2-12-39210/7 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust kolm last. 07.05.2012 tagaseljaotsusega mõistis Harju Maakohus hagejalt välja elatise iga lapse kasuks 200 euro suuruses kuus alates 01.08.2011 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja esitas kohtutäiturile 02.07.2012 avalduse elatusraha võlgnevuse perioodi eest 01.08.201101.07.2012 eest 6600 euro suuruses sissenõudmiseks. Alates juunist 2012 elab üks lastest (14-aastane J ) hageja juures ning hageja peab tasuma kõik lapsega seotud kulud. Seoses lapse hageja juures elamisega peaks hoopiski kostja maksma elatist. Laps kolis hageja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja poolt lapsega seotud kulutuste kandmist tõendavad hagiavaldusele lisatud tšekid. Hageja peab kostja viidet TsMS §-le 459 kohatuks ja kostja arusaama hagi eesmärgist ebaõigeks. TMS § 221 lg 1 alusel palub hageja sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistada, so alates juunist 2012 J ülalpidamiseks väljamõistetud 200 eurose elatise osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda TMS § 221 lg 4 alusel. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. TMS § 221 kg 1 alusel hagi esitamise korral on hagi eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mis ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 07.05.2012 otsus. Hageja soovib muuta jõustunud kohtuotsusega ettenähtud ülalpidamiskohustust. Kostja arvates seda TMS § 221 lg 1 alusel esitatud nõude esitamise kaudu teha ei saa. Kostja seisukoht põhineb Riigikohtu otsusele 3-2-1-125-11. Asjaolude muutumise korral võib TsMS § 497 järgi nõuda elatise suuruse muutmist. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Juhuks, kui kohus leiab, et esitatud hagiga on võimalik saavutada õiguskaitset, on kostjal järgmised vastuväited hagile. Poolte abielust sündis kolm last, poolte kooselu on lõppenud põhjusel, et hageja lahkus pere juurest uue elukasalase juurde. Harju Maakohtu 07.05.2012 otsusega mõisteti hagejalt välja igakuine elatis poegade ülalpidamiseks. Hageja ei ole kohtuotsust täitnud vaatamata selle täitmisele pööramisele. Avalduse kohtule esitas hageja soovimatusest maksta elatist lastele. Tõele ei vasta hageja väide J tema juures elamise kohta alates juunist 2012. Hageja viis J enda korterisse 2012 augusti lõpus. Seda kinnitab asjaolu, et J viibimiskoha üleandmise nõude esitas hageja alles 30.08.2012 ja esitatud kviitungid pärinevad ajast alates 31.08.2012. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Täitemenetlus hageja suhtes algatati kostja täitmisavalduse alusel, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 07.05.2012 tagaseljaotsus (lk 9-10), mis on jõustunud. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis kolme poja ülalpidamiseks a ́ 200 euro suuruses alates 01.08.2011 kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise käsutamise õigus anti kohtuotsusega kostjale. Täitemenetluses peab kohtutäitur täitma jõustunud kohtuotsust (TMS § 2 lg 1 p 1), sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu ei ole võimalik täitedokumendiks olevat kohtuotsust muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 reguleerib elatise muutmise küsimust. Viidatud sätte järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumiseks on asjaolu, kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis väljamõisteti, asub elama vanema juurde, kellelt elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. TsMS § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. TsMS 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses. Sellise hagi esitamise eeldused tulenevad viidatud sätte p-dest 1 ja 2. Ülalmärgitust tuleneb, et hageja on valinud ebaõige õiguste kaitse vahendi. Seda kinnitab ka kohtupraktika, nt Riigikohtu 13.12.2011 otsus nr 3-2-1-125-11, mille p-s 14 on Riigikohus selgitanud, et elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses ning jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459, mille lõike 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmise põhjusest ei analüüsi kohus tõendeid, mis käesoleva nõude lahendamist ei mõjuta (kviitungit, pangakontod jne). Hageja poolt viidatud Riigikohtu 17.06.2009 määruse nr 3-2-1-64-09 tõlgendamise osas on hageja seisukoht ekslik. Määrus on tehtud seoses pankrotimenetluse vaidlusega. Määruses esitatud Riigikohtu seisukoht ei kummuta käesolevas otsuses esitatud kohtu seisukohta, et hagejal on õigus esitada hagi TsMS § 497 või § 459 järgi. Juhindudes TsMS § 386 lg 4 tuleb tühistada hagi tagamine seoses hagi rahuldamata jätmisega. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.