2-11-6027/30 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-11-6027 juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja poolt esitatud asjaolud ja nõue. Hagi aluseks olevad asjaolud. Pärnu notar Kaia Krüger asendaja M.M. poolt tõestati 03 01 08 hageja ja kostjate vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus (edaspidi hagis nimetaud – leping). Hageja on lepingu osaline tulenevalt hageja ja kostja II abielusuhetest. Lepingu esemeks oli kinnistu nr. xxxxxxx korteriomandile asukohaga x (edaspidi hagis nimetatud –ühisvara) hüpoteegi seadmine. Ühisvara kuulub ja kuulus hageja ja kostja II abikaasaade ühisomandisse abielulise ühisvarana ja ühisomandina. Kostja I on esitanud 21.10.10 Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse ja täitedokumendid täitemenetluse läbiviimiseks kostja II sutes. Täitedokumendiks on täitmisteate kohaselt hüpoteegiga tagatud võlanõue ning võlgnikuks on märgitud kostja II. Täitmisteate kohaselt täitedokumendina lisatud kostja I ja kostja II vahel 19.06.06 sõlmitud laenuleping nr. x ja selle lisakokkulepped. Täitmisteatele oli lisatud kostja I poolt kostja II adresseeritud 17.11.09 laenulepingu ülesütlemise teade. Tehingu tühisusest ja ebaõigest kinnistusraamatu kandest. Hageja emakeel on soome keel ja eesti keelt ei valda hageja isegi mitte hädapärasel suhtlustasandil. Leping sõlmiti hageja ja kostjate vahel eesti keeles. Lepingu teksti hagejale notari poolt ei tõlgitud. Tehingu sõlmimise juures tõlki ei viibinud. Kirjalikku tõlget lepingust hagejale ei koostatud ja selle koostamise võimalusest hagejat ei teavitatud. Tõestamisseaduse § 17 lg. 1 kohaselt kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt, märgib notar selle asjaolu notariaalakti. Notariaalaktiks olevas lepingus mistahes märge hageja keeleoskuse kohta puudub. Tõestamisseaduse § 17 lg. 2 kohaselt tuleb notariaalakt sama paragrahvi lg. 1 nimetatud juhul (tehingus osaleja piisava keeleoskuse puudumise korral) osalejatele ettelugemise asemel tõlkida, ilma selleta on tõestamine tühine. Viidatud põhjusel on hageja hinnangul leping ka tühine. Kuivõrd lepingus sisalduv hüpoteegi seadmise kokkulepe on tühine, on kinnistusraamatusse tehtud hüpoteegi kanne tehtud tühise käsutustehingu ja tühise käsutuse alusel. Seetõttu on kinnistusraamatu kanne, millega hageja ja kostja II korteriomandile seati hüpoteek tühine. AÕS § 65 lg. 1 kohaselt on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud õigus nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. TsÜS § 68 lg. 4 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja reserveerib enesele õiguse käesoleva hagi menetlemise käigus hagi täiendada vastavasisulise hüpoteegikande kustutamiseks vajaliku tahteavalduse andmise tuvastusnõudega. Sundtäitmise lubamatusest. Vaatamata asjaolule, et hageja pole ühisvara osas kantud kinnistusraamatusse ühisvara omanikuna, on ta koos kostjaga II ühisvara ühisomanik perekonnaseadusest tulenevalt. Täitemenetluse seadustiku § 222 lg. 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja hinnangul on kostja II ning hageja ja kostja II ühisomandi suhtes läbi viidav sundtäitmine lubamatu tulenevalt asjaolust, et sundtäitmine viiakse läbi tühise täitedokumendi – lepingu alusel. Hageja on seisukohal, et isigi juhul, kui leping pole tühine, oleks sundtäitmine lubamatu ka teistel alustel. Hageja hinnangul puudub lepingus sundtäitmisele allumise kokkulepe. Kokkulepe, millega hageja (lepingus nimetatud omaniku abikaasa) oleks andnud oma nõusoleku sundtäitmisele allumiseks. Lepingu punktis 4.1. lepiti kokku, et sundtäitmisele allub ainult omanik ehk

Tsiviilasi nr 2-11-6027 lepingu tähendused kostja II. Seega ei saa hageja hinnangul tema vara suhtes ilma tema nõusolekuta sundtäitmist läbi viia. TMS § 14 lg. 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteolevabikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Käesoleval juhul puuduvad mõlemad ühisvarale sissenõude pööramise eeldused. Seetõttu on sundtäitmine ühisvara osas kohtutäitur Ranna Liitmaa menetletavas täitemenetluses lubamatu. Puudub hagejat sundtäitmisele allutav täitedokument. Hageja on seisukohal, et hüpoteegi seadmise lepingu p. 4.1 teise lause kohaselt on kostja II andnud oma nõusoleku sundtäitmisele allumiseks üksnes lepingust endast tulenevate kohustuste täitmiseks, mitte aga kostja I ja kostja II vahelsõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste sundtäitmiseks. Suure tähega algav sõna leping sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu tähenduses on vastavalt lepingu pealkirjas sisalduvale definitsioonile üksnes 03.01.08 sõlmitud. See on eelpool nimetatud hüpoteegi seadmise leping. Sellest tulenevaks nõudeks on peamiselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja kindlustamiskohustus. Lepingust tuleneva nõude hüpoteegi seadmise lepingu p. 4.1 tähenduses ei saa olla kostja II vastu suunatud nõuded. Kostja II pole lepinguosaline. Teisisõnu on kostja I kasuks seatud küll kostja II ja kostja I vahel sõlmitud ühe laenulepingu täitmise tagamiseks hüpoteek, kuid kohesele sundtäitmisele allumiseks nimetatud laenulepingust tuleneva nõuete täitmiseks ei hageja ega kostja II pole oma nõusolekut andnud. Seetõttu puudub kostjal I võimalus oma nõudele läbi kohese sundtäitmise ja hagimenetlust alustamata rahuldust saada. Isegi kui täitedokument poleks tühine ning leping sisaldaks hagejat ja kostjat II sundtäitmisele allutavaid kokkuleppeid, (millega hageja eelkirjeldatud põhjustele tuginedes ei nõustu), ei saaks ühisvara osas kostja I poolt kohtutäiturile esitaud täitedokumendi alusel täitemenetlust läbi viia tulenevalt lepinguga ja selle alusel seatud hüpoteegiga tagatavate nõuete määratlematusest. Hageja märgib, et lepingu p. 4.1 lepiti kokku lepingu tekstis tooduga. Esiteks hageja märgib, et võlgniku isik on lepingu tähenduses jäänud kindlaks määramata ja defineerimata. Erinevalt näiteks omaniku isikust kelleks on lepingu sissejuhatavas osas lepingupoolte loetelu kohaselt kostja II. Hüpoteegipidaja isikuks on kostja I. Omaniku abikaasaks on hageja. Seega pole hageja hinnangul tõsikindlalt kindlaks määrata kelle suhtes ja milliste kohustuste mittetäitmisest tulenevate nõuete sissenõudmiseks on sundtäitmist lubatud läbi viia. Hageja on seisukohal, et isegi juhul, kui leping poleks tühine ning isegi juhul, kui kostjal I oleks hagejat ja/või kostjat II kohesele sundtäitmisele allutav kokkulepe ning isegi juhul, kui lepinguga tagatavad nõuded oleks määratletud, (millega hageja eelkirjeldatud põhistustele ei nõustu), pole kostjal I kostja II vastu suunatud nõuded muutunud sissenõutavaks Kostja I poolt kohtutäiturile esitatud mahus. Kostja I ja kostja II vahel 19.06.06 sõlmitud laenuleping nr. x ülesütlemine on hagejale kostja II poolt avaldatu kohaselt õigusvastane ja tühine. Seda seetõttu, et kostja I pole kostjale II andnud mõistlikku tähtaega laenulepingust tulenevate rikkumiste kõrvaldamiseks – VÕS § 196 lg. 2 ja§ 416 lg. 1 ega andnud võimalust läbirääkimisteks – VÕS § 416 lg. 2. Kostja I on laenulepingu üles öelnud ilma vastavaid tahteavaldusi eelnevalt tegemata ning kostjat I laenulepingu ülesütlemisest üldse teavitamata. Viidatud põhjusel saab ja tuleb asuda seisukohale, et kostja I ning kostja II vahel sõlmitud laenulepingut pole üles öeldud tulenevalt ülesütlemise tühisusest. Seega kostja I rahaline nõue kostja II vastu, mida kostja I hinnangu kohaselt tagab hagejale ja kostjale II kuuluv ühisvara, pole muutunud täitemenetluse algatamise avaldusessätestatud ulatuses sissenõutavaks. Seetõttu on sundtäitmine hageja hinnangul algatatud ebaseaduslikult ka nõude puudumise tõttu. Kostja I on esitanud täitmisele nõude, mis pole sissenõutavaks muutunud ning mida saaks seda tagava tagatise arvelt rahuldada. Hageja on seoses kostjale I kuuluva võlanõude osas seisukohal et ühisvara arvel ei saa seda sundtäitmisele pöörata laenulepingu lisadest tulenevaid nõudeid. Tulenevalt lepingu p. 3.2.1 lepiti kokku, et hageja korteriomandile seatud hüpoteek tagab kõiki kostja I ja kostja II vahel 19.06.06 sõlmitud laenulepingust nr. x ning nimetatud laenulepingu võimalikest lisadest

Tsiviilasi nr 2-11-6027 tulenevaid kostja I nõudeid kostja II vastu. Kuivõrd hüpoteegi seadmise lepinguga viidati võimalikele laenulepingu nr. x lisadele oli kostja II hüpoteegi lepingut sõlmides ja tänaseni arusaamisel, et laenulepingu lisasid hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal sõlmitud veel ei olnud. Tegelikkuses olid aga eranditult kõik kostjaga II sõlmitud laenuleping nr. x lisad nähtuvalt käesoleva hagi p. 1.3. nimetatud lisade sõlmimise kuupäevast hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajaks sõlmitud. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajaks olemasolevate laenulepingu lisadest tulenevate nõuete tagamiseks aga mistahes kokkulepe lepingus puudub. Viidatud põhjusel puudub lepingus ka kokkulepe, millega oleks kokku lepitud laenuleping nr x lisadest tulenevate nõuete tagamises ühisvarale seatud hüpoteegiga. Lepingu p. 3.2.2. lepiti küll kokku, et ühisvarale setud hüpoteegiga on tagatud ka kõik kostja I ja kostja II vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped. Kuid arvestades, et lepingu p. 3.2.1 lepiti kokku konkreetselt laenulepingu nr. x tagamises on ilmne, et lepingu p. 3.2.2 nimetatud laenulepingu nr. x välistatud ning kostja I kasuks seatud hüpoteegiga on tagatud üksnes ja ainult 19.06.06 sõlmitud laenuleping nr. x mistahes lisadeta. Hageja hinnangul on hüpoteegi seadmise lepingu p. 3.2.2 sisalduv ning sisult piiritlemata kokkulepe heade kommete vastane. Hageja arvates toetab tema antud seisukohta kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-104-08 „ ... heade kommetega võib vastuolus olla ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut“, järgnevalt viide ka Riigikohtu otsusele nr. 3-2-1140-07 – tehingu headele kommetele vastavuse kohta. Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-41-08 on rõhutatud hüpoteegiga tagatava nõude piisava määratluse olemasolu vajalikust. Hageja nõue. Hageja palub kohtul rahuldada hagi ja tuvastada 03. 01.08 Pärnu notar Kaia Krüger asendaja M.M. poolt tõestatud ning H.-I. R. ja H.S.- R. ning AS SEB Pank (endine ärinimi Aktsiaselt SEB Eesti Ühispak) vahel sõlmitud ning notari ametitomingute raamatu registri numbri 5 alla kantud hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tühisus ja hageja palub kohtul rahuldada käesolev hagi ning tunnistada lubamatuks 03.01. 08 Pärnu notar Kaia Krüger asendaja M.M. poolt tõestatud ning H.-I. R. ja H.S.- R. ning AS SEB Pank (endine ärinimi Aktsiaselt SEB Eesti Ühispak) vahel sõlmitud ning notari ametitomingute raamatu registri numbri 5 alla kantud hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse alusel Pärnu Kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt täiteasjas nr. 175/2010/3401 läbi viidav sundtäitmine. Hageja vastuses kostja I vastusele väidab. Hageja kinnitab, et pole esitanud nõuet TsÜS § 90 alusel, vaid TsÜS § 84 alusel. Hageja ei nõustu, et märke puudumine notariaalaktil keele mittevaldamise kohta tähendab keele valdamist. Hageja arvates tavapärases praktikas märgitakse notariaalakti, kas lepingule allakirjutaja lepingus kasutatud keelt valdab. Hageja ei nõustu kostja I väitega tõendamiskoormise kohta, et hageja peaks tõendama, et ta eesti keelt ei oska. Hageja hinnangul peab ta tõendama negatiivset asjaolu, mis on kohtupraktika kohaselt keelatud. Viidates Tõestamisseaduse § 18 toodule hageja väidab, et hagejal notariaaltehingu tegemisel puudus kohustus notarit teavitada keeleoskuse puudumisest. Järgnevalt hageja väidab, et kostja I käsitlus, et lepingus sisaldub sundtäitmise kokkulepe, hageja viitab ka hagis käsitletud asjaolule, et lepingus kasutatakse terminit omanik, hageja on lepingus omaniku abikaasa ning hageja pole oma nõusolekut andnud. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et lepingu p. 3.2.2 on vastuolus heade kommetega. Oma vastuses kostja I täiendavatele seiskukohtadele peab hageja vajalikuks märkida. Hageja kinnitab, et ei nõustu kostja I käsitlevate seisukohtadega ja jääb hagis ja vastuses toodu põhjalike arvamuste juurde. Hageja märgib, et kostja I esitatu pole kooskõlas TsMS § 329 lg. 1.Järgnevalt hageja väidab, et ei

Tsiviilasi nr 2-11-6027 valda eesti keelt ka kõnekeele tasemel. Hageja viitab veelkord, et kostja I arvamus sundtäitmise kokkuleppe olemasolule on sügavalt ekslik Hageja väitel sellist kokkulepet lepingus ei sisaldu. Kostja I vastuväited ja tema poolt esitatud asjaolud. Kostja I on seisukohal, et hagi millega palutakse tuvastada 03.01.08 notariaalakti tühisus on esitatud hilinemise tunnustega, kuna TsÜS § 99 lg. 2 järgi võib tehingu tühistada, kui tehingu tegemisest pole möödunud rohkem kui kolm aastat. Hagi on esitatud 14.02.11 seega enam kui kolm aastat peale tehingu tegemist. Kui kohus on seisukohal, et hagi on esitatud tähtaegselt, palub kostja I jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Järgnevalt kostja I kordab hagis toodud asjaolusid, lisaks lisab, et laenulepingu pooltel ei õnnestunud saavutada kokkulepet võlgnevuse likvideerimiseks. Järgnevalt kostja I leiab, et hagis toodud asjaolud, hageja keeleoskus, pole lepingu tühisuse tunnistamise aluseks. Kostja I viitab seejuures Tõestamisseaduse § 1 lg. 5, § 13 lg. 4 § 17 lg. 1. Edasi kostja I analüüsib sundtäitmise asjaolusid. Kostja I leiab, et väär on hageja seisukoht, et puudub lepingus sundtäitmise kokkulepe, seejuures kostja I viitab lepingu p.3.1, 3.2 ja 4.1 ning TMS § 2 lg. 1 p.19. Kostja I arvates on põhjendamata hageja väide, et lepingu p. 3.2.2 on heade kommet vastane. Kostja on seisukohal, et lepingust tulenev sundtäitmine on õiguspärane. Kostja I oma vastuses hageja vastusele peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas on lepingu notariaalaktis Tõestamisseaduse § 17 lg. 1 kohaldatud õigesti – ei tehingus osaleja ei teatanud tõlke vajadusest ega notar tähelepaneku kohaselt ei tuvastatud tõlkevajadust. Samuti jääb kostjale I arusaamatuks, millele hageja enda arvates alla kirjutas. Kostja I on seiskohal, et hageja lepingule allakirjutamisega andis nõusoleku perekonnaseaduse mõttes ühisvara suhtes sundtäitmise algatamiseks. Kostja I kinnitab, et nõue oli sissenõutav. Kostja II vastuväited hagile ei esitanud ja kohtuistungitele ei ilmunud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas asja lahendamisel. Aegumisest. Kohus nõustub kostja I seisukohtadega hagi aegumise suhtes ja ka sisuliste vastuväidetega hagile. Hageja ei esita oma vastustes kostja arvamusele mingeid vastuväiteid, ainult viide TsÜS § 99 ebaõigele kohaldamisele kostja II poolt. Kohus on seisukohal, et hagi millega palutakse tuvastada 03.01.08 notariaalakti tühisus on esitatud hilinemise tunnustega, kuna TsÜS § 146 lg. 1 järgi on nõudeõigus aegumata, kui tehingu tegemisest pole möödunud rohkem kui kolm aastat. Hagi on esitatud 14.02.11, seega enam kui kolm aastat peale tehingu tegemist (03.01.08). Kohtu järeldus- hageja nõue on aegunud, aegumise kohaldamiseks on kostja I esitanud taotluse, seega on täidetud TsÜS § 143 toodud nõue. Kohtu järeldus tulenevalt seadusest on . hageja nõue on aegunud ja seetõttu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata, kuna hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes lepingu tühisusele, mida kohus ei tuvastanud, siis tuleb jätta täielikult rahuldama ka hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sisulised. Hageja keeleoskus. Kohus leiab, et hagis toodud asjaolud, hageja keeleoskus, pole lepingu tühisuse tuvastamise aluseks. Siinjuures kuulub kohaldamisele Tõestamisseaduse § 1 lg. 5, § 13 lg. 4 § 17 lg. 1. . Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas on lepingu notariaalaktis Tõestamisseaduse § 17 lg. 1 kohaldatud õigesti – ei tehingus osaleja ei teatanud tõlke vajadusest ega notar tähelepaneku kohaselt ei tuvastatud tõlkevajadust, siis ei järgne nimetaud

Tsiviilasi nr 2-11-6027 sättes toodud sanktsioone, hageja kohaldab nimetatud sätet vastupidi, eeldades, et sättes toodut ei järgitud. Kohus järeldab, et kui hageja lepingule alla kirjutas avaldamata seejuures oma puuduliku keeleoskuse kohta andmeid võib eeldada, et hageja sai aru lepingus toodust. Puuduvad tõendid, et hagejat sunniti lepingule alla kirjutama. Sisulised asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas asja lahendamisel. Hageja pole kohaldanud seadust õieti. Vastavalt seadusele on tühise tehingu (TsÜS § 84) kohaldamise alusteks asjaolud, kui tehing on vastuolus heade kommetega või vastuolus avaliku korraga (TsÜS § 86), seadusega vastuolus olev tehing (TsÜS § 87), käsutuskeeldu rikkuv tehing (TsÜS § 88) ja näilik tehing (TsÜS § 89). Tõestamisseaduse § 17 alusel ei saa seaduse järgi tehingu tühisust tuvastada. Tehingu heade kommete vastasus. Hageja hinnangul on hüpoteegi seadmise lepingu p. 3.2.2 sisalduv ning sisult piiritlemata kokkulepe heade kommete vastane. Hageja arvates toetab tema antud seisukohta kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-104-08 „ ... heade kommetega võib vastuolus olla ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut“, järgnevalt viide ka Riigikohtu otsusele nr. 3-2-1140-07 – tehingu headele kommetele vastavuse kohta. Riigikohtu otsuses nr. 3-2-1-41-08 on rõhutatud hüpoteegiga tagatava nõude piisava määratluse olemasolu vajalikust. Kostja I arvates on põhjendamata hageja väide, et lepingu p. 3.2.2 on heade kommet vastane. Kohus nõustub kostja I vastuväidetega. Kohtupraktika kohaselt nimetatud asjaolu võib olla kuid ei pea olema heade kommete vastane. Lisaks pole hageja tõendanud, et antud lepingu punktis toodu piiraks ebamõistlikult hageja majandusvabadust või edasist toimetulekut ja kõiki asjaolusid tuleb käsitleda koos tuvastamaks tehingu heade kommete vastasus. Sisuliselt on kohtu arvates lepingu p.3.2.2 lepingu p.3.2.1 kordus, viimati nimetud lepingu punktis on käsitletud samad sisuliselt asjaolud, mis lepingu p. 3.2.2.. Tuginedes kohtupraktikale ja TsÜS § 86 lg. 1 kohus tunnistab lepingu p.3.2 2 tühiseks, kuna see ei vasta headele kommetele, tuginedes TsÜS § 85 kohus märgib, et antud asjaolu ei too kaasa kogu lepingu tühisust. AÕS § 65 lg. 1 kohaldamine Kohaldamisele ei kuulu AÕS § 65 lg. 1 kuna kohus ole kindlaks teinud, et kanne pole ebaõige. Hageja ei pöördunud tehingu tühisuse tuvastamise avaldusega kohtu poole mõistliku aja jooksul, alles siis kui vara suhtes oli algatatud sundtäitmise menetlus, sellest kohus järeldab, et hageja pöördus kohtusse otsitud põhjusel vabanemaks kohustuse täitmisest ja hoidmaks ära vara kaotust. Kostja I kinnitab, et nõue oli sissenõutav. Kohus leiab, et väär on hageja seisukoht, et puudub lepingus sundtäitmise kokkulepe, kohus on seiskohal, et hageja lepingule allakirjutamisega andis nõusoleku ka perekonnaseaduse mõttes ühisvara suhtes sundtäitmise algatamiseks, seejuures kohaldamisele kuulub lepingu p.3.1, 3.2 ja 4.1 ning TMS § 2 lg. 1 p.19. Kohtu arvates on põhjendamata hageja väide, et lepingu p. 3.2.2 on heade kommet vastane. Hageja väidab Kohus on seisukohal, et lepingust tulenev sundtäitmine on õiguspärane. Hageja lähtub eeldusest, et kohus tunnistab tehingu tühiseks, sellest seonduvalt on ka lepingust tulenev sundtäitmine lubamatu, kuna puudub nõude alus. Kuna kohus leidis, et tehing pole tühine, siis pole ka sundtäitmise alus ära langenud. Kohtul tekkis küsimus, kuidas hageja ja kostja II võisid kinnisasja ostu-müügi lepingu hüpoteegiga siduda kostja II varasema laenulepinguga. Siin on tunnetatav panga voli: tahad kinnisasja soetada, taga ka varasemat kohustust. Hageja ei tunnetanud ilmselt ohtu, kostja II aga oli ilmselt rahul, et sai kohustuse tagatisi hajutada. Kuna hageja lepingule alla kirjutas võib eeldada, et eeltoodu toimus hageja teadmisel. Lähtudes kohaldatavast seadusest, kohtu poolt tuvastatud asjaoludest