Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

töökoht loodi uue ametinimetusega, kuid töökoha ümbernimetamine ei ole võrdsustatav töökoha kaotusega. Uus töökoht loodi 5 päeva peale hagejaga töölepingu lõpetamist. Kolme kuu keskmise töötasu alusel hüvitise suuruseks oleks hageja esindaja arvates 2 300.- eurot brutosummas. III Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub see jätta rahuldamata. Kohtule esitatud vastuse kohaselt oli kostja ettevõttes tekkinud tegelikkuses vajadus koondamise järele. Kostja on seisukohal, et selle vajaduse üle, kas ettevõttes on vajalik töötajate arvu vähendamine või töö ümberkorraldamine, saab otsustada üksnes tööandja. Ettevõtte põllumajandustehnika müügikäive oli 2011.a. üheksa kuuga võrreldes 2010.a. sama perioodiga langenud üle 50 %. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus teha ettevõttes mistahes ümberkorraldusi, sealhulgas ka töötajaid puudutavaid. Tehnika vähese nõudluse tõttu ei olnud enam otstarbekas pidada Rakvere müügiesinduses tööl eraldi müügiesindajat. Müügitööga sai edukalt hakkama ettevõtte juht R R ise. Samal ajal oli tekkinud järjest suurenev vajadus sellise töötaja järele, kes omaks spetsiifilisi teadmisi põllumajandustehnika remondi ja varuosade kohta. Neid teadmisi ei omanud kumbki ettevõttes töötavast müügijuhist. Seega tuli ettevõttes töö ümber korraldada selliselt, et üks müügijuht tuli koondada ja tema palgafondi arvel tööle võtta uus, vastavat eriharidust omav spetsialist. Loodi uus ametikohtvaruosade spetsialist, tema tööülesanded kattusid ainult osaliselt hageja tööülesannetega. Hageja asemel tööle võetud isiku ehk varuosade spetsialisti pädevusse kuulub ennekõike müüdava masinapargi tehnoseisundi kontrollimine ja remondivajaduse määramine, samuti tehnohoolduse ja remondi korraldamine ning teostamine ja alles seejärel müügitöö korraldamine. Viimast tööd teeb varuosade spetsialist minimaalselt enamasti siis, kui ettevõtte juht ise on muuga hõivatud või ei viibi esinduses kohapeal. Teist tööd saab töötajale pakkuda ainult võimaluse korral. Hagejale midagi pakkuda ei olnud. Ettevõte vajas sisuliselt täiesti teise kvalifikatsiooniga inimest. Hageja ümberõppeks kulunuks aastaid ja sellise väljaõppe võimaldamine hagejale toonuks kostjale kaasa märkimisväärseid kulutusi. Uuel töötajal oli juba vastav kvalifikatsioon ja tööpraktika olemas. Kostja on esitanud dokumentaalsed tõendid uue töötaja poolt varasemalt läbitud koolituste kohta. Kostja on esitanud ka analüüsi hageja võimalike koolituskulude kohta (tl. 79 p. 5). Võrdse kohtlemise printsiibi kohta on kostja väitnud, et töötajate selekteerimine on jäetud tööandja otsustada iga koondamise juhtumi korral eraldi. Hageja koondamise puhul ei ole kostja eiranud võrdse kohtlemise seadusest ning soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja vastuväite kohaselt tuginedes TLS § 93 lg. 3 ei mõjuta ülesütlemise põhjenduste esitamata jätmine ülesütlemise kehtivust, kuid põhjenduse esitamata jätnud pool peab hüvitama teisele poolele selle tõttu tekkinud kahju. Ainuüksi seaduse sisu lahtikirjutamata jätmine ei muuda ülesütlemisavaldust tühiseks. 12.10.2011.a. ülesütlemise avaldusest nähtub üheselt ülesütlemise põhjus, milleks oli TLS § 89 lg. 1 s.o. töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel. Varasemaid vestlusi kostja ja hageja vahel, millised olid seotud töökohustuste täitmisega hageja poolt ei pea kostja asjakohasteks, kuna need ei ole puutumuses erakorralise ülesütlemisega. Kostja on seisukohal, et avaldaja töölepingu ülesütlemine on tehtud õiguspäraselt. Töösuhte ülesütlemiseks esinesid nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Töösuhe on öeldud üles seaduses sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul ja vorminõudeid järgides. Koondamise situatsioon oli ettevõttes tekkinud. Tööandjal oli õigus töömahtu ja töötajate arvu

vähendada või tootmist ning tööd ümber korraldada. Koondamise vajaduse üle saab otsustada vaid tööandja. Töötaja koondamise vajadust vaidlustada ei saa. Kohtuistungil 22.11.2012.a. toimunud kohtuvaidluses (tl. 102) jääb kostja esindaja esitatud vastuväidete juurde. Kostja esindaja on viidanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.10.1995.a. nr III-2/1-55/95 ja 02.02.2012.a. nr 3-2-1-152-11 otsustele. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. IV Maakohtu otsuse põhjendused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg. 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Lg. 2 sätestab, et kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Lg. 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TLS § 89 (Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel) lg. 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg. 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või pankroti korral. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. TLS § 89 lg. 4 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 95 lg. 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg. 2 kohaselt peab tööandja põhjendama ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg. 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellega tekitatud kahju. TLS § 104 lg. 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg. 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Lg. 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul

lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg. 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr. 7 01.12.2010.a. Lepingu p.

Võrdse kohtlemise printsiibi, sealhulgas võrdse kohtlemise seadusest ning soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist kostja poolt ei ole maakohus tuvastanud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus TsMS § 162; 442; 630 nõudeist. Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Maido Roots

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 15. jaanuaril 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.