Asjaõigus › Omandiasjad

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja ühisomandis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas kinnistu T. suurusega sh maatükk suurusega 7,08 ha katastritunnusega 54701:003:0111 (edaspidi katastriüksus I), maatükk suurusega 6,28 ha katastritunnusega 54701:003:0112 (edaspidi katastriüksus II) ja maatükk suurusega 4,49 ha katastritunnusega 54701:003:0113 (edaspidi katastriüksus III). Katastriüksusel I asuvad hooned, milleks on elumaja, ait, kelder, laut ja saun. Katastriüksusel II on metsamaa ja katastriüksusel III on peamiselt heinamaa. Vastavalt 28.05.2009 pärimistunnistusele kuulub hagejale 1⁄4 mõttelist osa kinnistust ja kostjale 3⁄4 mõttelist osa kinnistust. Hageja soovib lõpetada kaasomandi ja jagada kinnistu reaalosadeks. Hageja ei kasuta tema omandis olevat kinnistut ega hooneid ning oma tervislikust seisundist tulenevalt pole ta võimeline ka maad majandama ja hooneid korras hoidma. Hageja soovib temale kuuluva osa kinnistust võõrandada, kuid kindlaksmääramata osades mõttelise osa kinnistust võõrandamine on võimatu. Hageja soovib jätta endale katastriüksuse I ja anda kostjale katastriüksused II ja III. Katastriüksus I omab terviklikku funktsiooni, sest sellel asuvad hooned ja põllumaa. Lisaks oleks mõlemale loodavale kinnisasjale tagatud sisse- ning väljapääs avalikult kasutatavale teele ning kummalegi kaasomanikule jääva uue kinnistu väärtus oleks proportsioonis kaasomanikele kuuluva kinnistu mõttelise osa suurusega. Hageja on püüdnud kaasomandit kohtuväliselt jagada, kuid kostja keeldus kinnistu jagamisest kokkuleppel. Kohtumenetluse käigus tehtud kostja kompromissiettepanekutega lõpetada kaasomand nii, et kostjale jääb terve kinnistu ja kostja hüvitab hagejale tema osa rahaliselt või hagejale jääb katastriüksus III ja kostja hüvitab hagejale tema puudujääva osa väärtuse, hageja ei nõustunud. Hageja palub lõpetada kinnistu T. kaasomand ning jagada kinnistu kaasomanike vahel reaalosadeks nii, et hageja omandisse jääb katastriüksus I ning kostja omandisse jäävad katastriüksused II ja III. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle iseenesest vastu kaasomandi lõpetamisele, kuid kostja ei ole nõus kinnistu jagamisega hageja soovitud viisil. T. kinnistu näol on tegemist E. K. ning pärimisõiguse tunnistuse kohaselt hagejale kuulub kinnistust 1⁄4 mõttelist osa ning kostjale 3⁄4 mõttelist osa ehk 75% . Kaasomandi jagamisel hageja pakutud viisil omandaks hageja 29% kinnistust ning kostja 71% kinnistust. Kaasomandi jagamisel hageja soovitud viisil jääks hagejale kõige väärtuslikum kinnistu osa, millel asuvad elumaja ja muud hooned. Kostja arvates ei ole mingit põhjendust, miks just hagejale peaks jääma hoonestatud kinnistu osa. Kostja jaoks on selle kinnistu osal emotsionaalne väärtus ning ta soovib säilitada endale ja oma järeletulijatele lapsepõlvekodu ning alustada selle renoveerimist. Hagejal tulenevalt tema majanduslikust ja isiklikust olukorrast selline võimalus puudub. Kinnistu jagamine peab toimuma õiglastel alustel ning jagamise korral soovib kostja rahalise tasaarvestuse tegemist.

2 (7)

Kohtumenetluse käigus esitatud hageja alternatiivse nõudega lõpetada kaasomand nii, et hagejale jääb terve kinnistu ja hageja hüvitab kostjale tema osa rahaliselt, kostja ei nõustunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on 01.10.2012 ( hageja esindaja e-kirjas tl - 119) kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Ka kostja on 30.10.2012 ( kostja esindaja e-kirjas - tl 134) kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 21.11.2012 pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses ( tl-d 146-147) ja teinud ettepaneku soovi korral esitada oma täiendavad avaldused ja dokumendid kohtule hiljemalt 10.12.2012. Hageja esitas määratud tähtajaks oma seisukohad kokkuvõtlikult, jäädes hagis esialgselt esitatud nõude juurde. Kostja täiendavaid avaldusi ega dokumente enam ei esitanud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Registriosa nr 1755038 väljatrükk (tl 5) tõendab, et poolte ühisomandis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas kinnistu T. suurusega kokku 17,85 ha. Registriosa väljatrükist nähtub ja ka katastriüksuste plaanid ( tl 8-10) tõendavad, et kinnistu T. koosneb kolmest katastriüksusest: 54701:003:0111 suurusega 7,08 ha (katastriüksus I), 54701:003:0112 suurusega 6,28 ha (katastriüksus II) ja 54701:003:0113 suurusega 4,49 ha (katastriüksus III). Pooltel ei ole vaidlust, et kinnistu T. on E. K. . Ka registriosa väljatrükist nähtub, et pooled on omandanud T. kinnistu pärimise teel ning kande aluseks on olnud 28.05.2009 pärimistunnistus. Pärimistunnistus ( koopia tl 6) tõendab, et 01.10.2008 surnud E. K. on vend M. K. /4 mõttelises osas ja õde M. L. osas. PärS § 147 kohaselt kuulub pärandvara pärandi vastuvõtnud kaaspärijatele ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Ka AÕS §-s 70 lg 6 on sätestatud, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja kohtusse pöördumisest ja senisest kohtumenetluse käigust järeldub, et M. K. M. L. ole kinnistu T. ühisomandi lõpetamises ning kinnistu jagamises omavahel kokkulepet saavutanud. Seega tuleb hageja nõudel kinnistu jagada kohtul. Kokkulepet, mis selle võimaluse välistaks, pooled sõlminud ei ole. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt asunud seisukohale ( 09.05.2006 otsuses asjas 3-2-1-45-06; 04.05.2005 otsuses asjas 3-2-1-40-05; 04.09.2012 otsuses asjas 3-2-1-95-12), et AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Riigikohus

3 (7)

on ka märkinud, et on võimalik ja silmas pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses ka otstarbekas esitada kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt. Hageja esitas kohtumenetluse käigus ka alternatiivse nõude so lõpetada kaasomand nii, et hagejale jääb terve kinnistu ja hageja hüvitab kostjale tema osa rahaliselt. Kuid kuna kostja vaidles ka sellisele jagamisettepanekule vastu, on hageja alternatiivsest nõudest loobunud. Kohtu hinnangul kostja käesolevas asjas ei vaidle iseenesest kaasomandi lõpetamisele vastu ning on nõus ka kinnisasja jagamisega reaalosadeks, kuid pooltel on erimeelsed reaalosadeks jagamise konkreetses viisis. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.10.2005 otsuses asjas 3-2-1104-05 ( punktis 8) on selgitatud, et juhul, kui kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega ja kinnisasja jagamisega reaalosadeks, kuid soovib kinnisasja jagada reaalosadeks teistmoodi kui hageja, peab ta esitama vastuhagi. Vastuhagi esitamine on kostja õiguste kaitseks hädavajalik, sest üksnes vastuhagi rahuldav otsus saab asendada vastuhagis kostjaks oleva isiku (hageja) tahteavaldust (nõusolekut) jagada kinnisasi reaalosadeks kostja soovitud piirides. Vastuhagi esitamise korral peab kohus otsustama, kumma poole taotlus on põhjendatum. Kuigi kostja on kohtumenetluse käigus ( 04.06.2012 eelistungil – tl 104; 18.07.2012 kirjalikus seisukohas tl 116-117) teinud omapoolseid ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks ( jättes kinnistu tervikuna kostjale ühes hagejale tema osa rahalise hüvitamise kohustusega või jättes hagejale katastriüksuse III ning kostjale katastriüksused I ja II ühes hagejale tema osa rahalise hüvitamise kohustusega), ei ole kostja sellise nõudega vastuhagi esitanud. Kostja on kasutanud õigusteadmistega isiku abi. Kostja seisukohas on konstateeritud, et kostja pole vastuhagi esitanud. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et vastuhagi esitamise vajalikkus on kostjale olnud teada. Kuna kostja vastuhagi esitanud ei ole, saab kohus seega käesolevas asjas kaaluda ainult ühte T. kinnistu jagamise viisi so M. K. nõutut so jätta hagejale maatükk katastriüksus I ning kostjale katastriüksused II ja III. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.12.2003 otsuses asjas 3-2-1-103-03 (punktis 26) on selgitatud, et maatükist reaalosa eraldamisel ehk kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid. Näiteks on kinnisasi maakorraldusseaduse § 13 lg 4 kohaselt jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Küsimuse lahendamine, kas asja olemus võimaldab selle jagamist, hõlmab muuhulgas ka elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmise, otstarbeka juurdepääsutee tagamise, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise ning teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist. Kuna kinnistu T. koosneb mitmest katastriüksusest, on kohtu hinnangul kõige mõistlikum kinnistu jagada reaalosadeks katastriüksuste kaupa, nagu on hageja ka taotlenud. Sellisel juhul, nagu nähtub ka katastriüksuste plaanidelt, on tagatud maakorraldusnõuete täitmine – tekkivatel kinnisasjadel säilivad otstarbekad kujud, selged piirid, tagatud on nende sihipärane kasutamine ja juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Selline jagamine on ka majanduslikult kõige otstarbekam, sest puudub vajadus täiendavate kulutuste tegemiseks maakorralduslike toimingutele. Hageja soovib endale jätta katastriüksust I, jättes kostjale katastriüksused II ja III. Tulenevalt kinnistu üldsuurusest ( 17,85 ha) ja katastriüksuste suurusest (7,08 ha, 6,28 ha ja 4,49 ha), jääks sellisel juhul hageja omandisse 7,08 ha maad ning kostja omandisse kokku 10,77 ha maad. Seega jääks hageja omandisse maad rohkem kui ta pärimise teel T. kinnistust omandanud on. Kuigi hageja kohtumenetluse käigus pakkus välja ka võimaluse jagada kinnistu reaalosadeks arvestades puudujääva osa kostjale juurde, on hageja kohtu arvates põhjendatult sellisest ettepanekust kui ebamõistlikust loobunud. Sellise juurdearvestuse tegemine eeldab tõepoolest detailplaneeringumenetluse läbiviimist ja

4 (7)

maakorralduslikke toimingute tegemist, nagu õigesti leidis menetluse käigus ka kostja. Ka ei taga selline jagamine, et kummagi poole omandisse jääva reaalosa väärtus oleks kooskõlas temale kuuluva mõttelise osa väärtusega, sest erinevate maatükkide väärtus on käesoleval juhul tulenevalt nende suurusest ja maakasutusest ilmselgelt erinev. Pooltel ei ole vaidlust selle üle ja ka katastriüksuse plaanidelt nähtub, et katastriüksus I on peamiselt põllumaa, kuid sellel asuvad hooned, katastriüksus II on metsamaa ja katastriüksus III põllumaa. Pooltest kumbki ise käesoleval ajal kinnistul ei ela. Kostja on menetluse käigus esile toonud asjaolu, et hoonete näol on tegemist tema lapsepõlvekoduga, mida kostja sooviks renoveerida ja oma järeletulijatele säilitada. Kuna poolte näol on tegemist õe ja vennaga, on alust arvata, et T. kinnistu on lisaks kostjale ka hageja enda lapsepõlvekodu. Hagiavalduses toodust kohus järeldab, et hageja ise oma lapsepõlvekodu säilimisest huvitatud ei ole, kuna soovib just hoonestatud katastriüksust võõrandada. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Poolte erinevad eesmärgid annavad alust arvata, et kostjal on T. kinnistuga tugevam emotsionaalne side kui hagejal. Kuid üksnes see asjaolu ei anna kohtu arvates alust jätta hagi rahuldamata. T. kinnistu ei ole käesoleval ajal kostja elukohaks. Seega hoonestatud kinnistuosa jätmise korral hagejale ei kaota kostja eluasemekohta. Hageja kohtusse pöördumine, poolte käitumine menetluse vältel (kus ühegi vastaspoole kompromissiettepanekuga ei nõustutud) viitab poolte halvale läbisaamisele. Seega on ilmselge, et kinnistu ühine majandamine edaspidi pooltel võimalik ei ole. Et kinnisasja jagamine reaalosadeks on parim lahendus, on möönnud ka kostja. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud omapoolset hagi jagada T. kinnisasi just selliselt, et kostjale jääks hoonestatud katastriüksus, ei saa kohus sisuliselt arvesse võtta kostja soovi oma lapsepõlvekodu säilitada. Kuna pooled T. kinnistu jagamise osas kokkulepet saavutanud ei ole, kinnistu jagamine hageja taotletud viisil on maakorralduslikult võimalik, alus keelduda sellisel viisil jagamiseks kohtu arvates puudub, lõpetab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel poolte ühisomandi T. kinnistule, jagades selle reaalosadeks, jättes hagejale katastriüksuse I ning kostjale katastriüksused II ja III. Riigikohus on 25.10.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05 selgitanud, et esimese astme kohtu otsus kaasomandis oleva kinnistu jagamise kohta asendab teise kaasomaniku nõusolekut KRS § 341 lg 7 järgi. Üksnes kohtuotsuse alusel ei saa kinnistut jagada ka kinnistusamet. Kui kohus on oma otsuse kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta teinud, peavad pooled läbima vastava menetluse kinnistu jagamiseks. Käesoleval ajal on KRS §-s 341 lg 8 sätestatud, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Otsuse täitmise huvides peab kohus vajalikuks ka käesolevas otsuses märkida, et käesolev otsus asendab kostja nõusolekut ühisomandi lõpetamiseks vajalike toimingute tegemisel. AÕS §-le 77 lg 3 vastavalt võib kohus kaasomandi reaalosadena jagamisel juhul, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. TsüS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle keskmine kohalik müügihind (turuhind). Kohus leiab, et kuna T. kinnistu reaalosadeks jagamisel tekkivad maaüksused on kindlalt teada ( kuna on tegemist juba varasemalt eraldi katastriüksustega) ning kohtu käsutuses on ka tõendid kinnistu erinevate osade väärtuse kohta, on AÕS § 77 lg 3 alusel põhjendatud 5 (7)

määrata rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks juba käesoleva otsusega. Sellise taotluse on ka kostja esitanud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. 10.2005 otsuses asjas 3-2-1-102-05 (punktis 10) on selgitatud, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ( 04.06.2012 eelistungil – tl 104 pöördel) ning tõendab OÜ Kinnisvaraekspert Tartu hinnang ( tl 25-75), on katastriüksuse I väärtus 14000 eurot ja katastriüksuse III väärtus 5000 eurot. Katastriüksuse II kohta on pooled esitanud erinevaid tõendeid. Nii on hageja esitanud 05.10.2012 Metsaekspert OÜ hinnangu ( tl 122132), mille kohaselt katastriüksuse II väärtus on 31 828 eurot. Kostja on esitanud Terrapro OÜ hindamisakti ( tl 87-103), mille kohaselt katastriüksuse II väärtus on 27800 eurot. Poolte õigeksvõtule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et katastriüksuse II väärtus on 29814 eurot. Nii on kostja esindaja oma 19.11.2012 e-kirjas ( tl 141-142) ning hageja esindaja oma 20.11.2012 e-kirjas ( tl 144-145) kinnitanud, et katastriüksuse II väärtuseks võib lugeda poolte esitatud hinnangute keskmise so 29814 eurot. Seega T. kinnistu kogu väärtus on 48 814 eurot. Lähtudes pärimisõiguse tunnistuses näidatud pooltele kuuluvate mõtteliste osade suurusest, peaks hageja osa väärtus olema 25 % kinnistu koguväärtusest so 12203,50 eurot ning kostja osa väärtus 75 % kinnistu koguväärtusest so 36610,50 eurot. Kinnistu jagamisel hageja omandisse jääva kinnistu osa väärtus on 14 000 eurot so 28,68 % kinnistu koguväärtusest ning kostja omandisse jääva kinnistu osa väärtus 34814 eurot so 71,32 % kinnistu koguväärtusest. Osade ühtlustamiseks tuleb hagejalt kostja kasuks AÕS § 77 lg 3 alusel välja mõista rahaline hüvitis 1796,50 eurot. Kohtule teadaolevalt on kohtupraktikas kaasomandi lõpetamise asjades sageli jagatud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel, lugedes hagi rahuldatuks osaliselt. ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.01.2009 otsus asjas 3-2-1-138-08; 27.09.2010 otsus asjas 3-2-1-70-10). Esitamata küll vastuhagi, on kostja käesolevas asjas kogu menetluse vältel vaielnud vastu T. kinnistu jagamisele hageja soovitud viisil. Kohus jagab T. kinnistu hageja nõutud viisil. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist hagi täieliku rahuldamisega. Kuna pooltel ei ole enam vaidlust kinnistu väärtuse üle, pole sellest tulenevalt sisulist vaidlust ka rahalise hüvitise suuruse üle. Seetõttu ei saa lugeda hagi osaliselt rahuldatuks ka asjaolu tõttu, et kohus rahalise hüvitise määramisel arvestades just ühe või teise poole seisukohta. Seega tuleks menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-st 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ent käesoleva asja asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus kohtu arvates kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja esitas menetluse käigus ka kaks omapoolset kompromissiettepanekut sh ettepaneku kinnistu jätta kostjale ühes kohustusega hagejale tema osa hüvitada. Arvestades seda, et hageja ainuke eesmärk ühisomandi lõpetamisel on soov oma osa kinnistust võõrandada, saanuks hageja tegelikult oma eesmärgi täita ka ühel kostja pakutud viisidest so kogu kinnistut kostjale jättes ja saades kostjalt oma osa eest rahalise hüvitise. Kahtlemata oli hagejal õigus kostja kompromissiettepanekuga mitte nõustuda. Ent hageja lõppeesmärki silmas pidades peab kohus põhjendatuks hageja sellist käitumist arvestada menetluskulude jaotamisel, jättes menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kummagi poole enda kanda. TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Hagi menetlusse võtmisel Tartu Maakohtu 15.11.2011 määrusega ( tl 1) on kohus tsiviilasja hinnaks määranud 1260 eurot vastavalt sellel ajal kehtinud TsMS §-le 126 lg 2-1 tulenevalt

6 (7)

hagiavalduses märgitud T. kinnistu 1⁄4 osa väärtusest. Kuna tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse vastavalt TsMS §-le 123 aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg, puudub vajadus tsiviilasja hinna ümbermääramiseks vaatamata sellele, et käesoleval ajal on kaasomandi lõpetamise nõuetes ette nähtud teistsugune hagihind. Kohus oma 15.11.2011 määruses on juba hagejale selgitanud, et hagi esitamisel on tasutud riigilõivu nõutavast rohkem. Hagejal on võimalik kohtult taotleda enammaksutud riigilõivu tagastamist TsMS §-s 150 lg 4 sätestatud korras.

Kohtunik Rita Kulberg

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.