Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

eesmärgil ega tingimustel, sõltumata sellest, kas ja millal on võlgnik nõuete aegumise kohaldamist nõudnud, kui kohtutäitur on oma kohustust täiteasjade lõpetamiseks aegumise tõttu rikkunud. Eelneva tõttu on väär kohtutäituri järeldus, mille kohaselt võlgnik ei ole esitanud avaldust kaebuses väidetud 05.03.2012, vaid avaldus on esitatud 05.04.2012. Kaebuse esitaja ei pidanud pärast nõude aegumist esitama avaldust aegumise kohaldamiseks, vaid kohtutäitur oli kohustatud ise lõpetama täitemenetlused aegumise tõttu kohe pärast aegumistähtaja saabumist oma otsusega (TMS § 202). Kaebuse esitajale laekus pärast püsiva töövõimetuse tuvastamist töövõimetuspension esmakordselt, seejuures ei teadnud kaebuse esitaja täpset kalendrikuud, millal esmakordselt määratud töövõimetuspension laekub (see sõltus pensioni määramiseks nõutavate dokumentide kogumisest ja vormistamisele kuulunud ajast). Kaebuse esitaja esitas avalduse arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks 03.04.2012, s.o mõistliku aja jooksul pärast seda, kui oli pangakontol avastanud kohtutäitur U. Tärno ebaseaduslikud sissenõuded juba aastaid tagasi aegunud nõuete täitmiseks. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse esitaja sai ebaseaduslikest täitetoimingutest teda siis, kui kontrollis oma pangakontolt töövõimetuspensioni laekumist, kuna talle ei olnud teada, millal pension laekub esmakordselt pangakontole. Peale selle, kohtutäitur ei pööranud avaldaja pangakontole mitte ühekordse ebaseadusliku sissenõude aegunud nõuete täitmiseks, vaid korduvalt, millest viimane ebaseaduslik sissenõue kohtutäitur U. Tärno ametialasele kontole tehti 05.04.2012. Avalduse esitamisele TMS § 133 alusel TMS § 131 sätestatud piirangutest lähtuvalt arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagastamiseks ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud avalduse esitamise tähtaega, nagu kohtutäitur eksitab, küll aga on kohtutäitur ise kohustatud võlgniku avalduse saamisest kolme tööpäeva jooksul tühistama konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Kaebuse esitaja rõhutab, et kohtutäitur jättis avaldaja 03.04.2012 kohtutäituri büroosse esitatud avalduse arestimisele mittekuuluva sisetuleku tagastamiseks ja täitemenetluste lõpetamiseks aegumise tõttu igasuguse tähelepanuta, sh avaldajale ega esindajale ei ole vastatud ega saadetud osaotsuseid, nagu kohtutäitur on oma 14.05.2012 dateeritud otsuses väitnud; samuti ei ole kolme tööpäeva jooksul ega ka hiljem tagastatud avaldaja pangakontole ebaseaduslikult sisse nõutud töövõimetuspensioni. Avaldajal tekkis õigus kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevuse peale täitetoimingu tegemisest keeldumise järel, seega pärast kolme tööpäeva möödumist 03.04.3012 avalduse esitamisest, s.o. alates 09.04.2012, arvestades et 6.04. oli riigipüha ja 7.-8.04. puhkepäevad ja riigipüha samaaegselt. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. KTS § 34 järgi on täitemenetluse alustamise tasu 15,97 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 19 eurot). KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega, kui nõue aegus enne rahalise nõude sissenõudmist, sest võlgniku sissetulekud ei ületanud sissetulekut, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ei teki kohtutäituril õigust põhitasule. Riigikohus on

13.10.2009 kohtuasjas nr 3-2-1-88-09 p-s 14 selgitanud, et kui täitemenetlus piirdub ainult täitmisteate kättetoimetamisega, siis katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu. Järelikult on aegunud täiteasjades, mida ei ole sisse nõutud, kohtutäituril õigus saada üksnes täitemenetluse alustamise tasu 19 eurot, mis peab Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-88-09 kohaselt katma ka täitekulud. TMS § 39 kohaselt peab kohtutäitur võlgniku nõudel esitama täitekulude kohta dokumentaalsed tõendid. Kuna Riigikohtu eelviidatud otsuse alusel katab täitekulud täitemenetluse alustamise tasu neil juhtudel, kui rahalist nõuet ei ole aegumiseni sisse nõutud, ei ole täitekulude tõendamisel praegusel juhul tähtsust, kuna neid ei liideta, vaid täitekulud on kaetud täitemenetluse alustamise tasuga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TMS § 131 lg 1 p 10, § 133 lg 1, § 202 lg- st 1, § 218 lg 1, KTS § 32 lg 1 ja lg 5 palub avaldaja tühistada kohtutäitur Urmas Tärno 14.05.2012 otsus aegunud väärteomenetlustes tehtud otsuste täitmiseks. Puudutatud isiku I vastuväited Kohtutäiturile toimetati avalduse menetlusse võtmise määrus kätte 20.11.2012, kuid puudutatud isik I ei esitanud oma seisukohta. Puudutatud isiku II vastuväited Sissenõudjale toimetati avalduse menetlusse võtmise määrus kätte 01.11.2012, kuid puudutatud isik II ei esitanud oma seisukohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p-ga 15. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas kohtutäituril esines alus avaldaja kontole laekunud summade sissenõudja arveldusarvele kandmiseks. Nähtuvalt kohtutäituri 14.05.2012 otsusest (lk 18-22) on ta lähtunud võlgniku kontole laekunud summade võlausaldajale edasikandmisel TMS § 43 lg-st 1, mille kohaselt võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kohtutäitur leiab, et avaldaja taotletavat tagasikannet ei ole võimalik teha, kuna avaldaja ei esitanud vastavat taotlust tähtaegselt. Käesoleval juhul laekusid avaldaja arvele 05.03.2012 ja 09.03.2012 summad seoses töövõimetuspensioni väljamaksmisega. Kohus leiab, et olukorras, kus rahalised vahendid olid avaldaja kontole laekunud, oli kohtutäituril tulenevalt TMS § 43 lg-st 1 ka kohustus nende edasi kandmiseks võlausaldaja arveldusarvele. TMS § 43 lg-st 1l tulenevalt kannab kohtutäitur võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle TMS § 43 lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti

võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Kohtutäitur oli võlgnikule täitmisteated kätte toimetanud täiteasjade algatamise järgselt (kohtutäituri toimik lk 2, 19, 39, 57, 74, 92, 111 pöördel, 126 pöördel, 141 pöördel, 156, 170, 184, samuti on kohtutäitur 2005 ja 2006 edastanud võlgnikule vara kontol arestimise aktid (täitetoimik lk 204, 209, 210 pöördel, 255, 262, 281 pöördel). Antud juhul ei taotlenud avaldaja tema kontole laekunud summade aresti alt vabastamist TMS §-s 43 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu puudus kohtutäituril alus nende edasiseks hoidmiseks kohtutäituri kontol. Seoses avaldaja väitega, et avaldaja sai pensionisummade kontole laekumisest teadlikuks alles mõne aja möödumisel, kuna avaldaja ei teadnud, millal töövõimetuspensioni välja maksma hakatakse, mistõttu avaldajal ei olnud varem võimalik esitada vastuväidet nende arestimise osas, märgib kohus, et kohtutäitur peab lähtuma seaduses sätestatud tähtaegadest ega saa seetõttu viivitada raha ülekandmisel ka olukorras, kus kohtutäituril puudub teave, kas võlgnik on kursis oma arvelusarvele laekunud summadega. Avaldaja on esitanud ka vastuväite, et kohtutäituril puudus alus avaldaja kontole laekunud summade arestimiseks, kuna tegemist oli töövõimetuspensioniga. Kohus märgib, et olukorras, kus avaldaja ei teavitanud kohtutäiturit TMS §-s 43 sätestatud tähtaja jooksul, millisest allikast pärit sissetulekuga on tegemist ega esitanud selle kohta tõendeid, ei saanud kohtutäitur vastavat asjaolu ka arvesse võtta. Ka Riigikohus on asunud lahendi nr 3-2-1-3-08 p-s 14 seisukohale, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Antud juhul avaldaja kohtutäiturile vastavat infot õigeaegselt ei esitanud. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste aluseks olnud nõuded on aegunud. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka kohtutäitur 14.05.2012 otsuses ning viidanud asjaolule, et kohtutäitur on aegumist juba kohaldanud (lk 22). Samas on kohtutäituril õigus nõuda täiteasjades, milles põhinõue on aegunud, kohtutäituri tasu ja täitekulusid, kuna lähtuvalt TMS § 2 lg 1 p-st 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta eraldiseisev täitedokument. Kooskõlas kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) §-ga 21 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Sama sätestab praegu kehtiva KTS § 28 lg 1. Võlgnikul lasub kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu kehtinud TMS § 38 lg 1 ja KTS § 221 järgi (kehtiva TMS § 38 lg 1 ja KTS § 30). Kohtutäitur alustas täitemenetlust kehtivate täitedokumentide alusel. Seega on kohtutäituril õigus saada tasu nii täitemenetluse alustamise eest kui ka kohtutäituri põhitasu tehtud toimingute eest. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Nähtuvalt eeltoodu sätte sõnastusest on tegemist imperatiivse normiga, mis tähendab, et kohtutäituril on kohustus aegumise kohaldamise aluste esinemisel täitemenetluse lõpetamiseks ka olukorras, kus menetlusalune isik ei ole selleks avaldust esitanud. Antud juhul on kohtutäitur jätnud talle TMS § 202 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata ning avaldaja suhtes täitemenetlused lõpetamata, kuid antud asjaolu ei võimaldanud kohtutäituril jätta

sissenõudjale edasikandmata summasid, mis olid avaldaja kontole juba laekunud ning mille arestimist avaldaja tähtaegselt ei vaidlustanud. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on kohtutäituril õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.