2.Välja mõista KS’ilt riigituludesse riigilõiv summas 63,91 eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6).
Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud KS’i kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik’i menetluses oli täiteasi nr. XXXXXXXXXX, milles sissenõudja Tallinna Linn on esitanud täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. KS esitas 26.09.2011.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 07.10.2011.a. rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 21.10.2011.a. kaebuse kohtutäitur Veiko Kaasik’i 07.10.2011.a. otsuse peale täiteasjas nr. XXXXXXXXXX. Kaebuse kohaselt määrati avaldajale 19.07.2011.a. kiirmenetluse otsusega nr. 032113 24 euro suurune rahatrahv. Samal päeval maksis avaldaja trahvi sularahas Swedbank AS-i Kawe kontoris Tallinna Linnakantselei finantsteeninduse arvelduskontole. Maksekorralduse täitis raha vastuvõttev pangatöötaja. Maksekorraldusel olev märge tõendab, et makse võttis 19.07.2011.a. vastu KK. Rohkem kui kuu aega hiljem sai avaldaja kohtutäiturilt täitmisteate tasutud trahvi nõudes. Pärast seda tegi avaldaja koheselt kirjaliku avalduse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile lisades koopia 19.07.2011.a. maksekorraldusest. Kohtutäiturile saatis avaldaja faksiga avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, millele lisas 19.07.2011.a. maksekorralduse koopia. Ka läks avaldaja pangakontorisse, kus maksedokumenti täitnud pangatöötaja tunnistas, et oli jätnud sularaha vastuvõttes viitenumbri märkimata ja palus avaldajal vea parandamiseks allkirjastada uue maksekorralduse. Seega oli avaldaja enne täitemenetluse algatamist kohustuse täitnud. Raha avaldajale tagastatud ei ole. Avaldaja avalduse alusel kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud. 24.09.2011.a. toimetati avaldajale kätte vara kontol arestimise akt, mille kohaselt võeti avaldajalt kohtutäituri tasu 19,16 eurot. Kuna avaldaja täitis kohustuse rohkem kui kuu enne täitemenetluse alustamist, ei ole kohtutäituril tasu saamise õigust tekkinud. 26.09.2011.a. esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile. 07.10.2011.a. otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldaja taotleb kohtutäituri 07.10.2011.a. otsuse tühistamist. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur palub avalduse jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga täiteasjas nr. XXXXXXXXXX ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva
jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku 07.10.2011.a. otsuse peale täiteasjas nr. XXXXXXXXXX (t/l 12-15). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 26.09.2011.a. kaebuse (t/l 8-10). Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 26.09.2011.a. kaebusest.
8.TMS § 23 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 9 ja 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta ning kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta.
9.Vaidlust ei ole selles, et avaldaja suhtes alustati täitemenetlust nr. XXXXXXXXXX sissenõudja 15.08.2011.a. avalduse ja täitedokumendi – Tallinna Munitsipaalpolitsei 19.07.2011.a. kiirmenetluse otsuse nr. 032113 alusel (t/l 44). Seega olid antud juhul täitemenetluse tingimused täidetud (olid olemas täitmisavaldus ja täitedokument). Kohtutäitur on 04.04.2012.a otsusega lõpetanud täitemenetluse täiteasjas nr. XXXXXXXXXX, kuivõrd sissenõudja nõue on rahuldatud pärast täitmisavalduse esitamist otse sissenõudjale ning võlgnik on tasunud ka kohtutäiturile ettenähtud tasu (t/l 184).
10.Avaldaja on seisukohal, et talle eelpool nimetatud otsusega määratud rahatrahvi on ta samal päeval tasunud Swedbank AS-i Kawe kontoris sularahas ning seega ei ole täituril õigust nõuda täituri tasu sh menetluse alustamise tasu. Kohtutäitur ja sissenõudja on seisukohal, et kuivõrd täitemenetlust alustati puudutatud isiku 15.08.2011.a. avalduse alusel 29.08.2011.a. ning võlgnik tasus trahvi alles pärast täitemenetluse alustamist, mitte 19.07.2011.a., on täitemenetluse tasu määramine õiguspärane.
11.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 1 järgi kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik menetluse alustamise tasu. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust.
12.Vaidlus käib selle üle, kas lugeda avaldaja poolt 19.07.2011.a. sooritatud makse, mis sissenõudjani ei jõudnud, kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks või lugeda kohustus täidetuks 01.09.2011.a., mil raha laekus sissenõudja kontole.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kohtule esitatud täitedokumendist so kiirmenetluse otsust nähtub, et määratud trahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Samuti on otsuse viidatud punktis märgitud, et rahatrahv tuleb tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole nr. XXXXXXXXXX SEB pangas ja kirjas on ka viitenumber 9284040000321139 (t/l 44). Kohtule esitatud 19.07.2011.a. maksekorraldusest (t/l 8) nähtub, et viitenumbrit maksekorraldusele märgitud ei ole.
Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-12 rõhutanud, et VÕS § 91 lg 3 järgse nõuetekohase täitmisega on tegemist ka juhul, mil summa hoolimata viitenumbri puudumisest jõuab võlausaldaja kontole. See tähendab, et kohustus on täidetud siis, kui raha on laekunud võlausaldaja kontole.
14.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa lugeda avaldaja poolt 19.07.2011.a. sooritatud makset kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, kuivõrd sissenõudja kontoni see ei jõudnud. Sissenõudja on kohtule esitanud 15.10.2012.a. õiendi nr. 132-5.4.1-5/8667, milles AS SEB Pank kinnitab, et KS’i poolt tasutud makse 19.07.2011.a. summas 24,00 eurot, on tagastatud AS-ile Swedbank viitenumbri puudumise tõttu AS SEB Pank poolt makserekvisiitide õigsuse kontrollimise raames. Nimetatud makse ei ole kunagi jõudnud Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole (t/l 124). Kohus märgib, et VÕS § 91 lg 3 tulenevalt loetakse kohustus täidetuks ikkagi alles pärast raha võlausaldaja kontole jõudmist. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et võlgnik võib olla omalt poolt teinud küll kohutuse täitmiseks kõik, andes käsundi raha ülekandmiseks, kuid kohustus loetakse täidetuks alles siis kui raha on jõudnud võlausaldaja kontole. Juhul kui raha võlausaldaja kontole ei jõua, kannab täitmisriski võlgnik (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 282). Käesolevaga on tõendamist leidnud asjaolu, et avaldaja poolt 19.07.2011.a. sooritatud makse trahvisumma tasumiseks ei ole sissenõudja kontole jõudnud. Seega ei ole avaldaja oma kohustust kohaselt täitnud ja sissenõudjal oli õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.
15.TsMS § 230 lg 3 ja § 477 lg 7 kohaselt võib kohus hagita menetluses tõendeid koguda omal algatusel. Kohus pöördus asjaolude selgitamiseks AS Swedbank poole. AS Swedbank 05.12.2012.a. teatise nr. A09.04-200-04/2499-3 kohaselt maksti KS’ile 31.08.2011.a. sularahas välja 24 eurot (t/l 144-145). Viidatud õiendi kohaselt on 31.08.2011.a. kell 17.48.19 avatud AS Swedbank uus mittekliendikonto ja tehtud ülekanne SEB panka saajale 10220064421013 Tallinna Linnakantselei finantsteenistus, summa 24 eurot, selgitus trahv. Seega maksti 31.08.2011.a. avaldajale sularahas välja tema poolt 19.07.2011.a. ilma viitenumbrita tasutud, AS-i SEB Panka kantud ja sealt omakorda AS-i Swedbank tagastatud summa 24 eurot (t/l 141), mille avaldaja samas kohe uuesti tasus sissenõudja kontole (t/l 144). Vaidlust ei ole selles, et avaldaja poolt tasutud trahvisumma on laekunud sissenõudja kontole 01.09.2011.a. s.o. pärast täitemenetluse algatamist. Käesolevaga on tõendamist leidnud asjaolu, et avaldaja poolt 19.07.2011.a. sooritatud makse trahvisumma tasumiseks ei ole sissenõudja kontole jõudnud. Seega ei ole avaldaja oma kohustust kohaselt täitnud ja sissenõudjal oli õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja kaebus 07.10.2011.a. kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr. XXXXXXXXXX tuleb jätta rahuldamata.
16.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
17.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest
peab kandma. Kuna avaldus jääb rahuldamata määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
19.Harju Maakohtu 14.11.2011.a. määrusega on antud avaldajale menetlusabi vabastades avaldaja täielikult riigilõivu summas 63,91 euro tasumisest avalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna avaldus jäeti rahuldamata, tuleb avaldajalt välja mõista täies ulatuses riigi tuludesse riigilõiv summas 63,91 eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
20.Kohus selgitab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.