja jaanuarikuu eest 218,18, so kokku 2278,35 eurot ja puhkusekompensatsiooni 9 päeva eest 109,06 eurot; - töötaja esitas kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse alates 10.01.2012.a. TLS § 91 lg 1, lg 2 p 1, 2 alusel, mille kostja sai kätte 09.01.2012.a. - tööandja esitas töötajale 03.01.2012.a. vormistatud töölepingu ülesütlemisavalduse, mille järgi tööandja lõpetab poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 86 lg 1 § 95 lg 1 ja 2, § 96 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu alates 20.01.2012.a., (vaidlus on ülesütlemise avalduse kättesaamise aja osas, so 06.01.2012.a. või 09.02.2012.a.) I Hageja O. Hiie leiab, et kostja ei arvestanud ega maksnud hagejale ettenähtud töötasu, kui hageja töötas üle töölepingus kokkulepitud tööaja 40 tundi nädalas (normaja) ega hüvitanud hagejale töömitteandmise eest ega maksnud keskmist töötasu nagu TLS § 35 kohane. Hageja oli välislähetuses ajavahemikul 08.10.2011.a. kuni 03.11.2011.a. - 27 kalendripäeva ja 26.11.kuni 26.12.2011.a. 31 kalendripäeva. Kostjal ei ole olnud hagejale tööd anda 06.10. ja 07.10.2011.a., samuti ajavahemikul 04.11.2011.a. kuni 25.11.2011.a. 16 järjestikkust tööpäeva ja alates 27.12.2011.a. - 06.01.2012 - 10 tööpäeva. Seega ei kindlustanud kostja hagejat tööga täistööajaga kokkulepitud mahus. Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu nr * p.-s * alusel on pooled leppinud kokku põhipalgas 320 eurot kuus (II kd, tl 20). Hageja O. Hiie leiab, et kostja tasus normtundide eest, kuid töötaja töötas enam kui ettenähtud normaeg, seega pidi ta tasustatud saama kõigi töötatud tundide eest, mitte ainult normtundide eest. Puudub vaidlus selles, et tööandja on arvestanud igakuiseks töötasuks 320 eurot, mis on töötaja kontole kantud (I kd, tl 25-26). Töötaja leiab aga, et tasu oli ette nähtud töölepingu p.-s * sätestatud tööaja eest, so 40 tundi nädalas ning kokkulepitud töötunde ületavas osas tuleb

2-12-19785

tööandjal töötunnid täiendavalt hüvitada rahas. Kohus ei nõustu töötaja käsitlusega ja leiab, et töötasu väljamõistmisel tuleb lähtuda poolte kokkuleppest. TLS § 44 lg 6 alusel hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokkulepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Pooled on kohtule kinnitanud, et ületundide tasustamise osas ei ole kokkulepitud, samuti ei ole pooled kokkuleppinud tunnitöö arvestuses. Seega oli töötajal õigus üksnes vabale ajale nende tundide osas, mis ületasid kokkulepitud tööaega. Puutuvalt töötaja töötasu nõudesse TLS § 45 lg 2 alusel, seoses töötamisega riigipühadel leiab kohus, et tööandja on arvestanud töötasu arvestuses töötamist riigipühadel ja välja maksnud töötajale töötasu kahekordses määras, so 91,44 eurot (II kd, tl 53). Hageja leiab, et tööandja eirab TLS § 35, § 71, § 29 lg 8 sätestatut ja kogu ulatuses VV määrust 91 "Keskmise töötasu maksmise tingimusi ja korda" s.o. maksta Töötajale keskmist töötasu, kui tööd anda ei ole, samuti keskmise töötasu arvutamise aluseid (VV määruse 91 § 2, § 3) ja puhkusehüvitise arvutamise aluseid kalendripäeva tasu maksmisel (VV määruse § 4 lg 3, 4 ja 5). TLS § 35 alusel peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kohus märgib esmalt, et O. Hiiele on makstud sõltumata tegeliku töö tegemisest lepingus kokkulepitud ettenähtud töötasu, seetõttu puudub vajadus keskmise töötasu välja arvutamiseks. Kohtuistungil on Erste Transport OÜ juhatuse liige Leho Laht vande all andnud seletuse, mille järgi oli töötajale antud vaba aeg, mis on veokijuhile kohustuslik. Liiklusseaduse § 130 lg 5 järgi ei tohi juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ületada 48 tundi. Seega ei saanud kohtu hinnangul O. Hiie töötada üle 200 tunni kuus ja nõuda tööandjal täiendavalt tööd puhkepäevade asemel. Nii on näiteks töötaja töötanud oktoobris 245,5 tundi ja töötaja on leidnud, et tööandja ei ole 2 päeva eest tasunud keskmist tasu TLS § 35 alusel, sest tööandjal ei olnud tööd anda. Kohus asub seisukohale, et nõue keskmise töötasu TLS § 35 alusel väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (RKTKo 3-2-1-117-11 p 19). Tööandja kostja väidet, et töötajale oleks tööd anda kinnitab 2011.a. majandusaasta aruanne, mille lisadest nr 14, 16 ja 18 nähtub tegevuse suurenemine kaubavedudel ja on võetud 2011.a. tööle võrreldes 2010 aastaga rohkem töötajaid (II kd, tl 153-168). Kohtus on veendunud, et Erste Transport OÜ oli töötajale anda jätkuvalt tööd, mida näitab ka töötaja poolt kajastatud mitmekordselt tehtud ületunnitööd. Hageja O Hiie leiab kostjal tulnuks arvestada puhkusehüvitist TLS § 71 ja VV määruse 91 § 4 ja töötaja poolt teenitud töötasu alusel, milleks on 194.13 eurot. Arvestuse alusel: (613.19(okt. teenitud tasu).+ 656.44 (nov. teenitud tasu) +542.21 detsembris teenitud töötasu): (26+30+28 arvestuse aluseks olevad kalendripäevad) x9 (21.57 kalendripäev). Kohus leiab, et tööandja on õigesti arvutanud hagejale hüvitise kasutamata jäänud puhkus eest, so 9 kalendripäeva eest. TLS § 71 alusel on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandjal lasus kohustus kompenseerida puhkus Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 § 4 lg 3, 4 ja 5 alusel (1005,73:83x9 =109,06), mida ta on ka teinud ja töötajale üle kandnud. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna kohus on tuvastanud, et töötajal ei olnud TLS § 91 lg 2 alusel õigust erakorraliselt üle öelda, siis ei ole töötajal õigus saada ülesütlemise hüvitist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude ülesütlemise hüvitise väljamõistmise osas. Kohus leiab, et töötaja selgitused TLS § 91 lg 2 p 1

2-12-19785

alusel, so töötaja ebaväärikas kohtlemine erakorralise töölepingu ülesütlemise alusena on paljasõnalised ja ei ole menetluse kestel tõendamist leidnud. Poolte vahel kokkulepitud palk, mis on töötaja hinnangul liiga väike ei ole töölepingu üleütlemise aluseks, selleks saavad olla tööandjast tulenevad kahjulikud mõjutused, mis on töötaja jaoks talumatud. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb rahuldamata hageja O. Hiie nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu, töölepingu ülesütlemise hüvitiste ja kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. II Tööandja Erste Transport OÜ on esitanud hagi, mille palub tuvastada töötaja O. Hiie töölepingu 06.01.2012.a. erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus ja tuvastada töölepingu ülesütlemine kasteaja eesmärgi mittesaavutamise tõttu TLS § 86 alusel. Kohus on tuvastanud, et töötaja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus alus ja seetõttu ei lõppenud töösuhe töötaja avalduse alusel. Võttes arvesse, et vaidlus on tööandja ülesütlemise avalduse kehtivuse osas annab kohus hinnangu töötaja poolt katseaja eesmärgi täitmise osas. Esmalt annab kohus hinnangu vaidluse osas, kas tööandja on esitanud ülesütlemise avalduse 06.01.2012.a. või 09.02.2012.a. Töötaja on selgitanud, et 05.01.2012.a. on saadud kirjalikult vormistatuna kostja ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel alates 28.12.2011.a. Kõnealune kokkulepe on TVK esitatud (tööasjas nr *), mille kohaselt pooled lõpetaksid töölepingu alates 28.12.2011.a. poolte kokkuleppel. Kohtuistungil on vande all andnud seletusi Erste Transport OÜ juhatuse liige A. L., kelle seletuste kohaselt sai ta 28.12.2011.a. Haapsalus kokku O. Hiiega, kellele tegi ettepaneku lõpetada töösuhe kokkuleppel. Pärast kohtumist jäi A. L. seletuse kohaselt dokument töötaja kätte. Kokkuleppe vormistamise osas on tunnistajana üle kuulatud I. L., kelle ütluste kohaselt on 2012.a. jaanuaris koostatud O. Hiie kohta töölepingu ülesütlemise avaldus, mis oli juristi poolt edastatud Leho Lahtile, kelle poolt on avaldus välja prinditud ja pandud ümbrikus postkasti. Hageja on esitanud toimiku materjalide juurde ka meilivahetuse, millest nähtub, et avaldus on vormistatud alates 03.01.2012.a. ning viimane versioon valmis 04.01.2012.a. (II kd, tl 197-207). Seega on kohtu hinnangul ajalisel teljel tuvastatav esmalt töötajaga läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks ning seejärel on koostatud ülesütlemiseks avaldus, mis on esitatud töötajale. Kohus asub seisukohale, et asjas uuritud tõendite põhjal oli 06.01.2012.a. O. Hiiele esitatud tööandja avaldus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja Erste Transport on katseaja eesmärkide mittesaavutamist põhjendanud sellega, et: -

Ametijuhendi p-st 2 nähtuvalt on autojuht kohustatud veoautot hooldama, hoidma heas tehnilises korras, mistõttu auto peab olema õigeaegselt pestud, remonditud, hooldatud jms. Töötaja ei täitnud näiteks 15.12.201l.a. Moislingis korraldust minna haagisega * õigeaegselt teenindusse, mistõttu oli ohtu seatud tööandja vara säilimine ja lepinguliste kohustuste täitmine äripartnerite ees.

-

Töötaja on juhatuse liikme ja kolleegidega lävimisel üleolev, mitteaustav ning juhatuse liikme korraldusi eirav. Selline asjaolu nähtub töötaja poolt temale etteantud otstarbekama marsruudi mittejärgimises, mille tõttu tekitati ja võidakse tekitada äriühingule järjekindlalt lisakulusid kütte, täiendava ajakulu jms osas.

Tunnistaja R. J. ütluste kohaselt „ei läinud O. Hiie külmikule hooldust tegema. Kuna külmik mida kasutas Hiie, nõudis hooldust, oli kokkulepitud hooldus Saksamaal. Kell 2 saatsin aadressi, selgitasin, NAVI seadme järgi oli ta viibinud seal territooriumil, aga töö jäi teostamata, kuna ta väitis et ilma kõrvalise abita ei olnud võimeline suhtlema.“ Nimetatud asjaolu kohta on vande all andnud seletusi Leho Laht, kelle seletuste kohaselt jäi külmikule tegemata hooldus, samuti oli probleemiks suhtlemine, kuna O. Hiie ei tahtnud korraldustele alluda.

2-12-19785

Erste Transport OÜ on esitanud TL Transport OY logistiku kirjaliku selgituse kohaselt oli O. Hiie kohusetundetu, vaidlemishimuline ja tööandja huvidega mittearvestav, kes ei olnud valmis tegema tööandja ega äripartneritega koostööd (II kd, tl 150, 212). Tunnistaja R. J. on nimetatud asjaolu ütlustega kinnitanud märkides, et O. Hiie ei saanud aru tööülesandest ja asus ilma laadimata teele, mille tulemusena pidi töö lõpetama teine autojuht. Kostja on esitanud kohtule online jälgimissüsteemi Navifleet väljatrükid 15.12.2011.a. O. Hiie kasutuses olnud sõiduki reg nr * kohta. Nimetatust nähtub, et hageja on kasutanud tööandjale kulukamat, so pikemat ja maanteemaksudega marsruuti. Töötaja valis teed, mis olid laiemad, tasulised, hilines laevadele sõiduga ja ei leidnud laadimiskohti (II kd, tl 151, 178-191). Nimetatud asjaolu kohta on ütluseid andnud tunnistaja R. J., kelle ütluste kohaselt valis O. Hiie korduvalt pikemaid ja mugavamaid marsruute, mis töid kaasa suuremaid kulutusi teemaksude ja küttekulude näol. Samuti oli O. Hiie sõitnud Soomes tunduvalt pikemalt, kui seda oli tavaliselt sõidetud ning on sõiduperioodi katkestamise tõttu jäänud hiljaks Travemünde sadamasse Saksamaal. Tunnistaja ütluseid kinnitab vande all A. L. antud seletused, mille järgi O. Hiie hilinenud laadimisele Soomes ja on hakanud logistikutele vastu. Töötaja on vande all andnud seletuse, mille järgi ei nõustunud tema sõitma juhul, kui sõiduks ette nähtud tööaeg seda ei võimaldanud. Samuti pöördus töötaja sõnul ta ise autoremonti, et saada selgust veoki armatuuril süttinud hoiatusmärgutulede osas, kuna Erste Transport ei nõustunud hooldust tasuma, siis ta lahkus remonditöökojast. Kohus leiab, et tööandja ülesande eiramine töötundide ületamise põhjusel ei ole leidnud tõendamist. On leidnud kinnitust, et korralduse hooldusese minekuks on andnud R. J., mida ei ole O. Hiie poolt täidetud, mida kinnitavad Leho Lahti ja A. L. poolt vande all antud seletused ja tunnistaja R. J. ütlused. Seega on kohtu hinnangul kaalukad asjaolud, mis osutavad sellele, et töötaja ei ole katseaega edukalt läbinud, kohus leiab, et hageja Erste Transport OÜ hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotamine.

2-12-19785

vaid lahendab töövaidlus-komisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Sellises olukorras jõustub töövaidluskomisjoni otsus osalisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus soovitakse. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi kokku summas 7784,35 eurot, so töötasu summas 913,57 eurot, puhkusehüvitis saamata jäänud puhkuse eest TLS § 71 alusel summas 41,93 ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 1871,10 eurot. Kõrvalnõudeid ei ole hagis kohtule esitatud. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2826,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.