Muud › Mereõigus

Asjaolud ja hageja nõue CF&S Estonia esitas 20.01.2010 hagi V V vastu. Hageja palub tuvastada, et kostjal puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu tulenevalt 12.01.2010 kohtuotsusest või alternatiivselt tuvastada, et nõuet ei ole sellises ulatuses nagu see on rahuldatud Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsusega nr 2-09-45189. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on saanud teadlikuks asjaolust, et 12.01.2010 on Harju Maakohus tsiviilasjas 2-0945189 teinud otsuse, millega tulenevalt Gorstar Shipping Ltd poolt hagi õigeksvõtmisest on rahuldatud kostjate hagi Gorstar Shipping Ltd vastu. Kostjatel ei saanud nõuet olla, sest kostjad esitasid kohtule teadvalt valeandmeid. Tsiviilasjas nr 2-09-45189 on kohtu dokumentide ja omaksvõtu edastanud samas asjas hagejaks olnud I E. Seega on kostjad kuritarvitanud menetlusõigusi. Kostjad, kui äriühinguga Gorstar Shipping ühist majanduslikku huvi omavad isikud, on esitanud kohtule kunstliku nõude, et saada täitedokument, millega välistada või piirata hageja nõude rahuldamine Gorstar Shipping Ltd vastu maakohtu deposiitarvele kantud laeva müügist laekunud summade arvelt. Harju Maakohtu 12.01.2010 otsus ei piira hageja õigust esitada käesolevas asjas hagi, sest nimetatud lahend piirab hageja subjektiivseid õigusi. Haegjal on TsMS § 3 lg-st 1 tulenev õigus pöörduda kohtusse tuvastamaks, et kostjal puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu. Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-09-45189 ei ole hageja jaoks kohustuslik, vaid on hinnatav üksnes dokumentaalse tõendina, mis ei välista lahendi tegemist käesolevas tsiviilasjas. Kohtule esitatud töölepingud on näilikud tehingud. Kostja I E edastas 26.08.2008 Gorstar Shipping Ltd esindajana hagejale e-kirja, mille kohaselt olid laeva meeskonna liikmeteks mh kostja M B ja P Z. 16.10.2008 esitas I E Gorstar Shipping Ltd esindajana hagejale uue nimekirja meeskonnast, milles oli muuhulgas ka kostja, kuid puudusid 2-09-45189 asjas olnud hagejad ja praeguses asjas eelnevalt kostjateks olnud V I ja I B. 27.02.2009 laeva arestimise aktile andis allkirja kostja, kes osundas, et I.E (antud asjas eelnevalt ka kostja) töötab teisel laeval. Vastavalt sellele aktile ei töötanud laeval kedagi peale kostja, mistõttu ei olnud võimalik ka nõude tekkimine Gorstar Shipping Ltd vastu. Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo 12.03.2010 kirjast nr 3.1-07/23775-2 vastusena hageja teabenõudele nähtub, et laeva saabumisel Peetri sadamasse 02.09.2008 aastal oli laeva meeskonnas viis liiget, kelle hulgas oli kostjatest vaid M B. Seega on hageja tõendanud, et V V, V I, I B ja I E ei töötanud laeval 01.09.2008 aastal. Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo on kinnitanud vastuses teabenõudele, et 16.09.2008 seisuga lahkusid laevalt kaks Venemaa kodanikku ning laeva vormistuse käigus muid reisijaid ja meeskonnaliikmeid ei tuvastatud. Seega on tõendanud, et 16.09.2008 ei viibinud laeval ühtegi kostjat. Kostja nõue on ülemäära suur, ületades tavapärase laevapereliikme tasu, mistõttu see samuti osundab väidetavalt 01.09.2008 sõlmitud töölepingute näilikkusele. Kuna Gorstar Shipping Ltd ainsaks varaks on MV Gorland kostja nõude sisuks olev merivõlg, mis vastavalt seadustele ning rahvusvahelistele lepingutele asub hageja kohtu poolt tunnustatud merinõude ette täitemenetluses, siis hageja esiletoodud asjaoludel tuleb tunnistada seda, et kostjal puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Ajal, kui kostjal oli tööleping Gorstar Shipping Ltd-ga, oli laev algul AS-is BLRT remondis ning hiljem Lennusadama kai ääres. BLRT-s oleku ajal käisid remonditööd laeval ning laevaperel olid ülesanneteks vaid laeva muude osade töökorras hoid. Hiljem, kui laev oli viidud Lennusadamasse, siis laeval oli valve, mis on laeva merekõlblikuna hoidmiseks hädavajalik. Kostja täitis laeval vajalikke toiminguid ning teostas vajalikke hooldustöid, et tagada laeva veekindlus ning laeva süsteemide toimimine ja korrasolek. Ilma selleta ei oleks laev talve üle elanud. Laeval kogunes trümmi vesi ning seda tuli pidevalt välja pumbata. Selleks kasutatakse laevapumpasid, mis töötavad diiselgeneraatoritel. Veepumpamise ja generaatorite tööd jälgisid mehaanikud ja ka kostja. Kuna oli vajalik töös hoida laevasüsteeme, siis oli vajalik ka nende hooldamine ning vajadusel remont. Seda tegidki laeval vahis olevad laevapereliikmed. Laeval, kui ta oli Lennusadamas, ei olnud kogu aeg kedagi peal, kuid vahis olev isik käis seal korra päevas läbi, viibides seal vajaliku aja, et kontrollida ning vajadusel hooldada/remontida seadmeid. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on lubatav, kuna see on esitatud hageja subjektiivsete õiguste kaitseks ning hagejal puudub muu võimalus ennast kaitsta väidetava kostja ning Gorstar Shipping Ltd kokkumängu vastu, mis jätaks hageja ilma oma nõude rahuldamise võimalusest Gorstar Shipping Ltd suhtes toimuvas täitemenetluses. Poolte vaidlus taandub sellele, kas kostja täitis tööülesandeid Gorstar Shipping Ltd ees ja oli tegev MV Gorland hooldamisel ja käigushoidmisel või mitte. Alternatiivselt on hageja taotlenud tuvastada, et kostjal puudub nõue sellises ulatuses, nagu seda on tunnistatud tsiviilasja nr 2-09-45189 otsuses. Kuulanud ära tunnistajas B, I ja B ütlused, leidis kohus, et tõendamist on leidnud, et kostja pidas laeval vahiteenistust ning teostas hooldus ja remonditöid, mis olid laevapereliikmena kostja tööülesanneteks. Nii kinnitasid kõik kolm, et kostja oli tegev vahis olemisega ning see oli nende peamine tegevus ajal, kui laev oli kai ääres. Samuti kinnitasid tunnistajad, et kostja teostas laeval hooldus- ja remonditöid. Nii näiteks osundas tunnistaja M.B, et kostja hooldada oli laeva elektrisüsteem. Samuti osundasid tunnistajad, et laeva varustamiseks diiselküttega käidi seda tanklast toomas. Tunnistajate ütlustes on osaliselt vasturääkivusi seoses vahi pidamise graafikuga, kuid see tuleneb sellest, et graafik näib olevat kaootiline, kuna isikud olid erinevatel aegadel vabad ning igaüks osales vahi pidamises vastavalt oma võimalustele. Tunnistaja B ütluste kohaselt täitis kostja kapteni volitatu ülesandeid, tagades laeva korrashoiu ning vahi pidamise laevas. Tunnistaja A ütlustest selgub, et kostja oli laevas, kuna jäi tunnistajale meelde kui isik, kes pidevalt kinnitas tunnistajale, et tema äriühingu võlg saab makstud. Tunnistaja käis laeval korra nädala- kahe jooksul uurimas oma võla maksmist. Tunnistajate E ja P ütlused ei välista eelnevate tunnistajate ütlusi, kuna need tunnistajad ei viibinud laeval märkimisväärselt tihti. Tunnistaja P kinnitas, et laevas sees ei käinud, vaid ta käis kaptenisillal ja ajas asju vaid laevaomaniku esindaja ning kapteniga. Tunnistaja E on kostjaga kokku puutunud ja seda tema sõnul seoses laevahoiulepingu sõlmimisega. Tunnistajate arusaamad remondist laeval võivad erineda, kuna see sõltub kogemustest. Arvestades seda, et laevaomanik oli makseraskustes, siis on ilmne, et suuremahulist remonti,

mis hakkaks kõrvalseisjatele silma, seal ei tehtud. Samas ei välista see, et teostati jooksvalt laeva erinevate süsteemide hooldust ning sellega kaasnevat jooksvat remonti, mis aga ei ole harva laeval käijale märgata ega kuulda. Hageja esitatud tõendid laeva pardal olnute osas, kui laev tuli üle piiri, ei välista kostja hilisemat laevale asumist. Kuna lepingud olid sõlmitud alates 01.09.2008, aga laev tuli sisse alles 02.09.2008 ning meeskond vahetatakse tavaliselt sadamas, siis ei ole selles midagi kummalist, et kostjat ei ole meeskonnanimekirjas laeva sissetulekul. 16.10.2008 esitatud nimekirjas on kostja juba kirjas. Hageja möönab, et kostja oli see, kes osales laeva arestimistoimingute teostamisel, seega viibis laevas. Kohus arvestas üldteada oleva asjaoluna, et tavapäraselt on mootorlaevad kai ääres seistes mehitatud ning vajavad osade süsteemide pidevat tööshoidmist ning hooldamist, et tagada nende säilimine. Sellise hoolduse ja käitamise ärajäämine võib tingida laevale jäädavad kahjustused ning isegi laeva uppumise. Sellele osundasid ka tunnistajad B, B ja I. Seejuures ei ole antud juhul see seotud asjaoluga, et laev müüdi väidetavalt vanarauaks, nagu osundas hageja. Arvestada tuleb, et laeval oli pooleli jäänud remontööd, kuid sellest hoolimata laeval ei toimunud uppumist ka talvele vaatamata. Hinnates kogumis kõiki asjaolusid, on leidnud tõendamist, et kostja täitis laevapereliikme kohustuste hulka kuuluvaid tööülesandeid. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et 01.09.2008 kostja ja Gorstar Shipping Ltd vahel sõlmitud tööleping võiks olla näilik, kuna kostja reaalselt täitis tööülesandeid selle alusel. Sellest omakorda tuleneb, et ei saa tuvastada, et kostjal ei oleks nõudeid Gorstar Shipping Ltd vastu, mis kinnitati tsiviilasjas nr 2-09-45189 tehtud otsuses. Kostja poolt alternatiivselt esitatud nõue tuvastada, et kostja nõue ei ole sel määral suur, kui seda on leitud tsiviilasja nr 2-09-45189 otsuses, ei kuulu rahuldamisele, kuna see eeldaks asuda hindama konkreetse lepingu poolte kohustuste rahalist mahtu, mis väljub näiliku tehingu hindamise raamidest. Seega alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, rahuldada hagi ja tuvastada, et V V puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu, milles see on rahuldatud Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-45189. Alternatiivselt palub hageja teha uus otsus, millega rahuldada CF&S Estonia AS hagi ja tuvastada, et V V puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu sellises ulatuses, milles see on rahuldatud Harju Maakohtu 12.01.2010 aasta kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-45189. Kolmanda alternatiivina palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidlus taandub sellele kas kostja täitis tööülesandeid Gorstar Shipping Ltd ees ja oli tegev MV Gorland (laev) hooldamisel või mitte. Käesoleva tsiviilasja esemeks ei olnud mitte tuvastada, mida kostja laeval tegi, vaid tuvastada, kas maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-45189 tehtud kohtuotsus (mis rajanes hagi õigeksvõtul) oli sisuliselt õiguspärane või oli laevapereliikme töölepingu ja Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 209-45189 omaksvõtu tulemusena tehtud kohtuotsuse näol tegemist näiliku tehinguga, millisel juhul tulnuks hagi rahuldada. Seetõttu on maakohus teinud sisuliselt kohtuotsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud, rikkudes sellega TsMS § 439.

Hageja vaidlustab maakohtu tõendite hindamist tervikuna. Hageja palub selles osas Tallinna Ringkonnakohtul uurida ja hinnata uuesti kõiki maakohtule esitatud tõendeid ja hageja esitatud väiteid seoses esitatud tõenditega ning teha asjas otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on tõendatud, et kostja osutas laeval vahiteenust ning teostas hooldus- ja remonditöid, mis olid laevapereliikmena kostja tööülesanneteks. Selle kohta, kas kostja töötas laeval, kui tihti kostja töötas laeval ning mida kostja laeval tegi, andsid ütlusi isikud, kellel on kostjaga ühised majanduslikud huvid – st isikud, kes olid käesolevas tsiviilasjas teised kostjad ja kelle suhtes kohus tegi tagaseljaotsuse. Kuigi tsiviilasja menetlus on nende suhtes lõppenud, ei oleks tohtinud neid isikuid TsMS § 251 lg 1 kohaselt tsiviilasjas tunnistajana üle kuulata, kuna nad olid varasemalt selles asjas menetlusosalised ning kohtuotsuses nimetatud isikute ütlustele tuginemine kujutab endast tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumist TsMS § 333 lg 4 mõttes. Kohus oleks pidanud hindama kostja vande all antud seletust ja tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks, kui need olid vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Tunnistajate M B, V I ja I B ütlusi oleks tulnud lugeda mitteusaldusväärseks, kuna need on vastuolus tunnistajate P P ja T E antud ütlustega. Hagi on tõendatud 16.03.2010 seisukohale lisatud Põhja Prefektuuri Piirivalvebüroo 12.03.2010 aasta kirjaga nr 3.1-07/23775-2 ja sellele lisatud tõenditega. Nimetatud tõend tõendab esiteks seda, et kostja ei saanud sõlmida lepingut äriühinguga Gorstar Shipping Ltd 01.09.2008, kuna ta ei olnud sellel ajal laeval ning kostja ei saanud töötada laeval 01.09.2008 kuni 16.09.2008, sest vastasel korral oleks tema laeval töötamine olnud kajastatud Põhja Prefektuurile esitatud meeskonnaliikmete nimekirjas. Seega, isegi kui nõustuda maakohtuga, et kostja esitatud tõendid ei välista kostja hilisemat laevale asumist, välistavad nimetatud tõendid siiski selle, et kostja töötas laeval kohtule esitatud laevapereliikme töölepingu alusel, millest kostja väidetav nõue Gorstar Shipping Ltd vastu tuleneb. Kohus on valesti kohaldanud TsÜS § 89 lg-t 1. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt tunnistaja I A ütlustest selgub, et kostja oli laeval, kuna kostja jäi I A meelde kui isik, kes pidevalt kinnitas temale, et võlg tunnistaja äriühingule saab makstud. Tunnistaja I A ütlustest ei nähtu kas kostja viibis laeval I A külastuste hetkel kui töötaja või kui laeva omaniku esindaja. Viidatud küsimusele on hageja tähelepanu juhtinud käesoleva tsiviilasja raames 23.05.2012 kohtule esitatud repliigis, kus hageja rõhutas, et kostja tegutses justkui laevaomaniku esindaja, mitte kui töötaja. Kostja ning Gorstar Shipping Ltd soovisid jätta kohtule esitatud 01.09.2008 laevapere liikme töölepinguga muljet vaid tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Maakohus ei ole viimati nimetatud seisukohta arvestanud. Kohus ei ole viidanud mistahes asjaolule, mis tingiks hageja seisukoha arvestamata jätmise. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 sätestatud nõudeid, mis tingib kohtuotsuse tühistamise. Isegi kui laeval tehti tööd selle säilitamiseks talvel, siis hinnates sisuliselt kostja ja Gorstar Shipping Ltd õigussuhet, ei tegutsenud kostja töötajana, vaid Gorstar Shipping Ltd väidetava esindajana. Seega kohtule esitatud 01.092008 laevapere liikme töölepinguga sooviti jätta mulje vaid tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut, mis oli Gorstar Shipping Ltd ja kostja vahel. Eelmärgitud seisukohale kohus tähelepanu juhtinud ei ole, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8. Hageja on menetluse käigus toonud välja asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-09-45189 esindas äriühingut Gorstar Shipping Ltd väidetavalt N V ning menetlusdokumentide kättesaamisel I

V. Hageja palus kohtul kohtuotsust tehes tuvastada, kas Na V ja I V on kostjaga suguluses, mis kinnitaks nii laevapereliikme töölepingu kui tsiviilasjas nr 2-09-45189 tehtud õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse näilikkust. Kohus seda teinud ei ole. Olukorras, kus nii Gorstar Shipping Ltd kui kostjat on esindanud erinevates menetlustes üks ja seesama isik (R V) ning Gorstar Shipping Ltd esindasid tsiviilasjas nr 2-09-45189 eeldatavad kostja lapsed, oli hagi õigeksvõtu Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-45189 eesmärgiks üksnes tsiviilõiguste teostamine hagejale kahju tekitamise eesmärgil TsÜS § 138 lg 2 mõttes. Maakohus ei ole eelmärgitud asjaolusid kohtuotsuse tegemisel tehingu näilikkust analüüsides käsitlenud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8. Esitatud tõenditest ning tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja viibis laeval, aga mitte kui töötaja vaid kui laeva omaniku esindaja. Kohus ei ole otsuse tegemisel nimetatud seisukohta arvesse võtnud ning on selgusetuks jääval põhjusel eeldanud, et kostja laeval viibimisega on automaatselt tõendatud, et kostja viibis laeval kui töötaja. Kostja nimetatud seisukohaga ei nõustu ning on omapoolsed nägemuse tõendamiseks esitanud kohtule hulgaliselt tõendeid, mida kohus ei ole otsuse koostamisel arvesse võetud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et tavapäraselt on mootorlaevad ka kai ääres seistes mehitatud ning vajavad osade süsteemide pidevat töös hoidmist ning hooldamist, et tagada nende säilimine. Ainuüksi see asjaolu ei tõenda, et kostja töötas laeval laevapereliikme töölepingu alusel. Kostja ning Gorstar Shipping Ltd on väidetavalt leppinud 01.09.2008 kokku, et kostja asub 01.09.2008 laevale Gorland tööle remondimehhaanikuna, tema tööperiood on 12 kuud, tööaeg on esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas ning tema põhitöötasu on 1500 eurot kuus, millele lisandub kindlaksmääratud ületunnitöö eest 500 eurot kuus. Sellise tehingu näilisust kinnitavad tunnistaja T Ei ütlused selle kohta, et kostja tegutses pigem laevaomaniku esindajana kui valvurina ja tema pidevat viibimist laeval ta ei tea. Kostja tunnistaja M V on andnud ütlusi selle kohta, et kostja oli väidetavalt tööl vaid kolm päeva nädalas ning ka tunnistaja I A kinnitas, et kostja tegutses laevaomaniku esindajana, st kinnitas temale, et tasub võlgnevuse OÜ-le Aleksagor. Tunnistaja V I ütlustest nähtub, et kostja käis laeval siis, kui tal oli vaba aega töökoha kõrvalt firmas Estross AS ning kostja vahtkond võis võtta aega 4 tundi (mitte 8 tundi päevas) ning kostja käitus laevaomaniku esindajana, st väidetavalt korraldas ja kooskõlastas vahis käimist. Järelikult, hinnates tehingut sisuliselt, ei töötanud kostja laeval remondimehhaanikuna 8 tundi päevas ja esmaspäevast reedeni nagu oli märgitud kohtule esitatud 01.09.2008 laevapereliikme töölepingus ehk pooled soovisid jätta mulje laevapereliikme töölepingu olemasolust. Järelikult on 01.09.2008 laevapereliikme tööleping TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine näilikkuse tõttu ning kostjal puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu, mis rahuldati Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-45189, mistõttu Harju Maakohus oleks pidanud hagi rahuldama. Kohus jättis hindamata hageja alternatiivse nõude. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-11 märgiti, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Seega on ekslik kohtu seisukoht, mille kohaselt hageja alternatiivse taotluse hindamine väljub näiliku tehingu hindamise raamidest. Kohus oleks pidanud tehingut hindama sisuliselt. Kuna kohus on jätnud sisuliselt lahendamata hageja alternatiivse nõude, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8, tuleb vaidlustatud kohtuotsus juba ainuüksi sellel põhjusel tühistada. Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium olles tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastusega, toimikus olevate materjalidega, ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, asub seisukohale, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmises on õige, kuid otsuse põhjendavat osa tuleb muuta. Hageja palus tuvastada, et kostjal V V puudub nõue Gorstar Shipping Ltd vastu või puudub see ulatuses, mis on rahuldatud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-0945189. Kuigi hageja on tuginenud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsusele, ei ole ta pidanud vajalikuks eelnimetatud kohtuotsust dokumentaalse tõendina esitada ning ei ole taotlenud ka kohtu abi selle tõendi kogumiseks. Vaidlus puudub aga selles, et jõustunud kohtuotsusega on välja mõistetud Gorstar Shipping Ltd-lt laevapereliikmete kasuks töötasu, sealhulgas ka kostja kasuks. Toimiku materjalidest ei ilmne, et jõustunud kohtuotsust oleks vaidlustatud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja sisuliselt vaidlustanud jõustunud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-45189, väites, et kostja ja Gorstar Shipping Ltd-t vahel ei saanud olla töösuhet ning et tegemist on näiliku lepinguga. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-0945189 põhineb hagi rahuldamine Gorstar Shipping Ltd õigeksvõtul, ei oma tähendust. Oluline on, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega. Vastustaja vastuväide on põhjendatud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st oli hageja kohustuseks hagi esitamisel tõendada, millest tuleneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine, kui kaks isikut on sõlminud töölepingu, ning millise lepinguga oli siis hageja väidetel tegemist. Asjaolust, et hagejal on nõue Gorstar Shipping Ltd vastu, üksnes ei piisa. Eeltoodu põhjal asub kolleegium seisukohale, et maakohtu otsuses olev seisukoht, et hageja on tema subjektiivse õiguse rikkumist Gorstar Shipping Ltd ja kostja vahel lepingu sõlmimisega, põhistanud, ei ole piisavalt põhjendatud. Isegi, kui hageja oleks tõendanud TsMS § 3 lg-s 1 olevat õigust hagi esitamiseks, kas siis ei kuuluks hagi rahuldamisele. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldused ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega tuli hagejal tõendada, et Gorstar Shipping Ltd ja kostja vahel ei ole sõlmitud töölepingut ning tegemist on mingi teise tehinguga, mille tõendamiskohustus lasus hagejal. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole suutnud oma väiteid usaldusväärselt tõendada. Apellatsioonikaebuses esitatud väide, et kostja oli vaid Gorstar Shipping Lt esindaja, maakohtus tõendamist ei leidnud. Sellist järeldust ei saa teha ka apellatsioonkaebuse väidest lähtuvalt. TsMS § 232 lg 1 sätestab tõendite hindamise, mille kohaselt tuleb tõendeid hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Selline tõendite hindamise kokkulepe poolte vahel puudub. TsMS § 229 lg 2 järgi on üheks tõendiks ka tunnistaja ütlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta keeldu üle kuulata tunnistajana ka käesolevas tsiviilasjas osalenud menetlusosalist, kelle osas on tehtud tagaseljaotsus. Küll aga tuleb kolleegiumi arvates antud isiku ütlustesse suhtuda kriitilisemalt. Maakohus on üle kuulatud tunnistajate ütlusi hinnanud. Hinnatud on M. B, V. I, I. B ütlusi, kes kinnitasid, et kostja pidas laeval vahiteenistust ja teostas hooldus- ja remonditöid. Samuti on kohus hinnanud tunnistajate I. A, T. E ja P. P ütlusi. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eelnimetatud tõendeid on kohus valesti hinnanud. Maakohus on hinnangu andnud ka dokumentaalsetele tõenditele, mille kohaselt kostjat ei olnud sadamasse tulles meeskonnanimekirjas ning on põhjendanud, miks ta leiab, et eelnimetatu ei tõenda, et

töösuhet kostjaga ei saanud olla. Dokumentaalseid tõendeid on kohus hinnanud kogumis teiste tõenditega TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kolleegium on seisukohal, et ükski apellandi väide ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega ole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellandi väidetel ei ole maakohus alternatiivset nõuet analüüsinud, kuid toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks esitanud üldse summat, millises ulatuses oli kostja nõue Gorstar Shipping Ltd vastu põhjendamatu. Seega puudub alus ka nõude rahuldamiseks alternatiivselt. Kuivõrd apellatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.