Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik PR esitas 29.08.2011 töövaidluskomisjonile avalduse TÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjoni 28.09.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2080 jäeti PR avaldus rahuldamata. 28.10.2011 esitas PR Harju Maakohtule hagiavalduse TÜ vastu. Hageja nõue ja põhjendused

tegelikkuses ei toimunud ümberkorraldusi, millised oleksid toonud kaasa hageja koondamise vajaduse. Rääkimata sellest, et kõik hageja tööülesanded oleksid teiste töötajate vahel laiali jagatud. Hageja seisukohta tõendab see, et 18.10.2011.a. kostja käskkirjaga nr 42 määrati kinnisvarajuhi vastutusvaldkond ja ülesanded. Hageja hinnangul on kinnisvarajuhi ülesanded identsed haldusjuhi ehk hageja tööülesannetega, seega sisuliselt toimus ainult ametinimetuse muudatus. Hoolimata sellest, et juhend hageja tööülesannetega ei kajasta tegelikult kõiki hageja poolt kostja juures täidetud tööülesandeid, siis sisuliselt teostas hageja igapäevaselt kostja juures täpselt samasid tööülesandeid, millised on kostja juures kinnisvarajuhi ülesanneteks. Kõik kinnisvarajuhi ülesanded on need, millega hageja igapäevaselt kostja juures tegeles ning hageja ja kinnisvarajuhi ülesannete kõrvutamisel on nähtav alljärgnev: korraldab ülikooli ehitus- ja remonditegevust (hageja ülesanne - juhend p 3 a); korraldab ülikooli vara haldamist ja kasutamist ning juhib vastavat arendustegevust (hageja ülesanne - juhend p 1 ja p 3); korraldab turvalisust, keskkonnakaitset ja tuleohutust tagavat tegevust (hageja ülesanne juhend p 3 c); korraldab hangete kavandamist ja tegemist (hageja ülesanne - juhend p 1 ja 3 d); tagab tehnosüsteemide arendamise ja korrashoiu (hageja ülesannete - juhend 3 a, b, c jag); korraldab transporditeenuse osutamist ja tagab optimaalse parkimiskorralduse (hageja ülesanne - juhend p 3 b ja f); tagab ülikoolile tööks vajalike ruumide olemasolu ja efektiivse kasutamise, vajadusel korraldab lisapindade üürimist ja vabade pindade väljaüürimist (hageja ülesanne - juhend p 1 ja 3 a). Hageja on seisukohal, et kostjal puudus seadusest tulenev alus hageja koondamiseks ning kostja koondas hageja olukorras, kus hageja tööülesanded kostja juures ei lõppenud ning on tänaseni alles ja neid täidab teise ametinimetuse alusel keegi teine. Eeldusel, et kostjal oleks olnud seaduslik alus hageja koondamiseks, koondas kostja hageja aga hagejale teist tööd pakkumata, kuigi kostjal oli vabu ametikohtasid ning nimetatust tulenevalt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Hageja palub tuvastada kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, tühisuse tuvastamisel, mõista kostjalt välja kahju (saamatajäänud töötasu) hageja kasuks alates 30.09.2011.a. kuni kohtuotsuse jõustumiseni summas 2 557 eurot kuus ja tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Kostja vastuväidete kohaselt hageja asus TÜ tööle 13.09.2006.a. teadusnõunikuna ja alates 21.04.2008.a. töötas avaldaja haldusjuhina. Hageja töölepingu p 2.1 kohaselt on hageja lepingus kinnitanud, et koostab koos vahetu juhiga enda ametijuhendi ja see esitatakse personaliosakonda. Seega on ametijuhendi puudumine seotud ka hageja enda tegevusetusega. Aprillis 2008. haldusjuhi ametikoha loomisel, määratleti haldusjuhi vastutusalade ja lähiaja prioriteetsete tegevustena töö kolmes valdkonnas: kinnisvaraarendus, MTÜ D seotud tegevused ja kinnisvara- ja tehnikahaldus ning varustus). 20. oktoobri 2008 ülikooli senati otsusega moodustati kinnisvara osakonna ümberkujundamise teel kaks eraldi osakonda: haldusosakond ja hooldusosakond ning sama otsusega määrati haldusjuhi ülesandeks koostada osakondade põhimäärused (haldusjuht oli ka osakondade jagunemise algataja). 19. jaanuar 2009 käskkirjadega kinnitati hageja poolt koostatud haldusosakonna ja hooldusosakonna põhimäärused. Põhimäärustest nähtub, et haldusjuht oli haldus- ja hooldusosakondade üldjuht: osakond on aruandekohustuslik haldusjuhi ees, kes koordineerib selle tegevust ja teostab selle üle järelevalvet; osakonna töö tulemuslikkust hindavad haldusjuht ja ülikooli juhtkond; osakonnalt nõutavad aruandlused esitab osakonna juhataja haldusjuhile. Põhimäärustest nähtuvalt loodi (hageja ettepanekul) mõlemale osakonnale eraldi osakonna juhataja ametikohad ja vastavalt põhimääruste punktile 5 hakkasid osakondade tegevuse eesmärke (põhimääruste p 1.3 kinnis- ja vallasvara haldamine ja arendamine ja kinnis- ja vallasvara hooldamine ja teenindamine) täitma ja osakondade pädevusse kuuluvaid ülesandeid sisuliselt läbi viima vastavate osakondade juhatajad. Hageja enda initsiatiivil loodi uued põhimäärused ja moodustati osakonna juhatajate ametikohad, kellele anti ülesandeks juhtida ja korraldada igapäevaselt ja sisuliselt osakondade tööd ja täita osakondade eesmärke ning haldusjuht jäi ainult üldjuhiks ja sideisikuks osakondade ja rektoraadi vahel. Hageja võrdleb ja viitab hagis 2008 aprilli juhendile, mis oli koostatud lähiajal täitmiseks. 2009 toimusid olulised muudatused, kinnitati uued põhimäärused, loodi osakonnajuhatajate ametikohad, määrati nende ülesanded. Hageja poolt väljatoodud ülesanded olid põhimäärustest tulenevalt ja osakonnajuhatajate töölepingutest jm nähtuvalt osakonnajuhatajate igapäevased tööülesanded. Hageja initsiatiivil võeti lisaks kahe osakonna juhataja koha loomisele täiendavalt tööle 2 ehitusega tegelevat projektijuhti vastavalt TS ja LU renoveerimis- ja ehitusprojektide jooksvaks juhtimiseks. Võrreldes 2008. aastaga suurenes järgnevatel aastatel oluliselt sisseostetavate teenuste maht (näiteks hakati teenusena sisse ostma valve- ja sideteenuseid, elektritöid, remonditeenuseid jms), mis omakorda vähendas vastava valdkonna personali (hageja on ise otsustanud arvukalt ümberkorraldusi ja koondamisi) 2011.a. mais asus ametisse ülikooli uus rektor ja prorektorid, sh uuel loodud ametikohal arendusprorektor. Uus rektoraat tutvus struktuuriüksuste tööga, sh valdkondade probleemidega. Akadeemiliste üksuste juhtidelt saadi varahaldusvaldkonna osas negatiivset tagasisidet nt oli probleeme ehitustegevuse tõttu suletud õpperuumidele asendusruumide tagamisega, asjaosalisi ümberkorraldustest õigeaegselt ei teavitatud, teatud ehitustöödega oldi ajakavast maas jms. Ülikooli tugiteenuste hindamiseks oli ülikooli eelneva rektoraadi poolt tellitud tugiteenuste audit, mis valmis 2011.a. jaanuaris. Auditist nähtuvalt oli rahulolu haldus- ja hooldusosakondade teenustega teistest keskteenistustest madalaim ning teenustega rahulolu ja vähesuse pingereas olid haldus-ja hooldusosakonnad 16-ne hinnatud osakonna seas viimastel kohtadel. Sõltumatu ettevõtte poolt koostatud auditis soovitati kaaluda arendusprorektori ametikoha loomist ja viidati muuhulgas haldus- ja hooldusosakondade suurele juhtimisega tegelevate töötajate arvule. Kõik eeltoodu kinnitas, et haldusjuhi vastutusalas olev varahaldusvaldkond ei toiminud majanduslikult efektiivselt ja oli vajalik tööde ümberkorraldamine. Hinnates valdkonna toimimist ja ametikohtade majanduslikku efektiivsust (sh ülesannete sisu, kulusid töötasule, töö tulemuslikkust jm) otsustas tööandja tööde ümberkorraldamisel, et majanduslikel põhjustel tuleb likvideerida haldusjuhi ametikoht üldjuhtimine ei olnud vajalik. Haldusjuhi ametikoha likvideerimisega seotud

ümberkorraldusena suhtlesid hooldus- ja haldusosakonna juhatajad vajadusel rektoraadi liikmetega otse (mis näitas praktikas, et vajalikud toimingud said tehtud kiiremini), arendusprorektor tegeles kõigi valdkondade, sh ka varahaldusvaldkonna arengute planeerimisega, lahendas probleeme ja tegeles ruumide ümberjagamisega seonduvaga jms. Arendusprorektor esindab ülikooli MTÜ-s TLÜ S , BFMK-s ja MTÜ-s D . Avaldaja poolt viidatud ES sihtasutuse tegevuses osaleb edaspidi ülikooli rektor. Osakonnajuhatajad olid aruandekohustuslikud kas rektori või valdkonda kureeriva prorektori ees. Tööde ümberkorraldamine tulenes ka asjaolust, et 2008. aasta oktoobris toimunud kinnisvara osakonna reorganiseerimise (ehk kaheks eraldi osakonnaks jagamise) eesmärgid ei täitunud tegevuste ja ülesannete osas ei säilinud selget tööjaotust; osaliselt olid samad ametikohad mõlema osakonna koosseisus; osaliselt kattusid osakondade ülesanded; osaliselt täideti teatud ülesandeid koostöös jms. Eeltoodust tulenevalt jätkus ka hiljem vastava valdkonna reorganiseerimine ja sellega kaasnesid jätkuvalt ka tööde ümberkorraldamised. 19.09.2011.a. toimuva senati istungi päevakorras oli muuhulgas haldus- ja hooldusosakonna reorganiseerimise küsimus. Vara haldamine ja arendamine on tihedalt seotud sellesama vara hooldustegevustega, mistõttu tehti eelnõuga ettepanek liita haldusosakond ja hooldusosakond taas üheks osakonnaks. Haldusjuhi koondamine tulenes valdkonna reorganiseerimise ja tööde ümberkorraldamise vajadusest eesmärgiga tõsta valdkonna toimimise efektiivsust ja tagada otstarbekam majandamine. Eeltoodust tulenevalt, majanduslikel põhjustel tööde ümberkorraldamise tõttu, otsustati likvideerida haldusjuhi ametikoht, kuna oli kadunud vajadus haldusjuhi, kui osakondade üldjuhi ametikoha järele. Hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid majanduslikud põhjused ja seega oli tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Ümberkorraldamise vajadusest tulenevalt oli tööandjal õigus otsustada, et ülikool ei vaja haldusjuhti, kui haldus- ja hooldusosakondade üldjuhi ametikohta; oli õigus otsustada, et osakonna juhatajate poolt igapäevasele ja sisulisele osakondade juhtimisele lisaks haldusjuhi ametikoha nö hoidmine (arvestades ka kulutusi töötasule, töövahenditele jm) ei ole vajalik ega otstarbekas ning tööandjal oli õigus otsustada töö ümberkorraldamine, haldusjuhi ametikoha likvideerimine ja hageja koondamine. Hageja ei saa vaidlustada koondamise vajadust, kasumlikkust vms - eeltoodu on tööandja otsustada. 25.07.2011.a. andis rektor välja käskkirja haldusjuhi ametikoha likvideerimise kohta. 29.07.2011.a. anti avaldajale üle töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorralise ülesütlemise avaldus, mille kohaselt oli töölepingu lõppemise päevaks 29.07.2011.a. Avalduses on erakorralise ülesütlemise põhjused esitatud. Põhjuseid selgitas avaldajale täiendavalt suuliselt ka rektor TL. Avalduse punktis 8 on viide täiendavate selgituste andmisele ja avaldaja on eeltoodut ka oma allkirjaga kinnitanud. Kuna põhjused olid nii avalduses märgitud kui ka suuliselt teada antud ning arvestades uue rektori suurt töökoormust, ei peetud täiendavaid kohtumisi samade põhjuste kordamiseks enam vajalikuks. Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamine hüvitati avaldajale lõpparve koosseisus. Muud tööd kahjuks tööandjal pakkuda ei olnud. Tööandja on esitanud töövaidluskomisjonile kinnituskirja, millest nähtuvad seisuga 29.07.2011 ülikoolis olnud vabad ametikohad, mis vajasid täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja hagis esitatud väide, et kostja ei esitanud komisjoni menetluses vabade ametikohtade kohta tõendit, ebaõige. Viidatud ametikohtadele hageja vastava kvalifikatsiooni puudumise tõttu ei sobinud ja seega ei saanud neid ka hagejale pakkuda. Hageja oli haldusjuhina haldus- ja hooldusosakonna üldjuht, kes koordineeris osakondade tegevust, hindas nende töö tulemuslikkust ja oli sideisikuks osakondade ja rektoraadi vahel. P P osutas teenuseid töövõtulepingu alusel ja lepingujärgse teenuse sisuks oli kitsalt ehituslik tegevus: ülikooli S maja ja U maja ehitustegevuse tellijapoolne juhtimine, läbirääkimiste pidamine ettevõtete Oma Ehitaja ja S kanska juhtkonna, esindajate ja alltöövõtjatega ning aruandluse nõuetekohane tagamine SA A . PP on ehitusinseneri kõrgharidus, pikaaegne

kogemus antud valdkonnas ning seega oli vastava ehitusliku teenuse tellimine eriala spetsialistilt, igati õige ja põhjendatud. Ehitustööde prioriteetsus tuleneb ehituste olulisusest ülikoolile ja nende mastaapsusest - ehitustega valmib ca 16 000 ruutmeetrit pinda ja ehituste maksumuseks on ea 16.9 miljonit eurot. Konkreetse ehitustegevuse osas vajati spetsialisti teenust põhjusel, et ehitusvaldkonnas esines probleeme, mis vaiasid kiiret kaardistamist, edasiste ehitustegevuste õiget ja kiiret planeerimist ning järelevalvet. Kiire ja täpne ülevaade, tegevuskava jm info seoses kahe hoone ehitustegevusega oli rektoraadile oluline ka põhjusel, et 29.08.2011 toimuva senati (ülikooli kollegiaalne otsustuskogu) istungi päevakorda oli planeeritud rektori aruanne senatile ehitustegevuse hetkeseisust, probleemide võimalikest tagajärgedest jms. Ehitusvaldkonna spetsialisti teenuste vajalikkus nähtub ka alljärgnevast probleemist, mis vajas lahendamist: ehitusleping nägi ette võimalike probleemide vm lahendamiseks vajaliku nö rahalise reservi hoidmise (ca 10 miljoni eesti krooni ulatuses). Viidatud reserv oli kulutustega ära kaetud, mis tähendas, et tegelikult reservi rahalisi vahendeid ehituse lõpufaasi reaalselt ei oleks jäänud (suurendades seega oluliselt rahalisi riske ja võimalike hilisemate probleemide tekkimist). P.P , kui ehitusspetsialisti tegevuse kaasabil on nõutav reserv taastatud olulises ulatuses - ka eeltoodu kinnitab, et ehitusprojektid vajasid ehitusvaldkonna tippspetsialisti hinnanguid, otsuseid ja osalemist elik vajati spetsialisti teenuseid, kes oma kvalifikatsioonist tulenevalt juhiks ehitustegevust eesmärgipäraselt, esindaks ehituskoosolekutel ülikooli ja kelle tegevuse tulemusel saaksid ehitustegevuse probleemid kiire lahenduse. P. P tagas ehituse projektijuhtidele jooksva ja asjakohase ehitusliku nõustamise, lahendas seni esinenud olulised probleemid, esindas ehituskoosolekutel (mis tagas ka teemade põhjaliku tundmise ja operatiivse nõustamise) - eeltoodud ehituslikku tuge ja juhtimist eelnevalt ei esinenud. Lisaks jõuti sellel perioodil Eesti Energiaga liitumislepinguni sõlmimiseni (mille venimine oli lükanud ehituse valmimistähtaegu oluliselt edasi). Hageja oli perioodil 01.09.2010-28.02.2011 olnud tähtajaliselt L- ja T (ehk S ja U ) arendusprojektide koordineerija, tehes viidatud tööd tähtajaliselt ja täiendava tasu eest (kogutasuga 84 000.- krooni). Töölepingu lisades on hageja allkirjaga kinnitanud, et viidatud töö ei kuulunud hageja tavapäraste tööülesannete hulka (vastasel juhul oleks olnud lisatasu maksmine alusetu) ning et viidatud töö koordineerijana oli ainult tähtajaline lisatöö, mis oli lõppenud juba ca 5 kuud enne P. P ehitusliku teenuse tellimist. Ka eeltoodu tõendab, et P. P töövõtulepingust tulenevad ülesanded kitsalt ehitustegevuse osas (S ja U majade ehitustegevuslik juhtimine, aruandlus, kontrollimine jms alates 02.08.2011) olid erinevad haldusjuhi töölepingulistest ülesannetest (sisuliselt on hageja eeltoodut ka ise kinnitanud, märkides oma avaldustes enda tegevuste seotust hoolduse ja halduse valdkondades laiemalt ja mitte ehituslikus osas). Eeltoodu kinnitab, et P P osutas töövõtulepingu alusel ehituslikku teenust (kahe ehitusprojektiga seotult) ning ei tegelenud halduse, hoolduse ja vastavate osakondade üldjuhtimisega. Eeltoodust tulenevalt on hageja väited PP poolt haldusjuhi tööülesannete täitmisest alusetud, tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Kostja ei nõustu hageja väitega, et 2011 oktoobris loodud kinnisvarajuhi ametikoha ülesanded on samad haldusjuhi ülesannetega ja selgitab alljärgnevat: 19. septembri 2011.a. senati otsusega liideti haldus- ja hooldusosakonnad üheks osakonnaks, nimetusega haldusosakond. Seoses osakondade liitmisega kadus vajadus eraldi haldus- ja hooldusosakondade juhatajate ametikohtade järele. Lisaks, arvestades S ja U ehitus- ja renoveerimisprojektide prioriteetsust, ajakriitilisust, jätkuvat vajadust ehitustegevuse õigeks ja kiireks planeerimiseks ja järelvalveks, vajati jätkuvalt ka ehitustegevuse erialaspetsialisti ülesannete täitmist. Seega oli uute ümberkorralduste eesmärgiks, et osakond oleks sisuliselt juhitud ühe isiku poolt, kes oleks samaaegselt ka ehitustegevuse erialaspetsialist (et täita ehitustegevusega seotud ülesandeid) nina seega eeldati kinnisvarajuhi ametikoha täitjalt ka ehitusinseneri kõrgharidust. Eeltoodust tulenevalt otsustati likvideerida/koondada osakonnajuhatajate ametikohad (kohad likvideeriti 24.10.2011) ning kahe osakonnajuhataja ülesannete edasiseks täitmiseks moodustada üks osakonna juhi koht nimetusega kinnisvarajuht, kelle ülesandeks on ka ehitustegevuse sisuline

töö. Eeltoodust tulenevalt loodi kinnisvarajuhi ametikoht osakonna sisuliseks juhtimiseks ja ehituslike ülesannete täitmiseks. Kinnisvarajuhi ülesandeks on osakonna töö sisuline juhtimine sarnaselt osakonnajuhatajate senise tööga ning täiendavalt (arvestades suurehitiste ajakriitilisust ja valdkonna olulisust) ka ehitusvaldkonnaga seotud ülesanded (ehituslik kontroll, järelevalve, sh ehituslike läbirääkimiste pidamine, aruandlus jm, ehitustegevuse planeerimine, arendamine jms). Tööandjal oli jätkuvate ümberkorraldustega seoses õigus osakonnad liita, osakonnajuhatajate ametikohad likvideerida ja luua kinnisvarajuhi ametikoht (sh õigus kehtestada vajalikud ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded). Hageja väited, et kinnisvarajuhi ülesanded olid identsed haldusjuhi ülesannetega, on ebaõiged. alusetud ja ei vasta tegelikkusele. Hageja soovib alusetult omistada endale ülesandeid, mida vastavalt põhimäärustele, töölepingutele ja ametijuhendile tegid ka hageja ülikoolis töötamise ajal reaalselt ja igapäevaselt osakondade juhatajad. Hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine oli seaduslik, seega on TLS § 108 alusel esitatud kahju hüvitise nõue alusetu. Lisaks eeltoodud sisulistele põhjustele ei kuuluks hageja esitatud TLS § 108 alusel kahju hüvitise nõue rahuldamisele ka TLS § 107 lg-st 2 tulenevalt. Kostja taotleb TLS § 107 lg 2 lugeda tööleping lõppenuks, millest tulenevalt puudub õiguslik alus TLS § 106 aluse hüvitise väljamõistmiseks. Kostja poolt 06.märtsi 2012 esitatud seisukohas palub kostja kohaldada hageja poolt esitatud hüvitise nõudele aegumist. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni 28.09.2011 otsusega jättis komisjon hageja nõuded rahuldamata, sh jättis komisjon rahuldamata hageja nõude 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise saamiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja ei esitanud kohtule ühe kuu jooksul TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõuet (mille töövaidluskomisjon oma 28.09.2011 otsusega rahuldamata jättis). Hageja esitas TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõude kohtule ühekuulist tähtaega oluliselt ületades ehk alles 21.02.2012.a. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja poolt 21.02.2012 kohtule esitatud TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõue aegunud, millest tulenevalt taotleb kostja viidatud nõudele aegumise kohaldamist. Kostja ei nõustu hageja esitatud 7 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõudega põhjusel, et 7 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmine oleks ebaõiglane ja põhjendamatu ka ülesütlemise asjaolusid arvestades. Kostja on järginud seadust ja käitunud hageja suhtes heas usus, mida kinnitab ka asjaolu, et tööandja võimaldas hagejal peale töösuhte lõppemist 30 kalendripäeva jooksul (tagastamise tähtaeg oli 29.08.11) uue töö otsimiseks kasutada ülikoolile kuuluvat sülearvutit ja mobiiltelefoni, mille arved tasuti ülikooli poolt. Kahjuks on hageja käitunud tööandja suhtes äärmiselt pahatahtlikult, jättes tööandjale kuuluva sülearvuti tagastamata hoolimata mitme kuu jooksul korduvatest (nii tähitud kirja teel saadetud, kui korduvalt e-kirja teel esitatud) vara tagastamise nõuetest (esitamata ka ühtegi vastuväidet või selgitust sülearvuti tagastamata jätmise kohta). Tööandjale kuuluv sülearvuti on jätkuvalt alusetult avaldaja valduses ka käesoleval hetkel. Eelviidatud hageja käitumine on arusaamatu ja pahatahtlik. Eeltoodust tulenevalt puuduvad mistahes asjaolud, mis õigustaksid isegi seaduses märgitud eeldusliku 3 kuu töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist. Kostja palub TLS § 109 lgst 1 tuleneva hüvitise suurust muuta ehk vähendada hüvitist olulises ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, hageja ja tunnistaja vande all antud ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 25.04.2008 tööleping nr 102/2008, mille punkti 1.1. kohaselt asus hageja 21.04.2008 tööle TÜ haldusjuhi ametikohale täistööajaga ja töötasuga 2 557 eurot kuus. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et vastavalt 25.07.2011 kostja käskkirjaga nr 41-9 likvideeriti alates 01.08.2011 haldusjuhi ametikoht ja 29.07.2011 töölepingu ülesütlemisavaldusega ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt ilma etteteatamiseta 29.07.2011. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja pöördus 29.08.2011 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole avaldusega TÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning TLS § 107 lg 2 ja TLS § 109 lg 1 lausel hüvitise väljamõistmise nõudes. Töövaidluskomisjoni 28.09.2011 otsusega jäeti kõik hageja nõuded rahuldatama. 28.10.2011 esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule nõudega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõista välja kahju TLS § 108 alusel (aluseks on töösuhe jätkuvus). 21.02.2012 on hageja esitanud kohtule TLS § 109 lg 1 alusel 7 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõude summas 17 899 eurot väljamõistmiseks. TLS § 110 kohaselt kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi jõustumisest. Käesoleval juhul vaidlus selles puudub, et hageja on ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitanud töövaidlusorganile tähtaegselt, vaidlus puudub ka selles, et hüvitis, mida hageja nõuab sõltub sellest, kas töölepingu ülesütlemise tühisus tuvastatakse või mitte. Seega on käesoleval juhul hageja poolt esitatud hüvitise nõude puhul tegemist TLS § 110 märgitud nõudega, mis sõltub käesoleva vaidluse tulemusest, st kas töölepingu ülesütlemise tühisus tuvastatakse või mitte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. TLS § 89 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 esimese lause kohaselt peab tööandja enne töötaja koondamist pakkuma töötajale võimalusel teist tööd ning sama paragrahvi lg 3 kolmanda lause kohaselt korraldab tööandja vajadusel töötaja täiendõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. TLS § 95 lg-te 1 ja 2 järgi peab lepingu ülesütlemine olema kirjalikus vormis ja lepingu ülesütlemist peab põhjendama. TLS § 104 lg 1 järgi on lepingu ülesütlemine tühine kui selleks puudus seadusest tulenev alus või ei vasta lepingu ülesütlemine seaduses sätestatud nõuetele. Esmalt kontrollib kohus kõnealuse töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalsete eelduste täitmist. 29.07.2011 hagejale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtub, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks on haldusjuhi ametikoha koondamine vastavalt TÜ rektori 25.07.2011 käskkirjale nr 41-p/t. Töölepingu ülesütlemise avalduses on viidatud TLS § 89 lg-le 1, mis sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise võimaluse juhul kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Ülesütlemise avalduse

kohaselt tööandjal töötajale teist tööd pakkuda ei ole. Töölepingu ülesütlemise päev on 29.07.2011 ja töölepingu lõpetamisel makstakse töötajale TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, TLS 100 lg 5 hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 22 tööpäeva eest ühe keskmise kuupalga ulatuses kompensatsiooni kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest ( TVK lk 62-63). Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise avaldus vastab TLS § 95 lg 1 ja 2 sätestatud vorminõuetele ning põhjendamisnõudele ning avaldusest endast nähtuvalt ka seadusest tulenevale töölepingu lõpetamise lubatavale alusele (TLS § 89 lg 1 koondamine) ning töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kõnesoleva töölepingu ülesütlemiseks on täidetud materiaalne eeldus ehk kas ülesütlemine tugineb õiguslikule alusele. Selleks peab kohus hindama, kas kostjal oli tekkinud vajadus töötajat koondada ehk kas oli olemas koondamise alus (töömahu vähenemine või töö ümberkorraldamine või muul põhjusel töö lõppemine). Juhul, kui koondamise alus oli olemas, tuleb ka hinnata, kas kostja järgis TLS § 89 lg 3 nõuet pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd. Kostja 29. juuli 2011 töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt vastavalt TLÜ rektori 25.08.2011 käskkirjale nr 41-p/t haldusjuhi ametikoht koondatakse. Kostja on põhjendanud koondamist alljärgnevalt: Hageja ametikoha moodustamisel 2008.a. kevadel määratleti haldusjuhi vastutusalade ja lähiaja prioriteetsete tegevustena töö kolmes valdkonnas: kinnisvaraarendus, MTÜ D iga seotud tegevused ja kinnisvara –ja tehnikahaldus ning varustus. Haldusjuhi ametikoht moodustati varasema kinnisvaraosakonna juhataja ametikoha asemele (juhataja ametikoht koondati). Käesoleval ajal on haldusjuhi ametikohale lisaks ülikooli struktuuris haldusosakond ja hooldusosakond, tegutseb kaks osakonnajuhatajat ning kinnisvara arendamisega kaks ehitusprojekti juhti. Võrreldes 2008. aastaga on märgatavalt suurenenud sisseostetavate teenuste hulk ja mahud ning käesoleva aasta mais ametisse asunud TLÜ uue rektoraadi koosseisus on lisaks akadeemilise prorektori ja teadusprorektori ametikohale ka arendusprorektori ametikoht. Tööandja on otsustanud töö ümber korraldada - haldusjuhi ametikoht koondatakse ja haldusjuhi senised tööülesanded jagatakse rektoraadi liikmete ja muude ülikooli töötajate vahel (tlk 14-15). Kostja väidetel oli koondamine tingitud sellest, et nähtuvalt Ülikooli tugiteenuste hindamiseks tellitud tugiteenuste audist oli rahulolu haldus- ja hooldusosakondade teenustega teistest keskteenistustest madalaim ning teenustega rahulolu ja vähesuse pingereas olid haldus-ja hooldusosakonnad 16-ne hinnatud osakonna seas viimastel kohtadel. Sõltumatu ettevõtte poolt koostatud auditis soovitati kaaluda arendusprorektori ametikoha loomist ja viidati muuhulgas haldus- ja hooldusosakondade suurele juhtimisega tegelevate töötajate arvule. Kõik eeltoodu kinnitas, et haldusjuhi vastutusalas olev varahaldusvaldkond ei toiminud majanduslikult efektiivselt ja oli vajalik tööde ümberkorraldamine. Hinnates valdkonna toimimist ja ametikohtade majanduslikku efektiivsust (sh ülesannete sisu, kulusid töötasule, töö tulemuslikkust jm) otsustas tööandja tööde ümberkorraldamisel, et majanduslikel põhjustel tuleb likvideerida haldusjuhi ametikoht - üldjuhtimine ei olnud vajalik. Haldusjuhi ametikoha likvideerimisega seotud ümberkorraldusena suhtlesid hooldus- ja haldusosakonna juhatajad vajadusel rektoraadi liikmetega otse (mis näitas praktikas, et vajalikud toimingud said tehtud kiiremini), arendusprorektor tegeles kõigi valdkondade, sh ka varahaldusvaldkonna arengute planeerimisega, lahendas probleeme ja tegeles ruumide ümberjagamisega seonduvaga jms. Arendusprorektor esindab ülikooli MTÜ-s TLÜ Spordiklubi, BFMK-s ja MTÜ-s D . Avaldaja poolt viidatud ES sihtasutuse tegevuses osaleb edaspidi ülikooli rektor. Osakonnajuhatajad olid aruandekohustuslikud kas rektori või valdkonda kureeriva prorektori ees. Tööde ümberkorraldamine tulenes ka asjaolust, et 2008. aasta oktoobris toimunud kinnisvara osakonna reorganiseerimise (ehk kaheks eraldi osakonnaks jagamise) eesmärgid ei täitunud tegevuste ja ülesannete osas ei säilinud selget tööjaotust; osaliselt olid samad ametikohad mõlema osakonna koosseisus; osaliselt kattusid osakondade ülesanded; osaliselt täideti teatud

ülesandeid koostöös jms. Haldusjuhi koondamine tulenes valdkonna reorganiseerimise ja tööde ümberkorraldamise vajadusest eesmärgiga tõsta valdkonna toimimise efektiivsust ja tagada otstarbekam majandamine. Eeltoodust tulenevalt, majanduslikel põhjustel tööde ümberkorraldamise tõttu, otsustati likvideerida haldusjuhi ametikoht. Hageja töölepinguga on tõendatud, et alates 21.04.2008 töötas hageja Tallinna Ülikoolis haldusjuhi ametikohal. Vastavalt töölepingu punktile 2.1. hageja töö põhisisu tulenes dokumendist „Haldusjuhi vastutusalad ja prioriteetsed tegevused lähiajal“. Dokumendist „Haldusjuhi vastutusalad ja prioriteetsed tegevused lähiajal“ nähtuvalt olid hageja tööülesanded kinnisvaraarendus, MTÜ D iga seotud tegevused ja kinnisvara –ja tehnikahaldus ning varustus (tlk 12). 27. novembril 2012 kohtuistungil hageja poolt vande all antud ütluste kohaselt haldusjuhi ülesanded määratleti kolme suure blokina ja millest hiljem sai neli ja mille pealkiri on haldusjuhi ülesanded lähiajal. Haldusjuhil olid arendusetegevusega seotud ülesanded, d i juhtimisega seotud ülesanded ja haldus-ja hooldustegevuse juhtimisega seotud ülesanded. Hooldustegevusele jäid reglementeeritud tegevused tehnosüsteemide –ja sidehoolduses, transpordi ja parkimise korraldamisel, remonditegevuse korraldamisel ja õppeja tööruumide igapäevase kasutamise korraldamisel, eelkõige koristus. Haldusosakonna poole jäid kõik tegevused, kus on lepingu, ehitus ja arendustegevuse korraldamine, varahaldamine, turvalisus- ja ohutus, hanked ja ruumide üürimine. 12. mail 2008 määrati hageja MTÜ D liikmeks TLÜ poolt, 20.10.2008 määrati hageja TÜ spordiklubi üldkoosoleku liikmeks TLÜ poolt. Samal istungil otsustati haldus-ja hooldusosakonna moodustamine. 19.01.2009 otsustati kinnitada nende kahe osakonna põhimäärus ja seejärel sai hageja asuda mehitama arendamisetegevusega seotud ametikohti. Kinnisvaraosakonna baasil moodustati haldus-ja hooldusosakond. 15.06.2010 senati otsusega määrati hageja Balti filmi- ja meediakooli nõukogu liikmeks kuna olid käivitunud mõlema suure objekti nimetatusega T ja L maja projekteerimistegevused, olid läbi viidud hanked ehitustööde läbiviimiseks ja alustatud ehitustegevust, siis 2010 suvel leppis hageja rektoriga kokku selles, et seoses suurenenud töömahuga makstakse hagejale lisatasu. 2010 aasta viimastel kuudel ja 2011 aasta esimestel kuudel oli hageja jaoks oluline lisategevus ESS seonduv tegevus, mille kohta on senati otsus

TÜ ja P P vahel 11.10.2011 sõlmitud töölepingu punkti 1.1. kohaselt P P asub tööle 03.10.2011 TLÜ haldusosakonna kinnisvarajuhi ametikohale ja Töölepingu punkt 2.1 kohaselt on töötaja töö põhisisuks ülikooli kinnisvara arendamine, kinnisvarastrateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine, varade efektiivse kasutamise tagamine, ülikooli ehitustegevuse planeerimine ja korraldamine, arendus- ja ehitusprojektide algatamine, ettevalmistamine ja realiseerimine, projektijuhtimise, ehitusliku järelevalve ja riigihangete korraldamine, valdkonna õigusaktide ettevalmistamine, osakonna töötajate ja eelarve juhtimine ning muude töö käigust tulenevate ülesannete täitmine lojaalselt, oma teadmise ja oskuste kohaselt, tööandja kasu silmas pidades parimal võimalikul moel. Tööülesanded on täpsustaud ametijuhendis (tlk 71). Kinnisvarajuhi ametijuhendi kohaselt on kinnisvarajuhi põhiülesanded ja vastutus alljärgnevad: Ülikooli kinnisvara arendamine, kinnisvarastrateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine, valdkonnaga seonduvate lepingute ettevalmistamine ning nende täitmise kontrollimine, vara hindamise ning ümberhindamise korraldamine, kinnisvara üle arvestuse pidamise korraldamine, kinnisvara kindlustuse korraldamine, omanikujärelvalve teostamine, ülikooli ehitustegevuse planeerimine ja korraldamine, arendus-ja ehitusprojektide algatamine, selleks vajalike ressursside organiseerimine, projektijuhtimise ja ehitusliku järelevalve korraldamine, kinnistute moodustamise, omandamise ja võõrandamise protsesside koordineerimine ning vastavate otsuste ettevalmistamine, nõutava aruandluse tagamine, haldusvaldkonna tegevuseks vajalike hangete seadusepärasuse tagamine, hangetealase nõustamise korraldamine ülikooli ülesehitusüksustele, õppetööks vajalike ruumide olemasolu tagamine, efektiivse jaotamise ja tehnilise valmisoleku korraldamine, transpordi ja parkimiskorralduse koordineerimine, haldusvaldkonnaalaste õigusaktide ettevalmistamine ja nende haldamise korraldamine, haldusosakonna töö korraldamine ja juhtimine, osakonna eelarve koostamine ja selle täitmise tagamine (tlk 74-75). Eelnimetatud TÜ rektori käskkirjast ja kinnisvarajuhi ametijuhendist nähtub, et kinnisvarajuhi ülesandeid on oma sisult väga sarnandes haldusjuhi ehk hageja tööülesannetega. Kõrvutades kinnisvarajuhi ülesandeid ja hageja igapäevaseid tööülesandeid nähtub alljärgnev: TÜ rektori eelnimetatud käskkirjaga kehtestatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkt 1.1. kohaselt kinnisvarajuht korraldab ülikooli ehitus-ja remonditegevust. Nimetatud kinnisvarajuhi valdkond langeb kokku Haldusjuhi vastutusalad ja prioriteetset tegevused lähiajal juhendi (edaspidi Juhend) punktiga 3 a, mille kohaselt haldusjuht korraldab ülikooli ehitus- ja remonditegevust. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.2 kohaselt kinnisvarajuht korraldab ülikooli vara haldamist ja kasutamist ning juhib vastavat arendustegevust. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktidega 1 ja 3, milles on sätestatud täpsem loetelu haldusjuhi vastutusalast kinnisvaraarenduse ning kinnisvara-ja tehnikahalduse ning varustusega seotud ülesannetest. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.3 kohaselt kinnisvarajuht korraldab turvalisust, keskkonnakaitset ja tuleohutust tagavat tegevust. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktiga 3c, mille kohaselt haldusjuhti ülesandeks on hoonete kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsiooni-, gaasija tuletõrjesüsteemide korrashoiu tagamine. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.4 kohaselt kinnisvarajuht korraldab hangete kavandamist ja tegemist. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktiga 1 c, mille kohaselt haldusjuhi ülesandeks on tellijapoolsete lähteülesannete koostamine, riigihangete korraldamine, ehitusprotsessi üldkoordineerimine. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.5. kohaselt kinnisvarajuht tagab tehnosüsteemide arendamise ja korrashoiu. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktide 3 a, b ja c, mille kohaselt haldusjuhti ülesandeks on hoonete ja õpperuumide hooldus- ja remonditööde planeerimine, ruumide ja territooriumi korrashoiu tagamine ja hoonete kütte-, vee- kanalisatsiooni-, elektri-, ventilatsiooni-, gaasi-, ja tuletõrjesüsteemide korrashoiu tagamine. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.6 kohaselt kinnisvarajuht korraldab transporditeenuse osutamist ja tagab optimaalse parkimiskorralduse. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktidega 3 b ja 3 f, mille kohaselt haldusjuhi ülesandeks on ruumide ja territooriumi korrashoiu tagamine ja

transporditeenuse tagamine ülikooli vajadusi ja võimalusi arvestades. Kinnisvarajuhi vastutusvaldkonna punkti 1.7 kohaselt kinnisvarajuht tagab ülikoolile tööks vajalike ruumide olemasolu ja efektiivse kasutamise, vajadusel korraldab lisapindade üürimist ja vabade pindade väljaüürimist. Nimetatud kinnisvarajuhi vastutusvaldkond langeb kokku Juhendi punktiga 1, milles on sätestatud haldusjuhi ülesannete ring kinnisvarahalduse alal ja punktiga 3 a, mille kohaselt haldusjuhi ülesandeks on hoonete ja õpperuumide hooldus-ja remonditööde planeerimine. Kinnisvarajuhi ja haldusjuhi ülesannete sarnasust kinnitavad hageja poolt kohtuistungil vande all antud ütlused, mille kohaselt hageja ülesanneteks olid d i juhtimisega seotud ülesanded ja haldus-ja hooldustegevuse juhtimisega seotud ülesanded. Hooldustegevusele jäid reglementeeritud tegevused tehnosüsteemide –ja sidehoolduses, transpordi ja parkimise korraldamisel, remonditegevuse korraldamisel ja õppe-ja tööruumide igapäevase kasutamise korraldamisel, eelkõige koristus, haldusosakonnakonna poole jäid kõik tegevused, kus on lepingud, ehitus ja arendustegevuse korraldamine, varahaldamine, turvalisus-ja ohutus, hanked ja ruumide üürimine (tlk 74-75). Kinnisvarajuhi ja haldusjuhi ülesandeid võrreldes asub kohus seisukohale, et kinnisvarajuhi üleanded on vaid veidi laiemad ülikooli kinnisvara arendamisel ja ehitustegevuse planeerimisel. Nimetatud tööülesandeid ei ole põhjust käsitleda töö olulise ümberkorraldamisena. Hageja ja TÜ rektor RR vahel sõlmitud lisatöö kokkuleppe kohaselt hageja lisatööülesanded on ülikooli vajaduste määratlemine järelvalve projektis koostöös kasusaajatega, ülikooli vajadustest lähtuvate juhtimistoimingute kavandamine ja korraldamine, suhtlus arendusprojekti partneritega. Lisatööga kaasnevate tööülesannete täitmine toimub alates 01.09.2010 kuni 28.02.2010 (tlk 63). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud lisatööde kokkulepe oli sõlmitud just L- ja T koordineerija ülesannete täitmisega hagejal poolt. Kostja väidab, et hageja täitis L-ja T arendusprojektide koordineerija ülesandeid kuni 28.02.2011 ning see oli lisatöö ja selle eest maksti eraldi tasu. Kohus peab usutavaks hageja väiteid, et ta täitis L- ja T arendusprojektide koordineerija ülesandeid ka edaspidi (st. peale 28.02.2011) ning seoses lisanduvate tööülesannetega tõsteti alates 01.03.2011 hageja töötasu. Asjaolu, et vajadus täita L- ja T arendusprojektiga seotud tööülesandeid oli ka pärast 28.02.2010, kinnitavad ka kostja enda poolt PP sõlmitud töövõtulepingud, mille kohaselt oli PP ülesanneteks ülikooli S maja ja U maja ehitustegevuse tellijapoolne juhtimine, läbirääkimiste pidamine ettevõtete OE ja S kanska juhtkonna, esindajate ja alltöövõtjatega, ning aruandluse nõuetekohane tagamine SA A (tlk 67) . Kohtumenetluse käigus on kostja koondamise põhjuste osas täiendavalt selgitanud, et ehitusvaldkonnas esines probleeme, mis vajasid kiiret kaardistamist, edasiste ehitustegevuste õiget ja kiiret planeerimist ning järelevalvet ja sellega seoses otsustati vastav teenus sisse osta, mistõttu sõlmiti töövõtuleping PP . Asjaolu, et P P osutas töövõtulepingu alusel ehituslikku teenust (kahe ehitusprojektida seotult) ning väidetavalt ei tegelenud halduse, hoolduse ja vastavate osakondade juhtimisega, ei tähenda seda, et haldusjuhi ametikoha täitmise järele vajadust ei olnud. Isegi kui ehitusega tegelevad projektijuhid vajasid täiendavat ehituslikku nõustamist, siis oli kosjal võimalik seda teenusena sisse osta, nagu kosja väidetavalt ka teinud on. Mis puudutab kostja vastuväiteid, et hageja ei ole oma hariduse ja senise töökogemuse pinnalt pädev PP poolt alates 02.10.2011 täidetavate kinnisvarajuhi ülesannete täitmiseks, siis kohtu hinnangul ei ole see väide tõendatud. Kostja selgitab PP töövõtulepingu sõlmimist ja hilisemalt kinnisvarajuhina tööle võtmist sellega, et PP oli ehitusinseneri kõrgharidus ja pikaajaline kogemus vastavas valdkonnas ja pikaajaline kogemus ehitusvaldkonas. Hageja väidete kohaselt on tal ehitusinseneri kvalifikatsioonile vastav haridus. Kostja ei ole hageja kvalifikatsiooni hindamiseks teinud ühtegi toimingut, ei ole andnud hagejale võimalust kvalifikatsiooni selgitada ja vastu võtnud hindamisotsuse ühepoolselt. Hagejal on väidetavalt

majandusinseneri kvalifikatsiooni, ta on lõpetanud ehitusökonoomika ja organiseerimise eriala TPI -is. Kostja vastuväiteid selle esitanud ei ole. Kostja vastusest nähtuvalt haldus- ja hooldusosakond liideti üheks ning selle osakonna juhiks on kinnisvarajuhina tööle võetud P P. Asjaolu, et kostja otsustas koondada haldus- ja hooldusosakonnajuhid, ei mõjuta kohtu hinnangul kuidagi haldusjuhi ametikohta ega kinnita selle koondamise vajadust, vaid vastupidi seda, et liidetud osakonnal oli endiselt vaja ühte juhti. Asjaolu, et kostja tegi struktuuris muudatused ning liitis haldus- ja hooldusosakonna üheks osakonnaks ja peale liitmist jätkas haldusjuhi ametikohal ühendatud osakondade juhtimist kinnisvarajuhina P P ning seda väga lühikese aja jooksul hagejaga töölepingu ülesütlemist, kinnitab kohtu hinnangul hageja väidet, et sisulisi ümberkorraldusi ei toiminud, hageja ametikoht ei kadunud kusagile ja hageja ametikoha osas toimusid üksnes formaalsed muudatused. Kohus leiab, et asjaolu, et 3 kuu jooksul ei olnud täidetud haldusjuhi ametikoht, ei tähenda, et nimetatud ametikoha järele vajadust polnud. Asjaolu, et hagejat hakkas sisuliselt asendama P P on leidnud tõendamist tunnistaja GG ütlustega, mille kohaselt need asjad, mis tunnistaja lahendas enne PR, hakkas tunnistaja lahendama PP , milliseid ruume remonditakse, selle koha sai tunnistaja eelnevalt aktsepti PR käest ning hiljem PP käest (tlk 164). Kõike eeltoodut kogumis hinnates võib järeldada, et kinnisvarajuht täidab suures osas samu tööülesandeid, mida täitis haldusjuht. Kohus asub seisukohale, et kinnisvarajuhi töökoha loomisel on tegemist tööülesannete osalise muutmisega. Kinnisvarajuhi tööülesanded oli veidi rohkem seotud ülikooli kinnisvara arendamise ja ehitustegevuse planeerimisega. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud hagejale ettepaneku muuta tööülesandeid. Kostja on väitnud, et hageja koondati, seega ei pakutud talle ka töölepingu muutmist ega teist tööd. Kohus nõustub kostja väitega enesekorraldusõigusele, mille kohaselt kokkulepitud töö lõpeb ka siis, kui tööandja teeb ümberkorraldusi, loob uusi töökohti, koondab mittevajalikke, muudab töötajate tööülesandeid ringi ja ametijuhendeid. Individuaalse töövaidluse lahendamisel ei saa üldjuhul olla vaidluse objektiks küsimus, kas tööandjal on õigus töömahtu ja töötajate arvu vähendada või tootmist ning tööd ümber korraldada. Samas on õige hageja seisukoht, et töölepingu ülesütlemine ümberkorralduse sildi all, sisuliselt ümberkorraldusi tegemata ning lihtsalt sooviga asendada senine töötaja mõne teisega, väljub tööandjale antud pädevuse raamest ning ebaseaduslik Kohtu hinnangul on vastuoluline jaanuaris 2011 valminud tugiteenuste auditi seisukoht, mille kohaselt rahulolu haldus-ja hooldusosakondade teenustega oli keskmisest madalam ning sooviti kaaluda arendusprorektori ametikoha loomist, viidates aga samal ajal haldus- ja hooldusosakondade suurele juhtimisega tegelevate töötajate arvule. Olukorras, kus leitakse, et tööle on võetud väidetavalt liiga palju haldus- ja hooldusosakonna juhtimisega tegelevaid töötajaid, jääb kohtu jaoks arusaamatuks kostja otsus 2011 mais võtta tööle arendusprorektor. Kostja väitel ei pakkunud ta hagejale teist töökohta kuna kostjal muud töö hagejale pakkuda ei olnud. Mis puutub kostja poolt esitatud selgitustesse vabadest ametikohtadest, siis on need kohtu hinnangul olnud töövaidluse käigus vastuolulised. Nimelt on kostja 20.09.2011 Töövaidluskomisjonile esitatud kinnistuskirjas väitnud, et vabad olid kolm avalikus tööotsingu portaalis üleval olnud ametikohta (liiklusohutuse koolitusjuht, puidutöökoja meister ja muusikaosakonna koordinaator) (TVK tlk 19), kuid kohtule esitatud 15.12.2011 kinnituskirja nr 2.1-10/3732 on lisandunud veel 4 täitmata ametikohta (jurist, ehitusjuht, õppeosakonna spetsialist ja elektrik) (tlk 58). Seega on kohtul põhjust arvata, et kostjal võis olla veel ka teisi vabu ametikohti. Kostja 15.12.2011 kinnituskirja kohaselt oli vaba ehitusjuhi ametikoht. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et nimetatud ametikohale hageja vastas. Juhul kui olekski tõepoolest olnud tegemist koondamissituatsiooniga, siis oleks kostja saanud hagejale pakkuda ehitusjuhi ametikohta, mida aga kostja ei teinud. Kohtule jäävad arusaamatuks kostja väited täitmata ametikohtade kohta. Olukorras kui kostjal puudub vajadus nimetatud täitmata ametikohti töötajatega täita, siis tuleks need ametikohad kostja struktuuris likvideerida. Seni

kuni neid töötajate poolt täitmata ametikohta kostja struktuuris likvideeritud ei ole, siis on ebausutav kostja väide, et vajadus nimetatud ametikohtade täitmise järele puudus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja suhtes ei ole täidetud koondamise eeldused: ei ole tõendatud töömahu vähenemist ega ka olulist töökorralduse muutust selliselt, et see oleks teinud võimatuks töösuhte jätkamise hagejaga. Kostja töö ümberkorraldamisest ei muutnud hageja senised tööülesanded niivõrd, et talle ei oleks saanud pakkuda uue nimetusega ja osaliselt muutunud tööülesannetega töökohta - kinnisvara juhi kohta- teist tööd TLS § 89 lg 3 mõttes. Kuna hageja puhul ei ole täidetud koondamise tingimused ja kostja ei ole hagejale pakkunud töölepingu ülesütlemisel teist tööd, siis on kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu tühine ja kohus loeb, et leping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine 29.07.2011 TLS § 89 lg 1 alusel on tühine. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul. Kostja on esitanud taotluse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks. Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 aluse kostja taotlusel töölepingu alates 29.07.2011. TLS § 109 lg 1 näeb ette, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu sama seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 7 kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kostja sellega ei nõustu. Kostja palub TLS § 109 lg-st 1 tuleneva hüvitise suurust muuta ehk vähendada hüvitist olulises ulatuses. Kohus leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 sätestatud hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. summas 7671 eurot (bruto). Kohus leiab, et puuduvad alused seaduses sätestatud hüvitisest suurema või väiksema hüvitise väljamõistmiseks. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle Protokolli parandamise taotluse lahendamine Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 04.12.2012. a. esitas hageja taotluse 30.11.2012 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kus palub parandada enda poolt öeldut. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll kirjutati alla 29.11.2012 ja edastati hagejale 30.11.2012 01.12.2012 ja 02.12.2012 on puhkepäevad, seega on taotlus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm. Vastavalt TsMS § 55 saab protokolliga tõendada menetlustoimingu vorminõuete järgimist. Poolte seisukohad peavad olema kirjas hagis ja vastuses hagile. Kohtu hinnangul ei saa protokolli tagantjärele dikteerida meelepäraseid lauseid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Tsiviilasja hindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kuivõrd hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise summas 17 899 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 17 899 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.