2-12-38851
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2012. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-12-38851
Tsiviilasi
Vxxxx Uxx hagi AS Jõgeva Elamu vastu töötasu saamiseks
Tsiviilasja hind
214 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vxxxx Uxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: AS Jõgeva Elamu (registrikood 10254782; asukoht Betti Alveri 2A Jõgeva) esindaja juhatuse liige Konstantin Esolainen (e-post [email protected] )
Kohtuistungi toimumise aeg
04.12.2012. a
Hagi rahuldada. Välja mõista AS-lt Jõgeva Elamu Vxxxx Uxxxkasuks saamata töötasu 214 (kakssada neliteist) eurot, millelt peetakse kinni vajalikud maksud. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS Jõgeva Elamu kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas 27.06.2012.a avalduse töövaidluskomisjonile, milles palus mõista tööandjalt, AS-lt Jõgeva Elamu välja töötasu perioodi 16.06-31.07.2012.a eest summas 241 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse 27.08.2012.a otsusega. Kostja esitas 27.09.2012.a kohtule taotluse töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses. Kohus algatas menetluse 16.10.2012.a määrusega ja nõudis asja juurde töövaidluskomisjoni toimiku töövaidlusasjas 4.2-2/1459-2012. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista tööandjalt välja töötasu perioodi eest 16.30.06.2012.a summas 69€ ja 01.-31.07.2012.a summas 145€, kokku 214€. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli hageja ja kostjal vahel 21.10.2009.a sõlmitud tööleping määratud tähtajaks kuni 31.07.2011.a. Hageja tööks oli Pargi 1 Jõgeva asuva politsei- ja kohtuhoone sisekoristus: uurijate kabinetid, koridor, korrapidaja ruumid. 06.06.2011.a sõlmiti poolte vahel töölepingu pikendamise kohta lisa, kuid seal ei olnud tähtaega kuupäevaliselt märgitud. Tööandaja suulise selgituse kohaselt kehtib tööandjal leping tellijaga kuni 31.07.2012.a. 31.05.2012.a esitas tööandja esindajale hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, millele hageja aga allkirja ei andnud. Hageja soovis kahel korral tööandja kontoris tutvuda tööandja ja Riigi Kinnisvara AS vahelise lepinguga, kuid seda talle ei võimaldatud. Hageja leidis, et tal on õigus saada töötasu kuni tema töölepingu lõpetamiseni 31.07.2012.a, sest kostjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Hageja kinnitas, et on 15.06.2012.a kätte saanud juunikuu töötasu 11 päeva eest ja puhkusekompensatsiooni. Hagimenetluses jäi hageja oma seisukohtade ja nõude juurde. Kostja vastuväited Kostja esitas töövaidluskomisjonis ja kohtus järgmised kirjalikud vastuväited hagile. Kostja võttis omaks hageja väited tööleping sõlmimise ja selle pikendamise osas 06.06.2011.a. Kostja täpsustas, et töölepingut pikendati kuni AS Jõgeva Elamu ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) vahel sõlmitud Lõuna piirkonna objektide heakorrateenuste lepingu lõppemiseni. Eelnimetatud leping on sõlmitud 01.08.2009.a ja selle alusel osutas kosja heakorrateenust kahes Tartu Maksu- ja tolliameti büroos, Tartu Maakohtu Põlva, Võru ja Viljandi kohtumajades ning Jõgeva kohtu- ja politseimajas. Lepingu kehtivuse tähtajaks oli märgitud 31.07.2012.a, kuid teenuste mittevajalikuks osutumisel oli RKAS-l ühepoolselt lepingu mahu vähendada või lepingu üles öelda enne nimetatud kuupäeva. RKAS esitas 31.05.2012.a kostjale lepingu muudatuse, millega vähendati heakorrateenuse mahtu objektil Pargi 1 Jõgeva (Jõgeva kohtu- ja politseimaja), kuna objektilt kolis üürnik välja. Objektil lõpetati muuhulgas ja siseruumide koristamine. Kostja ei eitanud vastuväites, et esitas hagejale 31.05.2012.a lepingu ülesütlemisavalduse seoses RKAS poolt teenuse ülesütlemisega objektil Pargi 1 Jõgeva. Hageja keeldus avaldust vastu võtmast ja talle on kostja kontoris asjaolusid selgitatud. Kostja leidis, et hageja nõue töötasu saamiseks on alusetu. Hagimenetluses ei esitanud kostja täiendavaid vastuväiteid ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil selgitas kostja, et hageja tööülesanded oli väga selgelt seotud objektiga Pargi 1 Jõgeva ja kuna selles osas heakorrateenuste leping lõpetati, ei olnud hagejale enam tööd pakkuda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.10.2009.a sõlmitud tööleping (TVK t lk 4-6) oli sõlmitud tähtajaliselt- algselt kuni 31.07.2011a, lepingu 06.06.2011.a muudatuse kohaselt kuni AS Jõgeva Elamu ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) vahel sõlmitud Lõuna piirkonna objektide heakorrateenuste osutamise lepingu lõppemiseni. TLS § 9 kohaselt võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni viieks aastaks. TsÜS § 134 lg 2 sätestab, et tähtaja võib muuhulgas määrata ka kindlalt saabuva sündmusega. Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu lõppemise tähtajaks nägid pooled 06.06.2011.a muudatusega ette konkreetse heakorrateenuste lepingu lõppemise. Nimetatud heakorrateenuste osutamise lepingu (TVK t lk 34-56) p 10.1 kohustus kostja (töövõtja) osutama lepingu objektiks olevaid teenuseid ajavahemikus 01.08.2009-31.07.2012.a. Lepingu lisade 3, 3.1 (lk 5) ja 4 kohaselt oli üheks objektiks teenuste pakkumisel ja Jõgeva kohtu- ja politseimaja, Pargi 1 Jõgeva. Seega on võimalik kahte lepingut koos tõlgendades asuda seisukohale, et hageja töölepingu tähtajaks oli määratud 31.07.2012.a. Kostja ja RKAS on 02.06.2012.a sõlminud kokkuleppe lepingu muutmise kohta (TVK t lk 2729), mille kohaselt leppisid lepingu pooled kokku, et alates 17.06.2012 lõpetatakse heakorrateenuste osutamine objektil Pargi 1 Jõgeva akti koodide 3220 (akende ja vitriinide puhastamine), 3310 (siseruumide koristamine), 3500 (kahjurite ja näriliste tõrje), 3600 (lippide heiskamine) ja 3900 (muud heakorratööd) osas. Kokkuleppe p 3 kohaselt jäeti ülejäänud lepingu punktid muutmata. Kostja on töölepingu hagejaga üles öelnud 31.05.2012.a avaldusega (TVK t lk 57), milles kostja on ülesütlemise põhjuseks märkinud asjaolu, et kostja RKAS vahel sõlmitud teenuste osutamise leping sisekoristuse teenuse osas on RKAS poolt üles öeldud 15.06.2012.a. Hageja on avaldusele 04.06.2012.a märkinud, et on avaldusega tutvunud ja esitas oma esialgsed vastuväited. Hageja ei ole nõustunud ülesütlemise põhjusega- teenuste osutamise lepingu lõppemisega, sest nimetatud leping pidi kehtima kuni 31.07.2012.a. Kostja oli seisukohal, et kuna töövõtja lõpetas objekti Pargi 1 Jõgeva (Jõgeva kohtu ja politseimaja) osas teenuste osutamise lepingu, siis lõppes selle alusel ka hageja tööleping. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega. Kohus märgib, et teenuste osutamise lepingu lõppemine on kirjas lepingu p 10.1 ja lepingu pooled ei ole seda tähtaega muutnud. Kohus leiab, et lepingu objekti muutmist (ühe teenuste osutamise objekti välistamist) ei saa lugeda teenuste osutamise lepingu lõpetamiseks. Tegemist on vaid selle lepingu muutmisega. Kuna töölepingu lõppemine oli selgelt piiritletud teenuste osutamise lepingu lõppemisega, ei saa sama lepingu muutmist lugeda asjaoluks, mille saabumine on ühtlasi töölepingu lõpetamise aluseks olev sündmus. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal õigus töölepingut korraliselt üles öelda, kuna lepingus kokku lepitud tähtaeg (sündmus) ei olnud saabunud. Seega on kostja töölepingu üles ütlemine seaduse ja poolte kokku lepituga vastuolus ja tühine. Lähtudes TLS § 107 lg 1 ei ole hageja tööleping seega 15.06.2012.a lõppenud. Kumbki pool ei ole esitanud taotlust lepingu lõpetamiseks kohtu poolt sama paragrahvi lõikes 2 toodud juhiste alusel. Kuna aga tööleping pidi nagunii lõppema tähtaja saabumisel, milleks oli teenuste osutamise lepingu lõppemine 31.07.2012.a, on leping nimetatud kuupäeval ikkagi lõppenud tähtaja saabumise tõttu. Kohus möönab, et teenuste osutamise lepingu muutmine viis olukorrani, kus kostjal ei olnud hagejat võimalik enam tööga kindlustada. Nimetatud olukorraks näeb töölepinguseadus ette aga muud lahendusvõimalused: eelkõige erakorraline ülesütlemine TLS § 89 alusel (nn koondamine).
Käesolevalt on hageja palunud välja mõista talle keskmine töötasu aja eest, kui tööandja teda tööga ei kindlustanud. Seega on nõude aluseks TLS § 35, mille kohaselt peab tööandaja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandaja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö andmiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustatud töötaja süü. Kohus leiab, et TLS § 35 sätestatud eeldused on täidetud ja asjaolud tõendatud: tööleping kestis kuni 31.07.2012.a, hageja oli valmis tööd tegema, kuid kostjal ei olnud talle enam tööd anda. Töö mitteandmise tingis otseselt asjaolu, et kostja oli nõustunud teenuste osutamise lepinguga viisil, et teenuse osutamine objektil Jõgeva Pargi 1 lõpetati. Seega ei olnud töö lõppemine tingitud hagejast. Vastavalt tööandja tõendile hageja keskmise palga kohta (TVK t lk 59) oli hageja keskmine arvestatud töötasu kalendripäevas 5 eurot. Pooled ei vaidle, et töötaja töö lõppes 15.juunist 2012.a, seega on tal õigus saada keskmist tasu 46 päeva eest (15 päeva juunis ja 31 päeva juulis). Arvestuste kohaselt on hagejal õigus saada keskmist tasu 230 eurot, kuid kuna hageja esitas nõude summas 214 eurot, siis ei ole kohtul õigust tasu välja mõista suuremas summas kui seda nõudis hageja. Nimetatud summa kuulub maksustamisele. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kostja on tasunud riigilõivu 60 eurot. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.