Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2012 Pärnu

Tsiviilasja number

2-12-52845

Tsiviilasi

Eametsa Vara OÜ hagi OÜ Ledaale (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku ja Viisnurk Service OÜ vastu enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eametsa Vara OÜ, seaduslik esindaja Jane Liitmaa Kostjad OÜ Ledaale (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik ja Viisnurk Service OÜ

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Eametsa Vara OÜ hagi OÜ Ledaale (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku ja Viisnurk Service OÜ vastu enampakkumiste kehtetuks tunnistamiseks ning tagastada avaldus selle esitajale.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, v.a riigilõiv, mille tagastamist saab avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Edasikaebamise kord

Sisulised asjaolud 12.12.2012 esitas hageja Eametsa Vara OÜ hagi OÜ Ledaale (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnniku ja Viisnurk Service OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagi kohaselt on pankrotihaldur rikkunud OÜ Ledaale (pankrotis) pankrotihaldurina 29.11.2012 läbiviidud pankrotivara enampakkumistel oluliselt seadust, mistõttu tuleb tunnistada enampakkumised (neid oli kaks, ostjaks oli mõlemal juhul kaaskostja Viisnurk Service OÜ) kehtetuks. Kohaldatav õigus, kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 136 lg 1 järgi toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Seega peab

Tsiviilasi nr 2-12-52845 pankrotihaldur pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. Kohtu arvates ei saa aga PankrS § 136 lg 1 tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Just sellisel õiguslikul alusel on aga käesolev hagi esitatud. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ei PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Eelmärgitu ei tähenda siiski seda, et haldur võib korraldada enampakkumise seaduses sätestatud tingimusi eirates. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Just see on õiguskaitsevahend hagis nimetatud väidetavate rikkumiste puhuks. Pankrotihaldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Ülalmärgitu kohaselt näeb pankrotiseadus ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Samadele seisukohtadele sarnases kaasuses on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-12 (lahendi punktid 16 ja 18). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist saab hageja TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega nõuda.