31.detsembril 2012.a. kell 12.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-59249
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi AS GG vastu isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu osa ja sellel asuvate ehitiste valduse väljaandmiseks ja kinnistusraamatust kande kustutamise tahteavalduse asendamiseks ning AS GG vastuhagi Tallinna linna vastu tahteavalduse andmise tuvastamiseks isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamiseks
Hagihind
Hagihind 25 270,43 eurot Vastuhagi hind 30 500 eurot Hageja/vastukostja: Tallinna linn Tallinna linnavalitsuse kaudu (Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199) Hageja/vastukostja lepingulised esindajad Marilys Paulus ja Kiur Põld (e-post: [email protected], [email protected]) Kostja/vastuhageja: AS GG(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepingulised esindaja vandeadvokaat Valdo Lips ja advokaat Annika Jaanson (Advokaadibüroo Borenius, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e- post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
04. detsember 2012.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata.
2.Kohustada Aktsiaseltsi GG andma välja Tallinnas Musumägi/Virumägi kinnistu osa, mis on koormatud isikliku kasutusõigusega ja sellel asuvad ehitised (lillemüügipaviljon, ehitisregistri kood XXX) Tallinna linna valdusesse.
3.Tuvastada Aktsiaseltsi GG kohustus anda tahteavaldus Musumägi/Virumägi
kinnisasja koormava Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kolmandasse jakku kantud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks. Kohustada Aktsiaseltsi GG andma nõusolek kustutada Musumägi/Virumägi kinnisasja koormava Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kolmandasse jakku kantud isikliku kasutusõiguse kanne. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud AS GG kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.Tallinna linn esitas Harju Maakohtule 02.12.2012.a. hagi AS GMP vastu isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu osa ja sellel asuvate ehitiste valduse väljaandmiseks ja kinnistusraamatust kande kustutamise tahteavalduse asendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna linna omandis Tallinnas, XXXasuv kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX all. Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2006.a. Tallinnas XXX(praegune aadress Musumägi/Virumägi) asuva kinnistu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, millega anti kostjale õigus kasutada kinnistu osa pindalaga 222 m2. Lepingu kohaselt andis hageja kostja valdusesse kinnistul paiknevad ehitised – 14 müügikioski ja tehnilise ruumi. Lepingu kohaselt seati isiklik kasutusõigus tähtajaga kuni 31.10.2011.a., isiklik kasutusõigus kanti ka kinnistusraamatusse. Tallinna linn ja kostja sõlmisid 18.12.2007.a. isikliku kasutusõiguse muutmise kokkuleppe, millega muutsid isikliku kasutusõiguse tasu. Tallinna linn ja kostja sõlmisid 27.11.2008.a. isikliku kasutusõiguse muutmise kokkuleppe, millega muutsid isikliku kasutusõiguse tasu ning leppisid kokku, et kostjal on õigus kasutada kinnistu osa pindalaga 240 m2.
2.Kostja isiklik kasutusõigus Musumägi/Virumägi asuvale kinnistule lõppes lepingust tulenevalt 31.10.2011.a. Kostja eelnimetatud kuupäeval hagejale isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistu osa ja seal asuvate ehitiste valdust üle ei andnud. Samuti ei teinud kostja Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldust tema kasuks kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Tallinna Linnavalitsus teatas 10.11.2011.a. kirjas kostjale, et leping lõppes 31.10.2011.a. ning palus kostjal kinnistu valdus Tallinna linnale üle anda 21. novembril 2011.a. Samas kirjas palus hageja viivitamatult teha kandeavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kostja kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kuigi leping lõppes 31.10.2011.a., ei ole kostja kasutusõigusega koormatud kinnistu osa ja sellel asuvate ehitiste valdust Tallinna linnale üle andnud ning ei ole kandeavaldust kasutusõiguse kustutamiseks esitanud ega andnud nõusolekut kande kustutamiseks.
3.Kostja vastuhagiga hageja ei nõustu ja peab seda põhjendamatuks. Hageja leiab, et Tallinna linna ametiasutuse ning vastuhageja vahel toimunud kirjavahetus ei ole poolte tahteavaldused. Kuivõrd Tallinna linna tegutsemine tsiviilõigussuhte osapoolena on reguleeritud kohaliku omavalituse korralduse seadusega ning linna põhimääruse ning teiste omavalituse poolt kehtestatud üldaktidega, nt linnavara kasutusse andmise korraga ning linnale kuuluvat kinnisasja saab koormata üksnes Tallinna Linnavalitsuse korraldusega. Seega toimub linna vara kasutusse andmisel mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe. Sellise menetluse esimene pool - linna vara isiku kasutusse andmise otsustamine - on avalik-õiguslik ning haldusorgani ja huvitatud isikute vahel on avalik-õiguslik suhe. Valikut vormistav akt sisaldab nii avalik-õigusliku iseloomuga korraldust linna vara kasutusse andmise osas kui ka haldusorgani eraõiguslikku tahteavaldust konkreetse lepingu sõlmimiseks. Seega ei saa haldusmenetluses esitatud arvamused, seisukohad, ettepanekud olla kuidagi tsiviilõiguslik tahteavaldus, vaid nende alusel peab haldusorgan oma tahteavalduse kujundama ning väljendama tahteavalduse vastavas haldusaktis. Kehtivat kohaliku omavalitsusüksuse vara kasutusse andmise korda rikkuv tehing on tühine. Seega isegi juhul, kui lugeda Tallinna Linnavaraameti kirjavahetust tahteavalduseks, on selline tahteavalduse andmine toimunud kehtivat korda rikkudes ning seega oleks selle alusel sõlmitud leping tühine. Tulenevalt eeltoodust puudub Tallinna linna poolne tahteavaldus isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks või pikendamiseks. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palub hagi rahuldada, vastuhagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused ning vastuhagi
4.Kostja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamata ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuivõrd lepingus leppisid pooled kokku, et kostjal on õigus pikendada lepingut või lepingu pikendamise osas kokkuleppe mittesaavutamisel sõlmida hagejaga kasutusõiguse saamiseks uus leping samadel tingimustel, millega hageja soovib anda lepingu eseme mõne muu isiku kasutusse, siis lepiti sisuliselt kokku, et seni kuni kasutatakse XXX asuval kinnisasjal paiknevaid müügipaviljone, säilib kostjal kinnistu kasutamiseks ka kasutusõigus. 11.04.2011.a. pöördus kostja hageja poole ettepanekuga pikendada lepingu tähtaega viie aasta võrra lepingus sätestatud tingimustel. 08.06.2011.a. vastuses teatas hageja, et nõustub kostja ettepanekuga kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni viieks aastaks ja tegi omapoolse ettepaneku muuta seni kehtinud tingimuste osas kostja poolt kasutusõiguse eest makstavat aastatasu. 13.06.2011.a. tegi kostja hageja pakkumisele kasutusõiguse tasu osas vastupakkumise. 2011.a. augustis edastas hageja kostjale Tallinna linnavalitsuse korralduse projekti ja projekti seletuskirja, mille kohaselt oli Tallinna linnavalitsusel plaanis vastu võtta korraldus, millega pikendatakse kostja kasutusõigust kuni 31.10.2016.a. tasuga 30 500 eurot aastas, lisaks kohustati kostjat teostama kasutusõiguse esemeks oleva ehituse parendamiseks ja uuendamiseks vajalikke ehitustöid. Sellest tulenevalt ja arvestades, et hageja ja kostja jõudsid sisuliselt lepingu pikendamise osas kokkuleppele, tuleb lugeda leping pikenenuks kuni 31.10.2016.a. tasu eest 30 500 eurot aastas. Kostjaga sõlmitud lepingujärgse kasutusõiguse lõppemise tähtpäevaks Tallinna linnavalitsus kasutusõiguse pikendamise kohta korraldust vastu ei võtnud. Samuti ei esitanud hageja kostjale ettepanekuid kasutusõiguse jätkamise tingimuste muutmise osas ega teavitanud kostjat kavatsusest jätta kasutusõigus pikendamata. Kostja leiab, et tal on õigus jätkata XXX kinnistu kasutamist kuni 31.10.2016.a. Kostja leiab, et hagejal on lepingust tulenev kohustus pikendada lepingut lepingus toodud tingimustel või tingimustega mittenõustumisel võtta pakkumised kolmandatelt isikutelt, ja kui hageja jaoks sobiv pakkumine on sobiv ka kostjale, siis sõlmida uus kasutusõiguse seadmise leping kostjaga. Kostja hakkas XXX asuvat kinnisasja kasutama juba 1996.a. kui poolte vahel sõlmiti koostööleping. Koostöölepingu alusel korrastas kostja XXX kinnistu, ehitas sinna müügikioskid, pani kõnniteele uue katte. Kokku läksid
investeeringud kostjale maksma 5 000 000 krooni, lisaks on kostja pärast XXX kinnistu korrastamist teinud kinnistule olulises osas täiendavaid investeeringuid korrastatuse säilitamiseks.
5.Kostja AS GG esitas 03.10.2012.a. kohtule eelpooltoodud asjaolude alusel vastuhagi Tallinna linna vastu, milles palub tuvastada Tallinna linna tahteavaldus AS GG 27.09.2006.a. sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja lepingu lisade pikendamise kokkuleppe sõlmimiseks järgmistel tingimustel: AS-l GG on õigus kasutada Tallinna linnale kuuluvat XXX asuvat kinnistut ja kinnistul paiknevaid ehitisi tähtajaga kuni 31.10.2016.a. ning AS GG kohustub XXX kinnistu eest tasuma Tallinna linnale 30 500 eurot aastas. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, rahuldada vastuhagi, menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete ja vastuhagi juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja vande all antud ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7.Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2006.a. Tallinnas XXX asuva kinnistu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, millega hageja andis kuni 31.10.2011.a. kostjale õiguse kasutada kinnistu osa pindalaga 222 m2 ning kostja valdusesse kinnistul paiknevad ehitised – 14 müügikioski ja tehnilise ruumi (t/l 7-15). Vaidlust ei ole ka selles, et pooled on sõlminud 18.12.2007.a. ja 27.11.2008.a. isikliku kasutusõiguse muutmise kokkulepped, millega muudeti isikliku kasutusõiguse tasu suurust ning muuhulgas leppisid pooled kokku, et kostjal on õigus kasutada kinnistu osa pindalaga 240 m2 (t/l 16-20, 21-27). Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et poolte vahel on peetud läbirääkimisi isikliku kasutusõiguse lepingu tähtaja pikendamise üle ning hageja allasutus on valmistanud ette Tallinna Linnavalitsuse korralduse projekti, millega kavatseti muuta Tallinna Linnavalitsuse 31.05.2006.a korraldust nr 1114-k ning pikendada Tallinna linna omandis oleva XXX kinnistu isikliku kasutusõiguse tähtaega ning muuta kasutusõiguse tasu suurust (t/l 50-57). Vaidlus on selles, kas kostjal on lepingust tulenevalt õigus jätkata vaidlusaluse kinnistu kasutamist ning selles kuidas tõlgendada pooltevahelisi läbirääkimisi ja kasutusõiguse tähtaja pikendamise tingimustes kokkuleppele jõudmist. Kostja on seisukohal, et lepingu p 3.8 tõlgendusest tulenevalt säilib kostjal seni, kuni kasutatakse XXX asuval kinnistul asuvaid müügipaviljone ka kinnistu kasutamisõigus, lisaks jõudsid hageja ja kostja sisuliselt lepingu pikendamise osas kokkuleppele, seega tuleb lugeda leping pikenenuks kuni 31.10.2016.a. tasu eest 30 500 eurot aastas. Hageja on seisukohal, et Tallinna linna ametiasutuse ning kostja vahel toimunud kirjavahetus ei ole poolte tahteavaldus, vaid haldusorgan peab oma tahteavalduse väljendama vastavas haldusaktis, mida praegu tehtud ei ole, Tallinna linn soovib omanikuna oma omandit ise kasutada.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 järgi isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
9.AÕS § 228 järgi kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele lisaks AÕS §-des 225-227 sätestatule ka reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud
valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § 203 kohaselt peab kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud.
10.Poolte vahel 27.09.2006.a. sõlmitud XXX asuva kinnistu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu p 3.8 sätestab, et isikliku kasutusõiguse tähtaja lõppemisel võib tähtaega pikendada õigustatud isiku ja omaniku kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel säilib õigustatud isikul õigus sõlmida omanikuga uus isikliku kasutusõiguse seadmise leping samadel tingimustel, kui on omaniku poolt heakskiidetud tingimused, mis on enampakkumise või muu valikuviisi tulemusena esitatud kolmandatest isikutest pakkujate poolt (t/l 9). Seega on lepingust tulenevalt isikliku kasutusõiguse pikendamiseks eelkõige vajalik poolte kokkulepe. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et lepingu p 3.8 sõnastus kohustab hagejat olema kostjaga lepingulistes suhetes kuni kinnistul paiknevate müügipaviljonide kasutamise lõpetamiseni. Nimetatud säte annab kostjale küll õiguse kokkuleppel hagejaga pikendada isikliku kasutusõiguse tähtaega ning eesõiguse kinnistu kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks kolmanda isikute poolt pakutud ja Tallinna linna poolt heakskiidetud tingimustel, kuid ei välista võimalust, et Tallinna linn kasutab talle kuuluvat kinnistut ise. Kohus nõustub kostjaga selles, et alles siis kui kostja endast tulenevatel põhjustel kinnistut kasutada ei soovi, on hagejal õigus anda kinnistu muude isikute kasutusse, kuid antud juhul ei anna hageja kinnistut kolmandate isikute kasutusse vaid on selgitanud, et soovib oma kinnistut ise kasutada. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Tallinna linn oleks asunud sõlmima kolmanda isikuga kasutusõiguse lepingut. Kostja ei ole esiletoonud ka ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja ei tohiks oma omandit vabalt vallata ja kasutada ning asuda ise oma kinnistut kasutama.
11.Kostja on tuginenud ka sellele, et viidatud sätet ja lepingut kogumis tuleb tõlgendada vastavalt poolte tahtele ja kavatsustele lepingu sõlmimisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kostja leiab, et kuivõrd ta on teinud XXX kinnistuga seonduvalt suuremahulisi investeeringuid, sõnastati lepingu p 3.8 vastavas sõnastuses, et kaitsta kostja õigusi ja tehtud investeeringuid. Samas sätestab lepingu p 3.7, et isikliku kasutusõiguse lõppemisel ei hüvita omanik õigustatud isikule ehitiste püstitamiseks, kasutusloa vormistamiseks, remontimiseks ja heakorra tagamiseks tehtud kulutusi ega saamata jäänud tulu. Isikliku kasutusõiguse seadmise leping näeb ette kõigest viieaastase tähtaja. Lepingu p 3.8 esimene lause määrab lepingu pikendamise esmase alusena poolte kokkuleppe. Ka ei nähtu nimetatud p 3.8, et hageja on kohustatud kostjaga kokkuleppe mittesaavutamisel korraldama enampakkumise uue teenusepakkuja leidmiseks. Kohus leiab, et kostja ei saanud sellises sõnastuses lepingu sõlmimisel eeldada, et ta kasutab kinnistust niikaua, kui kinnistul toimub müügitegevus. Ka tunnistaja Ahto Eesmäe ütlustega ei ole leidnud tõendamist, et poolte tahe oli lepingu sõlmimisel suunatud sellele, et kostja kasutab kinnistut niikaua, kui kinnistul toimub müügitegevus.
12.Kohus kostja seisukohaga, et poolte kirjavahetus ja hageja allasutuse poolt Tallinna linnavalitsuse korralduse projekti koostamine on pooltele siduvad tahteavaldused, hageja ja kostja on lepingu pikendamise osas jõudnud kokkuleppele ning lepingut tuleb lugeda seega pikenenuks kuni 31.10.2016.a., ei nõustu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see
muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Käesoleval juhul on tegemist Tallinna linnale kuuluvale kinnistule seatud isikliku kasustusõiguse lepingu tähtaja ja kasutusõiguse tasu muutmisega, seega on üheks lepingupooleks kohalik omavalitsus. Poolte vahel on küll sõlmitud eraõiguslik leping, kuid eraõigusliku suhte tekkimiseks ja selle muutmiseks on eelkõige vaja vastavasisulist haldusakti. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õiguslik isik. TsÜS § 31 lg 4 kohaselt nähakse avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus ette seadusega. Tallinna linna kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamist reguleeriva Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010.a. määruse nr 51, Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise korra § 6 lg 4 kohaselt kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamise otsustab Tallinna Linnavalitsus korraldusega linnavaraameti ettepaneku alusel. Korra § 15 lg 2 järgi lepingu muutmise valmistab ette linnavaraamet. Lepingu muutmise otsustab linnavalitsus korraldusega. Seega saab linnale kuuluvat kinnisasja koormata üksnes Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel, ka isikliku kasutusõiguse lepingu tähtaja pikendamiseks on otsustuspädevus üksnes Tallinna Linnavalitsusel. Käesoleval juhul Tallinna Linnavalitsus korraldust, millega otsustatakse vaidlusaluse kinnistu suhtes kostja isikliku kasutusõiguse lepingu tähtaja pikendamist vastu võtnud ei ole.
13.Riigikohtu erikogu on 20.04.2006.a. kohtulahendis nr. 3-3-1-31-06 selgitanud, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus: esmalt valib linn välja isiku, kelle kasutusse vara antakse, seejärel vormistatakse valik korraldusega lepingu sõlmimiseks ning lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe (vt ka Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001.a määrus asjas 3-3-1-8-01, p 17). Sellise menetluse esimene pool - linna vara isiku kasutusse andmise otsustamine - on avalik-õiguslik ning haldusorgani ja huvitatud isikute vahel on avalik-õiguslik suhe. Valikut vormistav akt sisaldab nii avalik-õigusliku iseloomuga korraldust linna vara kasutusse andmise osas kui ka haldusorgani eraõiguslikku tahteavaldust konkreetse lepingu sõlmimiseks. Seega on enne tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist ja eraõigussuhte tekkimist vajalik, et omavalitsusorgan väljendaks lepingu sõlmimiseks eraõiguslikku tahteavaldust haldusaktis. Haldusakti, millega Tallinna Linnavalitsus oleks väljendanud oma tahteavaldust kostjaga isikliku kasutusõiguse lepingu tähtaja pikendamiseks välja antud ei ole. Samuti ei ole pooled sõlminud notariaalset lepingut isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Kohus möönab, et hageja on haldusmenetluses kostjale Tallinna Linnavalitsuse korralduse projekti ja selle seletuskirja edastades ning oma muutunud seisukohtadest õigeaegselt teavitamata jättes käitunud vastuoluliselt, kuid selline käitumine ei anna iseenesest alust tuvastada, et pooltevahelise isikliku kasutusõiguse lepingu tähteg on pikenenud kuni 31.10.2016.a. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes tähtaja möödumisel 31.10.2011.a.
14.Vaidlust ei ole ka selles, et kostja vaatamata hageja nõudmistele käesoleval ajal valdab hagejale kuuluvat kinnistut asukohaga XXX(praegune aadress Musumägi/ Virumägi). AÕS § 216 kohaselt on kasutusvaldaja või tema õigusjärglane kohustatud kasutusvalduse lõppemisel kasutusvalduse eseme omanikule tagastama § 218 lg-s 1 sätestatud seisukorras. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 66 lg 1 sätestab, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike p 2 kohaselt on puudutatud isikuks asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. TsÜS § 68 lg 5 näeb
ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
15.Kõige eelpooltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata, kohustada kostjat andma välja Tallinnas Musumägi/Virumägi kinnistu osa, mis on koormatud isikliku kasutusõigusega ja sellel asuvad ehitised (lillemüügipaviljon, ehitisregistri kood XXX) Tallinna linna valdusesse, tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus Musumägi/Virumägi kinnisasja koormava Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kolmandasse jakku kantud isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks ja kohustada kostjat andma nõusolek kustutada Musumägi/Virumägi kinnisasja koormava Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kolmandasse jakku kantud isikliku kasutusõiguse kanne.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. Vastavalt TsMS § 128 üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1 595 eurot. Kokku on hagihind 25 270,43 (23 675,43 + 1 595) eurot. Vastuhagi hind on 30 500 eurot. Menetluskulude jaotamine
18.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ning jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.