AÕ hagi Eesti Vabariigi (Politsei-ja Piirivalveameti kaudu) vastu täiteasjas nr 047/2003/5967 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AÕ(isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Monica Meristo [email protected])
(elektronpost
Kostja
Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, aadress Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn) Lepinguline esindaja Aare Hõbe (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AÕ(Õ, isikukood XXX) hagiavaldus Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747) vastu täiteasjas nr 047/2003/5967 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud AÕ(Õ, isikukood XXX) kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Välja mõista AÕ(Õ, isikukood XXX) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 300 (kolmsada) eurot. Raha tuleb maksta 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
4.Välja mõista AÕ(Õ, isikukood XXX) Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude (300 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.AÕ (hageja) esitas 24.08.2012 Tartu Maakohtule hagiavalduse täiteasjas nr 047/2003/5967 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata ja saatis hagi Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused ja esitas 08.11.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (kostja). Hageja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisel. Kohus andis hagejale 22.11.2012 kohtumäärusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 300 eurot tasumisest. Kohus võttis hagi 23.11.2012 kohtumäärusega menetlusse. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, mistõttu kohus määras 11.12.2012 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt algatati hageja suhtes 09.03.1998 täitemenetlus täiteasjas nr 047/2003/5967. Täitemenetluse algatamise aluseks on Ida-Viru Maakohtu 20.02.1998 otsus kriminaalasjas nr 1-32/98. Kohtuotsus jõustus 03.03.1998. Nõue anti Jõgeva Maakohtu Täitevosakonna poolt üle kohtutäitur Ivi Kalmetile 01.03.2001 ja programmis registreeriti 01.04.2002. Nõue on jätkuvalt täitmisel. Tasumata on kahjutasu jääk 2407,57 eurot, kohtutäituri tasu jääk 183,80 eurot ja täitekulud 5,05 eurot. Võlgnetava summa suurus kokku on 2596,42 eurot. Hageja teatab, et ta keeldub kohustuse täitmisest ja võla tasumisest edaspidi seoses nõude aegumisega. Hageja palub sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Tulenevalt TsÜS § 157 lg-st 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kuna möödas on üle kümne aasta, on nõue aegunud 01.04.2012 (tl-d 75-76).
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt jõustus 05.04.2011 TsÜS § 157 lg 1 muudatus, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg selllest hetkest alates 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 ei sätesta, millisest põhimõttest lähtuvalt tuleks arvutada enne seadusemuudatuse tegemist jõustunud täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaegu. Kohaldada tuleb analoogia korras VÕSRS § 9 lg-t 2. Nimetatud sättest tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Eeltoodud põhimõtte kohaselt tuleks arvestada ka jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust 2 (6)
kompromissist või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumist alates 01.03.2011. See tähendab, et kõikide enne 01.03.2011 jõustunud täitedokumentide aegumistähtajad algavad 01.03.2011 uuesti. Seega aeguvad kõnealused nõuded 01.03.2021 sõltumata sellest, millal on täitedokument väljastatud. VÕSRS § 9 lg-s 4 on sätestatud ka erand, mis näeb ette, et kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks enne 01.03.2021, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 01. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Seega aeguvad eelmises lauses nimetatud nõuded tavapäraselt samal ajal, kui nad oleksid aegunud ilma seadusemuudatuseta. Järelikult ei ole hageja nõue aegunud ning puudub alus tunnistada nõude sundtäitmine lubamatuks (tl-d 106-107).
4.Hageja ei vaidle vastu kostja seadusetõlgendusele. Hageja leiab, et VÕSRS § 9 lg 4 on põhiseadusega vastuolus ja seab praegu tekkinud võlgnikud paremasse olukorda (tl-d 121, 122). II
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Hageja hinnangul on tema vastu esitatud nõue aegunud, hageja palub kohtul kohaldada aegumist ning nõude aegumise tõttu tunnistada aegunud nõude sundtäitmine lubamatuks. Hageja on seisukohal, et tema vastu esitatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-le 1. Hageja arvates algas aegumistähtaja kulgemine 01.04.2002 ja nõue aegus 01.04.2012. Aegumistähtaja alguseks loeb hageja 03.03.1998 jõustunud kohtuotsusest tuleneva nõude registreerimise 01.04.2002.
6.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mille sisuks on aegumise peatumine või katkemine. Kostja leiab, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 4 ei sätesta, millisest põhimõttest lähtuvalt tuleks arvutada varasematest täitedokumentidest (st enne seadusemuudatuse tegemist jõustunud täitedokumentidest) tulenevate nõuete aegumistähtaegu. Kostja hinnangul kohaldub kehtivast TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev aegumistähtaeg enne seadusemuudatust sissenõutavaks muutunud kohtulahenditest tulenevatele nõuetele selliselt, et aegumine algab alates 01.03.2011. Kostja toetub seejuures analoogia korras VÕSRS § 9 lg-le 2. Samuti leiab kostja, et VÕSRS § 9 lg 4 teises lauses sätestatud juhul kohaldatakse enne 01.03.2011 kehtinud aegumistähtaega.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja nõue on tekkinud enne 01.03.2011.
8.Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas vaja välja selgitada, millisest tähtpäevast tuleb arvestada aegumistähtaja kulgemist. Kui aegumistähtaega tuleb arvestada alates 01.04.2002, on nõue aegunud. Kui aegumistähtaja kulgemine algab alates 01.03.2011 või alates seadusemuudatuse jõustumisest 05.04.2011, ei ole nõue aegunud.
9.Alates 05.04.2011 kehtiv TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1.
10.Kohus peab välja selgitama, millisest ajast alates arvestatakse kohtulahendist tulenevate nõuete aegumist, mis on tekkinud enne 01.03.2011. TsÜS § 157 lg1 kehtiv redaktsioon jõustus 05.04.2011. TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 redaktsiooni rakendamiseks on seadusandja vastu võtnud
rakendussättena VÕSRS § 9 lg 4. VÕSRS § 9 lg 4 1. lause sätestab üldreegli, mille kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatut enne 01.03.2011 tekkinud nõuetele, mis ei ole aegunud. Seadus ei sätesta, millisest hetkest hakatakse arvestama aegumise kulgemist.
11.VÕSRS § 9 lg 4 2. lause sätestab erisuse nende nõuete osas, mis aeguksid varem kehtinud seaduse järgi varem kui uue seaduse järgi. Teisisõnu, kui enne 01.03.2011 alanud 30 aastane aegumistähtaeg lõpeks varem kui alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgne aegumistähtaeg, kohaldatakse enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-d 1. Käesoleval juhul mööduks kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgne aegumistähtaeg kostja nõude osas hiljemalt 01.04.2032. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgne aegumistähtaeg mööduks 01.04.2012 (eeldusel, et aegumistähtaeg hakkab kulgema hageja avaldatud ajast 01.04.2002) või 05.04.2021 (eeldusel, et aegumistähtaeg hakkab kulgema alates seadusemuudatuse jõustumisest). Seega ei kohaldu TsÜS § 9 lg 4 2. lause.
12.Kostja nõude aegumisele kohaldub seega VÕSRS § 9 lg 4 1. lause, mille kohaselt kohaldatakse alates 05.04.2011 kehtivas TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega. TsÜS § 157 lg 1 sätestab aegumistähtaja. VÕSRS § 9 lg 4 1. lause sätestab TsÜS § 157 lg 1 tagasiulatuva kohaldamise. VÕSRS § 9 lg 4 1. lause ei sätesta, millisest ajahetkest alates tuleb hakata arvestama enne 01.03.2011 tekkinud kohtulahendist tulenevate nõuete aegumist. Kohus on seisukohal, et reeglina tuleb aegumistähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel lähtuda TsÜS § 157 lg-st 2. TsÜS § 157 lg 2 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.“ Kohus peab kontrollima, kas seadusandja on soovinud alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 rakendamisel seda, et aegumistähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel lähtutakse TsÜS § 157 lg-st 2. Kui seadusandja ei ole soovinud TsÜS § 157 lg 2 kohaldamist alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaldamisel enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuete osas, esineb seaduses lünk. Kohus peab lünga täitma seaduse tõlgendamise või analoogiaga.
13.VÕSRS § 9 2. lause sätestab regulatsiooni, mille kohaselt tuleb nõudele kohaldada 30-aastast aegumistähtaega, kui see lõpeks varem kui uus 10-aastane tähtaeg. Eeltoodud sättest nähtub, et seadusandja on pidanud võimalikuks olukorda, kus kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 30 aastane tähtaeg möödub varem kui alates 05.04.2011 kehtiv 10-aastane tähtaeg. Selline olukord ei ole võimalik, kui nii vana kui ka uue regulatsiooni järgset aegumistähtaega hakatakse arvestama TsÜS § 157 lg 2 järgi alates kohtulahendi jõustumisest või kohtulahendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumisest. Kolmekümneaastane aegumistähtaeg ei saa kunagi mööduda enne 10-aastast tähtaega, kui seda hakatakse arvestama 10-aastase tähtajaga samast ajahetkest alates. Seega on seadusandja lähtunud VÕSRS § 9 lg 4 kehtestamisel eeldusest, et alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgse aegumistähtaja kulgemist enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuete suhtes ei arvestata TsÜS § 157 lg 2 järgi. Seadusandja ei ole rakendussätteid kohaldades määranud, millisest regulatsioonist peaks enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuete suhtes aegumistähtaja kulgemise arvestuse algushetke määrama. Seetõttu esineb seaduses lünk.
14.TsÜS § 4 sätestab, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 20.05.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-52-09 (p 19), et VÕSRS § 9 lg-d 1 tuleb analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui võlaõigusseadust, tsiviilseadustiku üldosa 4 (6)
seadust või rahvusvahelise eraõiguse seadust muudetakse nõuete aegumist puudutavas osas pärast 01.07.2002. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul tuleb kohaldada analoogia alusel VÕSRS § 9 lg-d 2. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui varasema TsÜS § 157 lg 1 kohaselt. Analoogia alusel VÕSRS § 9 lg-ga 2 tuleb alates 05.04.2011 kehtivat 10 aasta pikkust aegumistähtaega arvestada alates 05.04.2011 ning seega aegub kostja nõue alles 2021. aastal.
15.Eelnimetatud tõlgendust toetavad ka seadusandja kavatsused TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud tähtaja lühendamisel. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt kohaldatakse vastavalt kohtupraktikas juba „ära proovitud“ võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-s 9 sätestatut, sest TsÜS § 157 lg-ga 1 lühendatakse täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega.
16.Hageja on seisukohal, et TsÜS § 9 lg 4 on põhiseadusega vastuolus. Hageja väite põhjendustest saab kohus aru, et hageja hinnangul rikub aegumistähtaja arvestuse algus alates seaduse jõustumisest põhiseaduse (PS) § 12 lõikes 1 sisalduvat võrdsuspõhiõigust. Kohtu hinnangul ebavõrdset kohtlemist ei esine. Võlgnikke, kelle suhtes on nõue tekkinud enne 01.03.2011 (s.t sarnased isikud) ja võlgnikke, kelle suhtes tekib nõue alates 01.03.2011, koheldakse erinevalt, sest esimese võlgnike grupi suhtes võib aegumistähtaeg osutuda pikemaks kui 10 aastat. Teise võlgnike grupi suhtes on aegumistähtaeg 10 aastat. Kohtu hinnangul ei ole erinevate võlgnike gruppide erinev kohtlemine siiski käsitletav võrdsuspõhiõiguse rikkumisena. Esiteks koheldakse erinevalt erinevaid isikute gruppe – võlgnikke, kelle suhtes nõue juba on tekkinud ning võlgnikke, kelle suhtes ei ole nõue veel tekkinud. Seega ei ole tegemist sarnaste isikute erineva kohtlemisega. Teiseks on erinevate isikute erinev kohtlemine põhjendatud, sest enne seadusemuudatust tekkinud nõuete osas aegumistähtaja lühendamine piiratud ulatuses vastavalt VÕSRS § 9 lg 4 lausele 1 arvestab õiguspärase ootuse põhimõttega, mis oli võlausaldajal seoses seaduses sätestatud 30aastase aegumistähtajaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole VÕSRS § 9 lg 4 põhiseadusega vastuolus.
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue hageja vastu aegunud. Seega puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks alus. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
18.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.
19.TsMS § 190 lg 4 sätestab: „Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.“ Hageja sai menetlusabi riigilõivu 300 eurot tasumisel. Hagi jäeti rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt esineb alus riigilõivu 300 eurot täies ulatuses riigituludesse mõistmiseks. Kohus mõistab hagejalt 300 eurot kostja kasuks riigituludesse.
TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 6 sätestab, et rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohus selgitab hagejale, et ta peab tasuma riigilõivu riigituludesse 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Vastasel juhul võidakse hageja suhtes algatada täitemenetlus. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab nimetatud sätte alusel hagejalt riigituludesse välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.