lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-24330/23

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 11.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
2-12-24330/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1834
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 6 lg 2, 9Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudelTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTLS § 23Konkurentsipiirangu kokkulepeTLS § 28 lg 2Tööandja kohustusedTLS § 29 lg 1Töötasu suurusTLS § 35Töötasu maksmine töö mitteandmiselTLS § 4 lg 2Töölepingu sõlmimise erisus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Anxmar OÜ11202480(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-24330

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2013 Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-24330

Tsiviilasi

Martin Lind hagi Anxmar OÜ vastu töötasu nõudes

Tsiviilasja hind

1268 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Martin Lind, isikukood *, elukoht *, e-post: * Hageja lepinguline esindaja: advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli Advokaadibüroo, Karja 20, 90503 Haapsalu, e-post: * Kostja: Anxmar OÜ, registrikood 11202480, Aia 4-22, Rõngu 61001 Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ, Ülikooli 8, Tartu 51003, e-post: *

Tsiviilasi määratud kirjalikku menetlusse

08.01.2013

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Anxmar OÜ (registrikood 11202480) (isikukood 38311010305) kasuks töötasu summas 1268 eurot.
3.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TLS § 9 lg 1Tähtajalise töölepingu sõlmimine
TLS § 91 lg 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 234 lg 4Välisriigi ja rahvusvahelise õiguse ning tavaõiguse tõendamine
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
hageja Martin Lind

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda Välja mõista kostjalt Anxmar OÜ hageja Martin Lind kasuks menetluskulud summas 252 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik

1.20.06.2012 esitas Anxmar OÜ Kuressaare kohtumajale taotluse Martin Lind poolt esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 25.07.2012 jättis kohus esitatud taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 17.08.2012 esitati kohtule töövaidluskomisjoni toimik. 09.10.2012 kohtumäärusega andis kohus hagejale tähtaja hagi esitamiseks. 30.10.2012 esitas hageja kohtule hagi. 02.11.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. 26.11.2012 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 08.01.2013 oli määratud kohtuistung. 07.01.2013 esitasid pooled kohtule taotluse tsiviilasja määramiseks kirjalikku menetlusse. 08.01.2013 määras kohus tsiviilasja kirjalikku menetlusse. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid
2.30.10.2012 esitatud hagi kohaselt oli hageja Martin Lind ja kostja Anxmar OÜ vahel sõlmitud 01.11.2011 töötaja tööle lubamisega suuline tööleping, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle ehitajana täistööajaga. Poolte kokkuleppel kohaldati katseaega. Kostja kohustus maksma hageja töötasu 8 € tunnis puhtalt kätte esimesel töökuul ja pärast 9 € puhtalt kätte. Tööülesannete täitmine pidi toimuma Soome Vabariigis. Kostja maksis hagejale töötasu novembris 2011 22 tööpäeva eest 655 eurot, detsembris 2011 21 tööpäeva eest 1076 eurot, jaanuaris 2012 22 tööpäeva eest 624 eurot ja veebruaris 2012 8 tööpäeva eest 548,73 eurot. 10.02.2012 saatis kostja hageja Soomest ära põhjendusega, et talle ei ole kokku lepitud tööd anda. Hageja oli kodus ja ootas kutset, millal ta peab tööle ilmuma. Hageja pöördus korduvalt tööandja poole telefoni teel päringutega, millal ta saab tööd. 11.03.2012-21.03.2012 viibis hageja puhkusel ning talle maksti puhkusetasu 154,73 eurot. Ka peale puhkust ei kindlustanud kostja hagejat tööga ning hageja ütles 11.04.2012 e-kirjaga töölepingu üles alates 11.04.2012. Kostja tunnistas ülesütlemisavaldust ning kandis 13.04.2012 hagejale üle hüvitise kasutamata puhkuse eest summas 220 €. Kostja rikkus Töölepingu seaduse §-st 28 lg 2 p 1 (edaspidi TLS) tulenevat kohustust kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. Kostja on TVK-le esitatud avalduses õigeks võtnud, et ta ei kindlustanud hagejat tööga 10.02.2010-11.03.2012 ja 22.03.2012 -11.04.2012 ehk veebruaris 13 tööpäeva, märtsis 14 tööpäeva ja aprillis 8 tööpäeva. TLS § 35 järgi peab tööandja maksma töötajale keskmist palka ka juhul, kui töötaja ei tee tööd, sest tööandja ei ole teda tööga kindlustanud. Seetõttu tuleb kostjal maksta keskmist palka hagejale eelpool viidatud 35 tööpäeva eest. Hageja keskmine päevapalk oli 36,23 eurot päevas. Kokku on hageja poolt nõutav summa 1268 eurot (35x36,23).

Kostja väited, et hageja tööd ei teinud ja töötas sel ajal teise tööandja juures on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 1268 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub menetluskulud ka summaliselt kindlaks määrata. 22.01.2013 esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja peab tõendama tähtaegse töölepingu olemasolu, mida kostja teinud ei ole. Kostja väide, et hageja töötas teise tööandja juures ei vasta tõele. Hageja esitas kohtule vanametalli müügilepingud, mis tõendavad, et OÜ Servik tegi hagejale väljamaksed vanametalli müügi eest, mitte aga töötamise eest töölepingu alusel. Hageja esitas tõendina konto väljavõtte /TVK tl 4/, 11.04.2012 avaldus /TVK tl 25/, e-kirjad /TVK tl 26-27, telefoni numbri * kõneeristused /TVK tl 28-36/, maksudeklaratsioonid /TVK lt 37-38/,vanametalli ostu-müügilepingud /tl 106-107/. Kostja kirjalikud vastuväited hagile ja kostja esitatud tõendid

3.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1peab kumbki poolt tõendama oma väiteid. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kokkulepe kostjaga töötamiseks pärast veebruari 2012. Hageja on esitanud paljasõnalised väited, et ta ootas tööandja kõnet. Poolte vahel olid hoopis teised kokkulepped. Kokkulepete sisu selgitab tööandja seaduslik esindaja kohtuistungil. Hageja töötas perioodil, mille eest ta nõuab kostjalt töötasu hoopis teise tööandja juures, mida hageja on ise faktiliselt kinnitanud. Töötaja rikkus pooltevahelisi kokkuleppeid ja ei ilmunud kokkulepitud ajal tööle. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. 22.01.2013 kostja lõpliku kirjaliku seisukoha kohaselt jäi kostja varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja Martin Lind asus kostja Anxmar OÜ juures tööle 01.11.2011. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 9 lg 1 järgi eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Hageja väidab, et temaga on sõlmitud tähtajatu tööleping. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostjaga kokkulepe töötamiseks pärast veebruari 2012. Kohus nõustub hagejaga, et kostja peab tõendama tähtaegse lepingu olemasolu. TLS § 6 lg 2 järgi kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. TLS § 6 lg 9 kohaselt kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. Kostja ei ole tõendanud tähtaegse lepingu olemasolu. TsMS § 5 lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja on oma väite tähtaegsest lepingust jätnud tõendamata. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping alates 01.11.2011. 11.04.2012 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse /TVK tl 25/, milles palus ennast vabastada töölt alates 12.04.2012 TLS § 91 lg 3 alusel. Hageja poolt esitatud konto väljavõte /TVK tl 4/ kinnitab, et 11.04.2012 maksis kostja hagejale avanssi summas 150 eurot ja 13.04.2012 lõpparve summas 220 eurot. Konto väljavõttest nähtub veel, et 28.02.2012 on kostja maksnud hagejale avanssi summas 100 eurot ja 11.03.2012 puhkusetasu summas 146,61 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et konto väljavõte kinnitab poolte vahel sõlmitud tähtajatut töölepingut, mis lõppes 12.04.2012 vastavalt hageja poolt esitatud erakorralisele ülesütlemisavaldusele.

5.TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Hageja on väitnud, et tööle asumisel lepiti kokku töötasuks 8 eurot tunnis kätte ja alates 01.12.2011 9 eurot tunnis kätte. Kostja nimetatud väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kostja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 4 mõttes. TsMS § 234 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Hageja väidetel ei kindlustanud kostja teda tööga 10.02.2012 kuni 11.03.2012 ja 22.03.2012 kuni 11.04.2012. TLS § 28 lg 2 p 1 järgi tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kostja väidetel töötas hageja sel perioodil hoopis teise tööandja juures. Samuti olevat poolte vahel olnud hoopis muud kokkulepped. Kostja on oma väited jätnud tõendamata. Hageja on tõendanud oma telefoni kõneeristustega, et küsis kostjalt pidevalt tööd /TVK tl 28-36/. Hageja on kostjale helistanud numbrile * perioodil 10.02.2012 kuni 12. 04. 2012 kokku 9 korral. Kostja ei ole tõendanud, et kindlustas hageja vaidlusalusel perioodil tööga. Seega jättis kostja täitmata oma kohustused TLS § 28 lg 2 p 1 järgi, mis on tööandja põhiline kohustus.
7.TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kostja ei kindlustanud hagejat tööga veebruaris 13 tööpäeva, märtsis 14 tööpäeva ja aprillis 8 tööpäeva ulatuses. Kokku jättis kostja hageja tööga kindlustamata 35 tööpäeva ulatuses. TVK tl 37-38 olevad maksudeklaratsioonid kinnitavad, et novembris 2011 sai hageja palka 655 eurot 22 tööpäeva eest, detsembris 2011 1076 eurot 21 tööpäeva ja jaanuaris 2012 624 eurot 22 tööpäeva eest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 11.06.2009 määrusega nr 91 kehtestatud Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, on hageja keskmiseks töötasuks 36,23 eurot päevas (2355/65). Hüvitis 35 tööpäeva eest on 1268 eurot (35x36,23). Aluseks tuleb võtta nimetatud andmed, sest kostja ei ole töövaidluskomisjonile ega kohtule esitanud hageja tööaja ja töötasu arvestamise dokumente. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1268 eurot.
8.Hageja on esitanud kohtule vanametalli ostumüügilepingud nr H3380 ja H3451, kust nähtub, et hageja on müünud OÜ-le Servik vanametalli. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud dokumendid viitavad, et hageja ja OÜ Servik vahel oli sõlmitud ostumüügilepingud. Tegemist ei olnud töösuhtega hageja ja OÜ Servik vahel. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et kehtiv TLS ei keela samaaegset töötamist mitme tööandja juures, väljaarvatud kui tegemist on konkurentsipiiranguga. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli keelatud töötada vastavalt TLS § 23 konkurentide juures.
9.Hageja on palunud kindlaks määrata menetluskulude jaotus, jättes kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 2 tulenevalt tuleb menetluskulude jaotus kindlaksmäärata. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. 22.01.2013 on hageja esitanud taotluse menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palub menetluskulud kindlaksmäärata TsMS § 174, 174 1 lg 3 ja 175 alusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele TsMS § 405 lg 1 p 3 sätted, mille kohaselt kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Tegemist on lihtmenetlusega ja seetõttu määrab kohus kindlaks menetluskulude suuruse. Pooltel oli kuni 22.01.2013 võimalus esitada kirjalikke tõendeid ja dokumente. Hageja palub menetluskuluna välja mõista kantud õigusabi kulud summas 252 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskuludeks on kohtuvälised kulud ning TsMS § 144 p 1 järgi kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate kulud. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 kohaselt tsiviilasja hinnalt kuni 3200 eurot on maksimaalne sissenõutav kulu 1600 eurot. Hageja poolt taotletud esindajatasu 3 tunni ulatuses on mõistlik ja põhjendatud, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Tunnihind 70 eurot, millele lisandub käibemaks vastab advokaadi tunnitasu keskmisele turuhinnale. Eeltoodu alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 252 (3x70 eurot+20%).

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus